kokku ning noor Andres keeldus isa pakutud pärandist. Sellise tegevusega näitas küll noor Andres oma lugupidamatust oma isa tehtud töö vastu, aga ta kuulas kõigest oma südant. Ta teadis, et tema tulevik ei ole seotud Vargamäega. Mõned soovivad pärandit edasi kanda, mida on põlvest-põlve suguvõsas edasi antud, aga mõned ei soovi ning keegi ei saa neid ka selleks sundida. Andrus Kivirähu raamat "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab Leemetist ja tema perekonnast, kes ainsate inimestena on jäänud veel metsa elama, ülejäänud on läinud külla, sest see on kaasaegsem ja mugavam elupaik. Leemet ja tema perekond ei mõtelnudki metsast lahkuda, sest ka nende esivanemad on aastasadu metsas elanud. Metsast lahkudes unustaksid nad õigepea ussikeele, millega saab loomadega kõnelda ja neid kuuletuma sundida, aga nemad ei ole nõus vanu tavasid ja uskumusi eemale tõukama ning koos teistega külla minna.
Lugemiskontroll „Mees, kes teadis ussisõnu“ 1.Raamatu pealkiri tulenes teose peategeleasest Leemetist, kes oli viimane mees, kes oskas ussisõnu.“Mees, kes teadis ussisõnu“ tähendab seda, et teoses mõistis metsarahvas loodust, võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“
Eesti Päevaleht nimetas Kivirähka 2015. aastal Eesti mõjukaimaks kultuuritegelaseks. Ta on kirjutanud ka palju raamatuid, neist tähtsaim on : ,,Rehepapp", mis oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Raamatu lühitutvustus Raamat räägib ühest noormehest Leemetist, kuidas ta elas metsas. Tema raskustest, katsumustest ehk , kuidas elus toime tulla. Raamatu tegevust toimub ajast, kui inimesed elasid veel metsas, kuid enamus neist tahtis minna juba kangesti linna või külasse elama, et tunduda targem inimene ja elada euroopa luksuslikku elu. Metsas olevaid inimesi on väheks jäänud, kõik vananevad. Metsas elavatel inimestel oli , aga üks suur eelis, nimelt nad oskasid ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud
“ 3. „Midagi kasulikku pole ühegi jumalaga peale hakata, need on rohkem nagu sõled või helmed, lihtsalt ilu pärast.“ 4. „Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab.“ 5. „Mitte miski ei saa olla koledam, kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks.“ Kokkuvõte teosest Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on Leemetist ja kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest ja arenemisest. Raamatu sisu toimub ajal, kui 2 viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse või küladesse elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu
selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. 1. Analüüsi ja võrdle Leemeti isa ja onu Vootele väärtushinnanguid. Kinnita oma väiteid tekstinäidetega. (15 punkti) 2. Selgita teksti põhjal mõistet ,,ussisõnad". Nimeta vähemalt 4 põhjust, miks hakkas ussisõnade kasutamise oskus vähenema. (15 punkti) 3. Selgita, missugust inimest tahtis isa Leemetist kasvatada. Millele ta poja kasvatamisel toetus? (10 punkti) II KIRJUTAMINE Kasvatusteadlane Peeter Põld on 1933. aastal väitnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus, st kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Traditsioonides peitub vaim, mis paistab silma vanades haritud maades. Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, nad kaitsevad teda nii kaua, kuni tuleb taipamine. Välises vormis
Leemet jõudiski hädavaevu mere äärde, lükkas paadi vette ja sõudis Hiiega ära. 21. Kui Hiie ärkas, naeris ta, et tema isa on nüüd nii pettunud ja mets ei saanudki päästetud. Tagasihoidlik ja vaikne Hiie oli muutunud avatumaks ja jutukamaks. Ta oli pääsenud vanemate ikkest. Hiie võttis end paljaks ja hüppas vette. Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli järsku saanud naisemees. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22
Leemet jõudiski hädavaevu mere äärde, lükkas paadi vette ja sõudis Hiiega ära. 21. Kui Hiie ärkas, naeris ta, et tema isa on nüüd nii pettunud ja mets ei saanudki päästetud. Tagasihoidlik ja vaikne Hiie oli muutunud avatumaks ja jutukamaks. Ta oli pääsenud vanemate ikkest. Hiie võttis end paljaks ja hüppas vette. Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli järsku saanud naisemees. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22
Nii see kestab kuni vanaisa tapmiseni, Leemetil õnnestub eluga hukkamisest pääseda. Raamatu lõpus avaldab Meeme enne oma surma Leemetile Põhja Konna saladuse ning valib ta Põhja Konna valvuri ameti mantlipärijaks. Leemet veedabki oma ülejäänud elupäevad Põhja Konna valvates, jäädes viimaseks meheks, kes mõistab ussisõnu. Ühe tegelase lähiiseloomustus Valisin lähiiseloomustuseks Hiie. Ta oli Tambeti ning Malle ainus laps ja Leemetist aasta noorem. Lapsepõlves oleksid Hiie mängukaaslasteks sobinud Leemet ning Pärtel, kuna nad olid ainsad temavanused lapsed, kes veel metsa elama olid jäänud, kuid Tambet ei lubanud Hiiet Leemeti seltskonda. Leemet oli külas sündinud ja seetõttu leidis Tambet, et tema tütrel ei sobi säärase poisiga koos mängida. Samuti arvas Tambet, et mängida ei ole üldse vaja, vaid tuli teha tööd, mistõttu veetiski Hiie oma päevi isa hiiglaslikule hundikarjale toitu ette visates nind neid
Nii see kestab kuni vanaisa tapmiseni, Leemetil õnnestub eluga hukkamisest pääseda. Raamatu lõpus avaldab Meeme enne oma surma Leemetile Põhja Konna saladuse ning valib ta Põhja Konna valvuri ameti mantlipärijaks. Leemet veedabki oma ülejäänud elupäevad Põhja Konna valvates, jäädes viimaseks meheks, kes mõistab ussisõnu. 4 Ühe tegelase lähiiseloomustus Valisin lähiiseloomustuseks Hiie. Ta oli Tambeti ning Malle ainus laps ja Leemetist aasta noorem. Lapsepõlves oleksid Hiie mängukaaslasteks sobinud Leemet ning Pärtel, kuna nad olid ainsad temavanused lapsed, kes veel metsa elama olid jäänud, kuid Tambet ei lubanud Hiiet Leemeti seltskonda. Leemet oli külas sündinud ja seetõttu leidis Tambet, et tema tütrel ei sobi säärase poisiga koos mängida. Samuti arvas Tambet, et mängida ei ole üldse vaja, vaid tuli teha tööd, mistõttu veetiski Hiie oma päevi isa hiiglaslikule hundikarjale toitu ette visates
Magdaleena räägib ,et ootab sellest samalt rüütlilt last.Rüütel viinud ta oma lossi aga nad ei abiellu,sest rüütel tahab teistele külatüdrukutle ka rõõmu valmistada. Magdaleena on väga õnnelik,et ootab jeesust.Laps saavat olema ka selline nagu võõramaalased. Magdaleena tahab et Leemetist saaks lapsele teine isa.Leemet peab talle üpetama nii palju asju kui teab,sest laps peab tundma õppima nii jumlat kui kuradit. Vastutaskuks ootab Magdaleena Leemeti teda oma voodisse. Leemetil on ükskõik kes on Magdaleena lapse isa.Leemet tahab et laps saaks erilise
- Intsu isa õpetas, et metsainimesed, kes nende keelt mõistavad on vennad, aga võõrad – külainimesed ja raudmehed mitte, algselt nad küll tervitavad neid, kuid kui vastust ei saa, ei ole neis ka miskit haletsust mürgihammustus teha - ka Intsu ema ilmus välja, nimetas Leemetit oma pojaks, rästiku isa tahtis ka ise Leemetile mõned ussisõnad õpetada, sest kunagi olid ikka ussid ja inimesed tihedalt läbi käinud 5. Intsust ja Leemetist said head sõbrad, Leemet tutvustas ka Pärtlit rästikule ja nad mängisid koos. Hiie oli nüüd suurem, kuid isa teda kampa ei lubanud, Tambet oli iidsetes kommetes kinni ega andnud aru, et toimunud on muutused, Hiiet kurnati tööga, sunniti vägisi hundipiima jooma, mis talle vastu hakkas, Ülgas võeti appi, Hiiet piinati erinevate jälkide meetodite ja loitsudega, et ta piima jooma hakkaks, kuid asjatult, lõpuks tüdines hiietark ja
Leemetil polnud enam midagi alles. Talle meenus Salme, kes pidavat Mõmmiga veel oma koopas elama. Mõmmi oli halvatud ja täielikult ülerasvunud, ta ei jaksanud ennast liigutada, et isegi oma loomulikke vajadusi rahuldada. Koobas haises ja Salmegi oli palju paksemaks muutunud. Leemet ei tahtnud sinna jääda ja läks metsa, kus kohtus Meemega. Meeme teatas talle, et kotike, mille ta kunagi Leemetile andis, on Põhja Konna nahk ja seda allaneelates saab Leemetist järgmine Põhja Konna valvaja. Leemet otsis kotikese üles ja neelas alla. Meeme juurde naastes oli too juba hinge heitnud. Leemet avastas, et Põhja Konn oli koguaeg olnud talle nii lähedal ja ta polnud sellest aru saanud. Ka Pirre ja Rääk olid puu otsas hinge heitnud. Leemet oli üksi koos Põhja Konnaga. Ta veetis enamuse ajast Põhja Konna valvates. Ta oli viimane Põhja Konna valvur ja viimane
oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib varsti ussisõnu selgeks ja ta elu on parem ja kergem. Leemet oli vihane. Onu Vootele hakkas Leemetile ussisõnu selgeks õpetama. Ta oli range ja õpetas nii, et Leemetil valutas keel sellest väänamisest. Ema Linda palus, et ta ei oleks nii karm, kuid onu Vootele tahtis teda õpetada ja arvas, et Leemetist saab kunagi hea ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda ta siili käest päästit. Selle mao nimi on Intsu. Ta rääkis Intsuga ussikeeles ja sai veel targemaks. Tema sõber Pärtel oskas ka natuke seda keelt. Leemeti vanaisal olid mürgihambad. Ta oli viimane, kellel na dolid. Sõdade ajal
Pigem ongi seal tegemist muutumatute tüüpidega, kes kõik esindavad erinevaid iseloomujooni. Nad on võrdlemisi lihtsakoelised, lamedad tegelased, kes mängivad ära oma rolli selle ühe kuu jooksul. Me ei näe neid muutumas, arenemas, ning me ei tea, mis saab neist edasi. ,,Ussisõnade" tegelased on aga keerukamad. Nad on sügavad ja muutuvad, me saame jälgida nende arengut pika perioodi jooksul, näiteks kuidas alguses heasüdamlikust ja võrdlemisi kergeusklikust Leemetist saab lõpuks külmavereline tapja, kes vihkab kogu uut maailma. ,,Ussisõnade" tegelased on toodud meie ette sügavuti. Kujundlikust aspektist vaadatanud personifitseerivad ,,Rehepapi" tegelased selgelt ahnust. Kivirähk omistab selle omaduse peaaegu kõigile oma tegelastele, mõnele rohkem, mõnele vähem. Ainult Rein oli liiga uhke, et mõisast midagi näpata või mõisa vara üldse puutuda. Ja on ju ahnus ka
Leemet jõudiski hädavaevu mere äärde, lükkas paadi vette ja sõudis Hiiega ära.21. Kui Hiie ärkas, naeris ta, et tema isa on nüüd nii pettunud ja mets ei saanudki päästetud. Tagasihoidlik ja vaikne Hiie oli muutunud avatumaks ja jutukamaks. Ta oli pääsenud vanemate ikkest. Hiie võttis end paljaks ja hüppas vette. Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli järsku saanud naisemees. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele 9 vanaks jäänud. Tema habe oli ilmatu pikk ja raske. Hiiglaslikul kalal oli aeg urgu minna, mähkuda habemesse ja uinuda. Leemetit oli ära tüüdanud olla igal pool viimane peres viimane mees, metsas viimane poisslaps, viimane, kes nägi hiiglaslikku kala.23
Leemet jõudiski hädavaevu mere äärde, lükkas paadi vette ja sõudis Hiiega ära.21. Kui Hiie ärkas, naeris ta, et tema isa on nüüd nii pettunud ja mets ei saanudki päästetud. Tagasihoidlik ja vaikne Hiie oli muutunud avatumaks ja jutukamaks. Ta oli pääsenud vanemate ikkest. Hiie võttis end paljaks ja hüppas vette. Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli järsku saanud naisemees. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele 9 vanaks jäänud. Tema habe oli ilmatu pikk ja raske. Hiiglaslikul kalal oli aeg urgu minna, mähkuda habemesse ja uinuda. Leemetit oli ära tüüdanud olla igal pool viimane peres viimane mees, metsas viimane poisslaps, viimane, kes nägi hiiglaslikku kala.23
joogipoolise ainel, soovitades tugevalt veini. "Mets oli tühi, me ei pidanud arvestama kellegi arvamusega...Me tahtsime Hiiega elada omamoodi, vabalt, täpselt nii nagu meile meeldib, nii nagu on hea." (lk264) Leeme on nõus võõramaalaste veini jooma kuna ega siin ensk kedagi ega midagi ei ole mis neid selle puhul halvustaks. " ...vahtides lähenevat raudmeest mingi isesuguse mõnuga, mida ma olin alles hiljaaegu tundma õppinud. 'Aga lööme ta ikkagi maha.'" (lk267) Leemetist on saanud sõdalane ja jahtija, temas on situatsioon esile toonud esiisade vastupanu ja julguse veres. " Ma olen võib-olla vana ja oma aja ära elanud, aga anna andeks, tütar, see köik on miule solvav. Minul on põhimõtted. (lk271) Mall ehk Hiie ema ei võtta püha hiipuudel küpsetatud hõrgutusi suhu. "Ema, ma kasvasin kodus, mis oli nii paksult täis põhimõtteid, et mul polnud seal ruumi hingata. Ma vihkan põhimõtteid. Ma tahan ainult seda, et mul oleks hea
annaabi.ee 
