1. PRANTSUSE KANGELASLAUL ''ROLANDI LAUL'' ,,Rolandi laul" on prantsuse kangelaseepos. See on kirjutatud umbes 1100. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mida too ründab. Roland on liiga uhke, e...
Rolandi laul (Prantsusmaa eepos) * Tegevusaeg: 8.saj ll pool * Tegevus: Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste( araablsate kui paganate) vastu. * Tegelased: Roland, Karl Suur, peapiiskop Turpin, paganad e. araablased, Marsilius, kristlikud rüütlid ja Ganelon * Huvitavad faktid: Rolandi laulu motiivid kandusid edasi renessansikirjandusse. See on kõige kuulsam prantslaste kangelaslauludest. Autoril oli soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna
Ajlooline faktitäpsus pole nii oluline Kokku on säilinud 9.-14.sajandist umbes 100 kangelaslaulu, „Rolandi laul” on neist tähtsaim. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas, et Karl ta sellisesse ohtlikkuse olukorda pani. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, Ganelon teatab Karl Suurele, et Marsilius on nõus ristiusku astuma. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi
Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keel...
Roland on vapper, uhke, truu, populaarne Cid pole ainult kangelaslik ja rüütellik, rahva hulgas, valmis end alati riigi vaid pigem tavaline rüütel, kes on end kaitseks välja panna; tal on keevaline isiliku vapruse ja tublidusega ües iseloom, "hea" kristlane, kes tapetakse töötanud. "pahade" muhameedlaste poolt, ta on ideaalse rüütli keskaegne stereotüüp; tal on ka armastatu, Olivieri õde Aude. Ganelon on reeturlik, täielik vastand ideaalsele rüütlile keskajal, kättemaksu- 5. "Nibelungide laul" XII saj Valdavad isiklikud teemad: armastus ja 6. Rüütlikirjandus abiellumine; solvamised ja kättemaksud; rüütellik daamiteenimine ning vasall- XI - XII saj tekkis eraldiseisev rüütli- kohuste täitmine. seisus, mis oli omalaadse eluloodi ja "Vanemast Eddast" tuntud tegelased nagu moraaliga
Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende kaudu teisenesid laulude motiivid, eeposte värvikamad episoodid pakkusid omakorda ainet lühemates vormides rahvaluulele. Rolandi laul vanim prantsuse eepos. Dramaatiline süzee algab vaenust Karli õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Kui Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, siis Ganelon omalt poolt sepitseb kättemaksuks sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teises frangi sangarid. Liiga hilja appi saabunud Karl ei saa neid enam päästa, kuid ta maksab kätte,
Kutsuti Karl appi. Piiras oma sõjaväega Zaragosat, ei õnnestunud vallutada. Karl Suure järelväele tormasid kallale baski talupojad, kättemaksuks kasutasid oma looduslikke tingimusi, andsid hävitava löögi. Siis põgenesid mägedesse. Karl Suur ei saanud kätte maksta. Kristlaste omavaheline mõõduvõtmine. Roland oli Karl Suure lemmikrüütel. Nüüd algab laul: intriig kujuneb sellest, et saadikud saadetakse Hispaania kuninga juurde ja kästakse usk vastu võtta. Saadikute juht on Ganelon, keda Roland Karl Suurele soovitab. Ganelon võtab töö vastu ja läheb mauride juurde, esitab ultimaatumi. Ganelonil on salaplaan. Ta teab, et Roland on järelväe juht, ja soovitab näiliselt usk vastu võtta, aga anda järelhoop. Roland ja Ganelon teevad teineteisele lõksud. Vaenlased ründavad Rolandi järelväge. Rolandil on sõbrad Olivier ja piiskop Turpin. Olivier soovitab Rolandil hädas pasunat puhuda: rünnatakse, tulge appi
Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis
Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis
kangelastegusid, kes oli tihti pärit Karl Suure ajast. Jutustati ristisõdadest ja senjööride omavahelistest võitlustest. Vahel võideldi kuninga vastu. Kindlasti oli tegu värsivormiga, väga pikad. Kangelaslaulu nimetati ka zestiks (ladina gesta järgi). Sisult oli kangelaslaul üsna mustvalge: rüütlil olid head omadused, vaenlasel halvad. ,,Rolandi laulus" 11. sajandist on peategelane küll vapper, samas pole eriti tark. Enamasti on olemas mingi reetur, ,,Rolandi laulus" Ganelon. ,,Rolandi laul" räägib rekonkista-aegsest võitlusest mauride vastu. Roland sureb võitluses liigse uhkuse tõttu. Naiste roll oli marginaalne, nad ootasid lossis ja tikkisid. Hispaanlaste eepos oli ,,Laul minu Cidist" Cid tähendas isandat, see tiitel anti peategelasele don Rodrigole. Sakslastel oli ,,Nibelungide laul". Samas oli eeposeid mitmeid, kuid need on kõige paremini säilinud. Cid räägib samuti rekonkista teemal ning on natuke asjalikum kui prantslaste eeposed
"Laul minu Cidist" hispaanlaste kangelaslaul ja sakslaste kangelaslaul on "Nibelungide laul". - Laulude päritolu ei ole seniajani selge ja ei teata ka nende autoreid. 1.3.1. Prantsuse kangelaslaul "Rolandi laul" See alagab vaenust Karl Suure õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel.Karl Suur läks oma väega Hispaaniasse mauridega võitlema. Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja seab nii tolle elu ohtu. Ganelon aga sepitseb kättemaksu koos Marsiliusega. Selle kohaselt annab marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Roland kuulus ka sinna järelväkke. Roland on kangelaslik ja julge ning kui toimub võitlus, siis ta abi ei kutsu. Nad võitlesid vapralt, aga siiski olid nad suures hädas ning Roland lõpuks puhub pasunat ehk kutsub teisi appi, kuid abiväed jäävad hiljaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
