Mitu vahatahvlit moodustasid raamatu. Vahatahvkeud jasytatu arvepidamiseks. Samuti kasutati neid ka kirjavahetuseks. Nad olid kirjutusmaterjaliks mitu sajandit. Sulg Teravaotsalisest metallist või elevandiluust valmistatud stiilus ei olnud papüürusele ja pärgamendile kirjutamiseks kohane. Sobivam oli kõrkjast või pilliroost valmistatud sulg. Pliiatsipikkuse roo ots lõigati katki poolpõigiti, laia linnunoka taliselt. Seejärel lõigati putke ots kaheks, et lasta tindil valguda kirutamismaterjalile ühtlaselt. pilliroosule asendatud metslinnusuled. Kuid linnusuled riknesid kiiresti ja need tuli kirjutamise käigus järjest vahetada. Vastupidavamaks osutus metallist sulg. Neil puudus vajalik elastsus. Sobivaimaks kujunesid aga terassuled, mis muutusid kirjutamiskõlblikuks mitme täiustamise järel ja on kasutatud tänapäevalgi sulepea juures. Siid Hiinas leidus veelgi kergem aine kui bambus, nimelt
PRONKSIST ODAOTSAD Eestist on seni saadud 12 pronkseset, mis kuuluvad vanemasse pronksiaega. Eestist on leitud kuus pronksiaegset odaotsa, mis kõik peale Iru kindlustatud asulast saadu, on juhuleiud. Neist Muhust leitud eksemplar kuulub vanemasse ja teised nooremasse pronksiaega. See on üks vanemaid Eesti territooriumilt leitud metallesemeid. Pronksist odaotsa täpsemat asukohta pole teada. Muuseumi on see jõudnud 1871. a. Muhu odaots on pika putkega, mille alumises osas on ümber putke 7 soonest vöönd. Putk on varre külge kinnitamiseks varustatud aasaga. Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima (Seima-Turbino) kultuuri relvi, mis tänapäeval dateeritakse 2. at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see pronksist odaots hõimudevahelise vahetuse teel jõudnud Läänemere äärde u. 1500-1250 aastat e.m.a
jpg Milline on olnud karuputkede mõju Eesti taimestikule? · Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk, toodi Eestisse põllumajanduslikel ja mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. · Karuputked on kiire kasvuga ning suudavad juba varakevadel saavutada kodumaiste liikide ees tuntava edumaa. Nende suured lehed varjutavad maapinna ning võtavad sellega teistelt taimedelt kasvamisvõimaluse. · Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. http://www.loodusemees.ee/aa/mi/020620aa007.jpg
Käokannus Monosümmeetriline e sügomorfne õis Huulja kannusega Kroonlehed kollased Akakapsas Huulõis Sügomorfne õis Huuljas ainult alahuulega Harilik lutsern Tupp putkjas Kroonlehed pole putkega kokku kasvand Sinakaslilla Puri piklik kuni äraspidimunajas Monosümmeetriline Roomav tulikas Aktinomorfne õis Kroonlehed kollased Viietine Kaheli õiekattega Ogaõun Õis lehterjas Valged kroonlehed Meelespea Kiirjas õis Ratasjas Liitlehine kroon Krooni alumine osa moodustab putke Põldrõigas Õis neljatine Kiirjas Kroonlehed helerohelised Metsa nõianõges Huuljas õis Ülahuul ulatub kiiverjalt ette Tupp liitlehine Sügomorfne kroon
nurmenuku rahvapärased nimetused Nurmenukk kasvab meil põhiliselt metsaserval, hõredates metsades ja võsastikes, aga ka loopealsetel ning niitudel. Nurmenukk eelistab Põhja-Eestile omast lubjarikast pinnast, seetõttu teda Lõuna-Eestis eriti tihti ei kohtagi. Nurmenukk on mitmeaastane rohttaim, mille lehtedeta õisikuvars võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Ladvas paiknevad lihtsarikana kuldkollased õied viie, alusel putkeks kokku kasvanud kroonlehega , krooni putke ümbritseb põisjas tupp viie terava tipmega. Õitseb mais ja juunis, siis on ka levinuim aeg ,mil nurmenuku ürti korjata (maapealset osa). Kasutatakse lehti, õisikuid ja juuri ; lehti nopitakse õitsemise ajal, juuri kogutakse peale õitsemist. Kuivatatakse kiirelt , õhurikkas kohas, päikese eest varjatult. Võib kuivatada ka saunalaval. Harilikult säilitatakse ravimtaimi õhukindlalt, suletult kas klaas- või plastanumas.
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks.
luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Eelistab viljakat lubjarikast hea õhu- ja niiskusreziimiga pinnast. Levinud Ida-Euroopas, Skandinaavias, Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis sage. Mõju loodusele Nad vähendavad meie kodumaise looduse mitmekesisust, varjutades juba varakevadel oma suurte lehtedega pärismaised rohttaimed ning tõrjudes need kooslusest välja. Ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Mõju inimese tervisele Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud inimese tervisele. Nende mahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirguse suhtes. Taime puudutamisel ilmnevad sellised tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ja paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni
Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda. Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. Eestis leidub karuputke näiteks Pärnus, Karksi-nuias , saaremaal ja hiiumaal. TÕRJE Tõrjet tuleb teostada järjepidevalt mitme aasta jooksul, kuni hävitatud on kõik taimed, aga ka mullas peituvad seemned. Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine. Tõrjet alustatakse kevadel, koheselt, kui
näiteks Tartu maakonnas; 6) Lusitaania teetigu- Portugalist pärit tigu on levinud Kesk- ja Põhja-Euroopasse, viimastel aastatel ka Eestisse; uutesse paikadesse levib liik peamiselt munadena koos mulla ja taimedega; 7) Signaalvähk- leiti Eestis vähiuuringute käigus 2008. aastal Mustjõest Harjumaalt; 8) Sosnovski karuputk- naturaliseerunud liik; tõrjub looduslikud rohttaimed välja ja ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda; 9) Unimudil- Eestis leiti esmakordselt 2005. aastal Narva veehoidlast; talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist; 10) Punakõrv-ilukilpkonn- lemmikloomana toodud paljudesse Euroopa riikidesse, sealhulgas Eestisse; 11) Ameerika kevadvõhk- pärismaisena kasvab Põhja-Ameerika lääneosas; Euroopas kasvatatakse aedades dekoratiivtaimena alates 20. sajandi algusest;
Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Taimed väljas: · Müüril liaanidena kasvav taim on Actimidiaceae Actimidia kolonicta südajas aktiviidia. Ida-Aasia · 1-iduleheliste osakonnas domineerib ja õitseb Colchicaceae Colchicum sügislill Lilac wonder · Astreaceae suurim 2-iduleheline õistaimede sugukond 1) Helenium autumnale sügisheleenium. Põhja-Ameerika idaosa 2) Senecio cannabifolius hall, putke moodi. Jaapan, Põhja-Hiina, Siber · Looklev taim 1-idulehelise ja 2-iduleheliste bloki vahel on Betulaceae Corylus avellana harilik sarapuu · Veesilmas kasvavad taimed: 1) Poaceae Phragmites australis harilik pilliroog. Euroopa kosmopoliit 2) Araceae Acorus calamus harilik kalmus. Ida-Aasia, Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae Sium latifolium harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia, Kesk-Aasia
Kuulub hõimkonda katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed. Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada. Korvõielised meenutavad sageli tavalist õit, millel on kroonid, valdav erekollane õisik. 4 Alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele, keskel tolmukad ja emakad (Kukk 2004, lk 31) 2. Sugukonna mitmekesisus Korvõielised tekkisid eostseenis umbes 49 miljonit aastat tagasi. Perioodil 4236 miljonit aastat tagasi toimus sugukonnas aktiivne mitmekesistumine ning perekondade ja liikide teke. Üks teadaolevalt vanimaid korvõielisi on raudrohi kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas.
Keskmine aasta juurdekasv on 30-50 cm. ÕIED Õied on kahesugulised, lõhnavad, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Üks või mitu pööriste paari moodustavad pööriste kimbu. Õietupp kellukjas, korrapäratult 4- tipmeline, kuni 2 mm pikk, kokkukasvanud. Õiekroon kokkukasvanud, lehterjas, alumises osas toruja putkega ja 4 tipmega , punakasvioletne või valge. Tipmed on 4-5 mm pikad. Tolmukaid on 2, nad paiknevad putke ülaosas. Sigimik ülemine. Emakakael ei ole väga pikk ja emakasuue kahe tihedalt teineteise vastu liibunud hõlmaga.Õite värvus võib olla valge, kreem, kollane, sinine, violetne, violetjassinine, violetjas(hele)punane, purpurjas, helepurpurpunane, purpurvioletne, kuni tumevioletjassinine. Õied võivad olla lõhnatud või lõhnavad. Neil on iseloomulik lõhn. Õitseb mais juunis olenevalt sordist. VILJAD
· Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest. Kokkukasvamise viisilt on õied kas korrapärase putkja või korrapäratu keelja kujuga. · Putkõitel on harilikult 5 märgatavat hammast, vastavalt õie viietisele tüübile. · Putkõites on 5 tolmukat ja 1 emakas, järelikult on õied kahesugulised. Tolmukad kasvavad oma niitidega kroonlehtede alumise osaga kokku, tolmuka pead aga ühinevad putkeks. · Emakal on sigimik, pikk emakakael, mis läbi tolmukapeadest moodustunud putke, mis on tekkinud kahest viljalehest, sisaldab ühe seemnealgme. · Viljad seemnised on sageli varustatud karvatutiga, seemnete laiali kandmiseks tuule abil. Sugukonna üldtunnused · Peale putk- ja päris-keelõite on korvõielistel sageli veel ebakeeljaid ja lehterjaid õisi, mis asetsevad õisikute serval ja teevad selle nagu suuremaks, eredamaks ja märgatavamaks. Nende õite ülesandeks on "reklaam" Nad meelitavad tolmeldajaid ligi.
kõige tuntum puhkpill - torupill.Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupill oli tõenäoliselt kodunenud eestis juba XIV sajandil. Esimesed kirjalikud andmed on XVI sajandist. Torupill koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott valmistati saartel ja randades harilikult pargitud hülgemaost, sisemaal mõne suurema looma maost, põiest, koera- või kitsenahast. Tuulekotil oli kolm auku millesse kinnitati puust torud. Õhuvool suunati tuulekotti puust putke (napp) kaudu.Viisi mängiti sõrmilisel, mis kujutab endast sõrmeavadega kadaka- või männioksast toru. Heli tekitab sõrmilise sisse pandud roopillist "piuk". Sõrmeavasid oli tavaliselt 6 .Olulist osa etendasid torupilli burdoonid ehk bassitorud. Neid oli 1-3 ja nad olid samuti varustatud roopillipiukudega.Torupilli kasutati nii pidudel, kui tavanditel. On üleskirjutisi kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul väsinud tööliste ergutamiseks
110. harilik käokannus 111. harilik kurekell LEHTERJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt 112. ogaõun KELLUKJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille alumine osa on avar, ümar Tupp liitlehine 113. ümaralehine kellukas RATASJAS ÕIS Korrapärane liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa moodustab lühikese putke, ülemine osa laiub aga lamedalt ühes tasapinnas 114. meelespea ALUMINE SIGIMIK ÕIE OSAD 1 õiepõhi 2 tupplehed 3 kroonlehed 4 tolmukad 5 emakas Õis kinnitub õieraole 76. KROONLEHT ülemine, laiem osa on NAASTUKE kroonlehe alumine, kitsam osa on PINNUKE LISAKROON lisakrooni moodustavad kroonlehe pinnukese ja naastukese piiril arenevad püstised väljakasved 77. LIITLEHINE KROON
heinapill). Puhkpillide puhul kujuneb õhusammas pilli sees. Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Siia hulka kuuluvad ka pillid, kuhu õhku ei puhuta suuga, vaid näiteks lõõtsaga. Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott tehakse mõne suure looma maost või kitsenahast. Tuulekotil on kolm auku, millesse asetatakse torud. Õhuvool juhitakse tuulekotti puust putke kaudu. Selle otsas on klapp, mis ei lase puhumise vaheajal õhku tagasi voolata. Viisi mängitakse sõrmilisel, heli tekib pilliroost või hanesulest valmistatud piugust. Bassitorud mängivad sinna juurde püsivat saatehäält burdooni. Pill arvatakse olevat pärit Ees-Aasiast, Euroopas tundsid teda juba vanad kreeklased ja roomlased. Torupill jõudis Eestisse arvatavasti 12.-13. sajandi paiku ja muutus väga populaarseks
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel -Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopas...
Nad on talve üleelamiseks. Vastavalt maa-aluste võsude väliskujule ja siseehitusele eristatakse risoomi, mugulat ja sibulat. Õiekate (viki) Õiekate ehk periant on õie vegetatiivne (suguta) osa, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid ning hiljem vilja. Koosneb kas tupp-ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühesugustest õielehtedest (lihtne õiekate). Võivad olla rohelised või muud värvi. Vahel on õielehed omavahel kokku kasvanud, nii et õis meenutab putke või kellukat. (õp) Tupplehed+kroonlehed=õiekate. Kui tupp- ja kroonlehed pole välimuse järgi eristatavad (on ühesugused või puudub üks neist, nii et teine täidab mõlema ülesannet), on õiekate lihtne. Fotosüntees (gümn õpik) klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on
ja kimalased). Lõvilõug, pärdiklill Aiataim, dekoratiivtaim 24. SUGUKOND KARELEHELISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed. * Liike umbes 2000, enamik troopikas, rohkesti ka Vahemeremaades. * Nime saanud karedakarvalistest lehtedest. * Iseloomulik keerisõisik. Õie ehitus neljatine või viietine. Kroonineelus sageli soomused, mis katavad sissepääsu putke, tolmukate juurde. Ülemine sigimik, kaks viljalehte, 4 seemnealget. * Vili on jaguvili. * Karelehelised demonstreerivad ilmekalt õie kohastumisi putuktolmlemise täiustumisel. Loomade külge haakumine või lihakad lisemed, mis meelitavad ligi sipelgaid. * Kasulikest taimedest kuuluvad sellesse sgk värvitaim alkanna, vürtsitaimena kurgirohi, mõned toataimena. 25. SUGUKOND HUULÕIELISED: TERPENOIDID?, KASUTAMINE.
teepõõsalised Theaceae o p. Camellia - Kameelia aktiniidialised Actinidiaceae o kiivi (Actinidia deliciosa) sug Polemoniaceae o p. Phlox floks ehk leeklill PÄRISASTERIIDID I e LAMIIDID Sugukond Boraginaceae karelehelised Vahelduvad karedakarvalised lihtlehed Kerisõisik Kroon: liitlehine, aktinomorfne, tihti soomustega neelus, mis takistavad sissepääsu putke Vili: jaguvili, mis jaguneb 4-ks Pulmonaria officinalis kopsurohi Borago officinalis kurgirohi Seemned sisaldavad palju (17-28%) gammalinoleen-hapet (GLAOmega-6 rasvhappe) ja palju teisi rasvhapped mis aitavad alandada kõrget kolesteroolitaset Selts Gentianales emajuurelaadsed Sug. Gentianaceae emajuurelised
Taime kõrgus on 10…15 cm, lehed kitsad ja juurmised, crocus suured lehterjad õied sativus asetsevad harilikult safrankrook mitmekaupa, avanevad us päikesepaistel, vili on kupar. Krookuse õisikud on arenguloo vältel taandarenenud – tihti on neil säilinud vaid üks õis. Lehterja suure õie kroonlehed asetsevad kahe ringina. Neeluosas kokku kasvades moodustavad õielehtede alused pika toruja putke, mida rahvas peab ekslikult taime varreks. ALLIUM – PEREKOND LAUK • Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks. Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududesse Allium kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas schoenoprasum või silmustega kuni aukudega. murulauk • Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused, harvem
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
Valmistusviis on sarnane roopilli omaga. Põhja-Eestis panid karjased selle sageli lepakoorest pasuna otsa, Setus aga pullisarvele. Sarvepilliga mängisid vanemad mehed isegi tantsu- ja lauluviise. Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott tehakse mõne suure looma maost või kitsenahast. Tuulekotil on kolm auku, millesse asetatakse torud. Õhuvool juhitakse tuulekotti puust putke kaudu. Selle otsas on klapp, mis ei lase puhumise vaheajal õhku tagasi voolata. Viisi mängitakse sõrmilisel. Heli tekib sõrmilise sisse pandud roopillist. Bassitorud mängivad sinna juurde püsivat saatehäält burdooni. Pill arvatakse olevat pärit Ees-Aasiast. Euroopas tundsid teda juba vanad kreeklased ja roomlased. Tänapäeval on torupill laialt kasutusel Sotimaal. Torupill jõudis Eestisse arvatavasti 11.-12. sajandi paiku tõenäoliselt Skandinaavia poolt, ja muutus väga populaarseks
hüpitamislaule kõige paremini. Enamik salme sisaldavad kahte erinevat elementi: sõitu mõnikord aeglasemat ja kiiremat ja vältimatut kukkumist. mida teha: Sõit, sõit sinna Ustav, L. 1985 "Muusikaõpetus kuueaastaste laste klassis" TEGEVUS : laps istub täiskasvanu põlvel ja ratsutab laulu rütmis. Lõpuks võib ratsu tagant üles lüüa (täiskasvanu laseb põlve "lõnksu"). Sõit, sõit, sinna, sealt saame saia, pika putke piima, laia laastu leiba! Äia, tuia, kibikäbi nuia, lase kiigel käia, üle ukse õue, taha välja otsa, kukerpalli kraavi! Ratsu Nilson, Malle 1990 "Muusikaline kasvatus lastesõimes" TEGEVUS: eelmise analoog Väike ..... (lapse nimi) ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit, sõit, suksuke, lähme külla tädile. Suksu vilkalt kepsu lööb, ........ le see rõõmu teeb. Sõit, sõit, suksuke, lähme külla tädile. NÄGUDE OTSIMINE
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
On teateid, nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge. Toit Viikingid olid nii põlluharijad kui ka karjakasvatajad. Kõige suuremad põllud olid teravilja all, kasvatati otra, nisu, rukist, tatart. Tolleaegne vili koosnes peamiselt kõrrest, viljatera oli väga väike. Enamik toite tehti teradest või jahust. Leiba ja putru söödi lisandiks supi või liha kõrvale. Viikingid harisid ka köögiviljaaedu. Kasvatati herneid, sibulat, putke, porgandit. Mune, piima, liha ja rasvu igapäevaseks toiduks saadi kariloomadelt, kes olid sel ajal pisut väiksemad kui praegused lehmad ja lambad. Liha polnud igapäevane toit, pudru kõrvale söödi pigem kala või linnumune. Toidulisa andis ka jahil käimine. Viikingid küttisid hirvesid ja põtru, mitmesuguseid linde, hülgeid ja morski (kellelt said peale rasva ka nahka ja kihvu), püüdsid vähki. Viikingite ajal oli suurem osa maast kaetud tiheda tamme- või pöögimetsaga
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Ka peigmees pole riiete sisse aru saanud, et tal võõras tüdruk kõrval olnud. Nüüd näinud ta oma õige pruudi ära ja lükanud peretütre jõkke [---]. Peretütar vajunud põhja, tema südamest kasvanud aga putk välja. Ämm ei ole aga sellest midagi teadnud, et ta tütar uppunud ja vaenelaps mehel, ta arvas, et vaenelaps ise lahti sai ja hoopis minema putkas. Aasta pärast sündis noorelpaaril laps ja ämm läinud oma tütart vaatama. Jõe silla peal näinud ta jões ilusat putke ja tahtnud teda ära kitkuda, et tütre lapsele mängukanniks viia. Putk hakanud aga laulma: "Pai emake, see mu nabavarreke." Nüüd alles saanud ema aru, kuda tütrega lugu oli. 24) A. Kivirähki ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kui eesti mütoloogial põhinev teos. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata
Enamik salme sisaldavad kahte erinevat elementi: sõitu mõnikord aeglasemat ja kiiremat ja vältimatut kukkumist. mida teha: Sõit, sõit sinna Ustav, L. 1985 "Muusikaõpetus kuueaastaste laste klassis" 47 TEGEVUS : laps istub täiskasvanu põlvel ja ratsutab laulu rütmis. Lõpuks võib ratsu tagant üles lüüa (täiskasvanu laseb põlve "lõnksu"). Sõit, sõit, sinna, sealt saame saia, pika putke piima, laia laastu leiba! Äia, tuia, kibikäbi nuia, lase kiigel käia, üle ukse õue, taha välja otsa, kukerpalli kraavi! Ratsu Nilson, Malle 1990 "Muusikaline kasvatus lastesõimes" TEGEVUS: eelmise analoog Väike ..... (lapse nimi) ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit, sõit, suksuke, lähme külla tädile. Suksu vilkalt kepsu lööb, ........ le see rõõmu teeb. Sõit, sõit, suksuke, lähme külla tädile. MEELESPEA Toas Laste arv 1 Aeg 10 min või kauem Abi vajalik Ei määri
Ka peigmees pole riiete sisse aru saanud, et tal võõras tüdruk kõrval olnud. Nüüd näinud ta oma õige pruudi ära ja lükanud peretütre jõkke [---]. Peretütar vajunud põhja, tema südamest kasvanud aga putk välja. Ämm ei ole aga sellest midagi teadnud, et ta tütar uppunud ja vaenelaps mehel, ta arvas, et vaenelaps ise lahti sai ja hoopis minema putkas. Aasta pärast sündis noorelpaaril laps ja ämm läinud oma tütart vaatama. Jõe silla peal näinud ta jões ilusat putke ja tahtnud teda ära kitkuda, et tütre lapsele mängukanniks viia. Putk hakanud aga laulma: "Pai emake, see mu nabavarreke." Nüüd alles saanud ema aru, kuda tütrega lugu oli. 25. A. Kivirähki ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kui eesti mütoloogial põhinev teos. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
omadusi, mis annavad talle teiste ees eelise. Kui tal pole uues elupaigas looduslikke vaenlasi, kes kontrolliksid tema arvukust, hakkab ta hoogsalt paljunema. Ka on oht, et ta toob kaasa haigusi, mille vastu tal endal on kujunenud kaitsemehhanismid, kuid mida kohalikel liikidel pole. Võõrliike on inimesed endaga kaasa toonud nii kogemata kui ka kui meelega. Lisa Sosnovski karuputk toodi omal ajal sisse põllumajanduslikel eesmärkidel kui kiirekasvuline silotaim. Hiigelkasvulist putke kasvatati aedades kui ilutaime. Tänaseks on temast saanud umbrohi, mis on levinud üle Eesti. Ta tõrjub välja kohalikke rohttaimi ja takistab puude kasvamist. Ta on puudutamisel mürgine ja temast on raske vabaneda. Võitluses tülika külalisega on proovitud niitmist, mürgitamist ja väljajuurimist. Liigirikkust võib vähendada korraga mitu tegurit Elurikkust ohustavate tegurite vahel pole sageli selget piiri. Suurkiskja, kelle elupaik
keskelt tõuseb üks või mõni 10-25 cm kõrgune õisikuvarb, mille tipus on 5-9 lõhnavat kollast õit. Kollasel kroonil on pikk alaosa (putkeosa), milles paiknevad nii tolmukad kui ka emakakael. Vältimaks isetolmlemist, on erinevates õites emakakaelad ja tolmuka niidid erinevate pikkustega, nii et lühikese emakakaelaga õies on tolmukad kinnitunud krooni neeluossa ja pikakaelalise emaka korral krooni putke keskossa. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Viljaks on kupar, mis kuivamisel tipust avaneb, esineb nii puistlevi kui söötlevi. Kasutamine: mitmeid vorme ja hübriide kasvatatakse dekoratiivtaimedena. Noored lehed sisaldavad rikkalikult C vitamiini (kuni 5,9%) ja neid võib tarvitada salatina. (Meie looduslikest taimedest suudavad nurmenukuga C vitamiini sisalduses võistelda vaid mõned kibuvitsad)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
