majakontuuridega). Tema kõige tuntumad tööd seotud Hiina hieroglüüfidega Mark Rothko kasutab oma loomingus erinevat värvi triipe ja vööndeid. ,,Nr 8". Ta matkib F.Kupka loomingut (ta kujutas oma jooni vertikaalselt). Kujuneb absurdikirjandus. S.Beckett. Tema kuulsaim näidend ,,Godot'd oodates" Tekib ka rühmitus nimega ,,Cobra" (kolme suurema linna nimedest saadud kombinatsioon). Sellesse rühmitusse kuulusid näiteks Karel Appel, Corneille. (Corneille on pseudonüüm). Nende tööd on võrreldes USA omadega formaadilt väikesed. Abstraktne ekspressionism levis ka Itaaliasse, kus oli võimul kompartei. Tekib neorealism ja informalism. Kuulsaim Renato Guttuso (,,Tööline lapsega" .Kujutas palju töölisklassi, väga huvitav koloriit). Suurem osa Itaalia kunstnikest siiski seotud informalismiga. Näiteks Alberto Burri, kes maalis metallplaadile ja kuumutades värvid justkui plahvatasid (,,Punane plastiline põleng") Jean Dubuffet
3. Tõenäolikkuse reegel a) Ei tohi olla üldloomulikke asju, üldloomulikke tegelasi ja uskumatuid sündmusi 4. Kombekuse reegel a) Ei tohi näidata vägivalda ega rõvedusi, samuti kasutada ebatsunsuurseid väljendeid Racine- 17. saj keskpaik. Eraeluintriigid. Psühholoogilised konfliktid. Muusika + tants. Kreeka teatrist teadis palju, kuna pandi kloostrisse. Saatus. ,,Aleksander Suur". Pr. Akadeemia. Kujutab inimesi. Võitlus iseenda ja oma tunnetega. Corneille- kujutab kangelasi. 17. saj keskpaik. ,,Cid"-tragöödia, mis pole kurva lõpuga. Ei pidanud seal kinni kõikidest reeglitest. ,,Cinna"- ajaloo teemaline. Pr. Akadeemia. Klassistsistlik komöödia: reeglid, viievaatuseline värssteos. Meelelahutuslik pidi olema seotud õpetlikuga. Kaasaegne igapäevaolu. Kesk- või alamklass. Karakterikomöödia. Moliere- Satiir- ,,Naeruväärsed eputised". 17. saj keskpaik. Satiir ,,Tartuffe". ,,Don Juan". Meeste kool", ,,Naiste kool". Peegeldab kaasaja elu
kasvatajalt, silmapaistvalt kirikuajaloolaselt ja oraatorily piiskop Bossuet'lt. Lois'il oli kaasasündinud hea maitse ja elegants, kogu õukonna rituaali oli ta ise läbi mõelnud ja teostas selle grandioosse etendusena. Sel ajal tulid õukonda need, kes tegid oma sajandi kirjanduse kuulsaks ja kujundasid selle stiili Francois de La Rochefoucauld, Jean de La Fontaine jm. Lavastati Molière'i komõõdiaid ja Corneille'i tragöödiaid, nooremate kirjanike seast tõusis aga esile Jean Racine. Kõiki klassitsistliku draama põhimõtted võtis aga kokku ajastu autoriteetseim kriitik Nicolas Boileau (1636-1711) oma traktaadis ,,Luulekunst" (1674). Poeet peab tema järgi matkima loodust, kuid seda, mis on looduses tõene ja üldkehtiv saab märata ainult mõistus. Boileau peab kunstiteoses hädavajalikkuks ratsionaalset korrastust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl, kõlbeline eesmärk
Veel oli ka see, et kuna tegevus pidi toimuma 24 tunni jooksul, oli paratamatult laval vähene liikuvus. Seiklustele pole klassitsistlikus tragöödias ülepea kohta ega aega. Kuid ka ''madalamas'' komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas tehti kõigutamatuks normiks ajaühtsuse kohaühtsuse ja tegevusütsuse põhimõte. See kõik pidi tagama tõepärasuse. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. XVII sajandi 1.poole suurim prantsuse kirjanik oli Pierre Corneille. Ta kirjutas esialgu barokkteatrile lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid, nagu need sajandi alguse Prantsusmaal moes olid. Corneille kirjutas oma esimese tõelise menu, „Cid“ 1636 aastal. Kuigi „Cidis“ ei pidanud Corneille kõiges kinni klassitsistlikest reeglitest, peetakse tema teost siiski esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Selles näidendis kannab peategelane psühholoogilist pinget. Samaaegselt jutustatakse näidendis ka ühiskondlikest sündmustest.
1955/1957 Burri, "Rosso combustione plastica"/"Punane plastiline põleng", 1957 Rühmitus "Cobra" Moodustasid 1948. aastal mõned Kopenhaageni, Brüsseli ja Amsterdami kunstnikud. Nimi "Cobra" saadi kolme linna algustähtedest. Liikmed Asger Jørn (Taani), Karel Appel (Holland) ja Corneille (Belgia) maalisid suhteliselt väikeseid abstraktseid pilte pastoossete, rahutult segatud värvimassidega. Jørn, "Le bon sauvage", 1969 Appel, "Hiroshima child", Corneille, "Love in the sun", 1958 2003
Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi . Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte . Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: · rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, · viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi
Ambitsiooni kadumine Ühine viha LAENAMINE TEISTELT SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp Man Ray MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Prantsusmaalt Kultuurihuviline perekond Rouneis Corneille’ lütseum „Ready-made“ Pseudonüüm Males meistersportlane Kirimale ning maleajakirjanik Alates 1955 USA kodanik „Fontään“ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavarassor 1954 Alexina Sattler KUULSAMAD TEOSED „Trepist alla tulev akt“ „Jalgratta ratas“ „L.H.O.O.Q.“ Suur tänu kuulamast!
Keele puhtuse eest hoolitsemine, absolutism kultuurilise indidualismi vastu
Ratsionalistlik tendents
Antiigi esteetika toetamine
Ranged reeglid : selge piir « kõrge » (tragöödia peab puhastama ja
õlisema) ja « madala »( komöödias hinnati õpetlikkust,moraali) vahele
Draamas – aja-, koha,- tegevsühtsus
Luules on puhtad riimid ja ranged vormid
Armastus, ja kohustus klassitsistlikus tragöödias Corneille´”Le
Cidi” näitel
Cid ei vastanud kõikidele klassitsistlikele reeglitele
Jimena on siiralt armastanud ja armastab Rodrigot, kuid aukohus nõuab, ta
oma isa tapmise eest kätte maksaks Rodrigole.
Heitlusi armastuse (kui kire) ja kohuse (kui tahte) vahel Jimena hinges
kujutab Corneille suure meisterlikkusega.
Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad Corneille teoses tegelaste kirgi,
puhastavad neid
Molière´i teosed kui 17
saj. Prantsusmaal ühtse monarhiaga, vormidistsipliin. 1635. asutati prantsuse akadeemia. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted sõnastas Nicolas Boileau, 1674 ,,Luulekunst" värsstraktaat. Pani kirja kolme ühtsuse reegli (aja-, koha- ja tegevusühtsus). Kunstikõlbeline eesmärk oli oluline, kuid pahatihti võis see viia kuiva moraliseerimiseni. Oluliseks said riigiga seotud teemad. Kõige kõrgemale jõudis klassitsim draamakirjanduses. Klassitsimi aluse panijad on Picrre Corneille (1606-1684) ja Jean Racino (1639-1699). Corneille ,,Sid", Racine ,,Phaidra" kuulsaimad teosed. Francis Bacon - emperismi, eksperemendil leitava, rajaja. Kartesianism omane kahtlemine. Tõene ainult see mida saab matemaatiliselt põhjendada. Inimene eraldatud,üksi. Õpingud pakuvad naudingut, taidu (oskust). Lugemine mitmekülgsust. 12.märts. Moliere (1622-1673) Täisealiseks saades läks õigusteadust õppima, aga see ei sobinud talle tahtis teatrisse, kirjandusse
• Kujundirohkus, allegoorilisus • Mängulisus, mitmetähenduslikkus Klassitsismi tunnused • Eeskujuks antiikkultuur (klassika) • Kujunemist mõjutasid 1) Absolutism – võimu soov kontrollida kõike, ka kultuuri -> kunst peab alluma kindlatele reeglitele 2) ratsionalistlik filosoofia: mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired; selged piirid žanride vahel, kindlad reeglid Klassitsistlikke kirjanikke • Jean Racine (tragöödiad, nt „Phaidra“) • Pierre Corneille (tragöödiad, nt „Cid) • Jean de la Fontaine Aitäh vaatamast!
Barokk 17.saj Itaalias ja Hispaanias, Iseloomulikud jooned: maalikunst, arhidektuur, kirjandus- süvenes järjest kujundi peensus ja ornamentaalsus. Tavaliselt iseloomustab baroki kunstiteost rõhutatult metafoorne või ka allegooriline väljaendusviis. Barokk on mõtteline ja mänguline. 1) Hispaania baroki kirjanik Baltasar Gracian oma raamatus ´´ Vaimuteravus ja loovuse kunst``- hindas vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, paradokse ja antiteese. 2) Barokk oli skeptiline ja pessimistlik. Barokk ühendas vastandid. 3) Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui unenägu, teater, laat, vangla 4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) ...
„Kadekops” „Luulekunst” „Vaene Liisa” „Ivanhoe” „Punane ja must” „Lesknaine Valenciast” Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian „Don Juan” „Faust” „Hüljatud” „Madame Bovary” AUTORID JA „Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire „Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst” „Horatius” „Candide ehk Pariisis” „Oliver Twist” „Kangelane” „Cid” Optimism” Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine „Zadig ja Saatus” „Keeris” „Sõda ja rahu”
,,Kadekops" ,,Luulekunst" ,,Vaene Liisa" ,,Ivanhoe" ,,Punane ja must" ,,Lesknaine Valenciast" Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian ,,Don Juan" ,,Faust" ,,Hüljatud" ,,Madame Bovary" AUTORID JA ,,Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire ,,Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst" ,,Horatius" ,,Candide ehk Pariisis" ,,Oliver Twist" ,,Kangelane" ,,Cid" Optimism" Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine ,,Zadig ja Saatus" ,,Keeris" ,,Sõda ja rahu"
värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. Näideldi eraldi, kas tragöödiat või komöödiat. Aleksadra teater Sankt Peterburis -8- Klassitsism kirjanduses Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: · rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, · viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi
all, kuna vanematel läks äri väga edukalt. Jean-Baptiste- Camille Corot Perioodil, kui Corot tegi veel enda jaoks selgeks kunsti tähendust, maastiku maalimine oli veel väga algses järgus. Hiljem maalides maastikumaale jagunesid need kahte leeri : 1) ajalooline maastik 2) realistlik maastik. Mingil perioodil õppis Corot omaealise maastikumaaleri Achille-Etna Michalloni juures, kes oli juba väga hinnatud maalikunstnik. Alguses Corot käis Lycée Pierre Corneille koolis. See on kool , mis asub linnas nimega Rouen Prantsusmaal. Ta lahkus sealt, kuna olid raskused ja läks edasi internaatkooli. Isa tahtis, et ta tegeleks äriga, aga Camille oli pühendanud ennast kunstile. Aastatel 1825-1828 viibis Corot Itaalias, kus ta sai veel väga palju informatsiooni maalikunsti kohta. 19.saj keskel oli Corot Barbidzoni kooli parim maalikunstnik. Oma töödes sai ta innovatsiooni impressionismist. Varasemas perioodis maalis ta traditsiooniliselt ja kitsalt.
loogilisust. Esialgu vaid antiikkunsti jäljendamine, ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma järjest rangemat vormidistsipliini. Prantsuse keele arendamiseks ja kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks asutatud Prantsuse Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut. Nicolas Boileau sõnastas klassits kirjanduse põhimõtted, püüdis rakendada Descartes'i filosoofiat. Prantsuse klassits alusepanijad Pierre Corneille ,,cid" ja Jean Racine ,,phaidra". Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism eeldab suurt meisterlikkust, mõtlemise originaalsust ja väljendusviisi täpsust ja teravmeelsust. Selle mõtte on sügav ja piiritu, vorm lakooniline.
geomeetrilised vormid, seega abstraktsionismi, mis on täielik vastand konstruktivismile. Informalismi esimesed eneseteadlikud rühmitused tekkisid väljaspool Pariisi ja Prantsusmaad. Põhjapoolsete väikeriikide kunstnikest kujunes 1948 lühiealine, kuid mõjukas rühmitus ''cobra'' , mille nimel pole tegemist maoga, vaid ainult kome linnaga- Kopenhageni, Brüsseli ja Amsterdamiga. Taanlastest oli tähtsaim Asger Jorn, hollandlastest Karel Appel ning belglastest Corneille (Cornelis van Beverloo) ja Pierre Alechinsky. Eestlastest on ''Cobraga''seotus Ruth Tulving. Asger Jorn ''Öine Pariis'' 1959 Karel Appel ''Le Chat'' Corneille nimetu ''Cobra'' liikmed otsisid lihtsa spontaanse eneseväljenduse võimalust ja vastandasid oma loomingu nii traditsioonilisele kunstile kui ka Mondriani tüüpi abstraktsele ja Pariisi koolkonna maitsekale mahedusele. Huvi irratsionaalsuse vastu pani neid otsima tuge ja
Johannes Gutenberg Pedro Calderón de la Barca Kirjandus Itaalias sai valitsevaks barokk, prantsusmaal klassitsism Baroki kirjandus Maailm on lõhestatud ja kaootiline Vastandite ja kontrastide kunst Väga emotsionaalne Baroki inimene sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Skeptiline ja pessimistlik Kirjandus Pierre Corneille Klassitsismi kirjandus Antiikeetika edasiarendus Oluline on mõistus ja mõistuspärasus Selgus ja korrapära Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele Luule puhtad riimid ja range vorm Molière Filippo Brunelleschi Kunst Renesanssi kunst Suur ilmalike ehitiste osatähtsus
Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen,
*kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille' ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi. St kuigi ka R tegelased on kõrgest soost ja neile pole võõrad üllad ja ülevad tunded, on nad samas inimesed oma nõrkuste ja kirgedega. Otsustaval hetkel ei suuda nad endas leida piisavalt tahet ega mõistust,et oma sageli egoistlikest kirgedest üle olla. *R asetab oma tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega *R loobub oma tegelaste
Skulptuur Eestist ei võrsunud vaadeldaval ajal ühtki mainimisväärset skulptorit. Selle ala harrastamine piirdus hauamonumentide tegemisega. Vähegi paremad tööd on sisse toodud, peamiselt Peterburist. Paraku on nende autorid teadmata. Praktiliselt ainus tolle aja kunstiväärtuslik teos on marmorsarkofaag Tallinna Toomkirikus, mis valmistati Itaalias. Klassitsism kirjanduses Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). Klassitsismi põhimõtted kirjanduses: · rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, · viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsism muusikas Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W
Barokk 17.saj müstiline, vastandite ühtsus (ratsionaalne- C. Malaparte irratsionaalne, realistlik-sürrealistlik, jäik- kirglik, külm-kuum) antiigi mõjutustega, tragöödia oli püha, kindlad piirid/reeglid, ranged normid Corneille, Racin (tragöödiad) Klassitsism 17.saj ->must-valge(hea=hea, halb=halb); aja Moliere (komöödiad) ühtsus, tegelane ei muutu ega arene religioossus nõrgenes, teadus Voltaire "Filosoofilised tugevnes(ma, fü, ke katsed, akadeemiad),
Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9. Klassitsistlik komöödia: tunnused, jooned, autorid. Autor: Moliere Tunnused: Teos pidi tingimata ühendama meelelahutuslikku õpetlikuga
Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.).
lõhkujaks, aga samas ülistatab autor tema rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. ,,Lugu Igori sõjaretkest" peaaegu puudub religioosne aupaiste. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid ja hingestatud loodus. Ühegi nende nelja teose autorit ei teata. Kangelaseeposed panid aluse erinevale rahvuskirjandusele. Tänu neile sai alguse rüütlikirjandus. Need on pakkunud ainest hilisemale kirjandusele. Näiteks Pierre Corneille näidendile ,,Cid" esimese suure klasisstliku dramaturgi. Need teosed annavad aimu ka sellest millised võisid olla tolleaegsed müüdid. Seda selviisil, et kuna autoreid pole teada siis arvatakse, et rahvaluule ja lühemad eepilised laulud ühendati mahukateks eeposteks. Aga rahvaluule ja eepiliste laulude tekkepõhjusteks võivad olla just müüdid.
Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 2) Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida pidid järgima 3) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte Inglismaa Saksamaa Prantsusmaa Itaalia * Henry Purcell * Michael Praetorius *Descartes *Michelangelo * John Milton * Martin Opitz *Molie *Monteverdi * John Donne * Corneille 15. Mis on draama ja millal kujunes see välja iseseisva zanrina? Tõsise konfliktida näiden, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Zanr arenes välja alles 18. sajandil, kui oluliseks publikuks teatris sai keskklass. 16. Nimeta draama põhiliike (4 5). *Karakterdraama *Psühholoogiline draama *Olmedraama *Ideedraama *Ajalooline draama 17. Mis ajal sai draamast üks juhtivamaid zanre, kes olid sel ajal juhtivad näitekirjanikud ja millist zanri nad peamiselt viljelesid? 19
Suuna nimetuseks informalism (sanasus usa lesvinud abstraktse ekspressionismiga Kunstnikud: E. Vedova ja A. Burri Girl vith a Suitcase (1961), One of the best performances of Claudia Cardinale filmikunsti näide, Zurlini Vedova Burri Rühmitus ,,Cobra" Moodustati 1948 a Kopenhaageni, Brüllesi ja Amsterdami kunstnike poolt. Maalisid väikseid abstraktseid pilte pastoosselt (paksult), rahutult segatud värvimassiga Karel Appel, Asger Jørn, Corneille Pariis Kerikis esile ekspressiivne abstraktsionism Kunstnikud maalisid reljeefitaolist paksu värviga kindlate piirjoonteta kujundeid P. Soulages (laiad värvilindid) ja Saksamaal sündinud H. Hartung (hoogsad jooned heledal toonil) Soulages Hartung J. Dubuffet hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest brutaalne kunst (art brut) on väärtuslikum kui ,,kultuurne". Kunstiks kõlbavat kõik objektid, peaasi, et põhjustaks
Teda huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ülistab inimese sisemist vabadust. Usus väljenduv inimese hingesuurus, sealhulgas hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest on suur teema, mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Esiplaanil sümbolid, allegooria, tegelased tagaplaanil, vähem konkreetsed. „Imevõlur“ – teemalt lähedane Fausti-ainesele (kuradiga lepingu sõlmimine). 18.Klassitsistlik draama: Pierre Corneille, Jean Racine, Molière (Näidendid) Klassitsistliku teatri algus Prantsusmaal langes kokku ajaga, kui kardinal Richelieu oli oma võimu tipul ja tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Pidevalt sekkuti teatriellu. Ranged reeglid. Corneille: XVII saj I poole suurim prantsuse kirjanik, tema loomingust algab klassitsistlik teater. „Cid“ – peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Näidendite tegelased on väga tugeva tahtejõuga. Tragöödiate
Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja
tüüpi, improviseerisid: mõtlesid teksti välja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes õitsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molière'i peetakse tänini üheks säravaimaks komöödiate autoriks. Hispaania näitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lõplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse ühtsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse
Duchamp sündis pere 4. lapsena ÜlemNormandias Vanaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, lisaks Marcelile veel said kunstnikuks: Maalikunstnik Jacques Villon (18751963) Skulptor Raymond DuchampVillon (18761918) Maalikunstnik Suzanne DuchampCrotti (18891963). Varajane elu Marcel lahkus kodust 10aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises. Tema varased tööd on postimpressionistlikus, kubistlikus ja fovistlikus stiilis. Peale 1912. a maalis vähe Koolis õppis ta ka klassikalist joonistamist ja katsetas selleski stiilis. Tema kõige mõjukam õpetaja oli siiski tema vanem vend Jacques. Mõjutasid veel: Cézanne, sümbolism, fovism ja kubism Portrait of the Artist's Father 1910 92 x 73 cm
Issanda Vennaskond üüris seda saali välja. Hardy oli näitleja kui ka dramaturg, varustas oma truppi liturgiaga/repertuaariseda. Näidendeid kulus neil suur hulk. Kõike käepärast materjali kasutas. Polnud tähtis kust aines tuli, põhiline, et suutis kiiresti kirjutada, eluajal umbes 700 näidendit. Mõned nendest näidenditest mõeldud mitmeks päevaks ettekandmiseks. Hardy oli kultuurne käsitööline, tema näidendid said tulevase Prantsuse teatri aluseks. Pierre Corneille (1606-1684) tema erinevus Hardy'st oli, et ta oli professionaalne literaat/näitekirjanik, st ei olnud seotud ühegi trupiga, polnud ise näitleja, see oli tema põhitegevus. Sellepärast võis ta töötada rahulikumas reziimis. Oma elu jooksul kirjutas aind 32 näidendit kirjanduslik tase muu kui Hardy'l. Corneille alustas tegevust siis, kui Lope de Vega kuulsus oli hakanud levima mujale Euroopasse. See määras ära Corneille'i orientatsiooni. Tal oli
irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessanss ja järgnes . 1.3. Valgustus on kirjandusvool 18. sajandil Euroopas. Seda iseloomustavad uued vaated, uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia. Pedagoogika, mil moel kasvatada ja mõjutada last. Iseloomulik Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale. 1.4. Sentimentalism on 18
Puuduvad esialgu kindlad reeglid, hiljem võetakse klassitsismilt üle 5-vaatuseline tekstijaotus, ühtsuse nõudeid ei täideta. Värsstekst. Seguneb lõbusaga. Hispaania xvi-xvii saj. Tegelased muutuvad sisemiselt keerulisemaks, näitlejad kannavad uhkeid kostüüme. Lava oli üleküllastatud. Draamastseenid vahelduvad tantsu ja muusikaga. Lava on tulvil liikumist. Keel ja stiil on mitmemõttelised ja mängulised. Koketeeris publikuga. Sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Corneille. (1606-1684) Prantsusmaa. Klassitsistlik teater, tragöödia. Esialgu kirjutas barokkteatri lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid. ,,Cid"(1636) näidend. Esimene klassitsistlik tragöödia (kuigi ei pidanud kinni reeglitest) Ühiskondlikud sündmused, armastuslugu. Tema teoste kangelased on erakordselt tugeva tahtejõuga. Lõpplahenduses täielik masendus enamasti puudub. Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad näidendites tegelaste kirgi, puhastavad ja õilistavad neid. Alates 1640
Ta annab oskuslikult tegelaste mõtteid ja tundeid edasi. Tirso de Molina sai kuulsaks näidendiga „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“, kus ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. Tirso de Molina on saanud mõjutusi hispaania folkloorist, kust ta leidis tõuke don Juani tegelaskuju loomiseks. Tema näidenditel puudub ajalooline täpsus. Tema näidendites vahelduvad tegevuskohad ja kasutab tegelastena maisete ihadega inimesi nagu don Juan. 22. Klassitsistlik tragöödia, Corneille ja Racine Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlik tragöödia sai alguse Prantsusmaal, kui võimul oli Richelieu. Klassitsistlikus tragöödias ei tohtinud kunagi kõrvale kalduda „kolmest ühtsusest“. Vaatusi pidi olema 5. Tragöödia võis olla ainult värssteos. Seega reeglistik oli üpris karm. Valitsevaks värsivormiks sai aleksandriin. Tragöödia tegelased pidid olema oma päritolult suursugused, sest oldi veendumusel, et mõni lihtne kodanlane ei saaks
Ballaadid tuntud. ,,Metshaldjas" . Goethe ise väidab, et tema luuletused on tekkinu konkreetsete elusündmuste põhjal. Värssi on peetud ka väga musikaalseks. Mitmeid tema teoseid on viisitatu. Renessanss · Olulisemad autorid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Poccacio, Hoffmann, Merimee, Maupassant, Poe, Tsehhov, Tuglas Klassitsism · Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille (,,Cid"), Jean Racine (,,Britannicus" ja ,,Phaidra"), Voltaire. · Kolme ühtsuse printsiip: 1) ajaühtsus tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks. 2) kohaühtsus tegevus toimub ühe ruumi piires. 3) tegevusühtsus laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine. Valgusajastu · Valgustusfilosoofid: Voltaire; Rousseau; Diderot. · Inglismaa esindajad: J
Klassitsism Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: *rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, *viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult
· Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks oli kultuurielu juhtimine (kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud
klassitsismi hääbumine suurte ja tähtsate teemade rõhutamine viis selleni, et hakati ülistama kuningat; liigne kasvatuslikkus viis selleni, et kirjandus muutus kuivalt moraliseerivaks; kirjandus mandus liiga rangete reeglite küüsis (paljude elujõuliste zanrite , nt novelli, romaani, draama ignoreerimine viis selleni, et järgnevatel sajanditel arenesid just need zanrid). Prantsuse klassitsiste: Pierre Corneille Jean Racine (Molière) Jean-Baptiste Poquelin VALGUSTUS (18.saj) o (Et maailma nähtusi paremini mõista, tuli neid selgitada, valgustada) Tekkis, sest Klassitsism seadis inimesest kõrgemale riigi, (inimene pidi loobuma isiklikust õnnest ja teenima riiki), kodanlike suhete arenedes ei rahuldanud niisugused arusaamised enam inimest. Ühiskondlik taust, mis tingis valgustusliikumise tekke: kodanluse vastuseis absolutismile demokraatlike ideede levik
selleni, et kirjandus kaugenes elust ja muutus sageli kuivaks moraliseerimiseks. Nt hakkasid luletajad ülistama kuningat. Siiski ulatusid klassitsismi mõjud kaugemale 18. sajandisse ja Euroopast väljapoole (nt ameerika kirjanduse kujunemisel suunav roll, eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Petersoni, Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingus). Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjanduss. Tuntumad tragöödiakirjanikud olid Pierre Corneille (1606- 1684), kes saavutas kuulsuse tragöödiaga ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõkve kangelasteod, ja Jean Racine (1639- 1699), kes enamasti kasutas oma teostes kreeka kirjandusest ja mütoloogiast võetud sündmusi, aga ka Rooma ajalugu, idamaade ja isegi piibli ainestikku. Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2
humoristlikke liialdusi. Kuigi Cidi-lugudes ei rõhutata kuskil hispaania rahvuse ideed, on ,,Laul minu Cidist" saanud hispaani rahvuseeposeks. Teoses võib tajuda teatud aristokraatiavastast hoiakut: Cidi uhked tiitlitega väimehed osutuvad pelgureiks, Cid ise aga on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne; sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. Cidist pajatavad kroonikad ja tema eluloo motiivid on pakkunud ainet hilisemale kirjandusele, näiteks Pierre Corneille' tragöödiale ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõlve kangelasteod. ,,Nibelungide laul" on kuulsaim teos keskaegsest saksa kirjandusest. 13. sajandi algusest pärineva eepose lõi tundmatu rändartist. Ta ei jutusta suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. Sarnanedes
täpsuse ja tasakaalustatuse poole. Erinevaid zanre hoitakse rangelt lahus. Traagiline ja koomiline ei tohi kunagi seguneda. Klassitsistlikus draamas kolme ühtsuse nõue (aja, koha ja tegevuse ühtsus) · Ajaühtsus tegevus toimub suhteliselt lühikese aja jooksul · Kohaühtsus väga vähe tegevusliine · Tegevusühtsus vähe tegevusliine Kõige enam levib klassitsism prantsuse kirjanduses. Sealt on tuntud Corneille ja Racine. Komöödias Moliere, saksa kirjanduses veidi hiljem, kui Prantsusmaal, seguneb valgustusega. Eestis Kristjan-Jaak Peterson pani aluse luulele Klassitsismi sugemed ka Fehlmani loomingus. Moliere Pariisist, käsitöölase poeg, keskklass, keskendub kirjandusele, asutab oma teatri nimega Kuulus teater, mis mõne aja pärast läheb pankrotti ja Moliere satub võlavanglasse. Zanr Comedia dell' arte rahvakomöödia, mis alguse saanud Itaalia karnevali pidustustest
· Hispaania kirjanduse aluseks ,,Contar de Mio Cid": vastamisi kristlased ja maurid, kanti lauldes ette, vahetu minevik, pole müüdistunud, võitlus araablastega, I osa: võitlused, vallutan Valencia, II osa: perekonnaasjad, jätab pere maha ja saab Valencia isandaks, 18. saj ilmus ,,Laul minu Cidist" · algkeel on rahvaluule, sellele pühenduti keskajal · Pimera crónica general jutustas ümber kangelaslule · 14. saj ,,Cantar de Rodrigo" · Corneille näidendiga ,,Cid" algas hisp draama · 12. saj oli Hisp veel feodaalosades · 13. saj rekonkista peaaegu terve maa tagasi Hispil · ,,Poema de Fernán Gonzales" sõdis mauride vastu · Petrus Alfonsi ,,Disciplina clericalis" ristiusku astunud juut, arst, diplomaat, õpetlikud lood · romansside saatel tantsiti · romancero romaanikogu · cancionero lüürilise luule kogu 13. sajand Gonzalo de Berceo (1185-1265)
Hakati normeeima kirjandust. - Descartes - ,,Mõistus on oluline" - klassitsismi tegelased on selgepiirilised, esindavad kindlat iseloomujoont - kired ja tunded on madalamad kui nõrkus - mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos. - Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme - uue suuna rajajaks oli Corneille: kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia ,,Cid"´iga. - Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline - läks ülikooli sai juristiks, kuid meeldis teater - asutas sõpradega teatri tabas pankrot - elas veidi aega Lõuna-Prantsusmaal - tuli tagasi Pariisi kuninga õukonda. Lavastas ,,Naeruväärsed eputised" Commedia del arte mängimine sai kuulsaks
Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne luuletus aleksandriinides) ja seda saatva saksakeelse Lectori Carminis Esthonici (,,Eestikeelse luuletuse lugejale"), õigustamaks oma eestikeelset luuleharrastust, kui ta ise on sakslane (vt töölehelt). 1638 Heinrich Stahl saab Tallinna Toomkiriku õpetajaks. 1638 sünnib Prantsuse kuningas Louis XIV. Prantsuse näitekirjanik Pierre Corneille kirjutab draama ,,Le Cid". 3 1639 Reiner Brockmann saab Kadrina kirikuõpetajaks ja loobub Tallinna Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele) 1639 Tagasiteel Pärsiast väisab Paul Fleming Tallinnat, kihlub Anna Niehuseniga ja kohtub Brockmanniga. 1640 Paul Fleming kaitseb Leideni ülikoolis meditsiinidoktori kraadi, plaanib tulla Tallinna linnaarstiks, kuid sureb 2. aprillil Hamburgis. 1640 Seni Hispaania alla kuulunud Portugal saab iseseisvaks.
Jean de La Fonataine (1621-1695) kirjutas erinevates žanrites: tragöödiad, komöödiad, oodid, läkitused, romaanid, valmid epigrammid, luuletused. Valm-paljude algupära kreeka kirjaniku Aisopose proosavalmidest, kirjutatud klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna ja riimikasutus, enamasti loomalood, milles peegelduvad inimühiskonnale omased nõrkused ja liialdused, tabav kõnepruuk. “Valmid”(1668) Pierre Corneille (1606-1684) kirjutas tragöödiad: “Cid”(1637), “Horace”(1640), “Cinna”(1641), Polyeucte”(1642-43). C kangelased on õilsad ja tahtekindlad, näidendites vastandatud erakordne kangelane ning õigusemõistja, peategelast juhib sisemine sundus. kolme ühtsuse reeglid tõepärasus süžeed antiikajaloost, antiikmütoloogiast ajalooline usutavus
· Cidi ei ehita erakordsete rüütlivoorustega, ei näidata tema kangelaslikkust, vaid näidatakse inimlikkust · tähtis osa on perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul; puudub üleloomulikkus; humoristlikud liialdused · teoses ei rõhutata hispaania rahvuse ideed · aristrokraatiavastane hoiak · Cid on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne · Cidist pajatavad kroonikad pakuvad ainet hilisemale kirjandusele: Pierre Corneille tragöödia ,,Cid" 6. ,,Nibelungide laul" · üks saksa kirjanduse kuulsam teos; koosneb 39 episoodist avantüürist(seiklus) ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa · koostatud 13. saj alguses, kui rüütlikirjandus oli saavutanud kõrgtaseme · autor pole teada(anonüümne spiilmann) pidi tundma oma aja suulist ja kirjalikku luulet; haritud inimene · ei räägita ajaloosündmustest, vaid esile kerkivad tegelaste isiklikud probleeemid:
eriti ranged reeglid, sest tegemist oli n-ö "kõrge zanriga". Tragöödia pidi olema: värsivormis; 5-vaatuseline; värsivormiks aleksandriin; ei olnud lubatud madalad seigad, füüsiline vägivald, labased väljendid; tegelased pidid olema kõrgest soost; tegevusaeg pidi mahtuma ühe ööpäeva sisse; tegevuskohta ei tohtinud muuta; keelatud olid kõrvaltegelased ja kõrvalliinid; keelatud oli kõik eba- ja üleloomulik. (Pierre Corneille ; Jean Racine) Klassitsistlik komöödia Komöödia pidi olema 5-vaatuseline ja värsivormis; meelelahutuslik ja pidi olema seotud õpetlikkusega, suur osa oli moraalitaotlusel; pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust
teater, laat, vangla Väga emotsionaalne: sisemine lõhestumine, moraalne allakäik Valitsev kultuuriideoloogia Prantsusmaal. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja ratsionalism. Vastupidiselt barokile, valitses selgus ja korrapära, juhuslikkust välditakse. Moliére, Corneille', Racine, Klassitsism 17 saj Töötati välja ranged reeglid, millele teos pidi J.W. von Goethe, K.J. vastama: tragöödia, kui kõrge zanr, pidi Peterson puhastama ja õilistama (ei tohtinud olla labasust); komöödia, madalam zanr, pidi olema õpetlik ja sisaldama ka labasusi. Enne Romantismi tekkinud kirjandusvool
tähtkujudest). Plutarchos Plutarchos on tähtsaim Rooma impeeriumi aegne kreeka ajaloolane ja suurim biograaf. Kõik tema säilinud teosed on proosas. Tema teosed jaotatakse kaheks : Moralia ( kirjutised moraali alalt) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose mõju sajandite jooksul on olnud suur: teda lugesid, tsiteerisid ja imetlesid paljud inimesed, näiteks Rabelais, Montaigne, Rousseau, Bacon. Paralleelsed elulood on andnud ainestikku mitmele draamakirjanikule, näiteks Corneille, Racine, Shakespeare ( tragöödia ,,Antonius ja Kleopatra", Theseuse tegelane komöödias ,,Suveöö unenägu" ). Aisopos Aisopost peetakse tõeliseks valmi loojaks. Kreeka valm ei ole väga kindlate piiridega zanr, sellele on lähedased ka teised vormid nagu pärimus ja jutt. Valmi eristab enamasti selles esinev moraal, mis annab edasi mingi sõnumi või õppetunni, kuid kreeka valmid võib õpetlik sõnum ka puududa. Aisopose tegelasteks on tavaliselt loomad, aga ka inimesed ja taimed.
annaabi.ee 
