Vabapussi standardis laks randkarikas Copa Argentina kull Soomele, kuid hobemedalid voitis Eesti meeskond koosseisus Jaak Karner, Ernst Rull, Endel Rikand, August Liivik ja Elmar Kivistik. Individuaalmedaleid voitsid veel Gustav Lokotar ning Johannes Vilberg. Kaks aastat hiljem, 1937 toimusid MM-voistlused Helsingis ning kujunesid Eesti laskuritele vaga edukaks. Vaba- pussi standardis voitis meeskond koosseisus Elmar Kivistik, Gustav Lokotar, Harald Kivioja, Alfred Kukk ning August Liivik esikoha ja hinnatuima trofee Copa Argentina. Selle igavesti randava auhinna valmistas kunstnik Torcuato Tasso ning selle pani valja kindral Pablo Richeri 1903. aastal Buenos Aireses toimunud MM-voistlustel vabapussi
1. A: Päivää B: Päivää! Saanko 4 luumuja, sata grammaa mansikkaa ja 2 päärynöitä? A: Kyllä, Haluatko omenoita ja kirsikoita myös, ne ovat tuoreita? B: En halua, Mitä peruna maksaa`? A: Se on kymmenen euroa. B: Saanko puoli kiloa? Ja porukka tilliä myös hyvä! A: Tässa, olkaa hyvä, entä muuta? B: Ovatko tomaatit ulkomaisia tai kotimaisia? A: Ulkomaisia. Haluatko lanttua tai kukkakaalia? B : En halua. Pussi on jo liian vaikea 2. A: Päivää! Entä Teille? B: Saanko puoli kilo jauhelihaa ja naudanlihaa, nakkipaketin, sata grammaa kinkua? A: Kinku on loppu, haluatko makkaraa? B: En halua. Sitten otan vielä leipää, voita. Kumpi on halvempi kahvikerma tai kuohukerma? Otan halvempaa A: Kaiki tämä? B: Haluan vielä kaakaota ja vihreää teetä. mikä lajia jäätelöä teillä on? A: jäätelö on loppu, suosittelen puuviljakooki. B: En halua. Kiitos 3. A: Hyvää iltaa, tässä ruokalista
ILMALIK Rüütlielu idealiseerimine. Anti käitumisjuhendeid Peegeldasid tolleaegset elu Palju seiklusi fantaasiat, armastust Daamikultus Rüütel ei tee kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Hästi ilusaks peeti kollast aluskleiti ja peal purpurist kleiti ning kõige otsas sinine paelmantel LAHKUMINE ÕUKONNAST Mingi tühine põhjus, daami tuju või omavaheline vaidlus, lihtsalt juhus või seiklushimu sunnib rüütlit õukonnast lahkuma SEIKLUSED kahevõitlused kuulsate või tundmatute rüütlite, hiiglaste, lohede või kohutavate kiskjatega, sattumine igasuguste nõiduste kütkeisse, kohtumised salapäraste losside veelgi salapärasemate emandatega jne TAGASIPÖÖRDUMINE ÕUKONDA Kui rüütel on daami tujud ja tõotused täitnud või oma vaprust tõestanud, tohib ta kuningas õukonda tagasi...
Esimene uri Mina Ohverdan, ohverdan konna Tumes siniuduilmas Sussivussiseb tuli, ohverdan mina Konna säristes tuleltudiksel Keskel tooresrasked suitsumüsa Sitke suitsumüsa põsil Venib silm, teine silm, Suu kui kuu luitund ja lage lõdvalt laius: Nägin muigas..... kadus! Aastate aadrist kuivetand muigas Tõmmasin pussi, kiskusin kraavega rinna Sulistes sügavas kaevus Kahvel käsi haaras põhjast. Võtsin siis ja heitsin tulle Lämme ja pehme südame Huuu! Laiaks läks Sussivussises veel miski Tuli limane limpsas keelt. Mina? Ees podises kärbesseen koitunud purpurist Solgitud süda! Rusik neile naad naad !!!... järelkaja Tanttant tantsi kantsi käikest
Julia võtab sisse unerohtu, mille mõjul tundub ta ööpäeva surnud olevat. Lorenzo saadab Romeole kirja, milles teavitab teda plaanist ja palub tal Julia juurde surnukambrisse minna kui ta ärkab, kuid kiri ei jõua temani. Romeo kuuleb, et Julia surnud on ja kiirustab surnukambrisse. Seal on juba Paris, toimub võitlus. Romeo tapab Parise. Nähes, et Julia ongi surnud, joob Romeo kaasavõetud mürki ja sureb. Julia ärkab üles. Näeb, et Romeo on surnud ja suurest kurbusest võtab Rome pussi ja lööb selle endale südamesse ja sureb. Teose tegelasteks on : Romeo- Montecchi suguvõsa noor, osava ja julge pärija, kes armub Juliasse. Ta oli valmis ohverdama oma elu, et olla Juliaga koos. Julia- Capuletti suguvõsa noorim järeltulija(14 aastane), kes enamasti Kes enamasti täitis vanemate käske, kuid eiras kahe suguvõsa vahelist vaenu. Armastuse nimel ohverdas oma elu
Carmen paneb don José enda pilli järgi tantsima ning asuma kuritegelikule teele. Don José anub mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks Ameerikasse ja alustaksid uut elu, kuid Carmen on kolimisele vastu. Nad tülitsevad palju ning don José viskub ta jalge ette, tuletab meelde talle kõiki õnnehetki, pakub talle kõike, et Carmen teda armastaks. Carmen lausub vaid: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha.". Don José vihastab, tõmbab oma pussi välja ja tapab ta. Don José matab Carmeni metsa, nii nagu neiu oli soovinud seda ning pärast matmist läheb don José lähimasse politsejaoskonda ja annab end üles. Mulle meeldis see raamat, kuna see oli kaasahaarav. Lehekülje all oli ka lahtiseletatud sõnad, mustlaste vanasõnad, lisaks viimane peatükk rääkis täpsemalt mustlastest, mis andis mulle palju rohkem aimu nende olemusest ja nende kommetest. Juttu oli põimitud ka natuke19. sajandi Hispaania ajalugu ja inimeste elu
Romeo ja Julia - William Shakespeare "Romeo ja Julia" on Shakespeare'i näidend. See lugu on üks tema tuntumatest tragöödiatest. Kogu lugu on kirjutatud värssidena. Algul võib küll naljakas tunduda, aga sellega harjub ära. Isegi on huvitavam ja paneb mõtlema, et kui palju vaeva on nähtud, et lausete tähendus jääks samaks, aga et sõnad riimuksid. Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vane...
jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: “Sind armastada – seda ma enam ei saa. Sinuga elada – seda ma enam ei taha.”. DonJosé vihastas, tõmbas oma pussi välja. Ta tahtis et Carmen kardaks ja paluks armu kuid see naine oli deemon. Viimast korda küsis donJosé : “Tahad sa minuga jääda?” “Ei!Ei!Ei!” vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi. DonJosé andis end üles esimeses vahtkonnas. Tsitaat, mis raamatu algul öeldud oli käis täpselt Carmeni kohta.
jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha.". DonJosé vihastas, tõmbas oma pussi välja. Ta tahtis et Carmen kardaks ja paluks armu kuid see naine oli deemon. Viimast korda küsis donJosé : "Tahad sa minuga jääda?" "Ei!Ei!Ei!" vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi. DonJosé andis end üles esimeses vahtkonnas. Tsitaat, mis raamatu algul öeldud oli käis täpselt Carmeni kohta. Raamat on
Carmeni armukest tappes. Carmenit see aga ei heidutanud. Ta oli vaba hing ja pealegi surid inimesed mustlaslaagris väga tihti ning tapmisi tuli ette sagedasti. Peale Carmeni naasmist Gibraltarist, pakkus Jose talle varianti põgeneda Ameerikasse ning alustada seal otsast, elad uut elu koos. Carmen polnud nõus. Ta vandus Josele, et armastab oma uut kallimat Lucast ja vihkab ennast, et Jose'd kunagi üldse armastas. Seepeale haaras Jose'd raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni. Ta mattis Carmeni metsa., enda kingitud sõrmuse ja väikse risti panin talle igavesele teele kaasa. Peale juhtunut kihutas Don Jose hobusega Cordobasse ning andis ennast esimeses valdkonnas üles. Teose lõpus seletab autor veel veidi Hispaaniast ja romaani keelest, palju räägib ta mustlastest, nende kommetest ja harjumustest. Carmen Freimann, 10.C
Kleksi arust olid tedretahed medalid. MATTEUSE KUMMALINE LUGU Matteus oli kuninga ainuke trooniparija. Ta elas kullatud marmorlossis. Matteuse isa oli kuningas, kes valitses paljusid riike. Tal oli neli tutrekest, koik olid kuningatega abielus. Matteusele meeldis ratsutada ja jahti pidada. Tal oli sada kakskummend hobust. Matteusele tehti tema jargi pussid. Isa keelas tal ratsutamise ara. Matteus laks, aga ikkagi ratsutama ja vottis pussi kaasa. Metsas kohtasid nad hunti ja hobune laks rahutuks. Hunt aga hammustas Matteusele reide. Matteuse isa lubas anda terve varanduse, kui nad verejooksu peatavad. Doktor andis Matteusele volumutsi. Kuningas korraldas peo. Huntide vastu saadeti sojamehed. PAN KLEKSI KUMMALISED VARANDUSED Pan Kleks tahtis anda Matteusele oige kuju. Ta varastas koikitelt noobid ara ja selle parast oli tal palju pahandusi
Romeo läheb otsekohe apteeki, ostab mürki ja lahkub Verona poole. Ta läheb hauakambrisse, et juua seal mürki. Kuid seal on Paris. Ta mõrvab Parise, kuna Paris tahab teda kinni võtta Tybalti tapmise eest. Julia ja Romeo on hauakambris kahekesi. Romeo joob mürki. Paari minuti pärast ilmub Lorenzo, ning siis ärkab ka Julia. Julia näeb, et Romeo on just hinge heitnud. Lorenzo lahkub kui kuuleb eemalt hääli, Julia võtab Romeo vöölt pussi ning lääb selle endale rinda ning sureb. Sinna ilmuvad Capuletti, sinjoora Capuletti, Montecchi ja teised tegelased. Nad näevad, et Julia on alles surnud, kes suri ju kaks päeva tagasi. Ilmub taas Lorenzo, kes seletab ära kõik: nende abielu, plaani, unerohu, mürgi ja muu. Vanemad saavad aru. Peale seda on nende kahe pere vahel taas sõprus.
Peagi sai Mari ka teise lapse, seekord tütre, Kata. Kui Krõõt suri ja Mari peremehe juures tema ja enda lapsi kantseldas, muutus Juss nukraks ja üksildaseks. Juss piinas, et tema naine talle tähelepanu ei pööra ja peremehega kirikus käis. Mari kirikus käik ajas Jussi endast välja, ta nõudis kohe, et naine sauna tuleks. Mari suutis siis veel Jussi rahustada ja ütles et tuleb homme. Kahjuks Juss nii kaua oodata ei suutnud. Saunas hakkas teda kuri kiusama. Juss võttis pussi ja läks välja. Pimedas metsas sattus puss Andrese jalga. Juss aga ainult sumas mööda metsa ja läks sauna juurde tagasi. Võttis siis pükstelt nööri ja lausus: ,,Eks olnd hea, et ta jätsin." Jällegi sidus ta sama nööri kuuseoksa külge aga seekord pistis ta pea sinna. Nii lõppes Jussi lühike elu. Juss maeti surnuaia taha puude alla, ilma kirikukella löömiseta, ilma köstri ning lauluta. Ainult Andres oli see, kes palveraamatu avas ja laulusõnu lausus. ,,Jussike, Jussike,
valvab senikaua Julia haual, kuni ta ärkab. Samal ööl viib Romeo Julia Mantuasse. Viiendas vaatluses selgub, et Romeoni ei jõua kiri ja usub, et Julia on surnud. Romeo läheb apteekri juurde, kelle käest ta saab mürki. Ta läheb kalmistule ja kohtab seal Parist. Nad võitlevad ja Paris sureb. Romeo suudleb viimast korda Juliat huultele ning võtab mürki ja sureb. Järgmisel hetkel ärkab Julia ja näeb oma kõrval lebamas Romeo surnukeha. Julia haarab Romeo pussi ja lõõb selle endile rindu ning Julia sureb ja variseb Romeo kehale. Viimaks mõistavad kaks suguharu, et nende mõttetu vihavaen viis nende kahe lapse surmani. Teose tegelased: Vürst Escalus (Verona valitseja), Paris (vürsti sugulane), Mercutio (vürsti sugulane, Romeo sõber), Montecchi, sinjoora Montecchi (Montecchi naine), Romeo (Montecchi poeg), Benvolio (Montecchi vennapoeg, Romeo sõber), Balthasar (Romeo teener),
· Romeo tasub Balthasarile abistamise eest ja annab talle raha. · Romeo läheb Julia hauakambrisse ja järsku märkab seal Parist. · Romeo ja Paris vahel toimub mõõgavõitlus.Paris sureb. 5 · Romeo joob mürgi ära ja sureb. · Ilmub Lorenzo.Balthasar teatab, et Romeo on Veronas. · Lorenzo märkab, et Romeo on surnud. · Julia ärkab.Suudleb Romeot ja mõistab, et Romeo on surnud. · Julia võtab Romeo pussi ja tapab end. · Ilmuvad vürst, Capuletti ja Montecchi.Nad märkavad Romeot ja Juliat, kes on mõlemad juba surnud. · Vürst sõimab Capuletti ja Montecci sellepärast, mida nad oma tüliga tekitanud olid. · Montecchi lubab Juliast kuju püstida, mis on puhtast kullast. Kasutatud kirjandus William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 6
Selle peale vihastab Istar hingepõhjani ja palub peajumalal Anul saata Gilgamesi peale taevane härg öeldes, et kui Anu seda ei tee, siis ta ise laseb kõik surnud allilmast välja. Anu on sunnitud nõustuma Istari palvega ja andis härja Istarile. Istar läks ja ajas härja taevast Urukisse. Seal toimus võitlus Enkidu, Gilgamesi ja härja vahel. Koostöö sujus Enkidul ja Gilgamesil hästi ning kui Enkidu härjal sabatüvest haaras, lõi kuningas oma pussi härjale sarvede vahele. Õhtul korraldas Gilgames härja võitmise puhul lossis suure peo. Kogu selle loo peale saavad jumalad üpris pahaseks ja otsustavad, et kumbki, Gilgames või Enkidu, peab surema nende koletute tegude ja puude raiumise eest. Pärast pikka arutelu otsustavad peajumalad Anu, Ellil ja Samas, et Gilgames ei tohi surra ja saadavad Enkidule suure haiguse kaela. Enkidu vaevleb haiguse käes tervelt 12 päeva. 13. päeval Enkidu sureb
Seda tegi Tiina aga hirmust. Elli ei uskunud, mis Tiina Oti ja Juuli kohta rääkis. Kui ta Otilt küsis, siis see sugugi asja tagasi ei ajanud. Ott lubas, et jätab Orule minemata, kuigi ta seal ikka käis. Ott suhtles mõlema tüdrukuga edasi, lootes, et nende läbi endale elukoha ja maad sinna saab. Üks päev hakkas Eedi Tiinat taga ajama, sest Karla ja Pearu olid öelnud, et naine teeb poisist mehe. Eedi tahtis Tiinat vägisi võtta. Tiina haaras ta pussi ja lõi teda. Poiss aga surus Tiina mätaste vahele. Tiinale tõttas appi koer Mulla, kes poissi pures ja minema ajas. Indrek tuli kraavi kaevamast. Ta viis Tiina koju. Pearu läks Indrekuga rääkima. Ta ütles, et Indrek on teistsugune, kui teised, erinev oma isast. Indrek nimetavat teda "teisepere isaks". Pearu tahtis, et Tiinast saaks Eedile naine, et siis sünniks Orule pärija. Kuna Indrek Pearule lubas, siis rääkis ta sellest Tiinale. Tiina ei tahtnud sellest kuuldagi.
Seda tegi Tiina aga hirmust. Elli ei uskunud, mis Tiina Oti ja Juuli kohta rääkis. Kui ta Otilt küsis, siis see sugugi asja tagasi ei ajanud. Ott lubas, et jätab Orule minemata, kuigi ta seal ikka käis. Ott suhtles mõlema tüdrukuga edasi, lootes, et nende läbi endale elukoha ja maad sinna saab. Üks päev hakkas Eedi Tiinat taga ajama, sest Karla ja Pearu olid öelnud, et naine teeb poisist mehe. Eedi tahtis Tiinat vägisi võtta. Tiina haaras ta pussi ja lõi teda. Poiss aga surus Tiina mätaste vahele. Tiinale tõttas appi koer Mulla, kes poissi pures ja minema ajas. Indrek tuli kraavi kaevamast. Ta viis Tiina koju. Pearu läks Indrekuga rääkima. Ta ütles, et Indrek on teistsugune, kui teised, erinev oma isast. Indrek nimetavat teda teisepere isaks. Pearu tahtis, et Tiinast saaks Eedile naine, et siis sünniks Orule pärija. Kuna Indrek Pearule lubas, siis rääkis ta sellest Tiinale. Tiina ei tahtnud sellest kuuldagi.
kuljuseid. Jalatsid tehti pehmest nahast painduva talla ja ha sti pika terava ninaga. Poriste teede läbimiseks kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega. EHTED Ehetena kanti kuni 20 sõrmust, kaelakeesid, prosse, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks. Naised riputasid vöö külge kimbukese aromaatseid rohtusid, käsipeegli, väikese kammi, nõelahoidja, käärid, väikese pussi koos tupega ja kullatud kulli küüne Ehisvööd olid väärt tervet varandust, valmistatud kuld- või hõbelülidest ja kaunistatud vääriskividega. Keskaegsete daamide omapäraseimaks rõivaehteks oli vööle kinnitatud lõhnatoos või nahkkotike aromaatsete ürtidega, mida ülikud nimetasid lõhnaõunaks ja lihtrahvas haisupommiks. Majaemandail-isandail rippus vööl nahkne kukkur ja võtmekimp Keskajal enamkantavateks eheteks olid sõrmused, käevõrud ja kaelaehted. Kõrvarõngaste
DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha.". DonJosé vihastas, tõmbas oma pussi välja. Ta tahtis et Carmen kardaks ja paluks armu kuid see naine oli deemon. Viimast korda küsis donJosé : "Tahad sa minuga jääda?" "Ei!Ei!Ei!" vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi. DonJosé andis end üles esimeses vahtkonnas. Tsitaat, mis raamatu algul öeldud oli käis täpselt Carmeni kohta
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest l...
kirikussegi, eelmine päev oma Jussiga minna ei saanud. Juss käis naist ikka palumas, aga ei saanud tulla. Pearugi sai peksa selle eest, et Andresega Marist rääkis, kaebas Andrese kohtussegi. Naabrimees sai karistuse. Juss käis jälle Mari palumas, kui too ikka ei saanud peab peremehega rääkida. Üks õhtu kõrtsist tulles astus Andres soosilal endale midagi jalga, nii et kõik verine ja kodus Mari pidi ravima. XIX Juss ei saanud rahulikult magada ning võttis pussi ja läks metsa äärde ootama. Kui Andres tuli virutas ta pussi peremehele jalga. Ise läks ning poos end metsas ülesse, seal samas, kus Mari aastaid tagasi palus. Matused oli vaiksed, toimusid laupäeval. Ei olnud õpetajat ega midagi. Ära saatjaid oli peale nende veel Hundipalu Tiit ja Aaseme Aadu. Mari mõtles peale matust Vargamäelt lahkuda, kuid Andres tegi tema südame nii helaks, kui luges palveraamatut puusärgi ääres. Pärast veel Andres küsis, kas jääd siia või lahku ise tead
See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja raporteerima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed. Paul läheb sinna poole kuhu kõhutunne ütleb. Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama valgenemist. Ta kuuleb aheliku samme... Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett. 12 tunni pärast prantslane sureb. Paul lubab endale, et ta otsib
See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja raporteerima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed. Paul läheb sinna poole kuhu kõhutunne ütleb. Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama valgenemist. Ta kuuleb aheliku samme... Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett. 12 tunni pärast prantslane sureb. Paul lubab endale, et ta otsib
Mitu korda kutsub Jussi Marit perest ära mõeldes, et see on küll viimane kord, isegi teadmata, mis peale viimast korda saab. Kord läheb Juss Andres soosillale passima, kui ta kõrtsist parajalt purjus peaga koju tulema pidi. Juss ei tea isegi, kas tahab Andrest tappa või ei, kuid lõpuks ei saa ta sellega ikkagi hakkama, sest hirm tuleb enne peale. Virutab Andresele küll pussiga jalga kui kui teine vastupanu osutab viskab Juss pussi minema ja jooskeb hirmuga minema. Andres ei räägi juhtunust kellelegi, alles hiljem saab Mari juhtunst teada. Juss jookseb soosillalt sauna taha ja poob ennast kuuse otsa ülesse. Keegi ei osanud seda oodata ja kõik süüdistavat Marit ja Andrest, kaasaarvatud Mari ise. Peale Jussi surma muutub Mari sama nukraks kui Krõõt oli Vargamäel olnud, sest Juss surma süütunne ja kurbus jäi teda surmani kummitama.
Romeole meenub sõnum, et paris pidi Julia kosima. Ta viib Parise surnukeha Julia hauakambrisse. Julia ilu on endine. Romeo jätab Juliaga hüvasti ja joob mürgipudeli tühjaks. Sureb suudeldes. Ilmub vend Lorenzo. Ta leiab hauakambrist tapetud parise ja end mürgitanud Romeo . Julia ärkab. Lorenzo kutsub teda kaasa, et ta saaks nunnakloostris rahu leida. Julia saadab Lorenzo ära. Otsib mürki veel soojadelt Romeo huultelt.Kuuldes lähenevaid hääli, torkab Julia Romeo pussi endale rinda ja sureb. Surnuaial on valvurid, tulevad Verona kodanikud, et õudsate sõnumite kohta kinnitust saada.Tulevad ka Julia vanemad ja vürst. Ilmub Romeo isa. Kõik on vaatepildist rabatud.Vürst soovib asjasse selgust.Lorenzo toob päevavalgele kõik üksikasjad. Selgitusi lisavad ka Romeo teener Balthasar ja Parise paaz. Vürst loeb Romeo kirja ja nii saab tunnistajate jutt kinnitust. Vürst näeb juhtunus süüd kahe suguvõsa vahelises vaenus. Vanade Montecchi ja Capuletti
Jose palus Carmencitalt viimast korda, et to temaga Ameerikasse tuleks ning uut elu alustaks, kuid viimane vastas alati eitavalt. Jose ütles, et ta on tüdinenud mustlanna armukesi tapmast, nüüd tapab ta mustlanna endi. Enne käis Jose veel eraku juurest läbi, et korraldada missa Carmenile. Seejärel suundus ta Carmencita juurde tagasi ning lausa anus, et to Ameerikasse tuleks, kuid Carmen oli oma otsuses kindel. Ta ütles, et ei armasta enam meest ning ei taha temaga olla. Jose tõmbas pussi välja ning surmas sellega Carmeni. Mattis laiba metsa ning kihutas Cordobasse end üles andma. Ta ütles, et oli tapnud Carmeni, kuid laiba asukohta ei paljastanud. Tegelased: Jose Lizarrabengoa- Jõuline, pikka kasvu mees. Vanust: kuskil 30-40 ringis ehk. Temperamendilt pigem rahulik kui kergesti ärrituv. Ilmselt on tegemist inimesega kes neelab enamuse probleemidest alla kui purskab need avalikkuse ette tekitades paanikaid/draamasid.
Parise paaz märkab seda ja läheb valvureid kutsuma, kuid Romeo tappis võitluse käigus Parise. Romeo imetleb Julia ilu, kuigi neiu on surnud ja joob seepeale apteekri antud mürgi ära. Julia ärkab ülesse ning peatselt saabub ka Lorenzo ja teatab Juliale, et kiri ei jõudnud Romeoni ning et too lamab tema kõrval koos Parisega. Lorenzo kutsub Juliat endaga kaasa, kuid Julia keeldub ja Lorenzo lahkub. Julia kurvastab taga Romeot ning valvurite tulekut kuuldes haarab ta Romeo tupest pussi ning lööb selle endasse ja sureb. Paazi kutsutud valvurid saabuvad ja hakkavad juurdlema, mis juhtus. Osad valvurid saadetakse äratama Capulette(Julia vanemad), teised Montecchisid(Romeo vanemad). Ka Vürst saabub ja mõned valvurid leiavad Balthasari(Romeo teenri) ja vend Lorenzo lähistelt ning mõlemal on kaasas riistad hauakambri lahti lõhkumiseks. Montecchi on segaduses, sest ka tema naine suri öösel poisi(Romeo) pagenduse murest. Vürst hakkab uurima, mis siiski juhtus ja
midagi ei loe. Juss ja Mari saavad poja. Krõõdal sünnib aga jälle tütar ja kõik selle pärast õnnetud. Pearu kiusab oma sulast ja kahel korral lähevad asjad kohtusse. Teisel korral mõistetakse sulasele 50 vitsahoopi. Sulane lahkub Vargamäelt, aga varsti peale seda saab Pearu koduteel kõvasti peksa. Andres ja Pearu lähevad kõvasti tülli peale seda, kui Pearu naine põgeneb suure tüli ajal Andrese juurde. Pearu käib talu ees räuskamas ja pussi viibutamas. Krõõdal sünnib neljas laps, seekord poiss, saab nimeks Andres. Krõõt ise sureb peale sünnitust. Laste järgi hakkab valvama Sauna-Mari. Pearu laseb viletsa tee korda teha, et Krõõta oleks parem surnuaeda viia. Andresel tekib mõtte, et Mari võikski peresse jääda. Jussile see ei meeldi. Ta käib mitu korda Marit ära kutsumas. Saunatädi ajab ka oma jutuga tal meele mõruks. Lõpuks varitseb ta Andrest teepeal ja ründab teda noaga. Andres saab ainult jalga
Siis teevad kuningas ja Polonius sellise asja et peidavad ennast riippvaipade taha ja lasevad Ophelial rääkida Hamletiga ,kui hamlet tuleb siis käib sellisee m õtteavalduse lauale et OLLA V ÕI MITTE OLLA kuna kui surra siis sur maunes v õivad olla väga kohutavad unenäod aga kui sind koguaeg pekstakse ja piinatakse siis oleks väga lihtne pääseda ära sellest hullum e elsest elust pussi abil. Räägib Opheliaga ja ütleb et ta ei ar masta teda ja soovitab tal kloostrisse minna (lõbu majja) II stseen Esitatakse Hamleti korraldatud näite mäng. Hamleti e ma kutusb teda enda juurde vaatama kui hamlet ütleb et tal on pare m magnet ja läheb ophelia juurde ja paneb talle pea sll algul kantakse tükk ette panto mii mide ga sellest ei tee kuningas väljagi aga kui lugu tehakse täies
räägib Jussist ja Krõõdast, nutab. Andresel ja Pearul oli väga palju kohtuprotsesse üksteisega. Andres läks ühel ööl koju ja nägi, et Pearu on tema rukkis vankriga, ise täis ja magab. Andres kutsus pealtvaatajad. Kohus tunnistas Pearu süüdi. Kõrtsis ütles Andres Pearule 30 rubla eest, et ta ise vedas Pearu rukkihakkisse. Kodus räägivad Mariga. Andres räägib Marile saladusest. Mari ütleb, et teab, et Juss oli Andrese jalga pussitanud, kuna nägi Jussi pussi. Mari ootab Andrese last ning minnakse kirikuõpetaja juurde. Õpetaja ei taha neid enne paari panna, kui nad on oma patte kahetsenud. Laulu-lullu laulab Pearu käsul lorilaulu. Mari peidab sõnad aita ning on masendunud. Pärast räägib ta Andresele tõtt. Mari tunneb endiselt, et on Sauna-Mari, mitte perenaine. Sauna- tädi rääkis kirikuhärra eidega palju, klatsis. Sellepärast kirikuhärra kõike hästi teadiski. Sauna-tädi said
Ameerikasse tuleks ning uut elu alustaks, kuid viimane vastas alati eitavalt. Jose ütles, et ta on tüdinenud mustlanna armukesi tapmast, nüüd tapab ta mustlanna endi. Enne käis Jose veel eraku juurest läbi, et korraldada missa Carmenile. Seejärel suundus ta Carmencita juurde tagasi ning lausa anus, et to Ameerikasse tuleks, kuid Carmen oli oma otsuses kindel. Ta ütles, et ei armasta enam meest ning ei taha temaga olla. Jose tõmbas pussi välja ning surmas sellega Carmeni. Mattis laiba metsa ning kihutas Cordobasse end üles andma. Ta ütles, et oli tapnud Carmeni, kuid laiba asukohta ei paljastanud 4. Tegelased: Jose Lizarrabengoa- noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära
Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari endaga, süüdistavad kõik Mari ja Andrestki. Jussi surm ripub kogu ülejäänud elu nagu
Ta otsis sobivat hetke, et Mariga kirikuskäigust rääkida, aga see õnnestus tal alles enne lahkumist. Kõrtsis kõneles Pearu Maris kui uuest perenaisest. Andres vihastas ja lõi teda selle eest. Pearu kaebas ta kohtusse. Andres pidi paar päeva vee ja leiva peal olema ning kinni istuma. Samal ajal meelitas Juss Marit peremehe majast põgenema, kuid Mari soovis seda pigem peremehega arutades otsustada. Kui peremees hilja õhtul koju tuli oli tal jalas pussi haav (,,Jussi vägitegu" loe järgmisest peatükist). Tä väitis, et kukkus purjus peaga mingi terava orgi otsa. Peremees rääkis Marile pidevalt, et ta oleks perenaiseks ideaalne. Maril kippus see kõik üle pea kasvama. XIX Juss jooksis tee äärde kuuskede varju peremeest ootama. Peale pikka ootamist hakkaski samme kostma. Juss komistas kuusejuurika otsa ning lõi Pearut jalga, muidu oleks ta arvatabasti peremehe tapnud. Ta ehmatas sellest nii, et pistis jooksu ja viskas pussi ära. Ta
Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari endaga, süüdistavad kõik Mari ja Andrestki
Vormsi ja kaugematel saartel tuntakse vähemini Eesti mõju. Vanasti nimetati Vormsi saart Hiiurootsi saareks, kuna nüüdsel ajal üleüldiselt saare nimetuseks rootslaste oma nime Vorms, Vormsi tarvitatakse. Oletatakse, et Vormsi saar asunikud Hiiu saarelt saanud ja sellepärast saart hakatud Hiiurootsiks hüüdma. Noarootsi nime andsid eestlased Haapsalu juures olevale poolsaarele, 19. aastasaja esimesel poolel veel pärissaarele, sellepärast, et elanikud nuga, pussi alati kaasas kandsid. Kaasaskantavate nugade pärast hakati saare elanikka noarootslasteks ja saart Noarootsiks kutsuma. Rootslased ise ja sakslased hüüavad poolsaart Nuckö. Võimalik ometi ka, et eestlased Noarootsi nime ,,Noa" rootslaste Nukö, Nuko nimest moodustanud, alguses ehk Nuo ütelnud ja hiljemini Noa. Noale lisati seletuseks veel Rootsi juurde. Saartest ja randadest kaugemale südamaa sisse ei ole Eesti Rootsi asundused ulatunud. Siiski tabame saarte ja ranna
Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari endaga, süüdistavad kõik Mari ja Andrestki. Jussi surm ripub kogu ülejäänud elu nagu
päeva vee ja leiva peal elama - Andrese äraoleku ajal käis Juss naist palumas, et too kohe koju tuleks, Mari siiski keeldus - õhtul hilja jõudis ka Andres koju, jalg verine, oli kukkunud, Mari puhastas jala, pani sidemesse, Andres moosis ikka Mari endale perenaiseks, naine ütles et peremees nii ei räägiks, Mari tundis et kõik kasvab tal üle pea ja asjad tuleb lõpuks ära klaarida XIX - Jussil kasvas ka kõik üle pea, ei suutnud rahulikult uinuda, võttis pussi ja lahkus saunamajast, läks metsa, kohta kust oli luuranud Andrese ja Mari järele - Juss tahtis koju minevat Andrest selga pussitada, kuid komistas ja teda noaga jalga, ise hüppas metsa ja viskas pussi ära, lonkis kodu poole, pani kuuseotsa nööri ning poos end üles - Jussi leidis Madis, kes sellest ka pererahvale teatama läks, joosti vaatama, v.a Andres, kellel oma jala pärast liikuda polnud mõistlik, Mari oli väga kurb, oleks tahtnud end selle sama
ümbermõõt 0,5 kõrgusel on 5,20 m (1998). Läbi ajaloo on eestlased kasutanud palju männipuitu. Vanasti ajasid eestlased männist palju tõrva. Männipuit on väärtuslik tarbepuit. Sellest valmistatakse ehitisi, mööblit, laevu ja paberit. Samas on männikuid väga palju istutatud ja külvatud. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. 2.10Rahvausundis Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 2.11Mesipuud Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid. 22
Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari endaga, süüdistavad kõik Mari ja Andrestki
Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari endaga, süüdistavad kõik Mari ja Andrestki. Jussi
heitis pilke juba Jürka kaksikutele, et varsti hakkavad nood Antsul karjas käima. Jürkale selline jutt ei meeldinud, kuid ta ei hakanud Antsule väga vastu ka. Kord hammustas uss Jürka kolmeaastast last ja ta suri. Matmisel nuttis Jürka ja kõik imestasid, kuidas ta saab nii tundeline olla. Ta imestas isegi, kuidas ta lapsed talle südamesse lähevad. Kord läksid Jürka, Juula ja lapsed metsa.Seal tuli neile vastu emakaru kahe pojaga. Jürka keeras endale kohe vöö ümber käe, võttis pussi ja astus karule vastu. Vööga keeratud rusika pistis ta karule kurku, pussiga torkas sinna kuhu sai. Kui puss maha kukkus, võttis Juula selle üles ja torkas karule südamesse, karu, üritades seda eemaldada, torkas selle täielikult rindu ja suri. Jürkal oli palju raskeid rnidkere- ja käevigastusi, kuid läks omal jalal koju. Karu jätsid nad metsa. Kodus viskas Jürka ennast pikali ja jäi norinal magama, Juula aga tõttas metsavahi juurde rääkima mis toimunud oli
Väljas kohtab ott eedid ja hakkab ka tema peale lõugama ja tõukab ta vastu aita kuna ta tiinat oli püünud vägistada. XXI Kogu vargamäe oli kui masenduses ainult oru helene lõõritas, et paista mäe oskarile silma. Kuid juuli on masenduses ja räägib emaga et tema ei taha seda lastaja mik mehed peavad alati puhtalt pääsema ja et tema seda värdjat ei kavatse ilmale tuua , keerab tal kohe kaela kahekorra. Oskar jutub kokku eediga kellelt küib ta pussi nähes et see pole tema enda oma küsib kus tema oma on siis räägibki eedi ära et tiina olevat talt selle ära võtnud ja ta tahaks seda tagasi. Kui oskar tiina juurde selle jutuga läks hakkas too põiklema ja väitis et eedi ol iteda rünnnud ja tema kätte oli puss jäänud ja ta peitis selle ära mättasse et ta seda enam ülesse ei leia mida muidugi oskar ei uskunud. Siis ütleb oskar et tiina on ilus mis tiinale
sibul; Keeletu, meeletu ise maailmatark margapuu jts. Kokku võivad sulada ka mõistatamisvormel ja tekst. Taolisi poeetilisi mõistatamisvormeleid on kolm pesakonda: 1) mõlle-algulised (mõlle-rõlle ~ -rõlla ~ -rille ~ -ralle ~ -ralli jts. ning mõlleri(da ~ -ga) ja mõllerpuu): Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimed kõlle-rõlle, pää pääl piiritsepaelad (vokk); Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, hand takka tirra-tirra (vokk); Mõista ära mõllerpuu, tää ära tällerpuu, mitu kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul (kirju tekk); 2) mõõl(d)u ja mõõr(d)u (ka miilu ~ maalu ~ mõõri vmt.): Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna (lapsehäll); Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, läheb läbi lehtse metsa, läbi alta harva metsa (lambarauad); Mõista, mõista mõõru ja läbi käte keerdu, pealt pilve rootu (pastlapael);
Männiokastest toodetakse männiõli (Pini sylvestris aetherolum), C- ja B-vitamiini, loomasöödana kasutatavat okkajahu ja okkapastat. Läänemere piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 5 2. Pihlakas ( Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda
ümbritsetud taraga. Pärimuspuudeks nimetatakse käesolevas töös puid, mis on seotud mingit tüüpi pärimustega. Pärimuspuudeks võivad olla perepuud, nimepuud ja muud kodulähedased või isegi õuepuud, mis seotud mõne pereliikme või muu konkreetse persooniga. Seda tüüpi pärimused on enamasti pärit lähiajaloost. Kuid pärimuspuudeks võivad olla ka muistenditega seotud puud. Sellisel puhul on enamasti tegemist suhteliselt vanade pärimustega. Nendest ülevaate andmiseks sobib Fred Pussi poolt 1995. aastal koostatud proseminari töö "Puudega seotud muistendid ja traditsioonid eesti rahvakultuuris". Seal uuritud 347 puu kohta antakse ülevaade puude geograafilisest paiknemisest, liigilisest kuuluvusest ning puudega seotud muistenditest. Geograafiliselt on muistenditega seotud puid kõige enam olnud Võrumaal, Viljandimaal ja Hiiumaal. Kõige vähem on neid olnud Põhja-Tartumaal ja Kirde-Eestis. Oma osa sellisel
Andres tuli sel õhtul hilja koju olles purjus- ta jalg oli 9 verine, lasi Maril seda siduda. Vigastuse kohta ütles et maas oli mingi terav asi ja komistas sinna otsa. Mees oli toonud poest saiakesi ja komme lastele ja ka Marile. XIX Jussi surm- kui mees Mari juurest lahkus mõtles et kui naine temaga järgmisel päeval kaasa ei tule siis on lõpp. Õhtul magama heites ei saanud ta und ja läks välja- võttis pussi kaasa. Ta jooksis samasse kohta, kus ta oli vaadanud kuidas Mari ja Andres kirikusse lähevad. Ta jäi sinna kükitama, kuulis samme ja hüppas põõsast välja aga tema jalg jäi oksa taha kinni ja ta komistas. Mees (Andres), kes sealt mööda läks kuulis teda ja oli ehmunud, sest tal ei olnud ühtegi relva kaasa. Ta virutas Jussile jalaga. Nii sattuski puss talle põlve. Saunamees viskas relva käest ja jooksis metsa sügavasse lumme kuuskede vahele
Mees ütles et kui naine täna ei lähe siis ei lähe ka mitte kunagi enam. Andres tuli sel õhtul hilja koju olles purjus- ta jalg oli verine, lasi Maril seda siduda. Vigastuse kohta ütles et maas oli mingi terav asi ja komistas sinna otsa. Mees oli toonud poest saiakesi ja komme lastele ja ka Marile. XIX Jussi surm- kui mees Mari juurest lahkus mõtles et kui naine temaga järgmisel päeval kaasa ei tule siis on lõpp. Õhtul magama heites ei saanud ta und ja läks välja- võttis pussi kaasa. Ta jooksis samasse kohta, kus ta oli vaadanud kuidas Mari ja Andres kirikusse lähevad. Ta jäi sinna kükitama, kuulis samme ja hüppas põõsast välja aga tema jalg jäi oksa taha kinni ja ta komistas. Mees (Andres), kes sealt mööda läks kuulis teda ja oli ehmunud, sest tal ei olnud ühtegi relva kaasa. Ta virutas Jussile jalaga. Nii sattuski puss talle põlve. Saunamees viskas relva käest ja jooksis metsa sügavasse lumme kuuskede vahele
Carmenit see aga ei heidutanud. Ta oli vaba hing ja pealegi surid inimesed mustlaslaagris väga tihti ning tapmisi tuli ette sagedasti. Peale Carmeni naasmist Gibraltarist, pakkus Jose talle varianti põgeneda Ameerikasse ning alustada seal otsast, elad uut elu koos. Carmen polnud nõus. Ta vandus Josele, et armastab oma uut kallimat Lucast ja vihkab ennast, et Jose'd kunagi üldse armastas. Seepeale haaras Jose'd raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni. Ta mattis Carmeni metsa., enda kingitud sõrmuse ja väikse risti panin talle igavesele teele kaasa. Peale juhtunut kihutas Don Jose hobusega Cordobasse ning andis ennast esimeses valdkonnas üles. Teose lõpus seletab autor veel veidi Hispaaniast ja romaani keelest, palju räägib ta mustlastest, nende kommetest ja harjumustest. Romantism on kirjandusvool, milles autor väljendab oma loomingut pehmemal ja tundelisemal teel, lähtudes armastusest ja emotsionaalsusest.
Carmenit see aga ei heidutanud. Ta oli vaba hing ja pealegi surid inimesed mustlaslaagris väga tihti ning tapmisi tuli ette sagedasti. Peale Carmeni naasmist Gibraltarist, pakkus Jose talle varianti põgeneda Ameerikasse ning alustada seal otsast, elad uut elu koos. Carmen polnud nõus. Ta vandus Josele, et armastab oma uut kallimat Lucast ja vihkab ennast, et Jose'd kunagi üldse armastas. Seepeale haaras Jose'd raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni. Ta mattis Carmeni metsa., enda kingitud sõrmuse ja väikse risti panin talle igavesele teele kaasa. Peale juhtunut kihutas Don Jose hobusega Cordobasse ning andis ennast esimeses valdkonnas üles. Teose lõpus seletab autor veel veidi Hispaaniast ja romaani keelest, palju räägib ta mustlastest, nende kommetest ja harjumustest. Romantism on kirjandusvool, milles autor väljendab oma loomingut pehmemal ja tundelisemal teel, lähtudes armastusest ja emotsionaalsusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
