Kas valida Hamleti või Fausti tee? William Shakespeare'i ,,Hamlet" ja Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" mõlemad on kirjanduse suurkujud ning nendest räägitakse palju ning võrreldaks üksteisega, et kumb väis parema tee. Nii Faust kui ka Hamlet otsisid elu mõtet. Hamlet leidis elu mõtte enesest kiiremini ülesse kui Faust- Faustil läks natuke kauem aega. Kui mina saaksin valida kas olla Hamlet või Faust, siis ma valiksin Fausti. Öeldakse, et nad on väga sarnased, kuid neil on ka erinevusi päris palju. Fausti tee valiksin ma sellepärast, et Faust kandis alati vastutust oma tegude eest, ei varjanud oma möödalaskmisi, Hamlet seetõttu püüdis alati leida oma tegudele õigustust peites enda siis hullumaski taha. Faustil oli eesmärgiks leida inimese elumõte, kuid Hamlet see vastu lähtus
võlujooki, lootes, et mees siis armub. Võlujook pani Fausti armuma ka esimesse ettejuhtuvasse neiusse. Esimene ettejuhtuv neiu oli Margareta. Faust armus tasse ja tahtis neiut koju saata, kuid too keeldus. Siis hakkas Mefistofeles tegutsema, et Faust saaks seda mida ta tahab. Nii pani Mefistofeles Margareta kappi ehtelaeka. Margareta rääkis sellest oma emale, kes annetas laeka kirikule. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele Martale. Faustil ja Margaretal oli Marta juures kokkusaamine, kus Faust võitis neiu südame. Nad tahtsid ööd koos veeta ja selleks andsid nad tüdruku emale unerohtu. Margareta andis seda emale liiga palju, et too suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läinud Margaretat hiljem otsima, põrkas kokku tüdruku venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis mehe mõõgaga ja põgenes südmuskohalt
Faust oli tark ja ta oli teadur. Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges rahuldust ja olla oma eluga rahul kuna ta ei suutnud seda siis ta kippus oma elu kallale. Ta oli vaimselt ebastabiilne ja nõrk. Fausti tarkus aitas teda teoses tekkindu probleemides. Faustil oli oma elust ükskõik ja ta sõlmis lepingu kuradiga. Lepingu järgi pidi Faust saama oma hinge rahulduse, kuid peale maise elu teekonda pidi ta suunduma põrgu. Mefistoteles vedas Fausti paljudesse probleemidesse, kuid oma mõistuse ja kavalusega pääses Faust neist terve nahaga. Faustil olid omad põhimõtted ja sellest tulenevalt ei olnud tal palju sõpru. Fausti huvitas enim sündmustest saadud üldpilt, mtte väga detailid. Tema arust oli maailma täis
vaimset heaolu, kuid ,,Faustis" mõeldakse selle all kindlasti elu mõtte leidmist. Iga inimene tahab jõuda hingerahuni. Seda soovis ka Faust. Tema elu oli olnud külm, üksildane ja tume. Ta oli valmis mürki võtma. Faust tahtis teada, mis on tema elu mõte- miks ta oli siia ilma sündinud? Fausti teekond elu mõtte leidmiseni oli raske ja ta pidi palju kannatama. Tänu temale kannatasid ka teised inimesed. Teose alguses puudus Faustil hingerahu: ,,Küll on mu kõrval õpipoisid, kõik papid ja leegion kirjapoisid; vaim mind tõkke ees ei tõrgu, mind ei kohuta isegi kurat ja põrgu. Kuid iial ka rõõm ei täida rinda." Faust on oma elust tüdinenud. Ta teab, et endalt elu võttes, läheks ta otsejoones põrgusse, kuid see ei kohuta teda. Ta on meeleheitel ja ei looda enam kunagi tunda rõõmu. "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Faust ei leia, et
Faust lööb kartma ning põgeneb kiiruga. Margareta pannakse vangi, kuid Faust ei tea seda, nad lähevad Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal ootab Margareta, et ta üle kohut peetaks, Margaretat peetakse nõiaks. Faust saab teada, et Mefistofeles on tema eest tõde varjanud ning tõttab Margaretat päästma. Margareta ei tunne teda alguses ära, Margareta ajab väga segast juttu ning ei ole nõus Faustiga kaasa minema. Faustil ei jää muud võimalust kui lahkuda kuigi see talle raske on. Margareta arvab, et ta väärib karistust, mis talle pannakse, usub oma süüd. Faust ja Mefistofeles lahkuvad.
kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Faust otsustas temaga lepingu sõlmida, et saaks Kuradit teenida. Tingimuseks oli, et ta ei tohtinud õnnelikuks saada. Ta nõustus sellega. Mefistofeles viis Fausti nõia juurde kes andis talle noorendavat eliksiiri. Pärast seda kohtas mees tänaval kaunist neidu Margaretat, kes aga temast välja ei teinud. Faustil oli kindel plaan neiu endale saada. Ta sai lõpuks neiuga jutu peale. Margareta jutustas talle oma elust. Faustil õnnestus neiu ära võrgutada. Margareta sattus vanglasse. Faust üritas teda päästa, kuid neiu suri ning inglid viisid ta hinge taevasse. Tsitaadid · ,,Sa kardad sedagi ,mis iial Sind ei taba, Sa leinad, mida eal ei ole kaotanud." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 22) Ma arvan, et siin on mõeldud seda, et inimene mõtleb vahest üle ja kujutab endale palju ette. Kuid teine pool lausest jääb mulle veidi arusaamatuks.
õnn mu uksele koputab, valin ma Hamleti tee, kel oli selge siht ees, aga see-eest lühike elu. Nii Faust kui Hamlet olid mõlemad mõjutajate all, Faust kuradi ja Hamlet oma isa vaimu all, kes võis ka väga vabalt kurat olla. Vahe on selles, et Hamletile anti ka eesmärk, Faust pidi aga ise oma elule mõtte leidma. Faust teadis, et ta tahab inimkonnale kasulik olla, neid suunata, aga ei teadnud kuidas seda teha. Mefistofeles üritas Faustil õnne leida, aga kuna ta oli kurat, siis ta alahindas Fausti loomust, arvates, et Faust rahuldub ka sellega, millega üks tavaline inimene rahuldub. Mefistofeles ei kiirendanud otsimisprotsessi, vaid segas seda, juhatades Fausti eksiteedele. Ega Hamleti mõjutaja tegelikult paremgi olnud. Üks õige isa ei peaks sundima oma poega kättemaksule, ise teades, et see poja elule head ei tee. Hamletile see aga meeldis, ta oli keevaline, täis tegutsemisindu.
kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähehalvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2) Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmiseid ei lähe kellelgi vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses oli Faustil julgus oma elu lõpetada, kuid ta mõtles ümber, sest seljuhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka edasi elama. 3) Jutusta Mefistofelese ja Fausti esimesest kohtumisest.
Kui nad kohtusid tahtis Faust Margarete koju saata aga tüdruk keeldus, siis hakkas Mefistofeles tegema nii , et Faust saaks seda mida ta tahab. Mefistofeles pani Margareta kappi ehtelaeka. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ehteid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja annab selle ära. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele. Faustil ja Margaretal oli selle naabrinaise juures kokkusaamine, kus Faust võitis Margarete südame. Nad tahtsid ööd koos veeta. Selleks andsid nad Margarete emale unerohtu. Margareta andis seda emale liiga palju, et ta suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läks Margaretat hiljem otsima. Ta kohtus Margarete venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis ta ja põgenes südmuskohalt
talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab omaelu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad Faustiga lepingu. Kuna Faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski
end noorena. Fausti ja Margareta lugu : Faust kohtub Margaretaga tänaval, kus Faust pakub end Margareta saatjaks, kuid viimane keeldub. Faust ütleb Mefistole, et ta peab Margareta saama. Mefisto ütles aga,et ära vali teda ( ta on väga usklik). Mefisto aga hakkab Margaretale kingitusi jätma. Lõpuks kohtuvad Faust ja Margarita. Faust tahab Margaritaga vaid magada,kuid Margarita magab koos oma emaga ( Ema selja taga), kuid Faustil on juba plaan olemas- anda emale unerohtu. Ema aga sai unerohtu liiga palju ning sureb selle tagajärjel. Margareta jääb aga lapse ootele ning kuna Faust temaga ei abiellu, saab ta suure häbi osaliseks. Varsti saabub koju aga Margareta vend Valentin, kes aga kuuleb linnast, missugune tema õde on. Valentin aga kutsub Fausti duellile, kuid sureb selle käigus. Faust ning Mefisto peavad põgenema. Margareta aga tapab( kägistab) oma lapse ning saab selle eest karistada
Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse
Ei oma nahast keegi välja poe." " Ehk jumal jumalaga küll vägikaigast veab, kes surelik, see aga neid kõiki kartma peab." " Ka võimatut võib võimalikuks muuta see, kes tark ja palju näinud." " Õnn on see, kui mees ja naine armastavad teineteist, aga õndsus ebamaine, kui saab kaunis kolmik neist." TEGELASED: Faust: magistri ja doktorikraadiga teadmishimuline , rahutu teadlane, kes on elus pettunud. Ta arvab, et ei suuda inimestele paremat teed näidata. Faustil on palju õpilasi, ta arvab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid, sel põhjusel pettub ta ka oma õpilastes. Mefistoteles: , kuri deemon, on tasakaalukas, intelligentne, sümpaatne tegelane, st saatan. Ta põlgab inimesi, ta on Fausti täielik vastand. Enda arvates on ta väga vajalik jõud, et maailm tasakaalus püsiks. Margarita: noor neiu, kellesse Faust armub, Mefistotelese abiga suudab ta Margarita südame võita
õhtuks korraldab Mefistofeles Faustile kohtumise Margaretaga. Õhtu möödub neil hästi ning Faust ja Margareta veedavad hästi aega. Lõpuks kutsub Mefistofeles Fausti ära ning nad liiguvad edasi. Ühel õhtul kohtuvad nad Margareta maja juures tänaval Margareta venda Valentini. Nad hakkavad sõnelema, milles Valentin süüdistab Fausti ja Mefistofelest Margareti eksitamist korralikust elust. Mefistofeles võitleb Valentiniga ning peagi käsib Mefistofeles Faustil Valentini lüüa. Faust lööbki.Valentin sureb sellest hoobist. Natuke aega hiljem saabub tänavale ka Margareta. Volbriööl pannakse Margareta vangitorni.Faust läheb Margaretat päästma kuid Margareta ei tunne enam Fausti ära ning ei nõustu temaga tulema. Saabub hommik ning Mefistofeles lahkub koos Faustiga kuid ilma Margaretata. (Margareta päästavad aga inglid ning Margareta pääseb taevasse.)
Wagner on teadlane kes vaimustub konkreetse teema uurimisest ning on kindel et kõigel on mingi mõte ja eesmärk.Ta on leidnud selle, mida ta tahab ja millest hoolib, ühesõnaga tal on omad põhimõtted.Kuid jääb arusamaamatuks kas tal ikkagi suudab Fausti õigele teele saada või läheb kõik vastupidi keerab ta pea sassi.Faust kohtub taevas tegelasega Margareta ,kellesse ta armub ja on õnnelikult koos.1 osa lõppeb siiski õnnelikult.Faust ja Mefidtofeles tegid lepingu, mis aitas Faustil ennast leida.leping (Mille sisu oli ,et kas Faust murdub maailma lõbude ja kõige selle muuga kaasnevate mugavuste ees või jääbki masendusse)lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks.Faust leidis oma elu mõtte ja elurõõmu,millele aitas kaasa kindlasti Margareta,
Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka edasi elama. 3.Jutusta Mefistofelese ja Fausti esimesest kohtumisest. Alguses ilmus Mefistofeles Fausti ette
haigus hauda viinud ning vend on sõjaväes. Margarete on ka väga tagasihoidlik – ei mõista miks Faust teda nii väga tahab, arvab endast halvasti. 9. Miks satuvad sõnelusse Faust ja Valentin. Millega kokkupõrge lõpeb? Valentinile ei meeldinud, et tema õde Faustiga läbi käis. Tundis varem oma õe vooruslikkuse üle uhkust kuid tundis nüüd, et õde on muutunud. Valentin satub mõõgavõitlusesse Mefi ja Faustiga. Mefistofeles tõrjus Valentini lööke ning käskis Faustil lüüa. Valentin saab vigastada ning langeb. Rahvas koguneb tema ümber ning ta ütleb õele oma viimased sõnad. Et varsti leiab Margarete järgmise mehe ja siis järgmise, ning lõpuks on ta iga mehega. Ütleb, et siis ei taha Margaretet enam keegi ning ta peab häbis elama. Valentin süüdistab õde oma surmas („sa ausast elust lahti lõid, seeläbi mulle surma tõid”). 10.Mis selgub volbriööl? Mefistofeles viib Fausti peole, et tema mõtteid kõrvale kallutada. Nad kohtuvad mitmete
Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust
Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole,". Ta otsib elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, on ta valmis
aias ja Marta pidi Margareta(Gretchen) kaasa võtma ja Mefistofeles ühe mehe, kes Marta mehe surma tunnistab(Faust). Õhtu veedavad Faust ja Margareta koos. Ka järgmisel õhtul läksid Faust ja Mefistofeles Margarta akna alla, et serenaadi laulda. Siis tuli Margareta vend Valentin, kelle tappis Faust. Volbriööl lähevad Faust ja Mefistofeles peole ja peol saab Faust teada, et Margareta istub vangitornis ja teda süüdistatakse oma venna Valentini tapmises. Mefistofeles aitab Faustil Margaretat päästa kuid Margareta ei tunne enam Fausti ära ja ei lähe koos temaga. Margareta palub jumalaema, et inglid ta päästaksid ning peagi kostab hääl ülealt ,,Päästetud!"
Valgustus. Valgustusajastu filosoofid. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid ...
Faust 30 aastat nooremaks. Märgates tänaval kena usklikku tütarlast Margaretat, tärkab mehes kinnisidee teda enda omaks teha. Mefistofelesel õnnestub tüdrukule kinkida suisa kaks ehtekarpi ning viimaks ka doktor Gretcheni(Margareta) koju viia. Seal tärkab mõlema südames armastus. Söötes Gretcheni jumalakartlikule ja rangele emale unerohtu, õnnestub armastajatel vahel kohtuda. Nagu väikelinnades ikka, lähevad jutud liikvele ning Faustil tuleb tegemist teha Margareta vennaga. Konfliktis kahe mehe vahel jääb peale doktor. Peagi selgub, et noor Gretchen on liiga habras, et vastu panna tema elus toimunud hiljutistele traagilistele sündmustele ning murdub. Tüdruk tapab enda ema ning lapse ja võetakse seetõttu kinni. Teda päästa üritades peab Faust aga leppima faktiga, et tüdruku läbielamised on liiga suured, et teda isegi ära tunda ja normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Margareta hukatakse.
Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka edasi elama. 3.Jutusta Mefistofelese ja Fausti esimesest kohtumisest. Alguses ilmus Mefistofeles Fausti ette musta puudlina ning Faust viis teda oma töötuppa, kus
ja suudab alati olukorra üle kontrolli hoida ning kogu asja juures mõistusega püsida. 4. Fausti vaimne ja moraalne suurus. Faust on väga haritud inimene, ta on väga laia silmaringiga, ta on õppiud mitut teadust ja lõpuks saanud ka doktorikraadi. Ta on rahutu teadlane, kes kõiges mis ta teeb proovib muuta inimkonda paremaks.Ta on iseloomult väga tagasihoidlik, see on ka üks põhjustest miks ta arvab, et ta teadmised on täiesti kasutud. Faustil puudub enesekindlus, seda võib välja lugeda sellest, et ta nii kergekäeliselt sõlmislepingu Metistofelesega. Ta saadab Metistofelese abil korda palju, aga tema teod on väga kerged kui soovid ja näivad vähese vastutusega kuna alati saab ta süü ajada Metistofese kaela. Ainuke hetk, kus ta isiklik süü ja vastutamatus esile kerkib on Margareta loos. 5. Margareta traagika. Margareta on tohutult ilus noor
nende tegevus oli teostes kõige rohkem välja toodud. Võrdlen siis nende meeste väärtushinnanguid ning seda, kuidas need mõjutasid tegelaste käitumist. Esiteks siis mees nimega Faust. Faust oli inimene, kes jäi alati oma põhimõtetele kindlaks. Ta tahtis elus eelkõige õppida ja areneda. Sellepärast ta väärtustaski teose alguses ülimat haritust, olles ka ise saanud doktori- ning magistrikraadi. Üsna peagi pühiti selline mõtlemine Faustil peast. Ta sai aru, et olgu ta ükskõik kui haritud ja tark, ei aita see tal elu tõeliselt elada ning õnnelik olla. See viis ta suuremasse depressiooni ning arvatavasti oli see peamine põhjus, miks ta sõlmis lepingu Mefostofelesega. Miski pani teda arvama, et sõlmides lepingu kuradiga, kes lubab täita kõik tema soovid, saab ta elu tõeliselt nautida. See aga ei olnud tõsi, lõppude lõpuks, kõiki võtteid kasutades ei saanud Faust ikkagi olla õnnelikult koos oma armastatud naisega.
Erinevused 1. Kui Faust oli mitu korda ka armunud ja nägi oma suhte päästmiseks vaeva, ei olnud Jehuda kedagi teist peale lapsepõlvearmastuse Mirjami, kelle vastu tal vaid kerge meeldimine oli. 2. Faust oli elust tüdinenud, Jehuda aga vastupidi. Ta just püüdis põgeneda kohtadest, kus tundis, et hiljem on raske eluga pääseda. 3. Jehuda oli terve elu üksinda. Tal olid vahepeal mõned head tuttavad/naabrid/isandad, ent mitte ühtegi sõpra või rännukaaslaast. Faustil oli Mefistofeles, kellega ta rändas päris pikalt koos.
`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded. Proloog taevas issand ja Mephistopheles räägi...
tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda – Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitabki ta lepingu ja saatanlikud vembud võivad alata.Mefistotelese kui saatana isiksus ja olemus on antud teoses tegelikult üsna omanäolised ja erinevad mõnevõrra üldisest ja eriti tolleaegsest ettekujutusest. Ta on väga
kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. FAUSTI JA MEFISTOFELESE LEPING. Taevas Issand ning Mefistofeles e.Kurat veavad kihla, et Kurat ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Kurat ilmub puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Kurat. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. . Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Pärast lepingu sõlmimist asub Kurat Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus algavad peod ja pillerkaar.Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku
pettus ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdlenud probleemide üle sügavuti, vaid rahuldus saavutatuga. Faust oli meeleheitel, lausa nii alla vandunud, et tahtis enesetappu sooritada. Peategelase päästsid aga inglid ning leping Metistofelesega, millest õnnetu hing ei saanud keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Saatan suudab pakkuda ja kui surelik kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Põrgu valitseja. Kuna Faustil oli oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võttis ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võis olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheks ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitaski ta lepingu ja saatanlikud vembud võisid alata. Rusutud teadlasele pakkus kurja kehastus Metistofeles elurõõmu. Vaim andis Faustile noorendavat eliksiiri, tutvustas vulgaarset kõrtsielu, naudingut nooremast ja
Mis must maagia see küll on? Mefistofeles: Äki sooviksite minna pardale? See sama lennuk stardib uuesti veidikese aja pärast. Meil pole aega raisata. Faust: (Värisedes) Jah! Muidugi! Kohe lähemegi? Ma olen valmis. Ärme, siis aega raiska. Asume teele! [Mefistofeles läheb koos Faustiga lennukile. Mefistofeles on saanud Faustile suurepärase koha akna äärde. Natukese aja pärast hakkab lennuk hoogu võtma. Faust on hirmust kange. Kui Lennuk on õhku tõusnud palub Mefistofeles Faustil aknast välja vaadata. Fausti silme alt lendab mööda lõunast naasenud linnuparv.] Faust: Oh ilus hetk, oh... [Järsku kostub reisijate karjeid. Üks hullunud kaasreisija on haaranud püstoli ja ähvardab üht kaunist neidu ära tappa kui keegi koheselt lennukit ei maanda. Faust ja Mefistofeles ruttavad sündmuspaigale. Faust on kaval ja hiilib sõgeda selja taha.] Faust: (Enda ette sosistades) Ma ei saa lasta sellel imeilusal lapsel surra.
see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitabki ta lepingu ja saatanlikud vembud võivad alata. Mefistotelese kui saatana isiksus ja olemus on antud teoses tegelikult üsna omanäolised ja erinevad mõnevõrra üldisest ja eriti tolleaegsest ettekujutusest
Küpse teadlasena satub Faust meeleheitesse, sest tal ei ole peale oma teadmiste midagi ette näidata. Fasut tahab leida elu mõtete. ,,See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse." Faust tahab õelda, et kui ei hakata otsima asjade sügavamat tähendust võib väga lihtsalt õnnelikuks saada. LINNAVÄRAVA EES Ülestõusmispüha, linnapea valimine Käsitletake vaimuinimeste(Fasut ja Wagner) vastasseisu pööbliga(linnarahvas). Inimsed austavad Fausti, aga Faustil on sellest ükskõik. Ilmub must puudel. TÖÖTUBA Faust,Mefistofeles, õpilane Faust jõuab koos puudliga oma töötuppa, kus puudel Mefistofeleseks muutub. Ta pakub Faustile tehingut, mille järgi ta saab Fausti hinge endale, kui suudab panna Fausti elu nautima. Faust ei ole alguses nõus, kuid lepib lõpuks tingimustega ning nad solmivad lepingu kolme veretilgaga. Natukene aega peale lepingu sõlmimist tuleb Fausti juurde üks tema õpilane, kes tahab nõu õige kutsumuse valikul
kedagi õnnelikuks. Ühest küljest oli ju tema elu imeline, kuna ta oli tark ja austatud mees, aga teisest küljest jällegi äärmiselt kurb ja üksildane, sest tal polnud ei naist ega lapsi. Ahastuses olles sõlmis Faust Mefistofelesega kokkuleppe, milles too lubas täita kõik tema soovid. Faust omakorda tõotas kuradile, et kui too suudab ta tõesti elu nautima panna ja ta saab õnnelikuks, siis saab Faustist teises ilmas tema teener. Seda kihlvedu sõlmides oli Faustil sisimas lootus, et äkki leiab ta kuradi abiga õnne, kuid samas oli ta ükskõikne lubaduse suhtes, millega end põrgusse orjaks määras. Fausti jaoks oli kõige olulisem kogeda õnne, mõtlemata sellele, mis teda hiljem ees ootab. Siin ongi ilmekalt välja toodud teose põhimoraal, et pole head ilma halvata. Juba üsna varakult kaldus Faust õigelt teelt kõrvale. Alates sellest hetkest, kui Mefistofeles võimaldas tal nõia juures ligi kolmkümmend aastat nooremaks muutuda, algas Fausti
tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on Fausti sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitabki ta lepingu ja saatanlikud vembud võivad alata. Mefistotelese kui saatana isiksus ja olemus on antud teoses tegelikult üsna omanäolised ja erinevad mõnevõrra üldisest ja eriti tolleaegsest ettekujutusest
ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik , võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitabki ta lepingu ja saatanlikud vembud võivad alata. Mefistotelese kui saatana isiksus ja olemus on antud teoses tegelikult üsna omanäolised ja erinevad mõnevõrra üldisest ja eriti tolleaegsest ettekujutusest
Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. Goethe on oma teoses kasutanud võimalikult palju elemente aniikseist Kreeka müütidest ning samuti keskaegseid tavasid omavahel ühendanud selle ajastuga. Kirjandusteadlaste arvamus: Tegemist on tragöödiaga, kus peale kuradiga sõlmitud lepingut jääb Faust passiivselt ebatraagiliseks kujuks. Temaga juhtub palju, kuid väliselt ja ettetoodud tegevuses näidatuna läheb Faustil alati hästi. Kõik tema soovid täituvad ja kui mitte nii nagu tema seda tahaks, siis on tal alati Mefistofeles käepärast, kelle süüks see ajada. Faust on pigemini vaatleja ülirikkas panoraamis, kelle teod on kerged kui soovid ja näiliselt vähese vastutusega. Kuid ometi ühes avaldub tema süü Margarete trgöödias, kes on passiivse kurja ja aktiivse kurjuse ohver, Fausti ja Mefistofelese ohver. Kui ka Margarete armumisel oli ebateadlik oma tegude tulemustest, siis selleks,
naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Neljas osa Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. Nad lähevad keskmisest mäeahelast alla ja vaatlevad orus üles rivistatud väge. Eelmäestik.
8. Selle teose peaprobleem on Fausti rahuolematus oma elu suhtes. Ta tundis ennast tühjana ja ei osanud elust rõõmu tunda. Sellele kõigele järgnesid teised probleemid, nagu leping Mefistoga ja armastus Margarete vastu. 9. Faust elas inimeste hüvangu nimel, lootes et tema teadmised suudavad inimkonnale head tuua. Ta õppis ja kogus teadmisi, arvates et see kõik teeb tema ja teised inimesed õnnelikuks. Tegelikult jäi Faustil endal paljust puudu. Faust ei olnud terviklik, selle saavutas ta siis, kui kohtas Margaretet. Tema olemuses oli aidata inimesi, aga abi vajas ta ise. Faust jõudis tõeni, et kõige olulisem kõigest on tegu, samas pani ta ka ise kuritöö toime. 10. Inimese rahulolu võib tekkida ja areneda väga paljudest erinevatest teguritest. Rahulolu ja pettumus võivad olla hetkelised ja samas ka püsivad. Üldjuhul olen
see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitabki ta lepingu ja saatanlikud vembud võivad alata. Mefistotelese kui saatana isiksus ja olemus on antud teoses tegelikult üsna omanäolised ja erinevad mõnevõrra üldisest ja eriti tolleaegsest ettekujutusest
näitamine. Võrdle Wagnerit ja Fausti. · Wagner on minu meelest optimistlikum kui Faust. Faust tahtis enesetappu sooritada, aga Wagner arutles inimtunnete üle. Ta ei pidanud üksildasi sügavamõttelisi monolooge. Wagner on pigem rohkem elunautija kui Faust seda on. · Wagner näitab oma emotsioone rohkem välja (lk30) kui Faust. Ta kohati ka liialdab ja paisutab emotsioonide ja vaimustusega üle. · Wagner ei tundu nii kindlameelne kui Faust. Faustil oli kindel põhimõte, ta jäi endale alati kindlaks, usaldas ennast, aga Wagner kahtles paljudes asjades. Miks lasi Goethe Fausti ja Gretcheni suhtel nii traagiliselt lõppeda? · Et näidata, kui segi võib armastus ühe inimese lüüa. · Et Fausti hing ei läheks põrgusse kuradit teenima, et ta eluga rahul ei oleks. George Gordan Byron Sündis Londonis, elas Sotimaal. Suursugust päritolu
Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse
masenduses ning sirvib oma raamatuid. Ühes raamatus jääb mehele ette maavaimu märk, mis vihjab Vanapaganale. Faust hakkab teda kutsuma, et ta saaks vastused oma painavatele küsimustele. Hakates lausuma salapäraseid maavaimu sõnu raamatust, kogunevad ta kohale pilved, tekib paks udud ning lõkendama lööb punane leek, kuhu vaim (Saatan) ilmub. Teisel korral aga on Kurat maskeerinud ennast koeraks. Kuna tema karvakasukas on musta värvi, siis on Faustil kummaline eelaimus, et tegemist pole „puhtalt ainult“ koeraga. 7. Milles seisneb Fausti ja Mefistofelese lepingu mõte? Miks Faust nõustub? Erilise filosoofilise mõtte on Goethe paigutanud tragöödia kahe kangelase vahel sõlmitud lepingu sõnastusse. Faust väidab, et inimese soovidel pole piire, et inimest jääb igavesti saatma rahulolematus saavutatuga. Mefistofeles aga väidab vastupidist: piisab sellest, kui
Ta tegi tööd iga päev ja uskus siiralt, et jumal aitab teda ja ja tema peret. See-eest Faust oli aga elukogenud mees, kellel olid pooleli otsingud oma küsimustele. Mees ei uskunud jumalat, ta arvas, et too oli tema hüljanud ja sellepärast sõlmiski lepingu kuradiga. Nende suhtel poleks olnud perspektiivi, sest neil olid täiesti erinevad maailmavaated ja uskumused. Margareta oli tavaline naine, kes tahtis luua oma pere ja elada rahulikult, õnnelikult. Faustil polnud aga midagi sellist plaanis ja seepärast poleks olnud neil tulevikku. Margaretast poleks saanud Faustile otsingutes kaaslast, sest esiteks ta poleks iial läinud kaasa mehega, kes sõlmis lepingu kuradiga (oma siirast usust jumala vastu) ja teiseks Margaretale poleks sobinud pikad ja kurnavad otsingud. Ta oli täiesti teistsugune kui Faust ja seepärast poleks nende suhe toiminud. 3 3
Tunnistajaks tahab Mefistofeles võtta Fausti, et nõnda ta Margaretaga kokku viia. ,,Sa kelm! Sa oma laste varas! Et talt ka nähtud vaev ja rist ei võõrutanud ulaelamist!" ,,Siis, kulla prouake, on vaja, et oleks veel üks tunnistaja. Mul sõber on, kes kohtus nõustuks teid aitama, et paber jõustuks." Tänav Mefistofeles räägib Faustile, et ainuke võimalus Margaretaga kohtuda on, kui ta valetab kohtus Marta mehe kohta. Nõnda võidab ta Margareta usalduse. Faustil ei jää muud üle kui sellega leppida. Aed Margareta ja Faust saavad kokku. Margareta ütleb, et ta ei ole Faustiga võrdne ning varsti unustab Faust ta oma sõprade tõttu. Faust ei pea neid siiski nii oluliseks. Ja ütleb sõprade kohta : ,,See pole tarkus veel, kui täidab rinda narr edevus ja kõrkus" Margareta räägib Faustile endast. Margareta on noor ja hariduseta tütarlaps. Ta on teenija oma kodus, isa suri ammu ja vend on sõjaväes. Kui ema lapse sünnitas pidi
a. Ta ei olnud leidnud vaimulikku ,,jõudu". Ta teadis, et on olemas asju, mis jäävad inimesele igavesti kättesaamatuks. 4. Millised sõnu pidi Faust hüüdma, et tema maisel teel oleks lõpp? a. ,,Kui hurmav, kui veetlev oled! Viibi veel! 5. Miks soovis Faust nõiaköögist kiiresti ära minna ja reisi alustada? a. Teda tüütas pikk protsess ning soovis kiiresti Margareta juurde minna. 6. Miks ei lubanud Margareta Faustil end koju saata, kui nad esimest korda tänaval kohtusid? a. Margareta oli liiga heade kommetega ning ei soovinud, et teine teda koju saadaks. 7. Miks muutus Margareta ema murelikuks, kui märkas kapist leitud ehtekasti? a. Ta ema arvas, et need võivad olla neetud. 8. Millist dokumenti tahtis Marta endale Mefistofelese abiga hankida? a. Oma mehe surmatunnistust 9. Mida küsib Kuri vaim toomkirikusse tulnud Margaretalt? a. 10
sisse. oli hüdral Nad läksid varem sinna, juba 8 et Faustil korda mõtted mustad pea maha löödud. meelest Pole ja läheksid kameel
Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: " On ilus hetk, viibi veel" siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuakse. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb
Paar ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis. Mefistofeles oli seda tema eest varjanud. Faust tõttas oma armsamat kohe päästma, kuid Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku vaimne seisund oli ema surma, venna surma ja lapse uputamise tõttu väga halb ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis millalgi, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna, kuna tundis Saatana lähedust. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle, kui oma armastatu vangi jätta. Margareta arvas, et ta väärib seda karistust. Faust ja Mefistofeles lahkuvad ja Margareta sai lõpuks ikka taevasse, et ta oma süüd tunnistas. 24. KIRJANDUSLIKE RÜHMITUSTE TEGEVUS JA TÄHTSUS EESTIS 20. SAJ ALGUSES (Siuru, Tarapita) SIURU - Luuletasid armastusest, tahtes ühiskondlikule vastanduda. Teema ammendamise tõttu läksid lahku. Gailit Under Semper Tuglas Adson Visnapuu