Mida pakkusid kloostrid keskaegsele inimesele? Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab"'suletud paika". See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses, vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks. Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase hinge hukka minna. juba kella 2 paiku helisesid kloostri kellad, kutsudes munki palvetama. Mõnes kloostris palvetasid mungad päeva jooksul 7 korda. Juhul, kui munk palvetunnil oli näiteks põllul, siis jättis ta töö seisma, l...
kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. • Nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Hügieen • Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mistõttu ei olnud klooster puhas paik. Ordud nunnakloostris • Ordud - keskajal olid mungad ja nunnad koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendusesse – vaimulikesse ordudesse. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Ordud pakkusid äraelamisvõimalust väga paljudele inimestele. Kloostrimüüride vahel leidis eluaseme müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada osadust Jumalaga. Müstikud nägid
Selle teooria lõi kirikuisa Augustinus. Ta leidis, et ketseritel peaks olema võimalus pöörduda tagasi õige usu juurde. Eesmärgiks ei olnud enam karistuse loomine, vaid ketserlike vaadete leviku takistamine. Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad. Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse. Vaimulik ordu sai oma nime rajaja järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil. Kloostrit juhti kas abt või prior( nunna kloostri puhul abtiss või prioriss) Tähtsam osa iga kloostri päevakavast olid tunnipalvused. Nad pidid ööpäeva jooksul 7 korda palvetama ja psalme laulma. Teine oluline tegevus oli raamatute ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust, antiikkirjandust, teaduskirjandust
kindlat omadust, ainult tühjus. Brahmaseisund eetiliste väärtuste koondnimetus: - kaastunne - sõbralikkus (,,maitri" ennastsalgav armastus) - rõõm - võrdne suhtumine Sangha Sangha e. kogudus jaguneb kaheks: 1. ilmikud tavalised inimesed, kes on koguduse liikmed; kutsuvad üksteist õdedeks ja vendadeks; on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse (kolm kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine 2. mungad ja nunnad mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki kutsutakse bhiksu|deks, nunni bhiksuni|deks, tõlkes kerjus; enamasti on mungad ja nunnad rõõmsad inimesed Kui inimene tahab nunnaks või mungaks saada, peab ta riietuma kollasesse, pea raseerima kiilaks. Peab munga ees andma kolmekordse tõotuse. Mõnikord eelneb sellele ka noviitsiaeg (prooviaeg), mis ajal proovitakse munga või nunna elu. Mungatõotuse 10 punkti: Tõotan, et ma... 1
nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Mungal ei tohtinud olla kukrut ega raha, oma raamatut või isegi mõnda muud eset. Kõik mida ta kasutas oli kloostri oma. Kloostri juhtkond Kloostri juhtkond nõudis, et mungad ja nunnad suretaksid oma tõrgest liha sagedase palvetamise ja paastumisega, karmi töö ja vähese magamisega. Kloostri eeskirjad Kloostri eeskirjade vastu eksinuile määrati kas väike või suur karistus.
Need olid vaimulik ja ilmalik. Sakraalkirjandust loodi põhiliselt kloostrites kirikuhümnide, pühakute elulugude, kirikurituaalide juhiste ja pühaliku sisuga luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid. Lisaks kirikule lõid religioosseid tekste ka näidendikirjutajad, kes etendasid rändteatrites piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad, kes lõid kristliku sisuga tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks. Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul, nagu näiteks regilaul Eestis (kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul. Need olid tihti mitmehäälsed. Gregoriuse koraalist sai vorme ja zanreid ühendav üldnimetus, mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud.
nende töö majapidamises siiski väga tähtis. Keskajal naised ei kaitsnud end eriti üksikisikuna, vaid oli pigem mees kui perepea kogu pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt majapidamine ja laste kasvatamine. Haridus Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja joonistasid ning
Kirjeldatakse ühte sündmust: Gulfardo ja Ambruogia lõbutsemist ja seda mis sai edasi. Lõpp ootamatu: naist kasutati ära, tasuta. Tegelasi vähe Erko Väin IT-17E Esimene novell Kolmas päev 1. Teose probleemistik ja tegelased. Nunnad rikkusid pühasid reegleid. Masetto valetas, et ta on kurttumm. Tegelased: Masetto, nunnad, Nuto, abtiss 2. Peategelase iseloomustus, tema eesmärgid ja tegevuse tulemus. Mida sellest järeldada? Masetto oli vaene, kuid kaval mees. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Masetto plaan oli tänu oma kurttummusele nunni ära kasutada ja nendega magada. Masetto oli aednikuna töökas ja tänu sellele polnud mingi probleem kloostrisse saada.
Novellid räägivad armuihast, kadedusest, petmisest ja muust. Kogu tegevus nendes sajas novellis toimus 1348. aastal Itaalias Firenzes ja selle läheduses, katku ehk ,,musta surma" ajal, kui elu oli väga raske. Teos ise on kirjutatud aastatel 1349-1353. Dekameron sisaldab endas seitsme naise ja kolme mehe poolt kümne päeva jooksul kirjutatud novelli. Dekameroni iga päeva lõpus lauldakse ballatasid ehk tantsulaule. Tegelased olid peamiselt nunnad, preestrid, abielumehed, lihtsad töölised ja teised. Oli tegelasi, kes olid hästi ahned, kitsid, kurjad, rikkad ja ülimalt võimukad ning tihtipeale ei osanud midagi halbades olukordades ette võtta. Peale nende oli ka vaesemaid ja lahkemaid ning kavalamaid tegelasi, kes oskasid oma aruga olukorra alati enda kasuks pöörata. Tegelaste moraal põhineb kõige rohkem armastusel, aususel ja hoolimisel, aga vahel, kui mõni negatiivsete
Kloostrielu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks. Kõige rohkem palvetati ja lauldi liturgilisi hümne. Tööd tehti keksmiselt viis rundi päevas. Nunnakloostrid olid enamasti majanduslikult sõltumatud. Lisaks, rikkamatel kloostritel olid ka naisteenijad ning osades elas isegi ilmalikke naisi, kes olid nagu kliendid, kelle toodetud tuju oli vaestele kloostritele tähtis. Mõned kloostrid pidasid koole, millest saadi tulu ning mille õpilased olid ühiskonna ülemkihtidest, vaeseid lapsi nunnad ei õpetanud. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Seal oli naistel nö. oma tuba, mis andis võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Nunnad, eriti abtissid, olid sageli suured isiksused. Kloostris oli vaimsuski naiste ala, sellest annab tunnistust paljude nunnade kirjalik loome. Nagu mingad, nii kirjutasid ka nunnad
Gulfardo jäi väärikaks, kuni lõpuni. Ambruogia jäi ahneks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Seni, kuni naine oli pidanud oma mehele ta raha tagasi maksma. Lõpp on ootamatu: Teose lõpus oli väikene puänt: naist kasutati ära, tasuta. Kolmas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Masetto valetas, et ta on kurttumm. 2) Nunnad rikkusid oma pühasid reegleid, armatsedes Masettoga. Peategelase iseloomustus: Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas, oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks..
Gulfardo jäi väärikaks, kuni lõpuni. Ambruogia jäi ahneks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Seni, kuni naine oli pidanud oma mehele ta raha tagasi maksma. Lõpp on ootamatu: Teose lõpus oli väikene puänt: naist kasutati ära, tasuta. Kolmas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Masetto valetas, et ta on kurttumm. 2) Nunnad rikkusid oma pühasid reegleid, armatsedes Masettoga. Peategelase iseloomustus: Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas, oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks..
Enamasti lähtusid kloostrite asjutajad augustiinlaste ordu reeglitest, kuna nende sõnastus oli üldiselt kõige vastuvõetavam. Nii juhtus ka ''Püha Päästja ordu'' ehk ''Birgitiinide orduga,'' nagu uut kloostriordut hakati argisemas kõnepruugis nimetama. Seega kulges kloostri elu augustiinlaste reeglite järgi, millele Birgitta oli enda poolt teatud punkte lisanud. ( Jörälv, 2003: 46). Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli 6 kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes
elanikkonnast. Leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni, nii et nende töö koduses majapidamises on väga tähtis. Naised ei kaitsnud ennast eriti üksikisikuna, nad olid pigem pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt kodune majapidamine. Haridus 4 Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja joonistasid ning kogusid antiikaja kirjutisi.
Venemaa Paulus edasikandjateks sakramendid, armulaud (sisse seatud Jeesuse Jeruusalem eesti keeles 1739. nelinurkn , (eksiõpetajate on mungad, salasused, poolt, seotud viimase m, aastast), e ja Bulgaari vastu nunnad, Neitsi Maarja õhtusöömaajaga, usutakse, et veini kolmainuju Matteuse kuppelka a, Serbia, võitleja), kloostrid; (Jumalaema) ja leiva olemus muutub Jeesuse mal (isa, evangeelium tusega) Rumeena keiser preestriks lihaks ja vereks; surma ja poeg, püha (Meie Isa Palve),
põuane 2006. aasta. On aastaid, mil sademeid näib küllaldaselt olevat, kuid need ei toida allikat. Kui mõnel aastal on pinnas tugevasti läbi külmunud, ei suuda rohke lume sulamisel tekkiv vesi sügavale maapinda imenduda, vaid aurustub pinnal. Kuigi Kuremäe allikas saab toitu neljast lasundikihist, mille veerikkus sõltub omakorda maha sadanud sademete hulgast, mõjutavad suvevihmad seda vähe. Kokkuvõte Klooster tegutseb tänapäevani ja on isemajandav. Seda juhib kloostriülem. Nunnad kannavad seal klassikaliseid nunnavorme. Inimeste jaoks on seal kindlad alad, kus nad viibida tohivad. Nunnad võivad käia kõikjal ja ainut nemad saavad palvetada altaril. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Seal on ruumi 1200 inimesele. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.illuka.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Kurem%C3%A4e_klooster#Kloostri.C3.BClemad 3
· asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul · Pühakoja ehitus algas 18.aprillil 1506. ja lõpetati 1626. · See on püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. · Basiilika alla katakombidesseon maetud 91 valitsenud paavsti. HUVITAVAT · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses poolakad või lõunamaadest, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast TÄNAN KUULAMAST!
Viis suurt vannet (mahAvrata): ahiMsA- vägivallatus, hoidumine vägivallast nii mõtte, kõne kui teoga. Teine vanne on satya (tõde). Ka tõe mitterääkimine on valetamine. Kõnelema peab hoolikalt. Kõne peab olema meeldiv ja viisakas. Acaurya- mitte varastamine, mitte võtta seda, mida pole antud. Brahmacarya- vooruslik elu, munkade ja nunnade puhul seksuaalsuhetest loobumine, ilmikutel abielu. Aparigraha- mitte klammerdumine, mitte kinnihoidmine Ette kirjutatud, mida mungad ja nunnad tohivad omada. Riided keha ümber, sall, tekk, palvehelmed, magamismatt, luud jne. Meele, kõne ja keha kontroll Viis hoolikust: kõndides, süües, võttes ja andes, väljastades. Tähendab, et ei tohi olenditele viga teha. Käivad paljajalu. Liiguvad koguaeg ringi. Vanasti võis ühes kohas kolm ööd olla, tänapäeval 5 ööd, vihmaperioodil üks kuu. 10 voorust: andestamine, alandlikkus, loomulikkus, rahulolu, tõde , enesekontroll, loobumine
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ...
Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I (590-604), kellest sai kristlaste üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu. Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks. Jumala teenimisele pühendunud naist nim. nunnaks. Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e
.... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal 19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone 20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda
Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi
· Abiellus 13-aastaselt Ulf Gudmarssoniga. · Koos abikaasaga käidi palverännakutel. · Pärast Ulfi surma astus kloostrisse ja pühendus jumalale. · 1350. aastal siirdus Birgitta Rooma. · Elu lõpus võttis ette palverännaku Palestiinasse, pärast mida ta suri. · 1391. aastal kuulutati Birgitta pühakuks. Agostino Di Duccio "St Bridget of Sweden Receiving the Rule of Her Order" Birgitiinide ehk Pühima Lunastaja Ordu · Algselt elasid ühes kloostris nii nunnad kui mungad. · Kloostri valitseja naine - abtsiss · Kloostri kirikus oli orel keelatud. · Ehitusel pidi kasutama ainult looduslikke materjale. · Peaklooster asub Vadstena linnas. · Tänapäeval koosneb ordu kolmest harust. Pirita klooster · Kloostri rajamine algas 1407. aastal. · Pirita klooster oli rahvusvaheline palverännupaik. · Klooster taastati 2001. aastal, praegu elab seal 8 nunna. Pühaku sümbolid · Palveränduri kepp · Merekarbid
Drottningholm’i loss. Upplandis asub Uppsala ülikool asutatud aastal 1477 ja see oli esimene ülikool asutatud nii Rootsis kui terves skandinaavias. See töötab siiani ja asub üle maailmalises ülikoolide paremuse listis 86. kohal. ( selle järgi mis ma lugesin on kõige populaarsem sport jalgpall) Upplandist on pärit ka Püha Brigitta, Rootsi keeles: den Heliga Birgitta. Ta elas aastatel 1303 - 23. juuli 1373. Kakskümmend aastat peale ta abikaasa surma asutas ta Bridgettiinide nunnad ja mungad. Hiljem kuulutati ta pühakuks. Lisaks teine kõige olulisem isik kes oli päris Upplandist, täpsemalt Uppsalast, oli Ingmar Bergman 14. juuli 1918 – 30. juuli 2007
Ajaloo kontrolltöö Koolid- · Haridust anti ainult poistele · Tekkisid toomkirikute ja kloostrite juurde (13. saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed ...
Misjonlik iseloom. Levitatakse ka hinduistlikku elustiili.eriline välimus. Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krišnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas. Kaliyuga ajastu = tülide, ärevuse, silmakirjalikkuse ajastu. Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa). Väidetavalt shirdi sai baba kehastus, järg kehastus prem sai baba. Vibhuti- püha tuhk õhust. Õpetus: eesmärgiks kõikide maailma religioonide lepitamine. Meditatsioon. Prasanthi nilayam aašram. Sai baba võime asju materialiseerida. Tantristlikud praktikad. Akt austamine itaalias. Jm. Veidi ka eestis.
välisseina loodenurgale. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Nii mees- kui naiskloostrist oli kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Pirita klooster on suurim Põhja-Eesti kirik. Kloostri rüüstasid vene väed 30. jaanuaril 1575 ning viisid nunnad vangi, kaks aastat hiljem purustasid nad kloostri täielikult. Alles neli sajandit hiljem, aastal 1980 avati keskaegse kloostri varemetepark, aastal 2001 uus Pirita klooster.
[ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli kabel on veidi kirde-edela suunas nihutatud ning klausuur asub põhjaküljel. Idatiiva pikitelg asub pigem loodes, kui põhjas. Põhja- ning idatiib on ainsad, mis omavahel reeglipäraselt ristuvad. Läänetiib ei ole ühegi teise tiivaga risti ega ka paralleelne. [ 5, lk 44, 45, 47; 6, lk 25, 37 ] Nagu tsistertslaste ordule iseloomulik, elasid kloostris nunnad, ilmikõed ja abtiss. Neil kõigil olid eraldi eluruumid. [ 6, lk 15] Vajalike hoonete rajamiseks kulus mitmeid sajandeid. Esialgu kasutati kirikuna Ventseli kabelit, mis oli põhiplaanilt ruudukujuline, sisemõõtmetega 15,8 × 15,3 m. See muudeti suuremaks kirikuks 13.sajandi kolmandal veerandil. Kirku põhjaküljele ehitati käärkamber ning 14. sajandi teiseks veerandiks olid valminud ida-ja põhjatiib. 15. sajandi esimesel poolel pikendati kirikuhoonet läände ning
kõige ausamal ja paremal viisil just välja ei tulda. Näiteks ühes novellis olnud Isand Ciappelletto ei olnud seda kuidagi ära teeninud, et teda hiljem ülistama hakati, sest see juhtus ainult tänu valele. Samuti ei tolereeritud kirgliku armumist või veel hullem abielu erinevatest seisustest inimeste vahel. Näiteks ühes novellis tapavad kauni neiu armastuse tema enda lihased vennad, sest neile ei olnud lihtsalt õe valitud mees meelepärane. Samuti tuli lugudest välja, kuidas isegi nunnad ja mungad küllalt pahelist elu elasid. Näiteks võib tuua kasvõi esimese päeva novelli, kus üks noor munk tõi kloostrisse noore ilusa naise. Ta jäi paraku oma teoga abtile vahele, kuid oma kavaluse ja nutikusega suutis ta abti sama kaugele viia ja lõpuks olid nad mõlemad patused ja abt ei saanud mungale midagi teha. Arvan, et ka tänapäeval on inimeste iseloom küllaltki sarnane novellides kirjeldatule.
Kümnendas peatükis saadetakse mehed ühte küla valvama, kust pole veel jõutud toiduladu tühjaks teha. Mehed veedavad seal mitu päeva ning söövad korralikult seapraest kõhu täis ning suitsetavad sigarit. Pärast külast lahkumist liigutakse edasi järgmisesse külla. Teel sinna algab uus pommitamine, kus saavad Kropp ja Paul viga. Nad toimetatakse haiglasse, kust nad edasi liiguvad rongi peale. Kroppil tõuseb rongis palavik ning ta viiakse teise haiglasse, kus töötavad nunnad. See oli korralik haigla. Mõlemad on samas palatis, kus on veel mitu haavatut. Hommikul hakkavad nunnad palvetama. See häirib mehi ning Paul viskab pudeliga vastu ust, kuid hiljem võtab süü enda peale hoopis üks teine mees. Kõik mehed imestavad, miks ta süü enda peale võttis ning selgub, et tal on priipilet ehk ta on vabastatud sõdimisest. Kroppi vigastatud jalg ei taha paraneda ning ta jalg amputeeritakse. Paul saab terveks ning läheb rindele tagasi.
oma hinges ja südames See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Juba 1516. aastal Luther ründab esmakordselt oma jutluses avalikult patukustutust. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. 1.4 Abielu aastad 1523. aastal viidi kloostrist välja toodud tüdrukud Lutheri juurde, kes pidi otsustama, mis neist saab. Nunnad suhtusid Lutherisse kui päästjasse. Nunnad olid palunud vabastada end kloostrivangistusest, Lutheri õpetuse järgi ebapühast nunnaseisusest. Nunnad pöördusid reformaatori poole, kes korraldas kaheteistkümne nunna põgenemise. Aasta jooksul saavad mitmed neist mehele. Katharina von Bora näib aga kõrgina, kellele ei ole südame järgi ka kosilane jõukas pastor Glatz. Luther püüab sobitada kosjakaupa ega mõista nunna tõrkumist kuni talle teatatakse tüdruku soovidest. Viimane soovib, et Luther ise või ka Amsdorf teda
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
rikkad, mitte midagi teadvad jõmpsikad. Põhjus, miks ,,Kuristik rukkis'' on niivõrd populaarne on see, et paljud lugejad tunnevad sealt ära iseennast, kuna teoses on palju erinevaid karaktereid põhjalikult kirjeldatud. Holdeni Caulfield, ise olles üsnagi tark omaealiste seas, kuid laisk, et ei viitsi koolides õppida, tunnetab seda pidevat püüdlemist, et kellegile meeldida ja hea mulje jätta. Ta vihkab toretsemist, kuid armastab lihtsust ning tavapärasust. Siia võib näiteks tuua nunnad, kellega ta kohvikus hommikust süües vestlema hakkas ning jumaldas neid, sest nad olid nii tavalised, loomulikud ning tänulikud selle üle mis neil oli, isegi annetades neile heategevuseks 10 dollarit. Alati muidugi, ei ole kõige targem tegutseda oma emotsioonide ajendil, läbimõtlemata, kuid on vaja ka inimesi kes riskivad, teevad seda mida nad tahavad, see eristabki neid mõneti hallist massist.
aastane, päritolu Eesti, vabakutseline kunstnik (pastell, akrüül)). Tegemist on neljanda maalinäitusega sarjast ,,Saaremaa". Varasemad näitused on ,,Saaremaa mõisad", ,,Karala kiviaedade rüpes", ,,Saaremaa sadamad". Maalid on peamiselt akrüülid, pastellid ja akvarellid. Teemaks on usk ja seda kujutatakse näituse põhjal väga suuremeelselt läbi erinevate võtete. Näiteks on maalidel kasutatud kõike, mis on mingilgi määral kirikuga seotud, olgu need siis nunnad, inglid või kirikupühad. Kunstnikud kujutasid kõik erinevalt oma teost läbi teose suuruse ning värvistiku, mis erinesid vägagi üksteisest. Oli väga silmapaistvaid toone, mis tegid silmale rõõmu ja tuhme toone, mis jätsid mittemidagiütleva mulje. Näituse juures on väga hea see, et kohe sisse minnes on olemas kunstnike tutvustused, kust saab teada ka nende varasema tegevuse ja professionaalsusega. Meeldis väga akvarellmaal
Hinduism järguliselt 3as usund, maailma vanim järje- pidev religion. Kultushoone on induviduaalne, puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Pühad raamatud on veedad, eeposed ja puraanid. Karma on teo ja tagajärje üleüldine seadus. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Atman on inimese surematu ja muutumatu hing. Brahman on kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1....
6. 1.päev sel päeval ei olnud teemat. 2. päev selle päeva novellid pidid rääkima sekeldustest, millest aga õnnelikult pääseti. 3. päev novellid rääkisid saatulikust juhusest, sellest, et oskusetega jõuti saavutada see, mida ihaldati. 7. Mungad, kuningad, naised, kaupmehed, lihtrahvas, abtid, abtsissid, nunnad, krahvid, sõdurid, arstid. ( ülikud; aadlikud) 8. ihad, kadedus, ahnus need pahed on seotud rohkem inimeste enestega, sest kui selles raamatus mõni tegelane midagigi tahtis, pidi ta ka seda saama. Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9. a) pahelised mungad ( sest nad kasutasid inimesi oma heakorra pärast ära),
Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad. Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasid nad peaaegu lakkamatult
· Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). · Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunamaadest (Tsiili, Itaalia, Hispaania, Honduras) või poolakad, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast. · Hinnanguliselt oli 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. · SAKRAMENT kristlikus kirikus maagiline talitus, mille eesmärk on vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon (ristimise kinnitamine) 6-7 aastaselt piiskop teeb pühitsetud õliga krismaga otsaette ristimärgi ~ leer 3. Piht e. patutunnistus
saj. alguses. ÜHISKOND · Lääne- Euroopas: Linnade, kaubanduse, käsitöö allakäik · Ida-Euroopas: langus ajutine, linnad muutuvad taas jõukateks · Lääne Euroopas domineerib NATURAALMAJANDUS ehk eluks vajaliku valmistasid talupojad ja käsitöölised. Raha kasutati üha vähem. IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS · Pealinn Konstantinoopol · Kõrgeim ilmalik võim kuulus Bütsantsi keisrile. · Kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli patriarh. KLOOSTRIKUKORRALDUS · Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid. · Lääne-Euroopas tegutseb benediktiinlased. KESKAJALÕPP · 1453 Konstantinoopoli langemine, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lõpp · 1492 Ameerika avastamine · 1517 Reformatsiooni algus Saksamaal KASUTATUD MATERJAL http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/keskaeg.htm http://kaiaajalugu.weebly.com/eesti-keskaeg.html http://kaiaajalugu.weebly.com/eesti-keskaeg.html
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik.
o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest
1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased,
Lillemotiivid on sageli mitmekordsed. 19.05.14 5 Iiripitsi ajalugu Kõige uhkemateks heegeldatud pitsidekd võib lugeda 29.saj keskel Iirimaalt alguse saanud pitse, mis mõneti jäljendavad Veneetsia nõeltehnikas pitse. Uus heegeltehnika ja imeilusad keerukad pitsid aitasid iirlastel peale 1846. Aasta suurt kartulisaagi ikaldust ellu jääda. Algul õpetasid rahvale pitsivalmistamist nunnad, seejärel rajati mitmeid heegeldus koole, et õpetada talupoegadele pitsivalmistamist, mis aitaks rasked ajad üle elada. Pärast, seda kui kuninganna Victoria hakkas kandma talle kingitud Iiri pitsi, läksid need kaunid ja keerulised pitsid eriti moodi. 19.05.14 6 Mõningaid pilte Iiripitsist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
tegu. Tegelaste eetika ja moraal põhineb aususel ja hoolimisel, aga tihiti unustakse need põhimõtted ja esile kerkib ahnus ja maisetele naudingutele allumine. Ühes kloostris elas kord üks imekaunis neiu, kes jäi silma ühele möödaminevale kelmikale noormehele. Poiss käis luuramas veel mitmel õhtul, kuni lõpuks tütarlapsega jutule sai. Nad olid koos mitmel õhtul kuid lõpuks said teised nunnad sellest teada ja kohe sellest pea nunnale teatama ruttasid. Samal ajal aga oli nende ustav eeskuju preestriga hullamas, ja imekähku, suurest hirmust ennast kiiruga riidesse pannes ja" oh seda häda", preestri püksid rätiku asemel edale pähe tõmbas. Esialgu ei märganud seda keegi. Kuid kui abtiss parasjagu noort tütarlast noomina ja hirmsate sõnadega sõimama oli hakand, märkas tüdruk järsku et nunnal on peas püksid, millest võis niimõndagi järeldada. Üsna
Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohta...
,,Dekameron" Boccaccio ,,Dekameron" on XIV sajandil kirjutatud teos, mis koosneb 100 novellist, mis sisaldavad moraale, aga samas räägivad tolleaegsest kirevast maailmast. Novellid on enamasti armastusest ja kirest ning jutustavad, mida kõike selleks tehti, et oma soove rahuldada, aga ühtlasi on seal koomikat ning ka filosoofiat. Tähtsal kohal on kavalus, millega inimesed üksteist petavad. ,,Dekameroni" maailm on väga karakteriterohke, kuna seal on palju tegelasi. Tegelased jagunevad kavalateks, tarkadeks kes oskavad enda nutikust õigesti ära kasutada ja ahneteks, pahatahtlikeks. Tegelasteks on nii talupojad, aadlikud, ametnikud, petturid kui ka iharad nunnad ja mungad. Teoses on nii vaeseid kui rikkaid tegelasi, kes sageli isekeskis koos tegutsevad. Tähtsamad isikud on üldiselt ahned ja pilkavad vaesemaid, kuid vaesed on seevastu kavalad ja suudavad oma nutikusega tihti endast mõjuvõimsa...
Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi, igas kirikus oli oma preester, piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust Keskaegne kloostrikorralduse kujunemine Eremiit – üksiklased nunnad või mungad, klooster - munkade ja nunnade kogukond, mungad ja nunnad elasid kloostrites väga erinevalt ning kloostrite sisekujundus oli samuti erinev, seda üritati ühtlustada kuid see ei õnnestunud liiga hästi Benedictus Nursiast tema kloostrireelgid ehk püha Benedictuse kloostrireeglid tõid ühtsust erinevates kloostrites, ta rajas oma nägemise järgi kloostri, kõige tähtsamaks kujunes Monte Cassino, ta kirjutas oma munkadele kloostrielureeglid
Tarkus, andekus ja sellest kasvav panus ületab mõttetu suursugususe, hea välimuse ja rikkuse. Kuuenda päeva viiendas novellis räägitakse kahest mehest- seadusetundjast ja maalikunstnikust, kelle mõlema välimus on kohutav, kuid nad on väärtustatud oma ande poolest. Juttudes hiilgavad ka teravmeelsed isikud oma tabavate ütlustega. Naeruväärseks peetakse aga ahnust, isekust, kõrget enesehinnangut ja rumalust. Läbiv teema on ka pattude varjamine. Nendes lugudes on tegelased nunnad ja mungad, kelle pahelisus ja tavainimlikkus paljastatakse. Lood pilavad eelarvamusi inimeste süütusest ja korralikkusest ning näitavad, et inimene on loomulik talle loodud laiskuses, ihades ja omakasupüüdlikkuses. Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa päris elule. See on väga uudne ja julge lähenemine keskaja kontekstis. Võiks öelda, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
