Püha Gertrud Ta oli kuningas Pippini vanim tütar. Ta sai aastal 625 abtissiks Nivelles'i kloostris. Ta oli vaga naisterahvas, ent mitte variser. Ei tema keelanud ilmalikele inimestele nende patusevõitu napsirõõmegi. Vastupidi. Kui keskajal keegi Läänemeremail reisi ette võttis ja sõprade- omastega hüvasti jättis, peeti kiiduväärt kombeks mõni napsike "Gertrudi armu" reispassiks ära juua, et pühak austatud saaks ja oma õnnistavat hoolt reisijale näitaks
Gertrud- ema ja kuninganna William Shakespeare´i ühes kuulsamas teoses ,,Hamlet" on peamiselt rõhutatud nimitegelase kannatusi ja kõhklusi. Kuid kandvas rollis on teisigi tegelasi. Üks mitmekülgsemaid on Gertrud, keda on näidatud pigem kuninganna ja abikaasana , kui Hamleti emana. Selgesti on tunda, et tema prioriteedid on just selles järjekorras, kus ta mõtleb esimesena riigile ja viimasena oma poja Hamletile. Gertrudi tegelaskujust õhkus läbi vastuolu ja sisemist heitlust, sest kuigi ta armastas oma poega, pidi ta mõtlema eelkõige riigi heaolule. Kui suri tema eelmine abikaasa, kuningas Hamlet, siis kuningannana oli tal kohustus kiiresti mõelda ja otsustada. Kuna Taanimaad
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov
"Hamlet" tegelaste iseloomustused Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halv...
Kuningas aimas, et prints plaanib midagi. Selles vaatuses etendataksegi see näidend, mida Hamlet näitetrupil palus etendada. Hamlet jälgib etenduse ajal ainult Claudiust. Ta tahab kuninga meeleolust ja käitumisest aru saada, et kas tema ongi mõrvar. Kui näidendis tuleb mürgitamise koht, siis Claudius ei suuda end talitseda ja lahkub saalist. Sellaga saab Hamlet kindlalt teada, et Claudius on tema isa mõrvar. Peale etendust kutsus Gertrud Hamleti enda juurde, et temaga toimunust rääkida. Sel ajal näeb Hamlet, et keegi jälgib neid kardina tagant. Hamlet arvab, et see on Claudius ning virutab möögaga. Tegelikult oli kardina taga hoopis Polonius ning Hamlet tappis süütu mehe. Peale seda saab ema Hamleti peale väga vihaseks. Hamlet ei hoia enam saladust endale ja räägib siis emale mõrvaloost ning on ema peale vihane. Hamlet süüdistas ema isegi selles, et ta oli kaasosaline.
komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Teosest , Antud lavastus ,,Hamlet" kuulub tragöödia zanri ning pealkiri tuleneb peategelase nimest. Usutakse , et 'Hamlet' on sarnane Taani legendiga, mille peategelase nimi on 'Amleth' Esmakordselt trükis ilmus antud teos 1603 aastal. Shakespeare looming kuulub renessansi ja uuestisünni ajastusse ( 14-16 saj.) , ning tegevus toimub Taani Kuningriigis. Lavastuse peategelased on Taanimaa kuningas Claudius, Kuninganna Gertrud ning Taanimaa Prints ehk kadunud kuninga poeg Hamlet. Claudiuse iseloomustuseks oskan ära märkida, et antud tegelane tundus mulle ääretult isekas ning omakasupüüdlik . Ta suutis jätta rahvale, alluvatele ning kuninganna Gertrudile usaldusväärse mulje, oskas manipuleerida inimestega kuid kogu see lugu tema jaoks sellegipoolest hästi ei lõppenud. Polonius oli antud lavastuse Kuningakoja kantsler , ning väga austas Kuningat ja Kuningannat.
,,Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet?" ,,Hamlet" on Shakespeare´i kirjutatud tragöödia, mis jutustab sellest, kuidas peale kuninga surma hakkab ta poeg kahtlustama, et ta isa tapeti. Ta hakkab oma isa mõrvarit otsima. Tegevus toimub Taanimaal. Hamlet kahtlustas, et ta isa mõrvas ta onu ja ta kahtlused süvenesid, kui kohe peale isa surma abiellus ta ema Gertrud ta onu Claudiusega. Hamlet hakkas plaanima kättemaksu oma onule ja teeskles selle käigus, et ta on hullumeelne. Ta onu Claudius püüdis Hamletist igal võimalusel lahti saada, näiteks püüdis ta saata Hamleti Inglismaale andes kaasa käsu, et ta tee peal hukataks. See plaan aga ei läinud läbi. Lõpuks korraldati Laertese ja Hamleti vahel duell, et Laertes tapaks Hamleti. Hamlet oli aga tugev vastane ja peale mitut ebaõnnestunud katset segas Claudius
Piinatud hinged Metsas Hiiesoo talus elavad ema ja ta kaks tütart Säde ja Lee. Vahel käib neid ka vaatamas nende isa, kes on joodik. Sädel ja Leel on erilised võimed. Säde räägib vaimuga ja Lee nagu näeb veidike elu ette. Nende tädi Gertrud töötab linnas ühes Aroomipoes (kus on müüa erinevaid teid, kette, raamatuid, aga kõik on veidi nõiduslik). Säde käib 10.klassis ja algul keegi temaga ei suhtle, sest ta ei ole rikkast perest. Järsku aitab üks 12.kklassi poiss (Naatan) teda oma klassi poisi käest, kes Sädet norib. Säde ja Naatan hakkasid käima. Säde saab Naatanilt teda, et Naatanil on vanem vend, kes on juba 3 aastat kadunud. Naatani pere arvab, et ta lihtsalt põgenes teise riiki, aga kui Säde näeb
Andres Hillep 10B 01.04.2010 Mina kui Hamlet Tere, mina olen Hamlet. Ma olen 16. aastane noormees, elan Väimelas ja käin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Minu isa ja ema töötavad mõlemad meie koolis. Isa töötab direktorina ning ema Gertrud minu klassijuhataja.Täna räägin ma ühest väga süngest koolinädalast, nimelt nädalast mil suri minu isa, ema, uus koolidirektor ning ka mina ise. Kõik see jubedus sai alguse ühel tavalisel hommikul. Ma tulin koos ema ja isaga kooli ning isa pani meid kooli ees maha ja läks autot ära parkima. Ma jõudsin trepi peale kui kuulsin võimsat pauku. Vaatasin seljataha ning nägin, et üks auto oli sõitnud suurel kiirusel meie autole otsa. Teisest autost väljus üks meesterahavas
Sten Maask, 11b Emadepäeva kevadkontsert Kääpa koolis 8. mail toimus Kääpa koolis emadepäeva kevadkontsert. Kontsert algas kahe solisti Kaisa Jõgeva ja Gertrud Kinna lauluga ,,Ema süda". Laul oli ilus ja hästi esitatud ning mõlemad lauljad ei seisnud tavapäraselt lava ees, vaid üks oli aula taga otsas ja teine siis lava peal. Pärast seda luges õhtujuht Reijo luuletuse ning seejärel esitas koor laulud: ,,Lauluhaldjas", ,,Väikene laululind", ,,Mis on mõisa metsa taga" ja laul ,,Ema", millel olid ka solistid juures. Laulud esitati väga hästi arvestades seda, et koori moodustasid alles noored põhikoolilapsed
Kahjuks ei saa keegi targemaks. Esitatakse näidend ning Horatio ja Hamplet jälgivad kuningat. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab Claudius saalist välja. Nüüd on kuninga süü kindel. Gertrud on poja pärast mures ning kutsuba ta enda juurde. Kõneluse alguses arvab kuninganna, et Hamlet tahab talle viga teha ja kutsub abi. Vaiba taga peidus olnud Polonius satub segatusse ning prints tapab ta. Ema tahab poega noomida, aga noormees räägib isa mõrvast. Gertrud lubab kuuldut saladuses hoida. Neljandas vaatuses räägib kuninganna Claudiusele, et Hamlet tappis Poloniuse. Kuningas saadab printsi Inglismaale. Teel kohtub ta Poola suunduvaid norralasi. Mõne nädala pärast tuleb kurvastusest hullunud Opheili lossi, et kuningannale laulda. Sinna jõuab ka Laertes,kes tahab isa eest kätte maksta. Kuningas ütleb talle, et mõrvar on Hamlet. Samal ajal jõuavad lossi kirjad, kus prints teatab, et tuleb Taanimaale
Hamlet ja Helsingöri õukond ''Hamlet'' on William Shakespeare tragöödia näidend, mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes leinab Helsingöri lossis oma isa, kes oli mõrvatud tema onu Claudiuse poolt. Peale Hamleti isa surma ja uue kuninga Claudiuse troonile tõusmist muutuvad Helsingöri lossis suhted keeruliseks Hamleti ja õukonna vahel. Helsingöri õukonda kuuluvad: Hamleti onu ja uueks kuningaks kroonitud Claudius, Ema Gertrud, Kantsler Polonius ja tema tütar Ophelia ja poeg Laertes Hamleti hea sõber Horatio. Halmet ei sallinud silmaotsaski prints Claudiust, sest Ta oli teadlik, et just tema, ta isa tappis. Ta hakkas talle hauduma kättemaksu ja otsima võimalust Ta ära tappa. Claudius aimas seda, et Hamlet teab tõde ja mõtles ise samuti välja plaani, kuidas Hamlet hävitada. Lõpuks mõtleb välja kuningas ''lepitusturniiri'' Laertese ja Hamleti vahel ja
Ratsanikud küsivad üle järve sõudvate meeste kohta midagi, kuid karjane ja kalur ei paljasta tõde ning linnusefoogti ratsanikud tapavad nende kariloomad ja rüüstavad nende onnid. Kolmandaks juhtumiks toon Melchtalti karistamise ning tema künnihärjade äravõtmise. Selle peale lõi Melchtal foogti sulast ning põngenes ära. Siis foogt piinab Melchtali isa. Viimaks laseb foogt tal silmad välja torgata. · Milliste mõtete ja sõnadega õhutab Gertrud oma abikaasat Werner Stauffacherit Austria ülemvõimu vastu välja astuma? Kuidas iseloomustavad Gertrudi sõnad naise olemust? Gertrud õhutab oma abikaasat Wernerit sellega, et ta ütleb oma mehele, et ta kutsuks oma mehed kokku ja et nad võitleksid Austria ülevõimu vastu. Gertrud arvas, et teiste kantonite mehed liituksid ka Werneriga, sest ka seal on foogtid ülekohtused. Veel arvas ta, et foogtid on kadedad sveitslaste üle, sest nad on
Kättemaks ja aukartus elu ees Kirjutan kirjandi W.Shakespeari näidendi ,,Hamlet" põhjal. Prints Hamlet leinab oma isa , kes hiljuti suri . Kuninga surma järel on troonile tõusnud tema onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvas. Lisaks sellele abiellub onu Claudius Hamleti ema Gertrud'iga kohe peale isa surma. Kas pole piisav põhjus , miks Hamlet ei võiks kättemaksta ? Kas tõesti Gertrud ei armastanud Hamleti isa , et nii ruttu uuesti mehele läks! Või oli see Claudiuse plaan, et Hamletit närvi ajada? Hamlet näeb välja oma isa vaimu , kes kinnitab , et Claudius on ta mürgitanud ja käsib mõrtuskale kättemaksta. Hamlet , kes oma isa väga armastas on valmis soovi täitmiseks. Hamlet tõmbub endasse , tal on aukartus elu ees , talle on määratud tähtis ülesanne , isa kättemaks mõrtsukale. Hamlet asub tegutsema
Hamlet siseneb ja hakkab Gertrudiga. Eelnevalt on Polonius end rippvaiba taha peitnud, et vestlusest kuningale rääkida. Hamlet püüab ema silmad avada Claudiuse suhtes, kuid ema on liialt pimestatud ja arvab, et poeg on tõsiselt hulluks läinud. Polonius annab kogemata oma kohalolekust märku ja torkab rippvaiba sisse mõõgaga augu, surmates niiviisi Poloniuse. Lohistab Poloniuse välja ja lahkub. 4. Vaatlus. Kuningas, Rosencranz ja Guildenstern ilmuvad kuninganna tuppa, Gertrud räägib mis oli juhtunud ning nimetab poja hulluks. Hamlet saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda.
Ka Laertes on keevaline inimene ning sarnaselt Tybaltile oli ta väga alatu, lubades Hamleti kas või kirikus tappa. Erinevalt Tybaltist on Laertes väga kinni oma perekonnas, ta vandus kättemaksu oma isa ja õe surma eest. Laertes oli ka väga kergesti mõjutatav inimene uus kuningas suutis väga kergelt rääkida Laertese ära Hamletile kätte maksma. Võib öelda, et Laertes on nõrk, sest ise ta otsuseid langetada ei suutnud. 5. Julia ema ja Gertrud Nii Julia ema kui Gertrud soovisid ise oma lastele abikaasad leida. Julia ema soosis Parist ning lausa põlastas Romeot, sest too tappis Tybalti. Gertrud lootis väga, et Hamlet abiellud Opheliaga ja uskus siiralt, et Hamlet hullus armastusest neiu vastu. Mõlemad naised olid väga kuulekad, kiites heaks oma abikaasade igat sammu ning neile igati alludes. Gertrud ilmselt teadis, et Claudius tema mehe tappis, kuid vaikis sellest ning Julia ema ei teinud midagi, et
mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab. Gertrud kutsub oma poja enda jutule. Hamlet tapab Poloniuse, kes kuulas pealt ema-poja juttu ja läks ärevusse kuninganna appihüüete peale, arvates, et vaiba taga peidab end hoopis Claudius. Ema tahab Hamletit karmilt noomida, kuid selle asemel räägib mees emale oma isa mõrva loo ja õiendab emaga selle pärast, et too abiellus oma mehe mõrvariga peaaegu kohe pärast kuninga surma. Neljandas vaatuses teatab Kuninganna kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet peidab laiba ära ja ei ütle
Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded
Stsenaariumi kirjutas ette Hamlet, sest ta tahtis saada kinnitust, et vaimu jutt on tõsi. Millisel eesmärgil saatis kuningas Hamleti Inglismaale? Millega see reis lõppes? Kuningas saatis Hamleti Inglismaale eesmärgiga ta teel tappa, kuid Hamlet nägi kuninga plaani läbi ja kavaldas Claudiuse üle. Kuidas hukkus Ophelia, mis temaga juhtus? Ophelia uppus, kas oma käeläbi või mitte on spekuleeritav. Oli traumeeritud luhtunud armastusest ja isa surmast. Kuidas suri Gertrud? Kas kuningas oleks võinud ta päästa? Gertrud suri juues mürgipeekrist mis oli mõeldud Hamletile, jah kuningas oleks võinud ta päästa. Kuidas suri Laertes? ,,Olen nepp,kes omaenda lingu sattunud; mind tappis õiglaselt mu reetlikkus." Laretese mõõk oli mürgitatud, Hamleti soovil nad vahetasid mõõgad ja Hamlet torkkas Laretesele sügava haava.
Shakespeare ,,Hamlet" 1. Võim · Neid võimalusi oli palju, kui ta oleks Claudiusel surra, nii kahjuks ei läinud kuna Hamletil oli kindel plaan talle oma isa surma eest kätte maksta. Ühe korra tal see luhtus kuna arvas et kardinate taga on kuningas mitte Polonius. · Kui Hamlet oleks saanud kuningaks siis kindlalt Gertrud ei oleks olnud enam kuninganna. Mina arvan et Hamlet oleks enda emal sealsamas lossis elada kuid oleks talle mingeid piiranguid peale pannud. · Tema jaoks oli hullumängimise juures see et, kui ta tappis Poloniuse ära siis talle ei tehtud midagi, ning jäeti kogu asi sinnapaika. Kuid halvaks küljeks tuli see et ta saadeti Inglismaale. · Hamletist oleks saanud võibolla väga hea kuid võibolla ka mitte hea kuningas.
kuningannat selle mõrva kaasosaluses. Kuninganna oli kogu sündmusest segaduses ja ütles kuningale et Hamlet tappis Poloniuse. Cladius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid see ei õnnestunud. Cladius veenas Laertest Hamletit tapma, kuna Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet naases Ophelia matusteks kus Laertes kutsus ta kahevõitusele. Laertes astus võitlusesse mõõgaga mille ots oli mürgitatud. Claudius pani ka Hamleti veini sisse mürki mille jõi ära hoopis Gertrud. Ja ta ka suri. Hamlet saab võitluses haavata, kuid mürk siiski mõjub. Ka Laertes sai mürgitatud mõõgaga haavata ja suri enne Hamletit. Hamlet jõudis enne oma surma tappa ära ka Claudiuse ja nimetada trooni uus pärija. Tegelastest: Claudius oli oma kasu püüdlik , kes tappis oma venna et saada endale Gertrudi ja kuninga trooni. Mõeldes vaid enda peale. Samas oskas jääda ta rasketes olukordades rahulikuks. Hamlet oli taanimaa prints, kadunud kuninga poeg. Ta mängis hullumeelset
Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded
Lugemispäevik Emakeel Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi. 1. Miks valisid just selle raamatu? Ma valisin selle raamatu täiesti suvaliselt. Ma lootsin leida raamatukogust mõne suvalise noortele mõeldud raamatu. 2. Millest see räägib(kas selle sisu on seikluslik või ulmeline jne)? See raamat räägib ühest tüdrukust kes satub suurtesse pahandustesse ja nüüd peab ta need ära klaarima. See raamat räägib natuke tänapäevast, kus kõiki ei saa alati usaldada . 3. Milline mulje jäi teose algusest? Kas see kutsub sind lugema? Alguses ma arvasin et see on järjekordne ,,titekas" raamat, kuid see polnud seda. Sellelt raamatult ma lihtsalt ei suutnud silmi ära võtta. 4. Kas seda raamatut tuli sundida ennast lugema või sa ei saanud seda raamatut käest ära panna? Seda raamatut oli lihtsalt võimatu käest panna. 5. Kirjelda peategelast. Kas tegelaste käitumine oli usutav? Peategelane on Linnea kelle parim sõbranna just suri j...
Hamlet siseneb ja hakkab Gertrudiga. Eelnevalt on Polonius end rippvaiba taha peitnud, et vestlusest kuningale rääkida. Hamlet püüab ema silmad avada Claudiuse suhtes, kuid ema on liialt pimestatud ja arvab, et poeg on tõsiselt hulluks läinud. Polonius annab kogemata oma kohalolekust märku ja torkab rippvaiba sisse mõõgaga augu, surmates niiviisi Poloniuse. Lohistab Poloniuse välja ja lahkub.! ! 4. Vaatlus.! Kuningas, Rosencranz ja Guildenstern ilmuvad kuninganna tuppa, Gertrud räägib mis oli juhtunud ning nimetab poja hulluks.! Hamlet saadetakse Inglismaale.! Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis.! Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. !
Kui vaim andis Hamletile käsu Claudiusele kätte maksta, siis Hamlet nõustus sellega kuigi oli vähe kahtlev. Mina samas olukorras oleksin samuti maksnud kätte oma isa tapjale. Kuigi oleksin kahelnud, sest ei saa tappa ju mõtlemata. Mis saab siis kui saad hiljem teada, et süüdi on hoopis keegi teine. Nagu vanasõnagi ütleb: ,,Enne mõtle, siis tegutse." Hamleti isa vend abiellus Hamleti emaga. See aga Hamletile sugugi ei meeldinud, et ta ema Gertrud nii mõtlematu inimene oli olnud. Minagi arvan, et Gertrud oleks pidanud ennem järgi mõtlema. Järgmine kuningas peaks olema ju Hamlet. Viimane hakkas hullu mängima, et aega juurde võita. See oli minu arvates päris hea otsus aja juurde võitmiseks. Hullule ei saa ju midagi teha ja Hamlet sai rääkida kõike, sest tema juttu ei kuulanud keegi. Hamlet teadis, et Ophelia ja tema armastusel pole tulevikku. Niisiis hakkas Hamlet Opheliast eemale hoidma
märkusi õigetes kohtades. Claudius- oli Taanimaa kuningas. Claudius oli väga omakasupüüdlik tegelane, kes tappis oma venna selleks, et saada riigis võimu, saada Gertrudi endale ja krooni. Samas oskas Claudius peaaegu igas olukorras jääda rahulikuks. Ta kahetses oma venna tapmist, aga siiski ei ihanud näha teda elavana, pigem soovis tappa ka Hamleti, kes oli takistus tema teel. Gertrud- armastas väga oma poega, kuid ei osanud midagi ette võtta, et leevendada segadust. Gertrud läks mehele üsana pea pärast kuninga surma. Laertes- Laertese osa printsi surmas seisnes selles, et ta lasi kurjal kuningal ennast "musta töö" tegemisel ära kasutada. Laertes oli oma isa ning õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Ophelia- armastas Hamletit, nagu Hamlet armastas ka Opheliat, aga keeruksed ei lasknud neil kokku jääda. Eriti mõjutas nende suhteid Poloniuse sekkumine loosse ja tema surm.
Hamleti järgi luurama, et saada kinnitust kas Hamlet on mõistuse kaotanud. Ta armastas ja austas väga oma venda Laertest. Opheliat viis hullumiseni hetk kui Hamlet ta hülgas. 8. Arutle, miks on Hamlet traagiline tegelane? 9. Hull Hamlet kelle jaoks ja miks? Selgita! Hulluks pidasid Hamletit Polonius ja Claudius, sest nad tahtsid teda kõrvaldada. Peale seda kui Hamlet näeb teistkordselt oma isa vaimu oma ema Gertrudi toa aknast, hakkas ka Gertrud arvama, et tema poeg hullund on. 10. Iseloomusta Claudiust, head ja halvad iseloomuomadused. Rühmita ja kommenteeri iga loomuomadust. Tõesta, et Claudius oli Hamleti vastane. Claudius oli ilmselt kade oma venna võimu üle ja mürgitas tolle. Samuti armastas ta Gertrudi väga ja tahtis toda omale. Ta ei sallinud Hamletit, oma venna poega silmaotsaski ja üritas teha kõike, et Hamletist lahti saada. Esmalt üritas ta kõiki veenda, et Hamlet pole
Ta palus õhel näitlejal esitada monoloog. Pärast seda palus ta Poloniusel hästi võõrustada. Kui näitlejad lahkuma hakkasid, palus ta neil järgmisel õhtul "Gonzage mõrva" mängida. "Näitlejad on ajastu kokkuvõte ja lühikokkuvõte". 5. Miks Hamletil ei olnud liitlasi? Laertes ja Ophelia oleks võinud olla liitlased, kuid pärast seda kui Hamlet tapab Poloniuse, tahab Laertes kätte maksta. Ophelia hakkab uskuma juttu Hamleti hullumeelsusest. Gertrud oli teadmatuses. Horatiot usaldas Hamletit väga. 6. Analüüsi Gertrudi mõttekäiku pärast Hamleti süüdistusi. Hamlet süüdistas oma ema selles, et too osales oma mehe vastu suunatud vandenõus (tapmine, Claudiusega abiellumine). Et Hamlet näeb vestluse ajal ka oma isa, peab Gertrud teda segaseks. Ta räägib Claudiusele juhtunust, kuid jääb siiski oma pojale truuks ja valetab mõne koha pealt. Gertrude arvab, Hamlet nägi kujutlusi ja tappis seepärast Poloniuse
Perekonna ülesanded Gertrud Aasaroht 10 klass Hoolitsus Turvalisuse funktisoon Hariv/kultuuriline funktisoon Sotsialiseerumine Soo jätkamine Majanduslik toimetulek Seksuaalfunktsioon Minu pere Minu pere väärtustab kõiki eespool toodud funktsioone. Peamiselt siiski on tähtis hoolivus, sotsiaalsus, haridus, kultuurilisus, turvalisus, hoolivus ja muidugi ka majanduslikud asjad on tähtsad. Aitäh vaatamast!
Claudius on üle kõige ääretult kahepalgeline, teeseldes Hamleti kui oma kasupoja aksepteerimist ning Hamleti ema armastust. Mõistes, et Hamlet teab tema võimule tuleku tagamaid hakkab koheselt sepitsema võimalust tema kõrvaldamiseks. Claudius juhindub ainult oma võimuihast ning on hoolimatu kõigi ennast ümbritsevate inimeste suhtes. 2. Ülesanne Gertrudi ja Hamleti vahelised suhted a. Gertrud on Hamlet ema ning armastab Hamletit jäägitult. Ta soovib Hamletile parimat ja ei mõista kohe Hamleti näilise hulluse tagamaid. Hamlet saanud teada oma isa surmast ja ema kiirest uuesti abiellumisest, pettub oma emas tõsiselt ning ei suuda mõista tema teo põhjust ega talle andestada. Saanud teada oma isa surma tegelikust põhjusest, muutub Hamlet oma ema suhtes väga kahtlustavaks ning süüdistab ema kaasa aitamises kuninga mõrvas
Polonius kantsler Horatio Hamleti sõber Laertes Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius-Norramaale lähetatavad saadikud. Rosencrantz Hamleti endine ülikoolikaaslane Guildenstern Hamleti endine ülikoolikaaslane Osric-Keigarlik õukondlane Marcellus kuninga ihukaitseväelane Bernardo kuninga ihukaitseväelane Francisco kuninga ihukaitseväelane Reynaldo- Poloniuse teener Gertrud Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia Poloniuse tütar Hamlet- Muutuv inimene. Sportlik, ligitõmbav ja intelligentne noor mees, Taan riigi au ja uhkus ja tulevikulootus, noorusliku mehelikkuse kehastus, läbi ja lõhki eeskujulik õilsa hingegaprints, kes seisab avalike huvide keskpunktis-sellisena sai Hmletit kujutada enne oma isa surma. Peale isa surma on Hamlet musta rõivastunud, ülitundlik, tasakaalutu ja kurvameelne noor mees. Ta mõlgutab enesetapu mõtteid.
Hamlet siirdus ema tuppa ja siis ema rääkis, et Hamlet on oma "isa" (Claudiust) alandanud. Hamlet sai väga vihaseks, et ema Claudiust tema isaks nimetas ja nüüd seepeale süüdistas Hamlet Gertrudet oma isa mõrva kaasosaluses. Gertrude võttis süü osaliselt omaks ja hakkas toast lahkuma. Kuid Hamlet haaras oma ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet toas taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viinud. Kui Gertrud nägi, et ta poeg tühjusega räägib, sest ta ise vaimu ei näinud, pidas ta Hamletit hullumeelseks ning hakkas ta oma elu pärast kartma ja karjus appi. Selle peale kuulis Hamlet seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud vihatud kuningas Claudius ning torkas oma mõõgaga mitu korda läbi seinavaiba. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis nüüd
surmast päästnud. Ka Ophelia poleks endalt elu võtnud, kui ta oleks rohkem oma enda peaga mõelnud ning mitte oma isa ja venna tallaaluseks jäänud, sest siis kui neid kumbagi tema kõrval polnud, siis läks ta hulluks ega osanud sealt edasi enam kuidagi oma elu elada. 4) Missugune oli naistegelaste osa teoses? Kuidas sellesse suhtud? Naistegelaste osa teoses oli minumeelest väga alla surutud julmade. salakavalate ja manipuleerivate meestegelaste poolt. Kuninganna Gertrud oli väga kergeusklik tegelane. Ta ei osanud oma uue mehe kurje kavatsusi läbi näha ja kui ta ikkagi lõpuks haisu ninna sai, siis ei julgenud midagi ette võtta. Ka Ophelia rolli võiks piltlikult nimetada hüpiknukuks, sest ta ei olnud eriti iseseisva mõtlemisega, vaid lasi kogu oma elu isal ja vennal juhtida, mille tulemusel ta ka pärast isa surma hulluks läks. Tegelikult olid mõlemad tegelased heatahtlikud, hoolitsevad ja väga õrna hingega, kuid just see omadus neile mõlemale
VERERINGE Gertrud Ilsjan Kristiine Sakkool PM3A RINGEELUNDKOND Ringeelundkonna moodustavad : süda, veresooned ning nendes ringlev veri. Vereringe jaguneb kaheks: suur vereringe ehk kehavereringe ning väike vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku. Seal toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike verer inge Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, millest süsihappegaasirik...
Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab. Gertrud kutsub oma poja enda jutule. Hamlet tapab Poloniuse, kes kuulas pealt ema-poja juttu ja läks ärevusse kuninganna appihüüete peale, arvates, et vaiba taga peidab end hoopis Claudius. Ema tahab Hamletit karmilt noomida, kuid selle asemel räägib mees emale oma isa mõrva loo ja õiendab emaga selle pärast, et too abiellus oma mehe mõrvariga peaaegu kohe pärast kuninga surma. Neljandas vaatuses teatab Kuninganna kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet
Happesademed Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kerlin Sepp Mis on happesademed? sademed mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. o vihmad, lumi, udu o maapinnale sadestunud õhus olevad tahked ja gaasilised ühendid Kuidas tekivad happesademed? Happevihmad tekivad peamiselt vääveldioksiidi (SO2) ja erinevate lämmastikoksiidide (NOx) reageerimisel vee, hapniku ja muude ühenditega. Tulemuseks väävel- ja lämmastikhape. Mis põhjustab happesademeid? Fossiilsete kütuste põletamine Vulkaanid Äike Põlengud Mõju loodusele Taimede kahjustumine Loomade hävimine Veekogude ja mulla hapestumine Mõju inimestele Hingamisteede kahjustused Ajukahjustused Probleemid neerudega Mõju arhidektuurile Kahjustab skulptuure (nö. rõugearmilised skulptuurid) Kahjustab ajaloolisi ehitisi Lagundab lubjakivi Metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendus probeelmile Ökonoomsemad sõidukid M...
Hamlet muutus selle peale vihaseks ning siinkohal kehtib Hiina vanasõna: „Armastus ise on rahulik, tormi tekitavad inimesed“. Pärast seda, kui Hamlet kogemata Poloniuse privaatkohtumisel Gertrudiga tapab, puruneb Ophelia ja printsi vahel viimanegi armastus- sõprussuhe Pärast seda intsidenti muutub Ophelia kurjaks ning läheb veidi peast segaseks. Ühel õhtul ronib neiu puu otsa. Seal olles murdus tema all oks ning neiu kukub ojja, kus ta kahjuks upub. Hamlet ning Gertrud olid šokeeritud. Kas kõike seda oleks võinud ära hoida? Jah, kui Hamlet oleks olukorraga leppinud, Opheliast lahti lasnud ning otsinud endale uue armastuse. Vahepeal peab leppima sellega, et kõike sulle ei anta.
Shakespeare kuningapoeg Osric Hamlet Ema ja Rüütel Taanimaa Norramaale ülikoolikaaslased kuninganna lähetatavad Inglismaa Rosencrantz ja Gertrud saadikud saadikud Vaimulik Guildentern Valtemand ja Cornelius Norra pealik Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida
Shakespeare kuningapoeg Osric Hamlet Ema ja Rüütel Taanimaa Norramaale ülikoolikaaslased kuninganna lähetatavad Inglismaa Rosencrantz ja Gertrud saadikud saadikud Vaimulik Guildentern Valtemand ja Cornelius Norra pealik Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida
Linnugripp Camilla Saar Gertrud Vahtra 10.A klass Mis see on? · Klassikaline lindude katk, mis on viiruhaigus. · See tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt) harvemal juhul ka sigu. · Teatud tüüpi lindude gripiviirus võib nakatada ka teisi imetajaid. · Ohtlik inimestele. · Eriti nakkav, ägedalt kulgev ja ravitamtu haigus, millega kaasneb linuded massiline haigetumine ja suremus. Levik · Levib enamjaolt rändavate veelindudega. · Levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ning vee kaudu. · Samuti levitavad nakatunud koerad, kassid, närilised ja inimesed · Viirust võivad levitadaka saastunud transpordivahendid ning esemed. Elukeskkond · Viirus võib püsida väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid. · Hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C · Viirus on tundlik ka ...
surmast päästnud. Ka Ophelia poleks endalt elu võtnud, kui ta oleks rohkem oma enda peaga mõelnud ning mitte oma isa ja venna tallaaluseks jäänud, sest siis kui neid kumbagi tema kõrval polnud, siis läks ta hulluks ega osanud sealt edasi enam kuidagi oma elu elada. 4) Missugune oli naistegelaste osa teoses? Kuidas sellesse suhtud? Naistegelaste osa teoses oli minumeelest väga alla surutud julmade. salakavalate ja manipuleerivate meestegelaste poolt. Kuninganna Gertrud oli väga kergeusklik tegelane. Ta ei osanud oma uue mehe kurje kavatsusi läbi näha ja kui ta ikkagi lõpuks haisu ninna sai, siis ei julgenud midagi ette võtta. Ka Ophelia rolli võiks piltlikult nimetada hüpiknukuks, sest ta ei olnud eriti iseseisva mõtlemisega, vaid lasi kogu oma elu isal ja vennal juhtida, mille tulemusel ta ka pärast isa surma hulluks läks. Tegelikult olid mõlemad tegelased heatahtlikud, hoolitsevad ja väga õrna hingega, kuid just see omadus neile mõlemale
Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine tõestas Hamletile tema süüd. Samuti lasi Hamlet teistel arvata, et on hull, et keegi tema tegelikest plaanidest midagi aimata ei oskaks. Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud. Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Claudius - Claudius oli kalk ja julm. Ta tappis oma enda venna, kuningas Hamleti. Claudius oli samuti väga manipuleeriv, kuna kasutas kõiki ära, et saavutada enda tahtmist.Ta kasutas ära Hamleti vanasid koolikaaslasi, pannes nad Hamleti järeClaudius oli meeletult võimuahne mees
Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides, koostöö riikide vahel Gertrud Kinna 12c · Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane
Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju
Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. Elukäik Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 ...
Hermann Karl Hesse Elulugu ● Hermann Hesse sündis 1877. a. ● Sündis Württembergis Saksamaal. ● Hesse vanemad olid misjonärid. ● Õppis Göppingeni ladina koolis. ● Pühendus täielikult kirjaniku kutsele. ● Hesse elas Montagnolas, kuni surmani. Hessest endast ● Saksa proosakirjanik. ● Luuletaja. ● Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ● "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ● "Rosshalde" (1914) ● "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ● "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ● "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ● "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003...
järve viia. Ruodi keeldub, kuna järvel on suur torm (ei taha enda elu ohtu seada). Mõne aja pärast saabub sündmuspaika Tell, kes kõhklemata pakub Baumgartenile abi. Samal ajal, kui Baumgarten ja Tell järvel lainetega võitlevad, saabuvad foogti ratsanikud. Karistuseks põgeniku aitamise eest, põletavad ratsanikud karjaste onnid ja tapavad nende loomad. Rahvas ootab päästjat. Teine pilt Stauffacher ja Pfeifer tulevad juteldes. Pfiefer lahkub ja Stauffacher istub pingile. Gertrud tuleb temaga juttu rääkima. Ta innustab meest maafoogti ikkele vastu hakkama. Stauffacher saab sellest jutust väga puudutatud. Samal ajal, kui Gertrud ja Stauffacher tahaplaanile kaugenevad, tuleb Tell koos Baumgarteniga. Tell palub Baumgartenil jääda Stauffacheri (kõigi hädaliste isa) juurde. Kolmas pilt Töölised ehitavad lõppstaadiumis olevat suurt kindlust. Kubjas hoiab neil silma peal. Tulevad Stauffacher ja Tell, kes kindlust nähes kohkuvad
Relatiivsusteooria Eva-Lotta Metsla, Gertrud Sildnik, Kati Eliisabet Peterson, Getter Jalakas ja Mia Martina Peil Kõik on suhteline Ei ruum ega aeg, ega isegi keha mass ei ole kindlad, absoluutsed suurused, vaid on “relatiivsed”. Valguse kiirus Umbes 300 000 km/s Jääb vaakumis alati samaks Seda ei saa ületada Valgus äitub teisiti, kui teised kehad Kehad käituvad väga kummaliselt, kui neid panna liikuma valguse kiirusel Albert Michelson Tõestas, et valguse kiirus ei sõltu Maa liikumisest Ei ole olemas mingit absoluutset ruumi Ligikaudselt valguse kiirusel liikudes aeg aeglustub Relatiivsusteooriat on suudetud ka Maa-pealsete katsetega tõestada Massi suurenemine Mass on keha inertsuse mõõt Kui erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Mass sõltub liikumiskiirusest Mass kasvab valguse kiir...
Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab
Orgaanilised komposiitmaterjalid Töö pealkiri: Kihiliste plastide valmistamine resoolvaikude baasil Õpperühm: Töö teostaja: KAOB21 Gertrud Arro Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll teostatud esitatud: arvestatu Tiia-Maaja Süld : d: Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused 1. Resoolvaigu süntees Lähteained: fenool 28,2 g,formaliin 37% 27,25g,NH4OH vesilahus 25%-5% kaalust 1,41g Kasutatavad seadmed ja vahendid: 250ml ümarkolb,tagasivoolu jahuti,mehhaaniline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
