Jahimehel hakkas Lumivalgukesest hale ja ta käses tal minema joosta, ise viis kuningannale kitse südame. Igastahes, Lumivalguke jooksis sügavasse metsa ja leidis sealt maja, kus juhuslikult elasid 7 vallalist meest, kes olid nõus võtma Lumivalgukese enda poole elama. Mehed olid kusjuures põialpoisid (vist). Kuninganna oli õnnelik kui nägi ,,Lumivalgukese süda" ning tõttas peegli juurde ja küsis kes on kauneim kogu ilma peal. Kuid peegel vastas taaskord, et Lumivalguke on kauneim. Kui kuninganna sai teada kus on Lumivalguke siis otsustas ta ise kõrvaldada. 1. Kord riietas ta end riide kauplejaks vms. Ja läks Lumivalgukese juurde kui põialpoisid olid tööl. Ja kinkis Lumivalgukesele vöö ja lubas selle talle ise ümber siduda. Lumivalguke nõustus, kuid kuninganna sidus vöö liiga tugevasti kinni nii et Lumivalgukesel jäi hing kinni. Kui põialpoisid tulid, siis võtsid nad vöö lahti ja Lumivalgukesega oli taas kõik korras. 2
Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri poisi isa paari päeva pärast raskesse haigusesse. Paari kuu pärast otsustas kuninganna omale uue mehe võtta. Uus kuningas oli väga kaunis, kuid uhke ja edev. Aegajalt käis kuningas peegli ees ja küsis: ,,Peeglike, peeglike seina peal ,kes on kauneim kogu maal?" Peegel vastu: ,, Teie mu kaunis peremees olete kõige kauneim." Kuningas oli peegli vastusega alati rahul, kuna peegel ei valetaks talle kunagi. Pöialpoiss aga sirgus suuremaks ja pikemaks, muutus veel kaunimaks. Kord küsis kuningas peeglilt: ,,Peeglike, peeglike seina peal, kes on kauneim kogu maal?"
Legoland · Asub Billundis · Üle 45 miljoni legoklotsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikese Merineitsi kuju · Hans Chrisian Anderseni romantilise muinasjutu tegelane. · Muinasjutu suur populaarsus · Asub Kopenhaageni sadamas Mons Klinti kriidikaljud · Kauneim koht · Mere pinnast mõõdetud kõige kõrgem koht on 128m · Vaade Läänemerele Küsimusi ? Tänan kuulamast!
Dekameron Raamat "Dekameron" kirjanikuks on Giovanni Boccaccio. Raamat ilmus esimest korda 1898 aastal. Raamat kirjeldab 1348 aastat, kui kuulsasrikkas linnas Firenzes, Itaalia kõige kauneim linn, puhkes surmakülvav katk. Sellel ajal kohtusid seitse daami ja kolm noormeest, kes kokku kümne päeva jooksul jutustasid sada novelli, et üksteist toredate lugudega lõbustada. Mina valisin raamatust esimese päeva. Kõik jutud olid seotud ristiusuga, kõige parem näide selleks oleks teine novell kus juut vahetab enda usu ristiusuks.Selle jutu jutustas Neifile. Juttudes oli sees ka palju kavalust. Iga lugu lõppes sellega kuidas keegi suutis kellegi ikka üle kavaldada, olgu selleks
tarkkus, karttul jne.Ta ei ole kirjutanud ega talle ei meeldi absoluutselt igasugused kurvad või surmaga seotud luuletused. Ühe luuletuse kirjeldus SIIL PRAEB SITIKAT pott-pott-pott! puhh-puhh! tsuhh! nuuh? nuuh? sibin-sabin haa! krõuhh-lõõm-lõõm-lõõm küps-küps-küps krõmpps mats-mats ptüi! Hinnang luuletaja kohta Jaak Urmet, kes on tõestanud ennast luuletuse kirjutamisel. Ise kutsub ta ennast seejuures neoluuletajaks, sest on veendunud - kauneim luule on lihtne. Kasutatud info http://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Urmet
Peremees Jensi (töötanud veoki peal) ema on juba sendi surmale võlgu..aga majandab majas omapäi. Jensi proua töötas piiripunktis, jäi tööta piiride avanemist Jens ise avastas tasuva hobuseäri. Mae elab töölistemajas maneezimajas. Tööaeg lühike..5h päevas. Uus koht Kommuni halduskeskus TOnder Raamat lk 26 ja 27 kirreldab seda vanaliunna. Lk 28 kirjeldab seda Apteeki, mis Maele meeldis. Taania kauneim tänav Slotsgade Taani on konstitutsiooniline monarhia, seegariigipeaks kuningas või kuninganna KUNNINGANNA MARGRETHE II lk 33 Inimene ennekõike lk 38 KOHVIPAUSID JA SÕÕGIPAUSID: hommikusöök, kohvipaus kell 9.30, lõunasöök pisike uinak ja tagasi tööle, kell 15.00 kohvipaus. Õhtusöögile jõuab kell 19.00 Vanahärra Frede lk 69, töötas pool aasta, soovitab oma tuttavale Ellenile. Ellen & Sophie. S on 17a kass, kodu neil nagu muuuseum, mullivann toetub massiivsetele
Järve pindala on 286,3 ha. Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem.
Püstloodis ookeanist üle poole kilomeetri kõrgusele viskuvad kaljud Sealsamas on musta ja kõrvetava liivaga rannake Hiigelkaljud GÜIMARI PÜRAMIIDID Esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse Religioosse eesmärgiga Norra seikleja Heyerdahli viimane elupaik Püramiididel ja terrassidel on küll primitiivne, kuid läbimõeldud konstruktsioon PUNTA DE TENO ehk MAAILMALÕPP Tenerife loodetipus asuv türkiissininse veega laguun Tenerife kauneim paik Kasutatud allikad http://trip.ee/search/google/tenerife%20pildid?query=tenerife%20pildid&cx=01592985 http://tenerifeinfo.eu/guimari-pyramiidid.html http://www.horizontravel.ee/7 http://et.wikipedia.org/wiki/Tenerife
kui pool maailma ajast.'' Kaugel horisondil võib näha päikesevalguses "roosipunase linna" punaseid kaljusid. Mägedest ümbritsetud linna ühendustee muu maailmaga on kitsas ja järskude seintega. Linna rajasid muistsed nabatealased 6 sajandil e Kr. Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade, hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El Khazneh templi fassaad. Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur. Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363
vaja pole. Kuid mõelge sellele, et teistes Eestimaa linnades on nii palju enamat. Tartus on meil ülikool, noored, kes oskavad elada ja hoida seda, mis neil on, lisaks veel lennuakadeemia. Viljandis on kultuuriakadeemia, folkloor ja ehtsad eesti maainimesed. Pärnus on päike ja rannad. Narvas on venelased, keda suurem osa eestlasi ei kannata. Rakveres on Rakvere tarvas, kelle munad iga aasta maha saetakse, siis veel rakvere teater ja kevade üks kauneim kastani allee. Need on vaid teised suuremad kohad Tallinnaga võrreldes, samas kui nende vahel on veel palju palju väikseid kohakesi oma imeliste lugude ja paikadega. Kui see siin, ei aita teil mõista, et Tallinn pole Eesti, siis pole minust teile kasu olnud ja ma ei soovi teiega enam kunagi midagi arutada.
· proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hallist argipäevast 2. Üks rätsep tuli Rasinast tirallala( Toomas Nipernaadi" 1928) Nipernaadi idee tekkis tal Berliinis teatritükki vaadates rütmiliseelamusena,ühemehe sammude kajana: mingisuguse "tamtamtaa" meloodiana. 3. Ta rääkis palju oma teostes loodusest.Talle oli hingelähedane taevas, millest ta tihti rääkis. · ,,Looduse paratamatu seadus ongi, et kauneim lillgi õitseb ära, ilusaim kirsipuu variseb maha ning seal, kus mingit kasvavat või hingavat sigineb üleliia, tekivad söödikud ja lehetäid" · ,,Looduses polnud midagi juhuslikku, vaid kõik toimub kindla, meiel küll sageli mõistmata reegli järgi." 4. "Toomas Nipernaadi oli pikka kasvu, ta kuivetunud nägu oli põlenud ja sooniline. Nina oli tal suur ja kõver
Eesti rahvuspargid Vlada Trussova 8. A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Sissejuhatus · Rahvuspark on suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte. · Meie rahvuspargid on: Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Matsalu rahvuspark Lahemaa rahvuspark Karula rahvuspark · Asub Valga-ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hek...
Isegi Graalirüütlite kuningas Amfortas murrab vannet ja Klingsor röövib temalt püha oda, millega piinati ristilöödud Kristust. Klingsor lööb Amfortasele odaga haava, mis ei parane enne, kui "lihtsameelne, kes saab targaks läbi kaastunde" tagastab talle oda. Esimeses vaatuses näeb lihtsameelne noormees Parsifal kuninga kannatusi. Teises vaatuses rändab ta Klingsori valdustesse, kus teda kutsub nimepidi ja suudleb emalikult kauneim naistest Kundry. Suudlusega meenub Parsifalile tema päritolu ja lahutamine emast. Tänu päritolu meenumisele haarab Parsifali kaastunne kõige elava vastu ja ta suudab Kundry võrgutamisele vastu seista, hävitada Klingsor ning oda tagasi võita. Kolmandas vaatuses pöördub Parsifal tagasi Graalirüütlite juurde, et ravida Amfortase haav ning päästa ta kannatustest. Aeg saada nägijaks! Etendust on etendatud igalpool Euroopas kaasaarvatud ka Eestis ning veel Ameerika
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum
arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone ehitati 1804-1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Peahoone pidulik avaaktus toimus 31. juulil 1809. 1856-1859 lisati tiibhooned ja ülikooli kirik. Peahoone rajati endise Maarja kiriku varemete peale, ehitamise käigus tulid välja luustikud, mis maeti ümber. Tartu Ülikooli sümboliks on kuus valget sammast. (WIKIPEDIA, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone) Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas. Aastal 1965 oli peahoones suur põleng ning aula sai selles samuti kahjustada. Kuna aula on peahoone südameks siis aula taastati väga kiiresti. Taastamisel kasutati samuti Johann Wilhelm Krause algseid kavandeid. Aula originaalvärvid taastati 2002. aastal, lagi
Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. · Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi talli ja kõik sõnnik voolas minema. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine. · Parise otsus: Trooja prints, kes pidi otsustama, milline kolmest jumalanadest on kauneim. Aphrodite lubas, et maailma kauneim naine saab kuuluma temale, kui Paris otsustab tema kasuks. Nii Paris tegigi, ja otsusest sai Trooja sõja tõeline põhjus.*omakasu silmas pidades tehtud otsus. · Penelope truudus: ootas oma meest kakskümmend aastat Trooja sõjast tagasi, teadmata, kas on elus või mitte. *täielik truudus · Oidipuse kompleks: sama lugu mida me lugesime · Tantalose piinad: Jumalad austasid teda väga. Vastutasuks sellele aule aga käitus
paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pikendati 580m pikkuseks Siseruumid Hoone keskuseks kuninga magamistuba Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii Kuninga ruumidega on seotud nn. Sõja salong, kuninganna omadega Rahu salong Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreleefide ning seina-jalaemaalidega. Versailles´ park Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide Põhimõtteks on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Peamine kujundaja oli André Le
Palumaa Rait Rehemets 11. A Asend Üldine info ● Pindala: 287 km² ● Asub Kagu-Eesti piirkonnas ● Põhjast ja läänest piirneb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus ...
Hagia Sophia [aja sofiia] Konstantinoopolis (praegune Ýstanbul) kirikut, bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks.
Reostaja Sven Lapsed Sven ja Robin kõnnivad kahekesi ranna ääres. Neil on igav ja plaanivad midagi teha. SVEN (tüdinenult): Kuule, teeks midagi? Nii igav on. ROBIN (salapäraselt): Sa merd viitsid reostada? Minu arvates Brasiilias võib vett reostada. SVEN (uhkustavalt): Vabalt, ma olen varem ka prügi vette visanud. Ma tean, et tegelikult ei või aga mind väga loodus ei huvita. Pealegi olen näinud kui suuremad poisid on ka seda teinud. ROBIN: Mul on taskus kaks kilekotti, viskame need vette! No muidugi kui sa ikka julged. SVEN (uhkustavalt): Ikka julgen, anna siia teeme ära. Robin ja Sven viskavad kilekotid vette ja naljatlevad omavahel. Nad olid uhked, et julgesid midagi sellist teha. Neil polnud mõtteski, et selle eest võib karistada saada ja see on ebaseaduslik Lapsi märkab olümpiakorraldaja Tom. Ta vaatab huviga millega poisid tegelevad. Tom vastutab olümpia ohutuse ja sportlaste tervise ees...
osake kalendrist ning tekitavad kevadisel ja sügisesel pööripäeval vapustava valguse ja varjude mängu. Linnas on veel palju maiade ehituskunsti suurvorme nagu Tuhande samba saal, Ohvriallikas, Jaaguari tempel, Sõdalaste tempel jpm, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Seda kõike peab ise nägema, avastama ja tunnetama, kui palju meil ajaloost õppida on! Agras asuv valgest marmorist Taj Mahal on arvatavasti üks maailma kauneim ehitis ning kuulsaim monument armastusele. Selle mausoleumi laskis ehitada moslemi vürst Shah Jahani (1628- 1658) oma armastatud naisele Mumtaz-i-Mahalile ehk "lossi pärlile", kes pärast 14. lapse sünnitamist suri. Pärast naise surma oli vürst kaks aastat sügavas leinas ning seejärel kutsus kokku arhitektid, insenerid, skulptorid ja kalligraafid nii Pärsiast, Samarkandist kui Osmanite impeeriumist, et ehitada oma idee kohaselt mosee sarnane nelja minaretiga mausoleum
August Gailiti teos ,,Purpurne surm" on erootilist laadi, sest see taud on sugulisel teel leviv: surevad ainult mehed, naised jäävad elama. Gailit räägib just eelkõige naiste kannatustest ja läbielamistest, sest nemad kaotavad mehed. Autor filosofeerib palju naissoo üle ta on kasutanud palju mõtteteri naiste kohta (näiteks: ,,on naisi, kes on sündinud kihavaist tänavaist, rahvarikkaist bulvaarest ning siutsuseist kafeedest" või ,,isegi kauneim kunstiteos kõduneb ja armsaim naine läheb vanaks"). Tundub kohati nagu Gailit naeraks naiste üle, tehes neid maha ja pidades kõlbmatuteks. Kuid kohati tundub, nagu peaks ta naisi imeliseks, sest mehed kardavad naisi naised tekitavad meestes nõrkust ja mehed langevad nende küüsi ja selle läbi ka surevad. Raamatus näeme, kuidas inimesed käituvad sellises kriisolukorras, milliseid alatuid võtteid keegi kasutab, et veel midagi päästa: Joonas ja Morge põgenevad koopasse,
Kõrge graniitsokliga maja esimene korrus on punastest tellistest ja teine on kaetud heleda pritskrohviga. Mitmel fassaadil asuvad korrustevahelised karniisid ning sammasrõdud. Lõunafassaadil peasissekäigu ees on kaarjas paindus ja kolmnurkfrontooniga risaliit. Peasissekäigu ees paikneb ka valge sammasrõdu. Pargifassaadil asuvad polügonaalne ja tavaline risaliit ning nende vahel suur sammasrõdu. Sisekujunduses on kasutatud rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Stiilseimaks ruumiks on läbi kahe korruse ulatuv inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus. Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed.
,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb..." (C. R. Jakobson) ,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb, ta varjab üht lõpmatut väge ja pühendust enda sees." Ta ühendab ja seob inimesi. Kuid igale rahvale on tema emakeel armas. Meile eestlastele, on meie keel kõige kauneim, sest ta on meie emakeel. Selle edasiarendamine ja tulevastele põlvedele pärandamine on kohustus, mille oleme saanud oma visadelt esivanematelt, kes säilitasid emakeele kõigi raskuste kiuste. Oma kallist emakeelt tuleb hoida ja kaitsta, sest see on ka meie ajalugu. Selleta ei aja läbi ükski kodanik ning see on aidanud inimesel luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Meie esivanemad elasid Uurali mägedes, kust nad rändasid Soome ja Läänemere äärde
Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma.Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii,mille kaaraknad avanevad pargi poole.Lossi tähtsaimad ruumid on kaunistatud marmoriga ,valgete või kullatud stukkrelieefidega ning seina- ja laemaalidega. Baroklik klassitsism arhitektuuris.See on mõistuspärasem ja mõõdukam , kui Itaalia barokk,mis tõttu võib seda ka nimetada baroklikuks klassitsismiks.Samas stiilis ehitati mitmeid hooneid Pariisis.Louis 16 lasi oma sõjaveteranidele ehitada ligi 4000kohaga vanadekodu. Baroklik realism kujutavas kunstis.17
allutades · Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad, kujundatud lillepeenrad · Marmorskulptuurid · Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE Versailles' lossi siseruumid: · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, aga akende vastasseinas on suured peeglid · Galerii otstes on 2 salongi(vastuvõturuumi) · Kuninga ruumidega on seotud nn Sõja salong, kuninganna omadega aga Rahu salong. · Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreljeefidega ning seina- ja laemaalidega Barokilik klassitsism arhitektuuris:
,,Ilias'' 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antak...
,,Ilias’’ 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antak...
Pääsusaba eelistab avamaastike ning künklike paiku. Soodega on vähemalt meil hetkel veel suhteliselt hästi ja mõnel heal aastal võib pääsusaba lausa arvukas olla. Kuidas tänavune aasta pääsusabale tuleb, saame peagi näha. Ühte Euroopa suurimat ja ilusamat liblikat on lihtne märgata ja ära tunda. Pääsusaba on võimalik näha mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Enamasti vähearvuline. Pääsusaba on kahtlemata meie kauneim päevaliblikas, kelle kohtamine on alati sündmuseks. Ta meenutab väliselt ja kommetelt troopilisi liike ning tema esimesed lähemad sugulased, nagu puriliblikas (Iphiclides podalirius), leiamegi Lõuna Euroopast. Puriliblikat on Eestis tabatud vaid ühel korral, 1936. aastal. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele, aeg-ajalt oma kaunitel tiibadel planeerides. Õitel peatub ta üpris sagedasti, imeb nektarit ja lehvitab oma uhkeid tiibu
Egiptuse jumalanna ISIS Isist kujuati naisena, keda kroonib tema nime sümbol ja kes hoiab käes papüürusskeptrit. Tema kroonil kõrgub sarvepaar, mille vahel on ketas. Seda ehib mõnikord Isise hieroglüüf, mis kujutab istet või trooni. Amuletina sümboliseeris "pandla" märk Isise kaitset. Isis oli võimas ning lahke emajumalanna, esindades kõige hellemat ja südamlikumat emalikkust. Tema müüt, mis on ehk kauneim ja liigutavaim kõigist rahva teadvuses sündinud lugudest, võib olla alguse saanud lihtsast viljahingest, kellest arenes abikaasalikku ja emalikku kiindumust tundev olend. Isis leinas oma meest ning tegi kõik endast oleneva, et teda taas ellu äratada. Olles egiptuse viljaema, kehastas ta tõenäoliselt ka tuult. Ta moondab end pääsukeseks ning elustab surnud Osirise, lehvitades talle tiibadega tuult ning täites tema suu ja ninasõõrmed magusa õhuga. Väärib märkimist, et Isis on üks vähestest tiivulistest egi...
KAUBANDUS KESKAJAL Tallinn, vana nimega Reval, kujunes 14. sajandiks üheks olulisemaks vahesadamaks Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinn Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi
Liigset tähelepanu pööratakse välisele ilule, millest on kujunemas juba omaette väärtus. Inimesi hinnatakse väljanägemise, mitte iseloomu järgi. Ilu ja välimus on ka miski, mida saab tänapäeval juba raha eest osta. Igapäevaseks on muutumas iluoperatsioonid, kortse täitvad süstid ning kallid disainerrõivad. Seda tõestab kollane ajakirjandus, mis enam ei kajastagi muud, kui kes käis uuel iluoperatsioonil ning kellel oli kauneim kleit. Välja jäetakse hoopis tähtsam ja harivam. Ajakirjandus loob sellega uue väärtuse, mis tegelikult ei ole üldse nii oluline. Päevast päeva ollakse silmitsi palju tõsisemate probleemidega. Inimesed peaksid vähem hindama väljanägemist ning rohkem keskenduma sellele, mis on inimese suhtumises ja hinges kaunist. Elus ei ole kõigel hinda, vähemalt mitte materiaalset. Üleliia tähtsaks peetakse raha rolli. Selle eest
Märg mädast oli rohuvaip. et saagi kallale taas söösta õhinaga Ja ülal päikene tuld valas ühtesoodu saaks pärast meie lahkumist. Ja hõõgus maa kui lõõmav lee, Ah, sinagi mu arm, kord oled hauas all, kus Et rutem kätte saaks Suur Loodus oma loodu, sind ootab see, mis raibet siin, Kui taas algaineks muutund see. mu ööde kauneim täht, mu päeva päiksevalgus, Ja lihast koorumas skeletti nägi taevas mu ingel ja mu hingepiin. See avanes kui uhke õis. Jah, põrmuks sinagi saad, ilu kuninganna! Sa tundsid iiveldust nii väga lehk meid vaevas, Kui kinni vaotatud on laud, Et vaevalt hingata veel võis. ei enam iialgi siis lillenurm sind kanna, Ja musta pilvena seal ümber kärbseid kihas, vaid keset haudu on su haud. Kes prisket einet hoomasid,
Seal kus metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed. Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv-hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt.Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. Lk 3 7.Vaatamisväärsused Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles .Omapärane oma tekkelt on orglaht.
läbi ja lõhki. Sibulane väljastpoolt, sibulane tuumani, sibul võib endasse kaeda ilma kohkumata. Meis on võõras ja metsik maa vaevu nahaga kaetud, sisemine põrgu, vägivaldne anatoomia, aga sibulas on sibul, mitte keerdus soolikas. Sibul on mitmekordselt alasti, sügava sisemuseni iseenda sarnane. Sibul on õnnestunud, olemisega tasakaalus. Ühes lihtsalt teine, suuremas väiksem, teises kolmas ja kolmandas neljas. Tsentripetaalne fuuga kooride kajaga. Sibul, seda ma mõistan: maailma kauneim kõht. Ise ümbritseb end hiilgava oreooliga. Meis on rasvad, närvid, sooned, lima ja saladused. Ja meile ei ole antud täiuslikkuse idiootsust.
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel...
ISLAM Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Islam (tõlkes alistumine) koosneb: usk + praktika + meelsus. Islam tekkis Araabia poolsaarel palvekeskuses Mekas. Islami kogukond jaguneb laias laastus: sunniidid (80% islamiusulistest), siiidid (algselt oli tegu poliitilise parteiga) ja sufid (müstikute koolkond). Islami pühakiri on Koraan (araabia keele kauneim pärl, kirja pandud riimproosas), mis määrab ära inimese kohustuslikud teod, soovitavad teod, neutraalsed teod, mittesoovitavad teod ja keelatud teod. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas. Islami pühamaja on mosee. Islamiusul on 1, 3 miljardit järgijat üle maailma. Muhamedi elu ja tegevus. Islam on maailmareligioonidest noorim, maailmas leviku poolest teisel kohal. Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund. Kõige tuntuim oli jumal Allah.
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
sõjamehi, et minna ja tuua Helena tagasi ja samas ka vallutada Trooja. Paris oli noor ja naiivne prints, kes arvas, et Menelaos ja Agamemnon tulid Troojasse vaid Helena pärast. Tegelikult ei olnud nende tulek Troojasse üldsegi seotud armastusega. Menelaose uhkus oli lihtsalt riivata saanud, et üks noor prints tuleb ja röövib tema naise ära. Tegelikult ei omanud Menelaos Helena vastu mingeid tundeid vaid tahtis lihtsalt, et maailma kauneim naine oleks tema oma. Lisaks oli Agamemnonil soov peale``leppimist`` taas põhjus leida, et uuesti sõdima hakata ja Trooja linn endale allutada. Seega, oli Hektoril õigus, et antud probleem ei olnud armastuses, vaid võimus. 3. Miks ütles Achilleus Trooja kuningas Priamosele:`` Sina oled rohkem kuningas, kui need siin.`` Kuningas Priamos läks peale oma poja Hektori surma Achilleuse käe läbi, viimase telki, et paluda tagasi oma poja surnukeha ja
Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04.1814 - Napoleon I jättis hüvasti oma kindralitega ja sõduritega enne Elba saarele minekut. Hobuseraua trepp. Keskaegset lossi hakati ümber ehitama Francois I ajal. Fontainebleau koolkond : Il Rosso - Francois I galerii (stukkdekoor); Primaticcio - maalis ballisaali. Mansardkorrus. BLOIS, Loire`i põhjakaldal, Louis XII (süüfilis), 15.saj. lõpp, spiraalne trepp, Katariina di Medici tuba. CHAMBORD. Suurim ja kauneim Loire`i oru loss,kõige terviklikum, uhkeim katus; Leonardo da Vinci tegi plaani. BERNARD PALISSY(1510-90), majoolikatehnika, fajansikunst, keraamik, grotid, basseinid, vaagnad.
Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke osi (liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid), mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni. Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum
Meriino villast tehakse väga kvaliteetseid ja kauneid kangaid riiete õmblemiseks aga ka nišitooteid, näiteks piljardilauda katvat kangast. Meriinovill Uus-Meremaalt Uus-Meremaa paikneb põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Ja just seal on meriinovill tunnustatud kui kauneim, pehmeim ja puhtaim vill maailmas. Kasvatatuna reostusest vabadel Lõunasaare mägialadel, peegeldab see oma kasvukoha ilusat loodust. Meriinovill on pehme, kerge, luksuslik ja äärmiselt mitmekülgne, see kindlustab täieliku mugavuse iga ilmaga, isegi siis kui ühel päeval koged kõiki nelja aastaaega. see on maailma kõige eksklusiivsem looduslik kiud ja sama eriline kui kašmiir, kergem kui tavaline vill,
käed põlvedel seisev vasak jalg ees SKULPTUURID käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud pilk otse ees Vaaraokujude puhul rõhutati nende jumalikkust (kullaga ei koonerdatud). Võrreldes mesopotaamiaga tuuakse kehad esile realistlikumalt. (mehe lihased, naise voorused) SKULPTUURID 14. saj eKr, kui valitses Ehnaton, siis kadusid lühikeseks ajaks ranged kunstireeglid ja kunst omandas suurema loomutruuduse. Sellest ajast on pärit ka Egiptuse kauneim naiseportree Nofrete pea. Kahjuks või õnneks see nii ei jäänud ning ranged kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli mängima. RELJEEFID JA MAALID Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef on väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud, ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaalidega pinnakunstiks. RELJEEF JA MAAL
Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli kõik sõnnik minema kantud. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine. Parise otsus: Trooja prints, kes pidi otsustama, milline kolmest jumalannast (Aphrodite, Hera ja Pallas Athena) on kauneim. Aphrodite lubas, et maailma kauneim naine saab kuuluma temale, kui Paris otsustab tema kasuks. Nii Paris tegigi, ja sellest otsusest saigi Trooja sõja tõeline põhjus. *omakasu silmas pidades tehtud otsus. Penelope truudus: Odysseuse abikaasa, kes ootas oma meest kakskümmend aastat Trooja sõjast tagasi, teadmata, kas too on elus või mitte. *pime truudus, täielik truudus, pühendumus Oidipuse kompleks: Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg. Tema vanematele ennustatakse, et poeg tapab tulevikus isa ja abiellub emaga
tabavalt vahele rääkida. Näitlejakarjääri võttis ta ette skulptor Pradieri soovitusel. Saatuslik kohtumine toimuski teatris: Juliette oli laval ja Hugo oli saalis. Nende pilgud kohtusid, neid tutvustati ja nad olidki armunud. Hugo ja Drouet' armastusloo kõige originaalsem kirjeldus on 2002. aastal ilmunud kirjade kogu. Vahemikust 16. veebruar 1833 kuni 16. veebruar 1883 on pärit kokku üle 200 kirja. Hugo sõnas tuliselt: "50 aastat armastust, see on kauneim abielu." Juliette vastas talle samaga. Ta oli avatud, aga mitte vulgaarne, julge, aga mitte pealetükkiv. Ennekõike oli temas sügavust, mis pani Hugo temasse kiinduma. Hugo oli väga kirglik armastaja. Ta oli üks neist kirjanikest, kes sarnanes mõneti oma teoste tegelastega. Hugo kirjeldas ägedusega oma raamatukangelastega juhtunud lugusid ning võitles samas väga aktiivselt poliitilisel tandril. Ta ei lasknud ennast kunagi pimesi mõjutada. See põhjustas palju arusaamatusi
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme: oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil, läänefassaadi keskosa kahekorruseline, voluudid sp...
1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- s...
3. armastus süütu neiu Margareta vastu puhas tunne, millest saab Mef õhutusel kirg, mille rahuldamiseks hukkuvad Margareta ema ja vend; Margareta tapab lapse, patuöö vilja ning hukatakse. Faust põgeneb süümepiinades. II osa: Jätkuvad kiusatuste pakkumised Mefistofelese poolt: 4. suur raha ei huvita; 5. ilu prostituutide näol ainult lihalik suhe välimuselt ilusa naisega on Faustile vastuvõetamatu, kuigi pakutav on Ilus Helena, maailma kauneim naine; 6. võim ei suuda Fausti köita. 1 Lõpuks leiab Faust juhuse tahtel ise, mis teda õnnelikuks teeb sattudes uputuse all kannatavat linna koos selle elanikega päästma, tajub Faust esmakordselt õnnetunnet. Nüüd ta mõistab elu mõte seisneb töös (tegevuses) inimkonna hüveks, teiste heaks. Fausti hing läheb taevasse ta leiab oma õnne, hetke, mille kohta tahaks öelda: "Oh
kaitsjate austamisega. Rooma veejuhtmed-akveduktid-kuuluvad tolleaegse ehituskunsti parimate näidete hulka. Kogu aeg oli voolav vesi, kraani ei tuntud. Rooma arhitektuuris oli rohkearvuliselt mitmesuguseid ehitus- ja planeerimistüüpe, neist suurepäraseim foorum. Rooma keisrite foorumid, iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Uueks tüübiks arhitektuuris olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Üks kauneim neis Tituse kaar. Triumfikaared ei olnud väravad, need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu. Triumfikaar on laia kaareavaga kivist massliiv ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Ehitati ka Roomas rohkesti ametiteatreid. Võimsam neist Colosseum- neljakorruseline ovaalse põhiplaaniga hoone. Ehitis mahutas u.50000 inimest, seal oli 80 sissekäiku. Selle sisemus võlub vormide selguse ja lihtsusega, väljast Colossumi vaadates torkab silma
lõunasöögi. Kui külalised saabusid, tervitasid reisimehed neid suurejoonelistes hiina punasest satiinist riides. Pärast esimest rooga muutsid nad riided tumepunaseks sametiks, aga söögi lõpus ilmusid nad rikaste veneetslaste tavalises riietuses. Marcol oli oma külalistele üllatus. Ta tõi needsamad tatarlaste kuues, mida nad jõudes olid kandnud ning lõikas õmblused lahti ja võttis voodri seest rubiinide, smaragaide ja teemantidega täidetud pakikesed. See oli kauneim kalliskivide kollektsioon, mida Veneetsias iial nähtud. Külalised olid nüüd veendunud, et nende võõrustajad olid tõesti need, keda nad väitsid end olevat. Marco Polo suri 1324. aastal Veneetsias, elades 70- aastaseks. 3 Marco Polo seiklused Aasias ilmusid pealkirja all ,,Reisid''. See raamat sisaldab nii hämmastavaid teateid, et neid peeti väljamõeldisteks. Marco ise on tunnistanud, et kui ta oleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
