Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed?
  • Mis teha kui metsas teisi mehi vabu mehi polnudki?
  • Kellega metsas rääkida?
  • Kuidas muidu kirik neist midagi ei tea?
  • Mida ma üldse siin külas passin?
  • Mida küll rüütlihärrad sellest arvavad?
Vasakule Paremale
Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #1 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #2 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #3 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #4 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #5 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #6 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #7 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #8 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #9 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #10
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maret6 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus
thumbnail
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole

Kirjandus
thumbnail
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud

Kirjandus
thumbnail
9
odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu

Kirjandus
thumbnail
30
pdf

Mees kes teadis ussisõnu

Mees,kes​ ​teadis​ ​ussisõnu Tegevus​ ​toimub​ ​muistes​ ​Eestis. Enamik​ ​inimesi​ ​on​ ​tulnud​ ​metsast​ ​välja​ ​ja​ ​läinud​ ​küladesse​ ​elama.Laande​ ​on​ ​elama jäänud​ ​vaid​ ​mõningad​ ​üksikud​ ​ja​ ​raugad.Metsast​ ​välja​ ​tulemist​ ​soodustab raudmeeste​ ​tulek(saksalased).Raudmehed​ ​toovad​ ​endaga​ ​kaasa​ ​ristiusu,leiva​ ​ja kördi,mis​ ​tarbeks​ ​hakatakse​ ​rajama​ ​põllumaid,sirp​ ​võetakse​ ​kasutusele(moodne tööriist).​ ​Igapäevane​ ​on​ ​ka​ ​saksa​ ​keel​ ​ja​ ​kirik. Need,kes​ ​on​ ​metsa​ ​elama​ ​jäänud​ ​vaatavad​ ​toimuvat​ ​põlastavalt.Samamoodi​ ​vaatab külarahas​ ​metsainimesi.​ ​Ajast​ ​maha​ ​jäänud​ ​ning​ ​ei​ ​tea​ ​mis​ ​on​ ​hea,milleks​ ​nii​

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu”

Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 1. Leia toestavaid argumente järgmistele väidetele: 1) "Mees, kes teadis ussisõnu" on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. ­ See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima, kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. ­ Kivirähk väidab

Kirjandus
thumbnail
15
docx

Andrus Kivirähk „Mees kes teadis ussisõnu“

Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, se

Kirjandus
thumbnail
3
odt

Andrus Kivirähk „Mees kes teadis ussisõnu“

Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" 1. ,,Loom, kes ei mõista ussisõnu peab surema." Sellel ajal pidi oskama ussisõnu. ,,Me elasime erinevates maailmades nagu kaks tigu, kes ei pääse teineteise kodadesse pilku heitma." Inimesed on erinevad ja nende tegelikkumõttemaailma ei ole võimalik näha ega teada. ,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille järjest rohkemad inimesed ära unustavad ning üheks suureks põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega. Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ei taha nad küll

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun