Jean de La Fontaine - ,,Kingsepp ja pankur" Analüüs Kuigi La Fontaine, järgides iidset valmitraditsiooni, esitas enamasti loomalugusid, on antud valmi tegelasteks siiski mitte iseloomulikud karakterid loomanahkades vaid inimesed ise. ,,Kingsepp ja pankur" räägib kahest mehest: nagu pealkirigi ütleb - elurõõmsast kingsepast ning rikkast ning rahajanulisest pankurist. Tahes näidata, kui vähe on rahal sidemeid õnnega ning et see toob ellu pigem negatiivsust kui positiivsust, iseloomustab ta pankurit tänapäeva mõistes kui
17. saj. Vastandite lahutamine. Prantsusmaa. Prantsuse Akadeemia loomine Richelieu poolt. Au sees mõistus ja mõistupärasus, mis pidi allutama egoismi ja individualismi kire. Monarhia tugevdamine. Ranged reeglid. Toetumine antiigile. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Au sees tragöödia ja komöödia. aja ühtsus, tegelane ei muutu ega arene. Eesti kirjanduses on klassitsismi Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. La Fontaine. 17. saj. keskpaik. Sai Pariisis innustust ja eeskuju epikuurlikust-materialistlikust filosoofiast. ,,Värssjutud ja novellid". ,,Valmid". Ta on teisi hilisemaid satiirilisi kirjanikke mõjutanud. Klassitsistlik tragöödia: Väga karmid reeglid. Tegelased pidid olema kõrget päritolu, ei tohtnud olla madalaid seiku, labaseid väljendeid. Taunis eba- ja üleloomulikkust. Tegevus tohtis üks olla. Realism. Muinasajast. Klassikalise teatrireeglid 1. Kolme ühtsuse reegel
põhimõtted: -rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi Jean De La Fontaine 8. juuli 1621 13. aprill 1695 Klassitsismi suurkuju Tema eeskujudeks olid Aisopos ja Horatius Pooldab kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, hindab sõprust, tagasihoidlikkust, küpset elukogemust Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, silmakirjalikkus ja demagoogia Jean De La Fontaine Click to edit Master text styles Second level Third level
aastatel ELi asutamislepingutega. Euroopa Liidu Nõukogu on liidu põhiline otsusetegija. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. ELi suhteid ülejäänud maailmaga arutab üldküsimuste ja välissuhete nõukogu. Sellel nõukogu koosseisul on ka laiem vastutus üldpoliitiliste küsimuste eest, seega võtab selle koosolekutest osa ükskõik missugune minister või riigisekretär, kelle valitsus välja valib (Fontaine, 2007: 17). Nõukogul on kuus põhiülesannet: 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6
Ballet Merili Kaarna 11.d Italian renaissance court entertainment originated in the 15th century the epicentre moved to France obligatory component of opera Mlle La Fontaine 1681 St. Petersburg ballet reanimated in western Europe Styles Romantic ballet mid 19th century emphasized intense emotion most widely known and performed ● Classical ballet ○ based on technique and vocabulary ○ different styles ○ height in 19th century Neoclassical ballet use of the abstract diverse music choise possibilities for achitectureand design in choreography Contemporary ballet ballet technique apparent roots exploration
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter)
klassitsismi ja baroki võrdlus Nimi Kool 2016/2017 Barokk (17. sajand) ● taalias, Hispaania • Riikides, mis olid minetanud oma renessansiaegse hiilguse ja poliitilise tähtsuse • Valitsesid skeptilised, pessimistlikud meeleolud Klassitsism (17. sajand) • Prantsusmaal • Kujunes välja absoluutne monarhia (kardinal Richelieu, Louis XIV), õukonna hiilgeaeg • Riik (s.o kuningas) soosib kultuuri, kuid soovib seda ka kontrollida • Ratsionalistlik filosoofia Barokk -kultuurile iseloomulik • Skeptiline ja pessimistlik • Mänguline ja mitmetähenduslik • Vastandid, kontrastid (ilus-inetu, ülev-madal) • Kujutavas kunstis jõuline, ornamentaalne, lopsakas, raskepärane väline vorm • Teatris vaatemängulisus, rikkalikud kostüümid ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus -> esimene ooper (Monteverdi „Orpheus“) Barokk kirjanduses • Vastanda...
ANTIIKAEG KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM A J A T E L G u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4.saj fil´id Dante Donne P.Corneille Aischylos trubaduurid Boccaccio La Fontaine J.Racine Sophokles bardid Petrarca Calderon Moliere Euripides (nimelised Cervantes Tirso de Molina N.Boileau Homeros isikud puudusid) Shakespeare Prantsusmaa Venemaa Inglismaa Inglismaa Saksamaa Prantsusmaa
Sisuks religioosne sümboolika ja jumalik ettehooldus, viimane küll mitte täielikult, sest Milton ülistab vaba tahet ja mõistusejõudu patu kirele vastupanemiseks. Jumal annab inimesele armu, kui ta poeg inimsoo patud enda kanda võtab. Sümboolseid tagamaid võib leida Inglise revolutsioonist. Järgnev poeem ,,Taasleitud paradiis" kajastab Kristuse ja Saatana vaidlust, mille Kristus siiski võidab. Kõlama jääb inimlik paatos, usk inimkonna tulevikku. LA FONTAINE (1621-1695) Sai mõjutusi epikuurlik-materialistlikust filosoofiast. Menurikkaks sai teos ,,Värssjutud ja novellid", osa neist juttudest olid erootilised ning keelati seetõttu võimude poolt. La Fontaine'i sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid tema valmides. Ainest nendeks laenas ta muistseilt kreeka valmimeistritelt, kirjutas klassikalises riimitud vabavärsis, enamasti on tegemist loomalugudega, millega näidatakse kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õunakonnaelu,
Dramaatikas eelistati tragöödia zanri, mis pidi puhastama ja õilistama, ning komöödia zanri, kus hinnati õpetlikkust. Draamas kehtisid 3 põhimõtet:aja, koha ja teguviisiühtsus. 1) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi.(Boileau ,,Luulekunst´´) 2 ) Esimese eestikeelse kunstluuletuse kirjutas Reiner Brockmann. 3) 17.saj inglise luuletaja John Milton tõi inglise luule välja madalseisust (,,Kaotatud paradiis´´) 4) Prantsuse valmimeister Fontaine 5) Prantsusmaa suurimad tragöödia esindajad: Corneille ja Racine.
tragöödiaga ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõkve kangelasteod, ja Jean Racine (1639- 1699), kes enamasti kasutas oma teostes kreeka kirjandusest ja mütoloogiast võetud sündmusi, aga ka Rooma ajalugu, idamaade ja isegi piibli ainestikku. Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694). Järgned iidset valmitraditsioon (nt kreeklane Aisopos 6. saj eKr, roomlane Pheadrus 1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe
17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. ...
Näidendil on 5 vaatust Põhiprobleemiks kokkupõrked inimese tunnete ja kohustuste vahel. NB! Klassitsism oli viimane suur kunstistiil mis hõlmas samal ajal kõiki kunstiliike. Sajandi peent maitset rahuldasid lühematest jutustavatest zanritest valm ja muinasjutt Valm- on õpetliku sisuga mõistu luuletus või mõistujutt, mis naeruväärtsustab inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelased on enamasti loomad. Sündmus Moraal-õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob Tamm Muinasjutt-rahvaluule põhiliik mis pajatab väljamõeldud sündmustes Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasutud Üks vanimaid muinasjutu kogumikke on araablaste "Tuhat ja üks ööd" Üks esimesi muinasjuttude kirjanikke oli Charles Perrault (1628-1703) 1697 a avalas juttukogu mille pealkirjaks oli "mineviku lood ja jutsutused moraaliga", alapealkirjaga "Haneema jutud". Perrault oli mees kes andis üldtuntud lugudele kirjaliku élogieuse
kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega. Paul Fleming-võttis ette reisi diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse ja armus ühte Eesti neidu. John Milton-proosatraktaadid, milles ta näitas end konseratiivse kiriku ning kuningavõimu vastasena ning liberaalse ühiskonnakorra eest võitlejana. Ta ründas ühes oma teoses trüki-ja sõnavabaduse puudumist ja selle mõju ühiskonnale. Tema suurteos-,,Kaotatud paradiis" 5.La Fontaine kui suur valmimeister Sädelev iroonia ja vaimukus. Pooldas kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, hindab sõprust, tagasihoidlikkust, küpset elukogemust. Valmid: · ,,Rebane ja viinamarjad" · ,,Rohutirts ja sipelgas" · ,,Hunt ja lambatall"
Fifth level Fifth level Pierre Lescot ja Jacques Lemercier, Louvre 1547- 1627 Philbert de l'Orme, Chateau d'Anet, 1547-1552 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Goujon, Fontaine des Innocents, 1547-1549 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Francois Clouet, Francois Clouet, Charles IX Admiral Gaspard II de Coligny
liigitasin..) Lagi jätakse (vähemasti eluruumides) üldjuhul valgeks. Põrandal geomeetriline parkett. Kasutatakse pabertapeeti. Seina ülaosas lai stukk või maalitud friis (leegionäride ja naistega) Levinud seinakatteks olid ka ehtsad või maalitud draperiid. Seinu võidi liigendada sammaste või pilastritega. Tripoodil pesukausid, sambalaadsed gueridonid. Näide draperiidega tapeedist. Chateau de Sache Eeskoda ja kabinet Malmaisonis. Pompei stiilis seina- ja laemaalingud. Percier&Fontaine´i kujundus. Pierre-Paul Prud'honi kavandatud nn Rooma kuninga häll Napoleoni pojale. Väljavenitatud ovaali kujuline, toetub küllusesarvedest moodustatud jalgadele, jalutsus olev kotkas valvab und, peats kaarekujuline, sellel seisev kultusejumalanna Gloria hoiab baldahhiinrõngast. Külgedel antiikmütoloogia stseenid, mis ennustavad pärija suurt tulevikku. Alumisel pildil teine kuningapoja häll. Tasub tähele panna taotluslikult kulununa näivat kuldset voodipolstrit.
Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte. 4. Tuua näiteid 17. sajandi luuletajate kohta. Inglismaal: John Milton - Teda nimetatakse 17. sajandi suurimaks inglise kirjanikuks. Hispaanias: Francisco de Quevedo – Oli Hispaania aadlik, poliitik ja kirjanik. Saksamaal: Paul Fleming - Saksamaa suurim lüürik. Prantsusmaal: Jean de la Fontaine - maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. 5. Luuleuuendused Saksamaal. Silbirõhuline värsisüsteem. 17. saj. sai tohutult populaarseks embleemikunst. Embleem on žanr, mis koosneb kolmest osast: 1. Võõrkeelne 2. Joonistus 3. Lühike luuletus 6. Paul Flemingi seos Revaliga. Ta elas aasta Eestis, Revalis ja kirjutas siin armastuslaule. Ta oli peaaegu linnaarst ning armastatud külaline Tallinnas. 7
6.klassitsistlik teos-5-vaatuseline, sisu meelelahutuslik aga samal ajal ka õpetlik ja pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Kalduvus oli karakterkoomika suunas. Küpse klassitsistliku draama sisuks on eraelu intriigid ja psühholoogilised konfliktid. Teatris ei käsitletud teatavaid poliitilisi või ideoloogilisi probleeme. See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides
Prantsusmaal 1510. aastal. Siiani on kindlaks tegemata tema täpne sünnikoht. Tema elust pole praktiliselt midagi teada. Esmakordselt mainitakse Goujoni 1540. aastal, kus ta tegi sambad Püha Maclou kirikule Rouenis. Uurimistöödes on tõestatud, et ta suri Bolognas samal ajal Pärtliöö veresaunaga 1566. Teda peetakse silmapaistvaimaks prantsuse renessansiaja kujuriks. Tema looming on elegantne ja graatsiline. Goujoni viiel reljeefil, mis kaunistavad " Süütute kaevu" (Fontaine des Innocents, Pariis), kujutatakse saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Vaevalt oleks taoline teos võinud sündida ilma itaallaste, eriti Fontainebleau koolkonna eeskujudeta. Goujoni reljeefid erinevad teravalt XV sajandi skulptuurist, isegi sellise suure meistri loomingust, nagu Michel Colombe. Aga samuti erinevad nad ka Fontainebleau meistrite teostest. Viimastest võib sageli nentida rafineeritust, mis tihti muutub
Mail 2013, kell 16.00. Peaosades olid Meribel Müürsepp (Sandy), Priit Strandberg (Danny), Piret Krum (Betty Rizzo), Karol Kuntsel (Miss Lynch), Kaia Oidekivi (Jan), Kethi Vibomägi (Marty), Kristiina Renser (Frenchy), Anett Schneider (Patty Simcox), Lauri Pesur (Doody), Ruudo Vaher (Eugene Florczyk), Taavi Paomets (Roger), Silver Laas (Kenickie), Maarius Pärn (Sonny), Karl-Erik Tamme (Jonny Casino), Raahel Pilpak (Cha-Cha), Fredi Pärs (Teen Angel), Madis Mäeorg (Vince Fontaine). Kõrvalosades olid Stefania Airapetjan, Julia Kisseljova, Carine Jessica Kostla, Indrek Ventmann, Siim Kornel, Dimitri Kurilov, Katrin Merili Poom, Pavel Kutsinski, Kristel Aaslaid, Allan Kasuk, Alari Lukk, Peter Põder. Bändi koosseisu kuulusid Riho Lilje (kitarr), Marek Talts (kitarr), Meelis Unt (saksofon), Jürmo Eespere (klahvpillid), Tarmo Leinatamm (klahvpillid), Tiit Kevad (trummid), Margus Tammemägi (löökpillid), Alari Piispea (basskitarr), Tanel Aavakivi (Trompet).
Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Ettekanne aines Veresoonte kirurgia Jaak Timberg Tartu, 2010 Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Üle kahe nädala kestnud rahuolekuvalu, mis eeldab korrapärast valuravi või haavand või lokaalne nekroosikolle ja vererõhk hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg või suurvarba piirkonnas <30 mmHg. Alajäseme isheemia Fontaine klassifikatsioon : I - sümptomiteta II - klaudikatsioon III - rahuolekuvalu IV - Koekahjustus: alajäseme kriitiline krooniline a. Isheemiline haavand isheemia b. Lokaalne nekroosikolle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tekkepõhjused ja -mehhanism
Roosna-Alliku mõisa interjöör, 1786. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Jacques Germain Soufflot. Pariisi Pantheon. (varaklassitsism) Jacques Ange Gabriel. Väike-Trianon, loss Versailles pargis (varaklassitsism). Barthelemy Vignon. Madeleine`i kirik Pariisis (ampiirstiil). Etoile, Tähe võidukaar Pariisis. Jean Francois Chalgrin. Tähe võidukaar Pariisis. C. Percier ja P.A. Fontaine. Carrousel´i võidukaar Pariisis. Jean Baptiste Lepere. Vendome´i sammas Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Venemaal. J.B. Vallin de la Mothe, A. Kokorinov. Peterburi Kunstiakadeemia (1764-1788). Andrejan Zahharov. Admiraliteedihoone Peterburis (1806-1823). Carlo Rossi. Paleeväljak koos Aleksandri samba ja Peastaabi kaarhoonega (1819-29). Carlo Rossi. Paleeväljak koos Peastaabihoonega. Carlo Rossi. Peastaabi kaarhoone.
harilikult lõikuvad tsentraalset platsi kontsentriliselt piieavad ringtänavad. Champs - Élysées (Elüüsiumi väljad). Pariisi kuulsaim avenüü. sai selle nimetuse 1709.a. Ulatub Tuilerie`st Tähe e. de Gaulle`i väljakuni. 2,1km pikk, 80m lai. Tänavasein on ühtlane 20m kõrgusel jooksva karniisi all. Rivoli tänav 35m lai, 18,4m kõrgusel karniis (4 korrust + mansardkorrus). Autorid: Percier, Fontaine ja Chalgrin. Tänav ühendab Concorde`i ja Bastille`i väljakuid. Concorde'i väljak ehitatud 1757-1779 Jacques-Ange Gabriel`i poolt. Algselt seal giljotineeriti. Praeguse nime sai 1795.a. Tänapäevase ilme andis arhitekt Hittorf 1836-40. Väljaku keskel on Luxori templist pärit Egiptuse obelisk, mille 1831.a. kinkis Louis-Philippe`ile Muhamed-Ali. Sammas püstitati 1836.a. ja on 23m kõrgune, see on 3300 aastat vana ja kaalub enam kui 220 tonni. Grande Arche kavandati 1982.a
lüürilise mõtisklus. Sonett kulmineerub neljateistkümnendas värsis vaimuka puändiga. Tuntumad kirjanikud: Dante, Petrarca, Shakespeare. Eestlased: Marie Under. Valm- õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Tuntumad kirjanikud: Aisopos, Fontaine Eestlased: Tamm, Raud. Ballaad- lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik. Kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Kirjutatakse kangelased, õnnetus armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntumad kirjanikud: Schiller, Burns, Puskin. Eestlased: Tamm, Bergmann, Marie Under. Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos
Poeem- lüürikažanr, lüroeepiline tekst, pikem jutustava sisuga luuletus e luulevormis räägitud lugu. Vabavärss- luulestiilivõte, luuletuses ei teki riimiskeemi, sõnade riimumine pole eesmärk. Miniatuur- eepikažanr, lühike,lüüriline lugu, kus luuakse meeleolupilt koos filosoofilise mõttearendusega. olulised inimene, ilu, loodus, armastus, emotsioonid jne. ___________Voltaire “Candide” paroodia , Rousseau “Emile” romaan, La Fontaine “Katkuhaiged loomad” valm, La Rochefoucauld “Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid" aforismi kogu , Moliere “tartuffe” komöödia, Defoe “Robinson Grusoe elu ja kummalised seiklused” romaan, Swift “Gulliveri reisid” romaan.
aastal valmib film , mille peaosas on John Travolta ja Olivia Newton-John, mis osutub ka edukaimaks muusikafilmiks läbi aegade. Kuid "Grease" jäi meeste ainukeseks tähelennuks! Grease" tegelased Tallinna Nukuteatri lavastuses: Danny Priit Võigemast ,Sandy Liisi Koikson, Rizzo- Evelin Pang, Frenchy- Ingrid Isotamm, Marty- Kelli Uustani, Jan- Karin Tammaru, Kenickie- Veikko Täär, Doody- Andero Ermel, Roger- Jaagup Kreem, Sonny- Andres Roosileht, Telesaatejuht- Reet Linna, Vince Fontaine- Sepo Seeman, Kaitseingel- Mart Sander ning lisaks veel üle 60 tantsija , laulja ja näitleja. Tegijad: Lavastaja Andres Dvinjaninov. Temas tekitas muusikal alguses vastakaid tundeid. Kuid hiljem, kui tükk oli juba lavavalmis, veendus ta kui hea etendusega on tegemist. Tal oli juba 10 aastat olnud soov tuua Grease Eesti lavadele. Muusikal oli väga edukas, piletid olid juba enne esietendust välja müüdud ning ükski vaataja ei pidanud pettuma
Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens. Leto purskkaev. Versailles' pargi peaallee. 4.Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. Leonardo da Vinci. Leda ja luik. (Kaks 16. saj. koopiat kaduma läinud orginaalist.)
tegelased, kellele kuulus tema austus. Antiikse templi foonil asuva trooni jalamil istuvad, seljad vastakuti, personifitseeritus noor Ilias ja vana Odysseus. Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll
3 Kulminatsioon teema haripunkt pingelisem hetk, järgneb pööre lahendusele .4 Pööre otsustav muutus, mis juhib lõpplahenduseni .5 Lõpplahendus õnnelik või õnnetu lõpp .6 Valm õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, pärineb Idamaadest, muutus iseseisvaks zanriks 1.sajandil. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. ä osa : sündmus ja moraal (Jean de la Fontaine "Lõvi ("ja hiir Anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, milles on kolm proosa põhielementi : karakterid, süzee ja tegevusaeg ning koht. Need levivad enamjaolt suuliselt, ([kuid ka ajalehtede kaudu. (L.Tungla "Oi-oi, Juku" [kogumik : Liigid Seikluskirjandus üks vanimaid proosaliike, mis pärineb juba antiikajast. Eriti palju hakati kirjutama 19.sajandil. Seiklusromaan põhineb huvitaval seiklustikul (H.Pyle "Kuulsa Robin ,"Hoodi lustakad seiklused (................
· ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel · ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. · ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. · Klassitsistliku komöödia tunnused- nali (jant), moraal 3. Fontaine valmimeister · Rohutirts ja sipelgas, Rebane ja viinamari, Hunt ja lambatall, Katkuhaiged loomad · Need räägivad peamiselt loomadest, aga ka puudest ja kividest · Ta rõhub valmide tavapärasele lõppmoraalile 4. Valgustuskirjandus · 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. · Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva
pul kaasaelaist, kaastunnet ja hirmu. 45. Valm - petliku vi pilkava sisuga eepiline lhiteos, kas vrssides vi proosas.Valmides naeruvristatakse inimeste ja hiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sndmus, teises antakse petlik jreldus ehk moraal. 46. Vanakreeka valmimeister oli Aisopis, inetu krakas frgia ori, teda peetakse valmianri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51
Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens. Suureks saades kaitsesid sõjakad lapsed Letot kõigi ründajate ja solvajate eest. Ühel päeval uhkustas Teeba kuninganna Niobe oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli ainult kaks last. Kättemaksuks oma emale osaks saanud solvangu eest tapsid Apollon ja
keskpunkt: Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Louis XIV soosis kunstide arengut, tema õukonnas oli mitmeid muusikuid ning kirjanike. Seepärast saigi Louis XIV sajandist Grand Siècle (Suur Sajand). Et silmapaistvad kunstnikud saaksid säilitada oma positsiooni, oli Louis valmis maksma neile pensioni. Nende nimekiri 1663. aasta kohta on säilinud, mil ülevalpeetavaid oli kolmkümmend kolm. Kuningas puutus kokku ajastu kolme väljapaistvama kirjanikuga: Molière, La Fontaine ja proua de Sévigné. (Dunlop, 1999) Prantsuse õukond oli eeskujuks kogule Euroopale. Prantsuse keelest sai seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keel. Samuti dikteeris õukond Euroopa moodi ning kokakunsti. Versaille's aga ka levinud kombelõtvus, kuningas ise oli üks eesrindlikumaid. Kuningas Louis XIV oli lugematul hulgal armukesi. Kaheteistkümne aastaselt armus ta marssal Shombergi naisesse, kes oli omal ajal olnud kadunud kuninga Louis XIII soosik.
Valmi mõiste - Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid.Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Tuntuimad valmimeistrid Aisopos, Jean de La Fontaine, Ivan Krõlov Valgustuse üldiseloomustus - Valgustus on vaimne liikumine, mis tähistas Lääne-Euroopas 18. sajandil kodanluse tormilist vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele, eelkõige absolutismile. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks
Prantsuse. „Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid“ - teos, kus võtab kokku oma eluvaatlused, moraalsed sententsid ehk maksiimid. Tähtis on moraalne tõdemus/ järeldus võimalikult lühidalt ja väljendusrikkalt kokku võtta ainsasse-paari-kolme lausesse. Vaatluste psühholoogiline varjundatus. Peateema näivuse ja tegelikkuse vastuolu. 16.XVII sajandi luule: John Donne (MKL), Francisco de Quevedo (Valik luulet, MKL), Luis de Góngora (MKL), Paul Fleming (MKL), La Fontaine (Valmid, MKL) Donne: Shakespeare’i kaasaegne. On peetud andekaimaks tolle aja nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Paratamatult irooniline varjund, eriline mõttetihe keskkond. Armastajad – sirkli kaks haru. Suur osa varajast luulet varjamatult satiiriline. Gongora: Eelistas maisest kärast eemale tõmbunud elu
muuseum lagunes koost. 1800. aasta 9. novembril õnnistasid Napoleon ja Josephine sisse Antiigimuuseumi selle uues asukohas Austria Anne'i endises elukohas Petite galerii esimesel korrusel. Ülemised korrused olid liiga nõrgad, et marmori raskuse all vastu pidada. Seal said külastajad imetleda Vatikani ja Florence'i muuseumide skulptuure koos Prantsusmaa kuningliku pere ja aristokraatide kollektsioonidega. Palee laiendamine ja kaunistamine usaldati arhitekt Fontaine'le. Carré salong ja Suur galerii said omale uue suurejoonelise trepi. Tuileries poolt Louvre'i suunas ehitati uut põhjatiiba paralleelselt Rivoli tänavaga. 1806. aastal ehitasid Percier ja Fontaine pisikese triumfikaare. 1808. aastal kujundas Denon selle kaunistuste ja kujudega tähistamaks Prantsuse sõjaväe võite. Üles paigutas Denon neli antiikset pronkshobust Püha Marki basiilikast Veneetsias. Hobused tagastati Veneetsiale 1815. aastal. 1824
missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi tunnetele täielikult- nii kipub hingevalu ja kurbus F luuletustes valitsema unistuste üle harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda. Seevastu hindas ta kõrgelt loodust ülistavaid kirjanikke nagu Boccaccio ja Rabelais, kellelt laenaski materjali oma esimeseks menurikkaks teoseks ,,Värssjutud ja novellid". Sai mõjutusi kaasaegsest vabameelsest epikuurilik-materialistlikust filosoofiast. La F sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid ,,Valmides". Valmid olid kirjutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, kus
salmideks. Vaatus - Draamateose suurim koostisosa. Tavaliselt on näidendid jagatud 2-3 vaatuseks. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes - arg jne) Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Koosneb 2 osast - 1 osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. [Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob Tamm, Mart Raud] Vanasõna - Lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Vanasõnu kasut. mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Võrdlus - Nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Ülesandeks on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang.
de Quevedo ,,Unenäod" ,,Kelm don Pablose elukäik" Saksa: *M.Opitz ,,Raamat saksa poeetikast" *P.Fleming *Tirso de Molina draama- ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" komöödia-,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" ,,Vaga Marta" *P.Calderon de La Barca ,,Armastus,au ja võim" ,,Kindlameelne prints" ,,Zalamea kohtunik" ,,Õhu tütar" ,,Imevõlur" ,,Elu on unenägu" ,,Suur maailmateater" KLASSITSISM Prants: *Rene Descartes ,,Arutlus meetodist" *Nicolas Boileau ,,Luulekunst" *Jean de La Fontaine ,,Värssjutud ja novellid" ,,Valmid" *Pierre Corneille ,,Cid" ,,Horatius" ,,Cinna" ,,Polyeuctus" *Jean Racine ,,Aleksander Suur" ,,Andromache" ,,Britannicus" ,,Iphigeneia Aulises" ,,Phaidra" *Jean de La Bruyere ,,Karakterid e Selle sajandi kombed" *Moliere ,,Naeruväärsed eputised" ,,Tartuffe" ,,Don Juan" ,,Misantroop" 4.UUED ZANRID JA ZANRINÕUDED BAROKK *rahvuslik draama-palju tantse, põnev, narrid *mõõga ja mantlikomöödia-
valgus tuleb katuseavadest. Hoone pääseb hästi mõjule ka oma hea asukoha tõttu - see on laia tänava lõpus. Arvukatest triumfikaartest on kõige võimsam Tähe triumfikaar, autoriks ja ehituse alustajaks Jean Francois Chalgrin (1739-1811). Roomas asuv Septimus Severuse kaar sai eeskujuks Carrouseli väljaku triumfikaarele, mille ehitasid Napoleoni nn. ametlikud arhitektid Charles Percier (1764-1838) ja Pierre Francois Leonard Fontaine (1762-1853). Nad proovisid ellu viia keisri soovi kujundada Pariisist Euroopa keskus, kus oleks sama uhke ja rikkalik arhitektuur nagu omaaegses Rooma impeeriumis. Nende teene on ampiirstiili juurutamine ka sisekujunduses ja mööblikunstis. Ampiiri-ajastule oli omane ka triumfisammaste püstitamine. Austerlitzi lahingus saadud võidu auks lasi Napoleon püstitada samba Vendôme'i väljakule. Töö teostasid Jacques Gondouin (1737-1818) ja Jean Baptiste Lepère (1761-1844)
– Ene- Liis Semper,Valguskunstnik – Palle Palme,Koreograaf – Jüri Nael Soengu- ja grimmikunstnik – Tiiu Luht,Kontsertmeister – Zoja Hertz Tõlkijad – Villu Kangur ja Tõnu Oja “Grease” tegelased: Sandy-Liisi Koikson, Danny-Priit Võigemast, Rizzo-Evelin Pang, Frenchy-Ingrid Isotamm, Marty-Kelli Uustani, Jan-Karin Tammaru, Kenickie-Veikko Täär, Doody-Andero Ermel, Roger-Jaagup Kreem,Sonny- Andres Roosileht, Patty Simcox-Karin Lätsim, Cha-Cha-Maiken Scmidt,Vince Fontaine - Sepo Seeman,Telesaatejuht-Reet Linna, Johnny Casino-Bert Pringi, Kaitseingel - Mart Sander Laval üle kuuekümne laulja, tantsija ja näitleja SISUTUTVUSTUS Danny ja Sandy kohtuvad suvel, armuvad ning neist saab suvekuudeks paar. Kuid mõlemad teavad, et see ei kesta kaua, sest nad lähevad eri koolidesse. Kui aga Sandyt tema lakk-kingade pärast kloostrikooli vastu ei võeta, satub ta koos Dannyga ühte kooli.
,,Taasleitud paradiis" (1671) Martin Opitz. (1597-1639) Raamat saksa peetikast 1624. Opitz on mõjutatud prantsuse renessansi ,,Plejaadi" rühmitusest ja klassitsismist (kirjutas ette õigesd zanrid, värsid). Ta nõuab luulelt selgust ja loogikat, kuid ta ei välista tundeerutust. Peab saksa keelele sobivaimaks silbilist-rõhulist värsisüsteemi ning kindlaks määratud silb- ja rõhuarvuga värssi. Opitzi eeskujul luuletasid ka esimesed sakslastest estofiilid. Jean de la Fontaine (1621-1695) ,,Värssjutud ja novellid" kergemeelne, laenatud süzee, fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad. Valmid olid kujutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna-ja riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust. Gongora (1561-1627) Tema luule sai kuulsaks oma iseäranis kujundirikka ja keerulise, nö hämara väljenduse poolest
Kaudselt ilmnes selles klassikaline liigendusprintsiip: ülemine kaarvõlvide rida mõjub ehitist krooniva simsina. Iga ehituseks kasutatud lubjakivist blokk kaalub 6 tonni, kusjuures omavahel on need ühendatud mitte mingi sidusa aine, vaid raudklambritega. Ehitust alustas Agrippa umbes 19 a. e. m. a, aga lõpetati see rohkem kui sajand hiljem Trajani valitsuse ajal (98-117 a. m. a. j). Akvedukt tõi vett 50 kilomeetri kauguselt Fontaine d´Eure allikatest, et varustada linnaelanikke päevas 400 liitri veega inimese kohta. Aastal 1985 võeti see ka Unesco Maailmapärandite hulka. Augustus lasi endale ehitada esimese Rooma keisrite mausoleumi. See matkis etruskide tumulust, kuid oli kümneid kordi suurem ja kivist. Mausoleumi diameeter oli umbes 90 m ning see on säilinud varemetes. Hauamonumentide näiteks võib tuua ka Eurisacuse hauamonumendi. Motiivina on seal kasutatud tellija ametitunnust: leivaastjat
,,Suveöö unenägu" ). Aisopos Aisopost peetakse tõeliseks valmi loojaks. Kreeka valm ei ole väga kindlate piiridega zanr, sellele on lähedased ka teised vormid nagu pärimus ja jutt. Valmi eristab enamasti selles esinev moraal, mis annab edasi mingi sõnumi või õppetunni, kuid kreeka valmid võib õpetlik sõnum ka puududa. Aisopose tegelasteks on tavaliselt loomad, aga ka inimesed ja taimed. Kreeklastelt jõudis valm paljude teiste rahvaste kirjandusse: J. de La Fontaine, G.E. Lessing, I.Krõlov. Aisopose enda elust jutustab valmidega läbipõimitud ,,Aisopose elu", mis oli kreeklaste seas väga armastatud juturaamat. Lukianos Lukianose loomingusse kuulub palju sofistlikke lühipalu ja retoorikaharjutusi. Vanemas eas hakkas ta kirjutama sokraatilises zanris satiirilisi dialooge. Lukianost iseloomustab sarkasm, eriti usuküsimustes ( sealhulgas ka tärkava kristluse vastu). Katkendis Lukianose dialoogist
3.eristati kôrget (tragöödia) ja madalat (komöödia) stiili 8 4.püüti kôlbeliselt môjutada ja ôpetada 5.riimilise luule nôue 6.taaselustati aforism ja valm 7.näidendis aja-, koha-, tegevusühtsus 8.näidend värssides, tegelased suurtsugu päritolu, mängiti lossides Aluseks Descartes'i filosoofia: "môtlen, järelikult olen" Esindajad: prantsuse Nocolas Boileau "Luulekunst" Jean de la Fontaine valm Francois de la Rochefoucauld maksiim Moliere komöödia saksa Martin Opitz poeetikareeglid La Fontaine lk. 172 uus ôpik eeskujuks antiigist Aisopos ja Phaedrus maailmakirjandusse kuuluvad tema 12 raamatut "Valme", millega ta on tugevasti môjutanud Euroopa hilisemat satiirilist kirjandust "Rohutirts ja sipelgas", "Hunt ja lambatall", "Rebane ja viinamarjad" MKL "Katkuhaiged loomad" ja "Aednik" ava môte
kasvatajalt, silmapaistvalt kirikuajaloolaselt ja oraatorily piiskop Bossuet'lt. Lois'il oli kaasasündinud hea maitse ja elegants, kogu õukonna rituaali oli ta ise läbi mõelnud ja teostas selle grandioosse etendusena. Sel ajal tulid õukonda need, kes tegid oma sajandi kirjanduse kuulsaks ja kujundasid selle stiili Francois de La Rochefoucauld, Jean de La Fontaine jm. Lavastati Molière'i komõõdiaid ja Corneille'i tragöödiaid, nooremate kirjanike seast tõusis aga esile Jean Racine. Kõiki klassitsistliku draama põhimõtted võtis aga kokku ajastu autoriteetseim kriitik Nicolas Boileau (1636-1711) oma traktaadis ,,Luulekunst" (1674). Poeet peab tema järgi matkima loodust, kuid seda, mis on looduses tõene ja üldkehtiv saab märata ainult mõistus. Boileau peab kunstiteoses hädavajalikkuks ratsionaalset korrastust. Samas peab luuletajat
1869 Aristide Berger (prantslane) veejõul töötav generaator (hüdroelektrijaam) 1872 Zenobe Gramme (belglane) tööstuslik generaator 1966 Rance (prantslane) loodete elektrijaam (toodab elektrit tõusu ja mõõna energiast) 2000 Islay saare (sotlane) lainete elektrijaam ELEKTRIVOOLU ÜLEKANNE Madal (toodetakse)- kõrgepinge(trantspordidakse)- malapinge(kasutatakse) [muidu läheb kaotsi elektrit] 1873 I riiklik elektrifitseerimis kava Prantsusmaal Hippolyte Fontaine 1882 Marcel Deprez kõrgepinge liinid 1885 William Stanley (ameeriklane) trafo ELEKTRIVOOLU KASUTAMINE 1801 Humphry Davy hõõglamp/kaarlamp 1879 Thomas Edisoni elektripirn 1901 Cooper Hewitt elavhõvedalamp 1930 George Elmer Inman fluoresentslamp 1908 William Coolidge wolframhõõgniit 1912 Bellings Company töötas välja elektriradiaatori 1970 Hoffmann (sveitslane) valgusdiood LED ELEKTRIMOOTORI LOOMISE AJALUGU 1821 M
57. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne). valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Maailmakirjanduse tuntumad valmimeistrid on Aisopos (6. saj e.Kr), Jean de la Fontaine (1621 -1695), Ivan Krõlov (1769 -1844); eesti kirjanduses Jakob Tamm (1861 -1907), Mart Raud (1903 -1980). Näiteks: Rebane ja viinamarjad Kord näljast aetud rebane püüdis viinamäel Haarata marju kõrgelt, hüppas kõigest jõust. Kui kätte ei suutnud saada, ütles lahkudes:
57. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne). valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Maailmakirjanduse tuntumad valmimeistrid on Aisopos (6. saj e.Kr), Jean de la Fontaine (1621 -1695), Ivan Krõlov (1769 -1844); eesti kirjanduses Jakob Tamm (1861 -1907), Mart Raud (1903 -1980). Näiteks: Rebane ja viinamarjad Kord näljast aetud rebane püüdis viinamäel Haarata marju kõrgelt, hüppas kõigest jõust. Kui kätte ei suutnud saada, ütles lahkudes:
raamatukogudel, raamatukogundusel ja bibliograafial on tihe seos infoteadusega. Nende käsitluste kohaselt võib infoteaduse juuri otsida juba sumerite riigist ja infoteaduse institutsionaliseerumist nähakse raamatukogude tekkes. Uurijad, kes rõhutavad infoteaduse ja bibliograafia tihedat seost, näevad kaasaegse infoteaduse varaseid teoreerilisi juuri Euroopa 19. saj dokumentatsiooni traditsioonis ja viitavad Paul Otlet'le ja Henri la Fontaine'le, kes rajasid Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi. MÕJUTEGURID Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv. Alates 1960ndatest aastatest räägitakse üha sagedamini info üleküllusest, infouputusest või infoplahvatusest. Informatsiooni kiire kasvu tõttu saab rääkida infoväsimuse sündroomist või info ülekülluse sündroomist
annaabi.ee 
