,,Tasuja" I osa Oli 13. sajand. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli maamehe Tambeti oma. See mees oli pärisperemeheks saanud nii, et(sellel ajal olid ju peaaegu kõik Eestlased orjad)Tambeti isa, Vahur, kes oli väga tugev, oli Tallinna piiskopi ori. Ta põgenes metsa. Piiskop leidis Vahuri üles ning tahtis teda piitsutada. Siis tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest
Tegelased: Tambet- maamees; Vahur-Tambeti isa; Piiskop; lossi sulane; Vahuri naine; Tambeti naine; Tambeti poeg Jaanus ehk Tasuja; Oodo ja tema koer Tarapita; Oodo õde Emmi; kubjas; rüütel Konrad Raupen; Prohveti Pärt ehk Bartholomäus ehk Bartel Löwenklau; koljat Rebase Rein; Kuuno Rainthal; Maanus; Maanuse isa 1) 13. sajandi algul sattus eestlane isevärki naabrite keskele, kes omavahel tihti sõdisid 2) Vahuri põgenemine metsa, tema surm ja õpetussõnad oma pojale Tambetile, kes nendest kinni ei pidanud nendest pidas kinni hoopis tema poeg Jaanus
Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei joonud hundipiima, onu Vootele & Leemeti & Intsu seiklused metsas, Põhja Konn jälle, sõnajalaõie otsimine & Meeme ilmumine, 6. lk47 - Leemet mõistatab Põhja Konna ja temani viiva võtme üle, onu Vootele selgitab Meeme tegusi, Ints & Leemet lähevad sõrmusega Põhja Konna otsima, Ints tapab munga kes võttis Leemeti sõrmuse, Ints kutsub vaskussi sõrmust munga kòhust otsima 7
mõista anda, et ta Hiie endale naiseks võtaks. Leemet aga ei tunne esialgu Hiie vastu huvi, vaid armub hoopis külavanema tütresse Magdaleenasse, kelle elu ta ka päästab. Magdaleena keelitab Leemetit külasse elama jääma, kuid Leemet tunneb seal olles vaid masendust ning kurbust, kuna ta näeb inimkonda alla käivat otse tema silme ees. Naastes metsa, tuleb tal Hiie päästa hiietark Ülgase ning Hiie isa Tambeti planeeritud ohverdamisest haldjatele. Nimelt uskusid Ülgas ning Tambet, et Hiie, noore neitsist neiu, ohverdamise läbi kerkib ohvrisuitsust nende ette taas muistne maailm ja inimesed naasevad metsa elama. Päästes Hiie, armub Leemet temasse ning nad põgenevad maismaalt saarele, kust nad avastavad Leemeti vanaisa, keda oli pikka aega 4 surnuks peetud, kuid kes on täie tervise juures ning kellel on grandioosne plaan ehitada endale
ning sugupõlve jätku pärast, püüdes Leemetile mõista anda, et ta Hiie endale naiseks võtaks. Leemet aga ei tunne esialgu Hiie vastu huvi, vaid armub hoopis külavanema tütresse Magdaleenasse, kelle elu ta ka päästab. Magdaleena keelitab Leemetit külasse elama jääma, kuid Leemet tunneb seal olles vaid masendust ning kurbust, kuna ta näeb inimkonda alla käivat otse tema silme ees. Naastes metsa, tuleb tal Hiie päästa hiietark Ülgase ning Hiie isa Tambeti planeeritud ohverdamisest haldjatele. Nimelt uskusid Ülgas ning Tambet, et Hiie, noore neitsist neiu, ohverdamise läbi kerkib ohvrisuitsust nende ette taas muistne maailm ja 3 inimesed naasevad metsa elama. Päästes Hiie, armub Leemet temasse ning nad põgenevad maismaalt saarele, kust nad avastavad Leemeti vanaisa, keda oli pikka aega surnuks peetud, kuid kes on täie tervise juures ning kellel on grandioosne plaan ehitada endale inimluudest tiivad
· Prohveti Pärt Elas koopas. · Kuuno Rainthal Rüütel, kes soovis Emmiga abielluda. · Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur? V: Vahur oli Tambeti isa nind Tallinna piiskopi ori. 4) Kuidas Vahur endale talu? V: Kui Vahur metsa põgenes, tahtis piiskopp teda tappa, aga järsku tuli metsast karu ja piiskopp palus Vahuril see tappa ning lubas vastutasuks maid anda. Vahur tappiski karu. 5) Kes oli Tasuja? V: Tasuja oli Jaanus. 6) Kes olid Oodo ja Emmi? V: Nad olid lossihärra lapsed, kes elasid Lodijärve lossis. 7) Miks peksti Maanust ja kes teda aitas
kohe tagasi ja oli imestunud. Oodo läks ruttu minema ja Emiilia läks tema järgi. Oli möödunud juba viis aastat, ning Jaanus polnud enam sellest ajast lossis käinud ja nendega kokku saanud. Ühel päeval kõndis Jaanus lossist mööda ja oli kuulnud, et lossihärra oli surma saanud. Uus lossihärra oli Oodo. Maanus oli tulnud öösel Jaanuse juurde peitu kuna ta kartis, sest teda oli lossis karistatud. Päeval tuldi teda otsima, esimesena tulid teda otsima metsa Tambeti talust. Tegelikult oligi Maanus seal. Jaanus ütles talle ruttu, et ta peitu läheks lakka. Tambet läks õue esimesena ja ta sai kõva hoobi Oodolt, et Tambet langes maha ja oli võimetu. Ta vaatas kuidas Jaanus võitles rüütlitega ja Jaanust aitasid sulased, kes järjest surma said. Lõpuks põgenes Jaanus sisse, kõik mõtlesid, et ta on nüüd lõksus ja pistsid Tambeti talu põlema. Keegi ei mõelnud, et ka talus võib salakäikusid olla nagu lossiski
Tasuja Eduard Bornhöhe See lugu toimus Eestis 14 sajandil Tallinna lähedal, paksus metsas asuvas talus ja selle ümbruses .Jaanus oli Tambeti poeg, kes omakorda oli Vahuri poeg. Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga
Tasuja Eduard Bornhöhe Kuidas ja miks sai Jaanusest Mässaja/Tasuja? Jaanus oli Tambeti poeg. Ta oli väga tark kuna käis kloostris koolis ja luges palju. Jaanus oli hea mees. Ta hoolitses teiste eest ja ta oli salaja armunud Emmase. Kuigi Jaanus elas pealtnäha tavalist elu sai temast mässaja. See tõstatab küsimuse kas Jaanus oli tegelikult ka hea ja miks ta niimoodi muutus? Jaanuse muutumine ei toimunud ilmselt üleöö. Muutuste algusele andis tõuke hommik, mil rahulikult elava Jaanuse akna alla tuli talupoeg Maanus. Jaanus võttis Maanuse enda hoole
Tasuja Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu
"Tasuja" Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu
Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus
Eduard Bornhhe on kirjutanud jutustuse Eesti vanast ajast. Selle jutustuse nimi on TASUJA ning selle raamatu tegevus toimub Eesti piinal philiselt luna osas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas vga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Miste- vaba mees oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu tiesti mtlematu asi, sest tol ajal olid kik talupojad misnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sbrad. Tema sbrad olid krgest soost: Lodijrve lossi noorhrra Oodo ja tema de Emilia. Sbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju koos. Nad tlitsesid vga vhe ja kui sedagi siis leppisid ka
Tasuja lühikokkuvõte Eduard Bornhöhe on kirjutanud jutustuse Eesti vanast ajast. Selle jutustuse nimi on "TASUJA" ning selle raamatu tegevus toimub Eesti pinnal põhiliselt lõunaosas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas väga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Mõiste `vaba mees' oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu täiesti mõtlematu asi, sest tol ajal olid kõik talupojad mõisnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sõbrad. Tema sõbrad olid kõrgest soost: Lodijärve lossi noorhärra Oodo ja tema õde Emilia. Sõbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju. Nad tülitsesid väga vähe ja kui sedagi, siis leppisid ka kohe ära,
Tasuja Eduard Bornhöe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud neljateistkümnenda sajandi sündmusi. Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees, millest tuli ka talu nimi- Metsa talu. See talu kuulus ühele maamehele Tambetile kes, erinevalt teistest eestlastest, ei olnud ori. Tambeti poeg Jaanus läks ükskord oma isaga kaasa, kui see omi asju Lodijärve lossis ajas ning Jaanus kohtas lossiõuel Oodot ja Emmit, ehk Emiiliat ning nende koera Tarapitat. Jaanus sai nendega kähku sõbraks. Niimoodi hakkaski Jaanus Lodijärve lossi juures käima, nii isaga kui ka iseseisvalt. Mitme aasta pärast, kui sõbrad enam nii väga ei suhelnud, suri lossihärra ja noor Oodo sai juhtimisjärje endale. Ühel päeval, tulnud Jaanuse poole sõber külast, Maanus
Vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõnade, rahva kannatuste nägemise ja isiklike karmide kogemuste mõjul kokkupõrkes feodaalidega. Rõhujate julmust, ülbust ja närusust on otseselt täie eredusega näidatud Lodijärve noore feodaali Oodo von Raupeni kujus. Feodaali niinimetatud ,,rüütliomadused" avalduvad juba lapsepõlves, põhjustades ühtlasi riiu ja kokkupõrke ka Jaanusega. Oma vägivallategudele paneb lossiisand krooni Metsa talu hävitamisega ja Tambeti elusalt matmisega lossikeldrisse. Põlguse ja terava irooniaga on kujutatud ka rõhujate alatut käsilast Lodijärve kupja näol, kes on orjastatud rahva õel vaenlane. Jaanus eestlaste legendaarse Tasujana algatas Jüriöö ülestõusu ja oli vabadust ihkavate eestlaste juhiks ning eeskujuks mitmes lahingus. Nad suundusid oma salgaga ka appi teistele eestlastele Tallinna all, kuid said seal kõik koos hävitava kaotuse ning
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta.
kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all Jaanus ja Emmi rääkisid ja siis tuli rüütel kuuno ja nad hakkasid minema. Ühel üäeval kui Maanus Ennast jaanuse juurde peidis tulid rüütlid ja põletasid maja maha ja võtsid Tambeti vangi. Aastaid hiljem tuli Tasuja oma salgaga Lodijärve lossi vallutama. Kui Tasuja sisse pääses tormas ta keldri ja nägi oma seal oma isa. Jaanus sai vihaseks ja tormas üles Oodo juurde ja tappis ta. Hiljem ilmus sõnumitooja ja ütles vennad Tallinna all on hädas. Tasuja oma salgaga millest osa oli langenud ratsutasid Tallinna poole:kohale jõudes Tasuja teadis kohe, et siis enam võitu lootust pole.
Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli ülbe ja ennasttäis.Lootes,et see mis tema ütleb,see ka nii on.Lõppus maksis see talle kätte. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid.Jaanus ja Emma oli loo alguses suured sõbrad.Aga nende sõprust lõhkus Oodo ülbus ja põikpäisus. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?
Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid? Jaanus ja Emmi olid head sõbrad. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Talupojed pidid tööd tegema, Taanlaste ja Sakslaste heaks
Jaanus käis ühe targa endise rüütli juures õppimas Ladina keelt ja sõjakunste. Viie aasta pärast läks Emiilia tallu ja kohtas seal Jaanust. Jaanus läks külla ja läks ühte majja seal oli kubja poolt peksu saanud väike Maanus. Ta oli põgenenud. Jaanus aitas teda. Ühel õhtul tuli Maanus Jaanuse juurde varjupaika otsima kupja eest. Kubjas tuli sinna järgi. Sulased viskasid ta välja. Vahepeal oli Oodo lossihärraks saanud. Nii algaski vaen. Läks võitluseks uue salgaga. Poolsurnud Tambeti kolm sulast oli saanu surma. Jaanus põgenes aita. See pandi põlema, Jaanus põgenes salakäigu pidi. Arvati et Jaanus sai surma.1343.ndal aasta jüriööl peatub üks ratsanik mäel. Mäss on käimas. Kõik eetlastest orjad kogunesid kokku ja hakkasid saksasi ründama. Tasuja oli Jaanus. Ta pidas nõu vanematega ja Tasuja läks Lodijärve lossi vallutama. Ta pidi lossi ära vallutama 3 päevaga. Seda ta ka tegi. Emiila tahtis alastust endale ja ta peigmehele, selle ta ka sai
EDUARD BORNHÖHE TASUJA Jutustuse toimumisaeg on 13. sajandi algus. Eestlaste elujärg oli sel ajal väga raske. Sõdadest laastatud maa, rahvas elas pärisorjuses ja ebausu kütkes. Kroonikakirjutaja Kelch on üles tähendanud, et Eesti- ja Liivimaa oli sel ajal mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu! Jutustuse tegevuspaik asub Harjumaal, Tallinna lähedal, Lodijärve lossi maade äärealal. Metsa talu pärisperemehe Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli suur ja tugev noormees. Ükskord sai tal sakste nüpeldamisest villand ja noormees läks metsa pakku. Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta
10 jaanuaril 2013 ilmus see romaan prantuse keelde tõlgituna Raamatust Raamat sümboliseerib keele hääbumist ning globaliseerumist. Uued elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Meeleheitlikult üritatakse oma juurtest kinni hoida ja ei suudeta kohaneda.Kivirähk laseb oma raamatus loo kangelastele kui ka vaenlastele osaks saada suurest julmusest . Tegelased Haldjate uskujad: Perekond: Tambet Leemet-peategelane Tambeti tütar Hiie Salme-õde Hiietark Ülgas Õe mees Mõmmi Ema Linda Metsaelanikud: Vanaisa Pärtel-Leemeti sõber Onu Vootele Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena
Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas. Ta ei varjanud vabadust. Armastas liikumist ja varakuhjamist. Ei hoolinud isamaa õnnetustest. Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata. Jaanus leidis ta lossis surnult seina külge aheldatuna. Oli Tambeti poeg. Õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Oli hea südamega (ravitses Saare Maanust ja riskis enda eluga, et Maanust päästa ,täitis Emmi palveid). Pidas meeles Vahuri soovitust vabadust varjata. Talle meeldis mööda koduseid metsi ringi luusida. Luges raamatuid ladina keeles. Nooruses mängis ta Oodo ja Emmiga. Läks Oodoga tülli. Teda peeti targaks meheks. Pärast kodu põlemist tunti teda Tasujana. Pärast isa leidmist lossis tappis ta Oodo.
Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis Pööriööl. Kohtuti Meemega. 6.Võti käis valvuri käest valvuri kätte ja oli hästi peidetud aare. Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele
Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et oksad tema ema all hakkavad kohe murduma. Kui Leemet kõndis metsas, siis tema ema lehvitas vahest talle kusagilt kõrgelt kuuse otsast. Hale koht tundus mulle, kui Hiie pidi enda vanemate Tambeti ja Malli käsul jänestel päid maha raiuma, et neid huntidele sööta. Huntidele oli sööki vaja, sest neid peeti laudas. Hundid andsid metsa parimat piima. Teravmeelne tundus mulle koht, kus Näide huumori kohta : Kui inimahvid Pirre ja Räägu räägivad enda täi kasvatusest. Täid elavad puurides. Nad otsustavad kasvatada kitse suuruse täi. See õnnestub neil. Kui Pierre ja Räägu kolivad puu otsa, et saada veel ürgsemad eluviisid, võtavad nad
Tasuja Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truud...
tegema kõike Vootele – Leemeti onu, elutark ja arukas tegelane, oskab väga hästi ussisõnu Tölp – Leemeti vanaisa, iidne sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas vanamees Madu Ints – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber Pirre ja Rääk – viimased ahvinimesed metsas, kes oskavad ka lisaks ussisõnadele ka täide keelt Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut. Hiie – Tambeti tütar, väiksena vaikne ja tagasihoidlik, kasvades muutub ta armsamaks, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks Pärtel/Peetrus – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti.
13.JÜRIÖÖ. Oli algust tehtud Jüriöö Ülestõusuga. Süüdati paljud mõisad. Padise klooster Lodjajärve loss JAANUS = TASUJA 14.Valiti vanemad neid oli neli. Hakati piirama Lodjajärve lossi. Sõnumitooja tuli halva sõnumiga. Landmeister tulnud Harjumaale ja poob ja tapab kõik mis tee peal ette jääb. 15.Mässajad läksid tormijooksule I ei õnnestunud II aga õnnestus. Tasuja tappis Oodo kes tappis Metsa Tambeti. 16.Tasuja sai surma ja eestlased langesid saksa võimu alla, sest 1346 aastal müüs Taani Eestimaa Saksa ordule 19 000 hõbe marga eest. Kreete Lüll 31.10.04
äärmiselt hästi ussisõnu ja on ka Leemeti õpetajaks selles vallas; Tölp Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, meeletult sihikindel, tugev ja nutikas vanamees; Madu Ints Ussikuninga poeg, Leemeti parim sõber; Pirre ja Rääk viimased inimahvid metsas, tegelevad täikasvandusega ja räägivad Leemetile lugusid enda aegadest. Tambet hullunud vanade tavade kummardaja, vihkab ja eirab kõike uut, kuri ja pahatahtlik; Hiie Tambeti tütar, keda ta isa ei armasta, väiksena hall ja vaikne hiireke, hiljem armas, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine; Hiietark Ülgas pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, minnes sellega ükskõik kui kaugele; Pärtel/Peetrus väiksena Leemeti parim mängukaaslane, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks, lõpuks reedab Leemeti ja saab äärepealt tema mõrvariks; Johannes külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks
Seal algas suur võitlus. Talu pandi põlema, Jaanus pääses, kuid Maanus jäi tulle. Jaanus põgenes salakäiku pidi, kuid ta isa viidi vangi. Nii lõppes Jaanuse tavaline elu ning ta tuli tagasi Tasujana. Tasuja ajas paljud eestlased kokku, et hakata mässama. Nad põletasid mõisaid, kloostreid ja hooneid, milles elasid saksad. Kõik mehed olid valmis sõtta minema ja kodumaa eest surema. Lodijärve lossi vangikoopasse minnes nägi Tasuja Metsa Tambeti surnukeha. Sellest tuleneva suure viha ja tahtmisega tappis ta Oodo. Rüütel Kuunoga võideldes laskus Emiilia Tasuja ette põlvili ning palus andestust. Tasuja lahkus koos mässajatega Tallinna alla. Kõik mehed surid surmates ning Eesti müüdi 19000 marga hõbeda eest Saksa ordule. AGA 2011
Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" 1. ,,Loom, kes ei mõista ussisõnu peab surema." Sellel ajal pidi oskama ussisõnu. ,,Me elasime erinevates maailmades nagu kaks tigu, kes ei pääse teineteise kodadesse pilku heitma." Inimesed on erinevad ja nende tegelikkumõttemaailma ei ole võimalik näha ega teada. ,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille järjest rohkemad inimesed ära unustavad ning üheks suureks põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega. Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ...
Kes kaitseb teda nüüd? Kes lohutab teda? Oh, võiksin ma nüüd nii kui enne ..." (Bornhöhe, E. Tasuja. Tallinn 1947: RK ,,Ilukirjandus ja kunst". 5758) Maanuse ja noorhärra vahelised suhteid ei olnud ikka veel paranenud, kui Maanus läks Jaanusele öösel akna alla, et süüa paluda. Ta oli mõisast putku pannud. Järgmisel hommikul kui Jaanus ärkas nägi ta Tambetit vaidlemas mõisa kubjastega, kes otsisid Maanust. Nad olid veendunud, et Maanus on Tambeti ja Jaanuse juurde peitu pugenud. Tambet ja Jaanus mõtlesid, mida nad saaksid Maanuse jaoks teha. Lahtiostmine ei tulnud kõne allagi, kuna Oodo ei oleks nõus olnud. Järsku kuulsid Tambet ja Jaanus paugutamist nende talu hooviväravate pihta. Maanus peideti ära. Tekkis võitlus. Jaanus nägi mingil hetkel ainsa pääsmeteena majja jooksmist, mis siis põlema süüdati, arvates et Jaanus põleb sisse. Tegelikult aga seda ei juhtunud. Jaanus ärkas
Õhtul sai aidata taldrikute garneerimisel ja väljastamisel.Praktika päev algas hommikul kell 8.15 ja lõppes õhtul(sest täpselt kella aega ei saa öelda,kõik päevad olid erinevad,kõik olenes tellimusest ja söögi gruppidest). Selles praktikas suurem huvi oli mull garneeringute vastu ja liha töötlemine ja ettevalmistamine. Hommikusöök pakkus ka palju huvitavat,nagu vaagna kaunistamine.Praktika koha see kord sain õpetaja Tiina Tambeti abil.Praktika mineku jaoks muretsesin praktika lepingu,siis koos õpetaja abiga sain ööbimis koha.Uurisime marsruuti praktika koha minekuks.Siis muidugi leppisime kokku praktika aja ja kooskõlastasime praktika andjaga.Mina omalt poolt võtsin kaasa kokka riided ja praktika päeviku ja muud vajalikud asjad. Ettevõtte praktika nimetus oli Tähetorni Hotell OÜ.See asus Tallinas Nõmme linnarajoonis.Etevõtte äriidee on toitlustada saabuvaid turiste
Mulle meeldis Kiviräha kirjutamisstiil juba väiksena ning kuigi kohati oli raamat liiga võigas, oli siiski huvitav lugeda. - karud - põhja konn - suur täi - inimahvid - suur kala saaremaale minnes - tuuletark 7. Kokkuvõte Leemet sündis külas, kuid kolis üsna pea perega metsa, sest ema ei suutnud enam külas elada. Ema miilustas karuga, kuid too hammustas raevuhoos Leemeti isa pea otsast. Nad naasid metsa, olles ümbritsetud onu Vootelest, Tambeti perest ja veel üksikutest elanikest. Seal elas ka Ülgas, kes uskus iidsetesse traditsioonidesse ja haldjatesse ning ohverdas iga päev mõne uue looma järvehaldjale. Räägiti ka lugusid Põhja Konnast, kes suutis kunagi võidelda kõigi vaenlaste vastu, kuid nüüd magas sügavat und. Vootele ja Leemet ei uskunud haldjaid, kuid austasid Põhja Konna, keda unistasid kohata. Juba väiksena õpetas seesama onu Leemetile selgeks ussisõnad, tänu millele suutis poiss iga
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk.
Leemet on tohutult õnnelik, et ta sellist suurt ja võrratut olendit näha saab. Leemet heidabki Põhja Konna külje alla pikali ja uinub. Raamatu lõpuks ongi Leemet olnud Põhja Konna valvur 40 aastat. Vahel käib ta küll sealt koopast väljas, aga ainult siis kui ta vajab värsket õhku või süüa. Kokkuvõttes ta peseb enda hoolealust ning on oma eluga väga rahul, kuna tema eluaegne unistus on täitunud. TEGELASED : Hiie - Tambeti ja Malli tütar, keda ta isa ei armastanud, väiksena oli isa range käe all, ega julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa. Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike,
Madu Ints- rästik, ussikuninga tütar, Leemeti hea sõber Pirre ja Rääk- viimased ahvinimesed metsas, kasvatavad-aretavad täisid, nende eesmärk on eriti kaugesse minevikku oma elukorraldusega minna. Tambet- vanade tavade hullunud kummardaja, Hiie isa, vihkab Leemeti peret, on julm oma tütre vastu, põlgab külarahvast. Kõige uue vastane. Kuri mees. Uskus, et kord jõuab uuesti kätte muinasaeg, ta oli kõva hiies käija ja haldjate kummardaja. Pidas kodus 100 hunti. Hiie- Tambeti tütar, kes peab kodus hunte söötma ja tööd rabama, näeb noorena välja vaikse halli hiirekesena, aga Leemeti pruudina puhkeb otsekui õide ja muutub lõbusaks. Hiietark Ülgas- andunud haldjate kummardaja, läheb lausa hulluks kätte ja muutub kurjaks ning kättemaksuhimuliseks. Pärtel- lapsepõlves Leemeti parim sõber, aga siis kolib pere külasse, kus ta unustab metsatarkused ja ussisõnad. Uueks nimeks saab talle Peetrus. Leemeti ja tema sõprus hävib.
Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle. Ta otsustas sellest võidukarika teha, millest joob pärast edukat lahingut raudmeeste vastu. Hiie ei nutnud, sest isa oli ikkagi tahtnud teda tappa.
Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle. Ta otsustas sellest võidukarika teha, millest joob pärast edukat lahingut raudmeeste vastu. Hiie ei nutnud, sest isa oli ikkagi tahtnud teda tappa.
ussisõnu, suutsid looma kuuletuma panna; Põhja Konna olemasolu; koobas, kust Põhja Konn valvur Meeme sai väljuda iga kord erinevast kohast; inimluudest ehitatud tiivad ja tuulekott. Mittemaagiline ei olnud ohverdamine, kuna meie esivanemadki ohverdasid. 3. Iseloomusta järgmisi tegelasi: Tambet ja Mall, Ülgas, Johannes, Pärtel/Peetrus, vanaisa, Meeme, Leemet, Leemeti ema ja õde ning teised naistegelased, Magdaleena, Hiie. Hiie - Tambeti ja Malli tütar, keda ta isa ei armastanud, väiksena oli isa range käe all, ega julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa. Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike,
hüüet kuulis, tormas hääle poole ja leidis sealt ussikuninga soost ussi hädas juhmi siili rünnakuga. Leemet pani siilile jalahoobi ning too lendas kus kurat ja ussikuniga pojast Intsust (tütrest nagu hiljem plot twistina teada saame) sai Leemeti igavene sõber. Kolmekesi Leemet, Pärtel ja Ints on suured sõbrad ja mängukaaslased üksteisele. Kuid muret tunnevad nad veel ühe metsa lapse üle ehk Hiie üle, too on isa Tambeti ultra konservatiivse käe all ning on sunnitud päevast päeva tegema ränka tööd milleks on ligi tuhande jänese tapmise ja peade maha raiumise, et neid siis toita Tambeti saja loomaga hundikarjale. Kari on nii suur kuna Tambet võttab kõik loomad endale mis linna kolinud maha jätnud, tema arvab, et hoiab seda karja, et kunagi ratsutaks temaga suur vägi. Kuid kõik teavad, et mees on peast hull ja silme ees tal illusioonid. Hiiet
tegelikult naissoost. Ta arvas, et see on lihtsalt tore ja lihtne nimi, millega Leemetil ja teisel on teda lihtne kutsuda. Ints ei salli külarahvast, kuna nad vihkavad usse ja ei oska nendega suhelda. Kui Magdaleena ja tema laps tapetakse, siis arvatakse, et ussid on selles süüdi ja külarahvas eesotsas Johannesega otsivad nende pesa üles ning põletavad selle maha. Ints, tema pere ja ka Leemeti ema, kes parasjagu nende pesas oli, surevad. 43. Hiie 44. Tambeti tütar, Leemeti üks sõpradest ja hiljem ka tema armastatu. Tema vanemad ei armasta teda, nad ei luba tal Leemetiga suhelda ning sunnivad teda kodus huntide eest hoolitsema. Seetõttu on ta küllaltki endassetõmbunud ja masendunud. Romaani edasiarenedes muutub ta siiski rõõmsameelseks. Hakkab rohkem oma sõpradega suhtlema ja lõpuks põgeneb Leemetiga, sest kodus muutub olukord sallimatuks. Nad põgenevad
Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta aitas neil ehitada onni ja kinkis 2 hunti. Emale meeldis see elu metsas, ta tundis end seal hästi. Kui nad kolisid, siis Leemet ei olnud isegi aastavanunegi. Metsas oli nüüd vähe inimesi, okid peaaegu kõik vanakesed. Leemet piilus tihti külailma, mis tundus talle üldse teistmoodi. Leemetil oli metsas ainult paar sõpra-Pärtel ja väike Hiie, Tambeti tütar. Tambet ei sallinud nende perekonda, kuna talle ei meeldinud see, et nad vahepeal külas elasid, ja ta ei sallinud Leemetit, kuna Leemet oli sündinud külas, ta ei lasknud eriti Hiiet Leemeti juurde, kuna arvas, et tütar peab elama sellist elu, nagu varem elati, piinas teda raske tööga ja ei lasknud Leemetiga mängida, kuna Leemet sündi külas. Leemet(juba 9 aastane) tahtis täiega proovida külatoitu-leiba ja odrakõrti, kuid ema rääkis, et see on halb toit
külas oli olnud tema jaoks huvitav, olukord oli poisile väljapääsmatu, ta armastas ussisõnu ja metsaelu aga samas külatüdrukut Magdaleenat - koju jõudes oli kogu pere neil ning ema ahastuses, ta teatas, et Ülgas tahab neitsist Hiiet ohverdada, et iidne metsaelu taas tärkaks, ka Hiie vanemad olid sellega päri, kõik olid hulluks läinud, ema ootas Leemetilt Hiie aitamist ja temaga abiellumist jmt, Leemetis vallandus raev ja ta ruttas tüdrukut päästma - esiti läks ta Tambeti ja Malle koju, see oli tühi, ta vaatas hundilauta, sisistas ussisõnad unitades teised ulguvad hundid, ühele kargas selga ja kihutas hiide, haaras Hiie hundiselga koos endaga ning nad kihutasid minema, aegapikku hakkas aga hunt väsima, 2 inimesti oli liig, nad kuulsid Tambeti hundikarja neile lähenemas, Leemet sisistas jälle ussisõnu, kuid hundid ei uinunud, Ülgas röökis, et nad toppisid huntide kõrvad vaiku täis, nad olid väljapääsmatus olukorras
Positiivse peakangelase vastandab autor sageli negatiivse ja halva kangelasega. Tegevustiku arenedes esineb tihti salapäraseid asjaolusid. Samuti vastab võitlev ideestik ajastu vajadustele ning seega oli see kirjanduses väga suure tähendusga. Tähtsamad Bornhöhe loomingust, on tema kolm ajaloolist jutustust. ,,Tasuja" on Bornhöhe esimene suurem teos, mida peetakse üldse tema parimaks teoseks. Selle raamatu tegevus toimub jüriööülestõusu ajal ja raamatu peategelaseks on Tambeti poeg Jaanus. Jaanus on teistest poistest erinev, sest ta on nimelt vaba mehe poeg. Ta on tugev ja temas avaldub juba varakult mehine väärikus ja tahtekindlus. Tema vastu pannakse ülbe ja uhke Oodo von Raupen. Keerulikseks teeb olukorra veel see, et Jaanus on Oodo õesse, Emiiliase kiindunud. ,,Tasuja" sündmustik on üles ehitatud tõusva pingega, suhted muutuvad aina tervavamaks ja lepitamatumaks. Raamatu viimases osas toimub põhikonflikt
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik k...
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Tölp on Leemeti vanaisa, ta on iidne sõjamees,meeletult sihikidel teeb, oma vaenlaste kolpadest karikaid, ta on tugev ja väga nutikas, ta oli viimane inimene kel olid mürgised hambad. Ussikuninga laps ja ka Leemeti parim sõber madu Ints. Viimased ahviinimesed metsas Pirre ja rääk, tegelesid täikasvatusega ja rääkisid tihti lugusid kuidas varem olid ajad. Tambet oli vanade tavade kummardaja, ta vihkas ja eiras kõike uut, ta oli halvaiseloomuga olles alatasa kuri ja pahatahtlik. Tambeti tütar Hiie oli väiksena hall vaikne hiireke,hiljem rõõmus, armas ja heatahtlik kuigi ta isa teda ei armastanud. Hiljem sai tast Leemeti naine. Hiietark Ülgas oli pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, tehes selle jaoks kõike ja minna ükskõik kui kaugele. Pärtel ehk Peetrus oli väiksena Leemeti parim mängukaaslane. Hiljem kolis oma perega külla elama. Hakkab elama uute kommete järgi seetõttu reedab Leemeti ja peaaegu tapab Leemeti.
oma pühade pärnade all vigurit teeb samasugune suli nagu need mungad, kes Johannesele ja külarahvale igasuguseid lollusi õpetasid". Ja vaevalt on siinsetes ajalooromaanides varem kohatud peakangelast, kelle elu kõige õnnelikum hetk on tema pulm hiiesalus, mis äsja on liha küpsetamiseks maha raiutud ja põletatud ning kelle lootustele on antud luhtuda kahel korral, kummagi (eba)usu poolt käivitatud vägivallas, kui ta langeb esmalt Tambeti ja Ülgase hiiekoerte ning seejärel kristlike talupoegade poolt korraldatud tõelise nõiasabati ohvriks. Koos oma lähikondlastega esindab ta aga seda tervet mõistust, mis paneb onu Vootelet alatasa Ülgasega vaidlema: "On hoopis põnevam mööda metsa kõndida, kui sa võid endale ette kujutada, et iga puu sees elab väike puuhaldjas ning terve metsa eest kannab hoolt metsaema. See hoiab tagasi lapsi, kes muidu lihtsalt koerusest oksi murraks ning puid vigastaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
