Tume org Oli kord aeg kui tume org polnud inimestele ohtlik. Aga ajapikku hakkas seal juhtuma kummalised juhtumid. Näiteks kadusid sinna ära inimesed kes seal marjul käisid. Org oli pidevalt tume ja õudne, öösel ragisesid puud ja põõsad. Kord läks sinna üks vanamemm kellel olid mõlemas käes korv ja nuga. Ta läks sinna sellepärast, et korjata selle oru kõige maitsvamaid marju. Korraga tuli ühest onnist välja üks tumedate tiibadega olevus keda oli nähtud umbes tuhat aastat tagasi ja temast levisid kuulujuttud. Vanamemm ehmatas nii ära ja ta jooksis ruttu orust välja ja sööstis kiiremas korras korravalvurite juurde. Loomulikult keegi ei uskunud vanamemme lugu. Aga oli samas orus käinud ja näinud seda tumadate tiibadega olevust. Siis astus noormees paar sammu edasi ja tõstis käe ja lausus: ,, Mina olen ka seda tumedate tiibadega olevust näinud''. Sellepeale
meduusa-olend, kellel on juuste asemel maod , tema pilk kivistas muusad-neid oli 9 , apollon juhtatas nende laulu,nad olid kunstide-vaimse tegevuse kaitsjad nad innustasid kirjanikke. lerna hdra-heksapealine koletis fuuria(megr)-naiskttemaksu vaim , tnapeval kajastatakse ela , tigeda naisena nmf-noor naine,pooljumalik olevus draad-puude nmfid,elavad ja surevad koos puudega najaad-allika-,je- vi jrven+mfid titaan-jumalasugu kerberos-verejanuline,mitme peaga , madudest mbritsetud koer , valvas sisepsu Hadesesse kimr-tuldslgav koletis.Lvi , kelle seljast tuleb vlja kitse pea ja sabaks on madu sfinks-lvi kehaga , naise pea ja rinnaga olevus moirad-saatusejumalannad , vanad naised pegasos-tiivuline vluhobune saatrid-loodusevaimud,metsikud ja lemeelikud amatsoonid-sjakad,vallutushimulised naised , elasid omaette
ta ise on olemas. Ta mõtles ja kahtles, ta oli substants, kelle olemus sisaldus ainult mõtlemises. Ta ei vajanud selleks ühtegi kohta ega sõltunud ühestki materiaalsest asjast. Descartes leidis, et hing, kes ta oli, oli täiesti erinev kehast ja hinge oli isegi kergem tunnetada kui keha. Kuna Descartes kahtles, siis leidis, et ta pole küllalt täiuslik. Ja kuna tal puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ta ainus eksisteeriv olevus. Seega pidi eksisteerima keegi veel peale tema, keegi täiuslik. Ta leidis, et selleks täiuslikuks olevuseks oli Jumal. Ta oli kindle, et Jumalas ei olnud midagi niisugust, mis oleks tähistanud mingit ebatäiuslikkust, vaid et temas olid kõik täiuslikkused. Tihtipeale ei tunneta inimesed Jumala olemust, sest nad ei suuda oma vaimu tõsta kõrgemale meelelisist asjust ja on harjutud mõtlema ainult materiaalsest.
2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ma ainus eksisteeriv olevus (lubatagu mul siin vabalt kasutada koolitermineid), vaid et paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5. Kõik see, mis pole kujuteldav, näib mittemõistetavana. 6. Kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt, on tõelised. 7. Jumal on ehk eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. 8
2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on täiuslikum kui kahelda 4)Jumal on täiuslik olevus- eksisteerib Argumendid: 1)Mõtted ei ole unenägude illusioonides tõelisemad 2)Substantsi kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises 3)Substants on ebatäiuslik, kuid jumal on sisestanud ka täiuslikuma poole. (jumal ise on täiuslik) 4)Asjad, mida me tunnetame selgelt ja distinkselt, on tõelised Mõisted: substants - kogu olemus sisaldub mõtlemises jumal - täiuslik olevus tõelisus - kõik mida me mõtleme selgelt ja distinkselt Vastuväited: Jumal ei saa olla täiuslik, kuna ei ole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. Kriitika: Autoril jääb tõestamata, kuidas teha kindlaks kas ja kuna meie mõtted on tõelised või mitte. Küsimused probleemid: Kui jumal on meile sisendanud usu jumalasse ja kasvõi üks inimene ei usu jumalat, kas see on piisav argument jumala eksistentsis kahelda? 3. Ühised:
Järelikult polnud tema loomus küllalt täiuslik, et mitte kahelda tunnetavas. Tekib aga küsimus, kuidas saab tal olla idee millestki täiuslikumast kui ta ise(sest muidu ta ju ei kahtleks)? Sest idee ei saa ju tekkida eimillestki. Autor jõuab järeldusele, et selle idee andis talle keegi täiuslikum loomus, jumal. Teiseks, on autor teadlik faktist, et tal puuduvad mõningad täiuslikkused. Kuna ta pole ainus eksisteeriv olevus, siis peab paratamatult olema mõni täiuslikum olevus, kes on inimesele andnud kõik teadmised. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks.
see ainus heli, mida Priit kuulda võis. Keha taevas aina läheneb ja läheneb ja tema lamab seal – abitult ja hirmunult. Priit pigistab käed tugevalt rusikasse, aina lähenev pimestav masin taevas tahaks maanduda justkui otse talle otsa ja see kõrvulukustav halin viib Priidu endast välja. Masinast lastakse midagi rippu ja keegi härjapõlvlase mõõtu, rohelise kumaga, kahe kummalise kõrvumeenutava sarve, gigantsete silmade ja lestakujuliste jalgadega olevus asub sealt alla ronima. Kui ta viimaks maad puudutab, jookseb too olevus kiirel sammul Priiduni ning kummardab end tema ette... Priit avab kõrvulukustava „Taking back my love’i“ peale silmad ja otsib taskust paaniliselt vibreerivat käratekitajat. Ta ajab end kiirelt istukile ja nähes endast meetri kaugusel askeldvat Madlit ja teisi möödujaid, mõistab ta, et oli korraks murule pikali visates tukkuma jäänud.
Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos
Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos
Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta on üks mõjukamaid filosoofe maailmas. Tema ning Platoni kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Ta oli küll Platoni õpilane, kuid tema filosoofia erineb mitmel viisil õpetaja omast - see modifitseerib Platoni õpetust. Paljud tema ideed ja mõtted ning ja ütlemised on mulle silma jäänud ja mind kõnetanud. Üks Aristotelese mõtteteri kõlab nii: "Inimene on seltsiv olevus, loodus on teda loonud elama koos omataolistega." Juba ammustest aegadest on inimesed tegutsenud üheskoos. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Üksi oli pea võimatu elus hakkama saada. Abivägi tuleb alati kasuks, inimesed on erinevad ning kui igal inimesel on oma tööülesanne, mida ta edukalt täita suudab, on kogu eluprotsess tunduvalt lihtsam. Inimene on Aristotelese sõnul seltsiv olevus, mis tähendab seda, et ta tahab omasugustega suhelda ning koos aega veeta
inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrh viskas muutusid naisteks. Uued inimesed olid targad ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. SFINKSI MÕISTATUS Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli
· poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Päikesevarjutuse teke, olevus? Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub
periood. Sellist luuletust võiks just kirjutada keegi, kelle süda on murtud ja räägib, et asjad on lihtsalt, ei tujutse, ei löö sust lahku vaid lihtsalt on. Nad ei muutu, nad on alati samamoodi head, olgu mis on asjad jäävad. Üks lapsesuu on lausunud Üks lapsesuu on lausunud, et oled loll kui saabas, kui usud kurje vaimusid või kanget kivi Kaabas. Et vaime pole olemas ja Jumalat ka mitte, et ainus veider olevus on olnud Adolf Hitler Järjekordne humoorikas luuletus. Huvitavaks teeb just see, et sisse on toodud ajaloost teada diktaator Adolf Hitler. Tema kohta toodud võrdlus pole ka üldse vale, sest ta oli veider isik, olevus. Sellel luuletusel väga sügavat mõtet ei olegi, aga ta on lihtsalt hea lugeda, toob muige näole ja jääb pikemaks meelde. On mida sõpradele rääkida. Kuna elab ema veel Kuna elab ema veel, kestab ikka emakeel. Kellel veel on isa ka,
Juura oli 190-136 miljonit aastat tagasi. Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused. Loomad Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Roomajate ja lindude vahevorm oli ürglind. Ta oli väike, tuvist pisut suurem olevus, kes lendas üsna halvasti, tema keha oli kaetud sulgedega, kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad! Taimed Juuraajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Maavarad Juura ajastust on pärit rohkesti kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat jne. Saurus Taimed Tänan kuulamast
osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. 4) Paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5) Me ei pea iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi 6) Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Argumendid: 1a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 1b) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis
Raamat "Kääbik" räägib lõbusast seiklusest, mis toimub võlumaal. Peategelaseks on kääbik nimega Bilbo Baggins. Bilbo nagu kääbikud ikka, on rahuliku, koduse eluviisiga pisike olevus. Ühel päeval võtab ta vastu ootamatult saabunud külalise. Külaline on nimelt vana ja tuntud võlur Gandalf. Võlurihärra teeb Bilbole pakkumise temaga kaasa teha üks suur seiklus, mille lõpus saab kääbik niivõrd palju kulda, et sellest piisaks vabalt elulõpuni. Kääbik lubab selle pakkumise üle mõelda ning lepib Gandalfiga uue kohtumisaja kokku. Järgmisele kokkusaamisele ei ilmu võlur üksinda. Nimelt võtab ta kaasa käputäie päkapikke.
Arutlus meetodist IV osa. Põhiväide on Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus. Põhiväite põhilised argumendid: 1. Kui mõelda, siis järelikult olen ka olemas. ( Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. Kui ei oleks keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on ). 2. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. ( Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik. Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust, seega Jumal eksisteerib). Kriitikana tooksin välja Jumala, sest arvan, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimus:
äraseletamatud sündmused, mis ei saa seostada Jumala tahtega. Siis interpreteeritakse Saatanat kui “Jumala Abistajat”, kes inimesed patuteele töukab ja nende usu proovile paneb. Saatana figuur muutub jälle, kui möned radikaalsed israeliidid tahavad Iisraeli puhastada “saatanlikest” elementidest. St toimuvad puhastused oma rahva seas. Samas Saatan pole mingi loom sarvedega, kapjadega, vaid körgelt intelligentne ingel, üliinimlik olevus, kes ohtlikum ja vöimsam on kui riigiväline vaenlane. Need saatürlikud elemendid saab ta, kui kreeklased vallutavad Palestiina. Kui kedagi oli vaja Iisraelis diskrediteerida, kas ühte isikut, vöi gruppi, nimetati neid satanistlikeks ja siis vöis neid südamerahus vangistada, hävitada ja seda ilma mingi seletuseta. Ja samas polnud isikuid ja gruppe, kes oleksid vabatahtlikult ennast satanistideks pidanud. Sest kuna
Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakesse ning sulgeb mõlemad sissepääsud luugiga. Ees seisab moondumine liblikasarnaseks olevuseks Nukustaadiumi lõpupäevadel närib ta kaane läbi ning poeb oma onnist välja . Varasuve hommikul tõuseb keevaline "allveelaev" veepinnale ja jääb sinna, pool selga kuival, loksuma. Mõne hetke pärast pakatab koorik seljal ning tekkinud praost poeb välja kentsakas olevus. Veel pilte... Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/5492 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/E L/vanaweb/9607/puruvana.html http://kalakoht.ee/soot/puruvana/ http://et.wikipedia.org/wiki/Vaegmoone Aitäh tähelepanu eest!
väikeseid lapsi ümbruses ning sulle meeldib ikka nendega mängida ning aega veeta. See on hea, sest paljud täiskasvanud ei pööra põngerjatele tähelepanu ja see teeb neid kurvaks. Samuti tundub sinu lummavate kirjelduste järgi, et seal on meeletult kaunis loodus. Oh kuidas ma tahaksin seal sinuga aega veeta ning pidudel käia. Kahju, et sul Lottega, oma uue silmarõõmuga üpriski täbarad lood on, aga ole õnnelik. Minul ei lähe niigi hästi, et mul oleks mõni kena naissoost olevus siin lähedal. Peaaegu kõik on ümberringi mehed ja see viib mu kord hauda. Loodan, et Lotte armub sinusse peagi ning te saate koos õnnelikuks. Kui peaks juhtuma see, mis sai sinust ja Marias, siis sind tundes sa kas põgened, või neelab masendus sind niiviisi endasse, et paned endale veel käe külge. See mulle ei meeldiks, mu parim sõber. Loodan, et sul laabub kõik kenasti ning saad õnnelikuks, kus iganes sa ka ei viibiks. Sa oled alati siia tagasi oodatud, mis ka ei juhtuks
Nii on ka inimeste mõtete ja tundmustega- kõik mida me tunneme ja näeme ei saa olla vale. 2. Kui ta pidas kõike vääraks ja ebatõeliseks, hakkas paratamatult mõtlema selle peale, et ta mõtleb, järelikult on olemas. Ta hakkas mõtlema, mis ta on. See, et ta kahtles teiste asjade olemasolus tõestas seda, et ta on olemas. 3. Kui inimene kahtleb, siis järelikult kahtleb ta sellepärast, et ta on ebatäiuslik. Kuna inimene ei ole ainus eksisteeriv olevus teab ta, et temast on keegi täiuslikum. Inimesest saab täiuslikum olla ainult Jumal ja temas ei ole midagi ebatäiuslikku. Ta on andnud inimesele mõned enda omadused, kuid mitte kõiki omadusi. 4. Kuna mõistusliku ja kehalise loomuse olemasolu on juba liitelisus ja liitelisus on ilmselt puuduseks, eksisteerib Jumal vaid mõistusliku loomusena, sest ainult nii saab ta olla täiuslik. Väidetavalt polegi teda seetõttu võimalik näha. 5
"Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) Hando Runnel esseistina: "Ei hõbedat, kulda" (1984) "Mõõk ja peegel" (1988) "Isamaa vajadus" (1991) Hando Runnel koos abikaasa Katre Ligi ning lastega Üks lapsesuu on lausunud · Üks lapsesuu on · Et vaime pole olemas lausunud, · ja Jumalat ka mitte, · et oled loll kui saabas, · et ainus veider olevus · kui usud kurje vaimusid · on olnud Adolf Hitler · või kanget kivi Kaabas.
Sündmusest peab olema kirjutatud neutraalselt, avaldamata omapoolset arvamust. Objektiivset ajalugu saab ainult siis saavutada, kui sündmusest ei ole mitte midagi kärbitud või kirjutamata jäetud. Kuid see on raske, sest kõiki fakte me sellest sündmusest ei saa kunagi teada, ükskõik, kui palju vaeva sellega ka ei nähtaks. Üks väike fakt sündmusest võib muuta tervet vaadet ja arvamust asjade käigust. Ajaloolane ei saa kõiki fakte sündmusest haarata, sest inimene on piiratud olevus, mitte ,,tulevikumasin", mis suudab kõike haarata ja kaalutleda. Seetõttu peab ajaloolane tegema valiku, millised faktid ta jätab välja ja millistest ta kirjutama hakkab. Ajalooallikad on väga harva objektiivsed, sest ajaloolane ei suuda pea kunagi maha suruda subjektiivsust. Alati mõjutavad ajaloolast tema enda vaateväljad, huvid, isiklik arvamus/eelarvamus, arusaam õiglasest elust jne. Kui ajaloolasel on enda arvamus sündmuse kohta, siis teadlikult või alateadlikult ta
Juhtumit polnud tol ajal võimalik hoolikalt uurida, kuna Teeba oli sel ajal suurte segaduste keerises. (Hamilton, 1975) Ümbruskonda terroriseeris hirmuäratav koletis, sfinks, kellel oli lõvi keha, kotka tiivad, naise rind ja nägu. Ta luuras teelisi ja esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi, kuni linn jäi lõpuks piiramisolukorda: seitse suurt linnaväravat, mis olid teebalaste uhkuseks jäid suletuks ning näljahäda hakkas linnarahvast piinama. (Hamilton, 1975) Sel ajal ilmus nuheldud maale ülijulge ja -arukas võõras, kelle nimi oli Oidipus ja kelle lahkumise põhjuseks oli Delfi oraakli ennustus, et temast saab isatapja. Oidipus oli maha jätnud kodulinna Korintose, kus teda peeti kuningas Polybose pojaks. Kuna
reeglitest (mõtlemistehnikad)) mis oli ainus formaalloogiline õpetus 19.saj. keskpaigani. Keele- ja loogikavorme pidas ta ühtlasi olemise vormideks, seepärast seondub tema loogika tihedasti tunnetusteooria ja elamisõpetusega. Aristoteles näitas, kuidas kahest väitest võib vältimatult järelduda kolmas. Näiteks kui me teame, et "inimene on mõistusega olevus" ja et "Sokrates on inimene", siis järeldub sellest, et "Sokrates on mõistusega olevus. See polnud kreeklastele muidugi varemgi tundmatu, kuid Aristoteles oli esimene kes need reeglid selgelt sõnastas ja kirja pani. Väga suurt huvi tundis Aristoteles elava looduse, eriti loomade vastu. Nende kohta kirjutas ta mitu raamatut. Tema tähtsamad teosed on ,,Metafüüsika'', ,,Kategooriad'', ,,Esimene analüütika'', ,,Teine analüütika'', ,,Organon'', ,,Füüsika'' jm. Ta uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta, nagu mitmedki teised
"Kääbik" J. R. R. Tolkien Sisukokkuvõte: Raamat "Kääbik" räägib lõbusast seiklusest, mis toimub võlumaal. Peategelaseks on kääbik nimega Bilbo Baggins. Bilbo nagu kääbikud ikka, on rahuliku, koduse eluviisiga pisike olevus. Ühel päeval võtab ta vastu ootamatult saabunud külalise. Külaline on nimelt vana ja tuntud võlur Gandalf. Võlurihärra teeb Bilbole pakkumise temaga kaasa teha üks suur seiklus, mille lõpus saab kääbik niivõrd palju kulda, et sellest piisaks vabalt elulõpuni. Kääbik lubab selle pakkumise üle mõelda ning lepib Gandalfiga uue kohtumisaja kokku. Järgmisele kokkusaamisele ei ilmu võlur üksinda. Nimelt võtab ta kaasa käputäie päkapikke. Päkapikkude nimed on: Dwalin,
sellele hinnang. Mida Victor sinu hinnangul oleks pidanud tegema? Ta võttis elustamisriistad ja asus olendile hinge sisse panema ja kui see õnnestus, siis selgus, et selle olendi välimus oli nii kohutav ja tülgastav, et teda täitis õudus. Ta ei suutnud välja kannatada enda poolt loodud olendi nägemist. Ta põgenes õue. Öö veetis ta hoovis ja hommikul lahkus sealt. Ta ei julgenud minna tagasi korterisse, kus ta elas ja kus oli tema loodud õudne olevus. Minu arvates ei oleks Victor tohtinud lahkuda vaid oleks pidanud lukustama selle olevuse korterisse ning mõtlema mida olevusega edasi teha ja kuidas temast uuesti vabaneda. 5. Kuidas Victori loodud olend vaeseid väikeses majakeses elavaid elanikke aitas? Victori poolt loodud olevus tassis salaja neile koju puid. Talle väga meeldisid maja elanikud ja ta tahtis neid aidata. 6. Mida said teada elanike minevikust? Ta sai teada, et perekond elas jõukalt Prantsusmaal, kuid laostus
Kuna olen kolmas poeg perekonnas polnud mul mingiks ametiks ettevalmistatud hakkas mu pea juba üsna varakult tühja tuult jahvatama. Isa ja ema olid sellele mõttele vastu. Aga kuigi ema keeldus minu eest kostmast, kuulsin ma hiljem siiski, et ta oli isale kogu meie jutustamise edasi andnud ja et isa oli seda murelikult kuulanud ja ohates lausunud:,,See poiss võiks õnnelikult elada, kui ta koju jääks, läheb ta aga laia maailma, saab temast kõige haletsusväärsem olevus, kes eales ilma sündinud ja selleks ma talle oma nõusolekut anda ei saa." Aasta möödus asusin laevale ja minu õnnetused ja hädad algasid. Tugev torm hävitas laeva ja ma olin ainus kes ellu jäi. Ma jõutsin asustamata saarele. Asusin oma seisukorda rahulikult kaaluma, jõudsin järeldusele, et see saar on ahvatlev ja viljakas. Kui viljakas ta on ja kui mõnusas kohas, tormide eest kaitstud, vesi ja mets sealsamas;ja ma jõutsin järeldusele, et olin oma eluaseme valikul
teistel(stigmad). (LK 169-171) 10. Binet´i skaala põrmustati ja avaldati kirjalikus vormis testina. (LK 201) 11. Eeldus, et kõik, kelle vaimne vanus on väiksem või võrdne kui 12 aastat on nõrgamõistuslikud. (LK 221) 12. Kõik nõrgamõistuslikud inimesed on potentsiaalsed kurjategijad, iga nõrgamõistuslik naine on potentsiaalne prostituut. (LK 231) 13. Inimestel on kalduvus arvata, et kõik, millel on nimi, peab olema kas entiteet või olevus, ning omama iseseisvat eksistentsi. Ja kui neil ei õnnestunud mingit reaalset sellele nimele vastavat entiteeti leida, siis ei olnud see neile põhjuseks järeldada, et midagi sellist ei eksisteerigi, vaid nad kujutasid ette, et see pidi olema midagi eriliselt raskestitabavat ja müstilist (John Stuart Mill). (LK 388-389) 14. Homoseksuaalide põlastus. Tegelikult aitasid heteroseksuaalidel kasvatada lapsi. (LK 397) 15. Vale ettekujutus Darwinist kui egalitaristist. (LK 463)
Sartre ,, sõnad ,, Elas kord Elassi algkooli õpetaja, kes oma paljude laste pärast vürstipoodniku ametisse hakkas. Kuna õpetaja vahetas ametit, pidi üks lastest saama pastoriks. Väljavaliti poeg Charles, kes ametisse ei asunud, selle tõttu ei tohtinud enam kodus tema nime suhu võtta. Charlesist sai saksa keele õpetaja gümnaasiumis. Ta tegi ka poolvägisi naisele lapsed. Tema tütar sai ühe mehe Jean Babtiste'iga lapse, ehk selle poisi kellest raamat räägib. Jean oli aga malaariasse nakatunud ning suri. Poiss oli oma isale mõnesmõttes tänulik kuna ta sõnas, et : ,, Jean Babtiste'i surm oli minu elu otsustav sündmus: see tegi minu emast uuesti koduste orja ja andis mulle vabaduse" Poissi peeti imelapseks, vanaisa hoidis teda väga. Ükskord aga luges ema Anne- Marie talle raamatut, ning poiss tahtis ka lugema õppida. Raamatud said tema jaoks väga tähtsaks ja vanaisa raamatuid täis kabinetist sai tema tempel. Ema viis ta ka ,, Mudilaste Kur...
tegema erinevaid asju - ta hakkab lükkama inimest halbadele tegudele ja mõtetele. Kui inimene ei allu, hakkab hääl teda hirmutama. Haige hakkab kartma oma lähedasi, kodu, kõiki tuttavaid asju. Ta sulgub endasse, püüab katkestada kõik suhted ümbritseva maailmaga. Sellisel moel kasvab närvisüsteemi häire tihti üle täisväärtuslikuks vaimuhaiguseks. On olemas kindlad hallutsinatsioonid, mille puhul inimene loob oma mõtetega inimesesarnase olendi, mis elab temast sõltumatult. See olevus võib muutuda nii reaalseks, et võib tuua füüsilist kahju. *Puukentsefaliit *Puukborrelioos *Suitsetamine *Alkohol *Stress *Narkootikumid *Reumad( allergilene põletikuline haigus, mis võib kahjustada südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi, nahka ja nahaalust kudet.) *Radikuliidid(Nimmevalu on väga sageli esinev healoomulise kuluga haigus, mis enamikul juhtudel paraneb ise, aga võib põhjustada ka ajutist töövõimetust.) *Valud südames ja *rinnakorvis *Seedehäired *Kõhukrambid
Aleksandr Skrjabin Oli vene helilooja, kes elas aastatel 1872-1915. Tema muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel, kuid oma muusikaga ei kuulutanud Skrjabin inimkonnale mitte ainult uue ajastu saabumist. Väsimatult veenis ta kaasaegseid selles, et inimene on kõige tugevam, kõige võimsam ja kõige arukam olevus ja et kõigile on saabunud aeg suunata oma tarkus, tahe ja energia üldise harmoonilise loominguõhkkonna kujundamiseks kogu maailmas. Helilooja uskus sügavalt oma kunsti jõusse ja enese kui kunstniku erilisse vastutusrikkasse ülesandesse maailma ees. Tema kunstnikuloomuses ühinesid kõige vastuolulisemad jooned: ta unistas kogu inimkonna elu ümberkorraldamisest ja sealjuures uskus, et selleks on suuteline vaid geniaalne kunstnik.
Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Mina tahaksin arutleda teemal, kumb on tähtsam, kas inimese sisemine või välimine ilu. Kujutage ette, et te kohtute inimesega, kes on maitsetult riides, kummalise soenguga või muidu imelik. Kas teil tekib soov sellise inimesega koos olla? Ma arvan, et enamik eelistab meeldiva välimuse ja stiilse riietusega inimest. Samas võib olla välimus petlik ja kauni väljanägemise taga võib peituda ülbe ja ennastimetlev olevus. Kumb on siis tähtsam, kas sisemine või välimine ilu? Selleks tuleks mõelda, mida me üldse ilusaks peame. Kindlasti on väga erinevad noorte ja vanemate maitsed. Noortel on palju erinevaid stiile. Osadele meeldivad lohakalt hoidvad lohvakad särgid ja kotakad püksid, teisele jällegi kitsad teksad ja T-särk. Noorte arust peab väljanägemine olema moodne, vaheldusrikas ja sikk. Vanemad aga hindavad just nimelt rohkem loomulikku ilu. Nad on rohkem klassikalised ja võibolla ka natuke oma
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal)
Karma tähendab tegude saadust. Nad usuvad, et iga inimene on võimeline oma karmat muutma. Kui inimene teeb head ja on üldse hea inimene, siis järgmises elus elab ta hing parema olevuse sees. Kui inimene teeb halba ja on loomult pahatahtlik, siis järgmises elus on tal halvem elu. Hinduistide eesmärgiks on lõpetada elu ja surma tsükkel ehk siis vabaneda lõplikult karmast. Karmast vabanemist nimetatakse Moksaks. Kui ta seda soovib saavutada, siis peab ta olema hea olevus. Jumala täielikuks kehastuseks on Visnu, kes lõi Brahma ja Laksmi. Usutakse, et Visnu on maailma hoidja ning kui ta korraks kõrvale astuks, siis häviks terve maailm. Visnu ülesandeks on maailma kaitsmine ja juhtimine. Visnul on palju kehastusi, näiteks Krisna, Rama ja Narasimha. Nendest kõige kuulsam on Krisna. Teda loetakse isegi mitme vooruse sümboliks. Hinduismis austatakse pühapaiku, pühakui, pühakirjasid ning pühasid olendeid. Pühadeks
"Ei ole midagi huvitavamat, kui inimene" A. H. Tammsaare Inimene on keeruline olevus, kellel on arenenud mõtlemine ning kõne-ja liikumisvõime. Millegipärast peavad tänapäeval kõik seda iseenesest mõistetavaks. Paljud arvavad, et see ongi alati nii olnud ja jääbki nii olema, kuid inimese areng algas juba väga kaua aega tagasi. Erinevalt inimahvist, kes on meie liigikaaslane, suudame me fantaseerida ja mõelda . Viimane eristabki meid ja minu arvates just see teebki inimese huvitavaks. Näiteks, väljend, mis ütleb, et kõik on kinni mõtlemises.
teistsugused ideed tekkisisd uusparempoolsed liikumised. Nendel ei olnud phtset keskust ega väljaannet, vaid koonduti eraldi klubidesse. Enamus uusparempoolsete tegemistega on seotud kirjanik Alain de Benoist. Uusparempoolsed defineerivad kultuuri kui praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogumit, mille on moodustanud traditsioonid. Benoist'i sõnul on inimene ajalooline olevus, kelle ajaloolisuse pani paika tema kultuur, mis evolutsioneerub kogu aeg. Järg-järgult eemaldutakse loodusest ning ajalugu peetakse olulisemaks kui bioloogiat. Uusparempoolsed eitavad radikaalseid ühiskonna ümberkorraldusi. Revolutsiooni peetakse eriti halvaks. Samuti peavad nad inimesi intellektuaalselt erinevateks ning et kõigil on intelligentsustase pärilik. Majanduselu peab olema nende meelest vaba, riik peab sekkuma võimalikult vähe, et oleks konkurents turul
näidata, öeldes siiraid sõnu inimestele, kes neid parasjagu kõige enam vajavad. Teinekord jällegi on öeldud sõnadest suurem heategu nende ütlemata jätmine. Tänapäeval ütlevad inimesed üha enam mõtlematult kõike, mida sülg suhu toob ning seda olenemata ajast, kohast ja asjaoludest, unustades selle, milline võim sõnadel on. Me ei saa öelda inimesele, keda me ei tunne, et ta on mõttetu olevus või solvata kedagi tema välimuse pärast. Meie asi ei ole kellelegi midagi nina alla hõõruda või kedagi tema tegude põhjal hukka mõista, ilma, et me oleks kuulanud tema põhjendusi. Meil kõigil tasub meeles hoida, et ka tänaval võõrale inimesele kingitud siiras naeratus võib olla tõeline kingitus, sest me ei oska iial arvata, mis toimub teiste inimeste südametes. Kõik heateod algavad pisiasjadest ega jää kunagi tasumata ühel päeval saame me tagasi
Kunst on tegelikkuse peegeldus, peegeldab oma ajastu tehnilisi oskusi.Kunstiline kujund on tegelikkusest võetud element, mida on rikastatud kunstniku fantaasiaga. Sisult laiem ja rikkam kui tegelik element. püramiidi Giza väljal Cheopsi püramiid -> vanim, suurim, Chephaeni püramiid, Mykerinose püramiid. Sfinks-mütoloogiline olevus lõvikeha ja inimese peaga meessoost valvurikuju templi ees kunstliku ülemvõimuga.Greif-muinasjutuline loom lõvi keha ning kotka pea ja tiibadega. Püloon-templivärava vorm kahe väravat piirava ja reljeefidega kaunistatud tooniga. Kreeka-Rooma jumalad: Zeus- Jupiter- Ülemvalitseja, taeva isand, Poseidon- Neptunnus- merede valitseja, Hades- Pluto- allilm, Hestia- Vesta- kodukolde kaitsja, Hera- Juno- abielu kaitsja, Ares- Mars- sõjajumal, Athena- Minerva- linna
Läbi aegade on olnud kuningad ning keisrid, kes juhivad riike ja rahvaid, ning kellele allutakse ja keda järgitakse. Popi väljendab inimese orjameelsust. Kui inimene näeb, et on keegi, kes on temast mõjuvõimsam ning tugevam, siis allub ta talle. Harva hakkab ta talle vastu. Öeldakse ju, et: "Ära pure kätt, mis sind toidab!". Kui uus karm isand Popit peksis, siis ta ei rünnanud vastu, vaid põgenes esimesel võimalusel peitu, sest Huhuu oli isandaga sarnane olevus - järelikult isand. Kuigi veidi teistsugune, aga siiski isand. Ebainimlikkuse all võib silmas pidada Huhuu vägivaldset suhtumist Popisse, kuid kas tänapäeval saabki vägivalda enam ebainimlikuks pidada? Räägitakse küll, et vägivald pole lahendus, kuid kui paljud seda tegelikult järgivad? Popi arutles omaette, et Huhuu peab ikka halb elukas olema, et isand temaga koguaeg kurjustab ja riidleb. See aga võis olla põhjuseks, mis mõjutas ka teda käituma rohkem
3) asendid parandada inimese fyysilist seisundit 4) hingamine ehk hingamisharjutused 5) aistingute ja meelte talitsemine oskus paastuda, 6) meelte keskendamine eesm2rk vabaneda 2rritustundest 7) meditatsioon seisund kus sisemised ja v2limised m6jutused on k6rvale j2etud. 8) enesetunnetuse saavutamine vabanetakse ymbersyndimise vajadusest, kaasnevad yleloomulkud v6imed. Hindude jaoks on k6ige pyham j6gi kangese j6gi. Lehm on pyhaloom sest lehm on toitev olevus kes annab uutele eludele j6udu. Usutalitused on kodus. Preestriteks v6ivad olla ainult mehed. uuestisyndimine ehk reinkarnatsioon. ideesse uskumine, mida jumal symboliseerib. 10/12/2008 19:09:00 10/12/2008 19:09:00
Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei leia Tihti kuulavad inimesed oma südame häält. Süda ei tee vaid tuksuvat heli, vaid hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on palju kurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast. Võib olla andsid oma kurjuse kellelegi varem edasi ja tema omakorda edasi. Lõpuks tuleb see kõik paha tagasi sinu juurde ja tihti ei saa selle vastu midagi teha. Inimeste olevus ühiskonnas mõjutab ka ...
Koostas: Rene Descarets üritab mõista olemust ja inimest kui tervikut. Esiteks autor väidab, et on kindel, et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seost. Decartes on veendunud, et hing on püsiv ja keha alaline
Üks kord kord kui üks hiiglane tuli peolt poisi BMWga ja tegi avarii, poiss sai väga vihaseks ja virutas talle näkku. Poiss pani hiiglasele needuse peale ja ta muutus libahundiks. Poiss võlus auto korda ja viis koju. Järgmine õhtu juhtus sama teise hiiglasega, ka tema pani BMWga vastu puud. Poiss võlus ka selle hiiglase libahundiks. Kolmas hiiglane oli targem ja võttis enda auto ja läks peole. Peol tuli talle vastu üks kahtlane olevus, kes oli pikk ja varjus oli näha, et tal olid peas ka sarved. See oli saatan. Ta proovis hiiglasele selgeks teha, et täna õhtu ei tohi ta koju minna, sest poiss süüdistab teda autoga avarii tegemises ja muudab ka teid libahundiks, nagu ta tegi ülejäänud kahe hiiglasega. Hiiglane oli hirmutatud saatana jutust, ega läinud koju, vaid jäi ööseks ühes maamajakeses, keset metsa. Hommikul ilmutas ennast jälle saatan
Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimat poolt- tantsu, võistlusi, pidusööke, jahiretki ja sündmusi pereringis. Tahvelmaal-puutahvel, millele on maalitud. Alus tänapäeva maalidele. Juveelikunst tipptasemel. KULD ja KLAAS Kimäär-kotka tiibadega lõvikehaga olevus. Etruskide tempel oli ehitatud puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige omapärasem joon templi ehituse juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgendatud alusele. Väga osavad pronksi valamises; Kapitooliumi emahunt, kes toidab Romulust ja Remust. Antiik-Rooma 4.saj. 395 a.pKr. Igas linnas oli 1 või enam paeväljakut ehk foorumit ning vähemalt üks triumfikaar. Roomlased
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahva...
Inimene on osa loodusest ja mitte kõrgem, vaid kõige ülejäänuga võrdne osa. Inimene pole priviligeeritud olevus rohuliblede, ussikeste, kivide, liiva, mändide, kasvõi amööbidega võrreldes. Ning eeskätt teeb inimene seda tõde unustades halba endale rikkudes ära oma elukeskkonna ja halvendades enda ellujäämisvõimalusi. Ja seda ka metsade pideva vähendamisega. Eestlased on põline metsarahvas, kuid oma igapäevaelus ei mõtle me selle peale. Mets tuleb meile meelde siis, kui sõidame puhkama, soovime korjata marju ja seeni või vajame rahulikku kohta, kus jalutada.
Kella asemel päikest , vareste päevast lendu ja muid märke kasutades, saab ta justkui vabaks kellaorjusest, mis teda linnaelus piinanud oli (''Väga paljud tuttavad pidasid kelli otsekui väikesteks ebajumalateks ja minulegi tundus selline suhtumine mõistlikuna. Orjuses elades on kasulik etttekirjutustest kinni pidada, et oma isandat pahandada mitte ära pahandada.''). Veel tunneb p metsas ainsa inimesena endal suurt rolli kui ainus, kes on võimeline halastust ilmutama (''Ainus olevus kogu metsas, kes saab tõepoolest toimida õiglaselt või ebaõiglaselt, olen mina''). Lisaks avastab ta võimalusi, mida kõike tema keha ja käed on võimelised tegema (''Käed on imelised!''), seega omandab ka tema keha tema jaoks suurema tähtsuse. Ta suudab tõestada oma sitkust raskes olukorras ja kõik see teeb tema uue elu uues maailma mõttekamaks. Mis on aga tema elu mõte nüüd? Küllap on see vastutus loomade ja eelkõige omaenda elu ees
piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja vastakus. Oluline on kunstniku enda tunnete väljendamine. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Mäss ja jõuetus. Ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud. Van coch kunstnikutest. Tedissonantsid äärmuslikud kontrastid teravajoonelised meloodiad.
4. Inimese olemuseks on hing, mitte keha, kuna kogu meie substantsi olemus seisneb mõtlemises. 5. Kuna inimene ise ei ole täiuslik, siis ei saa Descartese arvates olla täiusliku idee allikaks inimene ise, vaid selleks peab olema mingi täiuslikuma loomuse poolt. Samuti kuna me ei ole kõiketeadjad ja lõputud ning ei saa teadmisi omandada vaid iseendalt, peab oleme mingi täiuslikum olevus. Descartes I Meditatsioon Antud peatükk räägib arvamustest ning sellest, kas neid saab või tuleb kahtluse alla seada ja miks. Autor väidab, et keerulisi teadmisi nagu seda on füüsika astronoomia, meditsiin ja paljud muud teadmised on igati kainele mõistusele kahtlased, kuna igaüks on võimeline leidma midagi, millele on võimalik vastu vaielda. Seevastu lihtsad ja loogilised teadused nagu aritmeetika ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
