.................................42 Lisa 2. Küsitluse tulemused diagrammide kujul:...........................................................................43 Lisa 2.1. Kes on haldjad?...........................................................................................................43 Lisa 2.2. Kuidas/millest on haldjad tekkinud?...........................................................................43 Lisa 2.3. Kas ja miks on vaja haldjaid tänapäeval?...................................................................44 Lisa 2.4. Haldjate funktsioon.....................................................................................................44 Lisa 2.5. Milline oli vanade eestlaste suhe haldjatega?.............................................................44 Lisa 2.6. Kust oled kuulnud haldjatest?.....................................................................................45 Lisa 2.7
Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju haldjaid. 5. Millised olid ja on eestlaste ohvripaigad. Ohvripaigad olid hiid või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mõned järved jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid 6. Kas ristiusk oli muinaseestlaste jaoks tundmatu või mitte? Eesti haoks pole ristiusk päris tundmatu. Eestlased on olnud psna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga, kuna siin läis regulaarselt nende maade kaupmehi
Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid. - Nende kõrvale tõusid kristlikud, pühakur, aga ka neile kanti üle mainasusu jumalatele. - Iseloomujooni. - Austatakse edasi pühasid hiisi, allikaid, aga ohvriande viiakse ka kabelisse ja kirikusse.
Ajaloo Kt A rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste usundit ,kasutades järgmisi märksõnu:haldjad,hinged,arbujad,Taara. V: Eestlased olid pagana usku. Nad uskusid haldjaid ja oma esivanemate hingi. Arbujad olid ennustajad kes olid hingede ja elavate maailma vahendajad. Kõige tähtsam jumal oli Taara. 2.Nimeta kolm põhjust miks eestlastel õnnestus pikka aega vallutajatele vastu seista. V: 1)Eestlased ei tahtnud võõrast võimu, nad võitlesid oma kodumaa eest. 2)Ei sõditud koguaeg, vahepeal oli rahuaeg. 3)Vahepeal tuli liitlasi appi. 3.Töö kaardiga. 4.Millist maakonda ründasid ristisõdijad esimesena? V:Ugandi maakonda. 5
Haldjad Kirjandus 12.klass Ketlyn Päästel Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia- Eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad…
Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti - tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest). Viis on lihtne lühike grupiviis. 2) Riimilises rahvalaulus leidub neljajalgse trohheuse kõrval daktülit. Algriim ei kuulu
hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu Hingede aeg Suhtumine loodusesse Loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust Kui inimene rikkus või kahjustas midagi, siis võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse Vaimud, haldjad, jumalad Esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ning kaitsesid loodust ja kodu Mõned haldjad elasid isegi talus või selle lähiümbruses. Näiteks Pärnu- ja Viljandimaal oli tuntud Tõnn, setudel aga Peko. Võrreldes Eestit naaberrahvastega, esines meil kõrgjumalate vähesus. Ohvripaigad Vaimude heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega Pühadeks puudeks peeti tammesid ja pärnasid Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju
stiilide segust. Eelkõige lõi läbi arhitektuuris ja tarbekunstis. Esimsed katsetused tehti Inglismaal ja sealt levis see ka teistesse riikidesse. Eestis tunti juugendstiili kuna seda propageeriti Saksa keelses ajakirjas Jugend. Sai inspiratsiooni ka Jaapani kunstist. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuse loomisel lähtuti taimedest, mida tihti moonutati. Vahepeal sobitati ka tiivulisi naiste figuure(haldjaid) taimede vahele. Pearõhk on kaunilt kujundatud sujuvalt voogavatel joontel, mis kulgevad mööda kaunistatavat pinda üksikult või kimpudena. JUUGENDARHITEKTUUR (LEIAB INTRANETIST)
Eesti muinasusund (esitlus) USK Usutalitusi viisid suuremalt jaolt läbi tavainimesed ise. Tõsisemate probleemidega tegelesid kõrgelt austatud targad ja nõiad. Meie vanausund on tihti ebausklike kallakutega. Austati nii, kuidas meeleolu oli. Näiteks, kui peres oli palju haigeid, siis sooritati palju tervisega seotud toiminguid ja austati tervise eest hoolt kandvaid haldjaid või jumalaid. HALDJAD Peale surnukultuse pöörlebki muinasusund just haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja objekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu loodust ja kõike ümbritsevat kujutati elavana. Haldjad on Viru- ja Harjumaal, lääne ja lõuna pool on aga vaimud. Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt
harva halba, enamasti ikka millegi/kellegi kaitsmiseks või inimese õpetamiseks. Haldjate heakskiidu ärateenimiseks viidi läbi rituaale, toodi ohvriande, sülitati kolm korda üle õla. Ohvriandideks: toit, jook, liha, vill, riie, raha, ehted. Haldjad metsas Metsal on oma reeglid, mida inimene peab täitma. Nendeks on näiteks sõimamise, prahi mahaloopimise ja puuokste asjatu katkumise keeld metsas. Hea metsaskäigu ja saagi eest tänati haldjaid. Kui reegleid ei järgitud, tõi see kaasa halbu tagajärgi - ehmatavaid nägemusi, haigestumist või eksitamist. Eksitamine Haldjas juhib eksiteele neid, kes on üle astunud kehtivatest seadustest või kellel on metsa ja selle asukatega kurjad kavatsused. Tavaline on, et pühapäeviti eksitab haldjas marjulisi, jahimehi ja puudelõikajaid. Pühapäevane töötegemine on ristiusuliste seas seaduserikkumine. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/general/metsp.htm 19.04.12
on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt
Leemet ussidega suhelda. Rästikute ütlus pidas paika: "Terve see maailm, mida me tundsime, on nüüdseks surunud ja eks me ise sureme ka varsti, siis ongi kõik." 4) Kivirähk ei näe ristiusu ja maausu vahel mingit vahet. Me vaidleks sellele vastu ja väidame, et näeb küll vahet. Ristiusus usuti jumala olemasolusse ja haldjatesse, maausus usuti ussisõnu. Kuigi näiteks Ülgas, kes oli põline metsaasunik ja elutark, ei uskunud ussisõnu vaid hoopis haldjaid. Vootele ütles: ,,Üks usub haldjaid ja käib hiies, teine usub Jeesust ja käib kirikus." Inimesed, kes kolisid linna, pidid olema ristitud. Paljud olid kohustatud nime muutma, näiteks Pärtel pidi nime muutma Peetruseks, kuna Jumal ei sallinud neid, kelle nimi oli Pärtel. 5)Kivirähk nahutab neid, kes teevad kõike kaasa ainult sellepärast, et see on välismaalt või kellegi poolt moodsaks tunnistatud. - Külaelanikud ütlesid, et nemad teevad nii nagu terve maailm
Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa. Kõikjal leidus haldjaid ja vaime, kes asustasid vett, maad ja metsa. Tähtsaimad neist olid naised ehk haldjad. Tuntuim jumal oli Tarapitha ehk Taara. Veel esinesid Peko, Uku ja Tõnn. Niisiis, võib väita, et eestlaste muinasusund on eelkõige loodususund. Loodust austati, sellega seostati jumalaid, seda koheldi samaväärselt inimesega. Usuti hinge ja väge. Tähtis oli kõik, mida nimetatakse pühaks kõik seletamatu ja müstiline.
a) haridus ja kirjasõna Enne reformatsiooni ei jõudnud haridus ja kirjasõna maarahva sekka, ei tulnud ka eriti muutusi, kuna katoliiklus ei soodusta haridust. Olid kirikukoolid. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus b) maailmapilt mõjutas see, et Eesti jumalad jäid ristiusu jumalatele alla, vahetati välja ristiusu jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti peale. c) kunst ja arhitektuur sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne maalikunst, nt altarimaalid. Kloostritel oli keskaegses Eestis suur tähtsus. Naiskloostritel oli oluline roll hooldusasutusena pakuti tuge nt leseks jäädud naistele. Tsistertslaste kloostrid aga edendasid majandust, kuna
juunil 1865 ja suri 28. jaanuaril 1939. Willaim oli Iiri poeet ja dramaatik, ning üks tähtsamaid figuure 20-da sajandi kirjanduses. 13. juunil 1865. aastal Dublinis sündinud Nobeli kirjandusauhinna tulevase võitja isa John Butler Yeats oli kuulus maalikunstnik. Ka William õppis esialgu maalikunsti, kuid veetis koolivaheajad oma vanavanemate juures Iirimaa läänerannikul Sligos. Seal jäid talle kõrva ja südamesse kohalike elanike jutustused ennemuistsetest aegadest, mil haldjaid sebis pidevalt tavaliste inimeste keskel ja kuningad olid veel suured, tugevad ja head otsekui jumalad. Juba siis innustus tulevane kirjanik üleloomulikest asjadest. Nii sündis ka Yeatsi esimene kirjapandud teos "Mosada". Isa, kes kunagi oli olnud jurist, soosis igati poja luuleharrastust. Noor William Butler Yeats alustas kahe keeruliselt ühilduva elemendi, müstika ja iiri rahvapärimuslike algeosiste seostamist oma teostes. Ta tahtis taasluua eriomast iiri
Jeesust hakati kummardama ja rääkima tema pidevast teenimisest. Metsaelanikele see ei meeldinud, kuna nemad ei kujutanud ette, et nad peaksid kedagi teenima. Jeesuse ja rüütlite uskumisega mindi samas ka liiale. Väga naljakas koht teoses on see, kui külaelanikud hobuse väljaheidet uurisid ja maitsesid ning teada soovisid, mis maa hobune sellel uhkel rüütlil küll olla võis. Mingi mälestus küll külaelanikele jäi, kuid tekkis mingi väärastunud arusaam. Hakati uskuma haldjaid ja libahunte. Täiesti tavaline oli see, et kui mees läks sõtta, võttis perenaine perre karu. Sellest võib järeldada, et oli karulembene sodoomiakihk. Leemet sündis külas, kuna Leemeti isa tahtis seal elada. Kui aga Leemeti isa sõjast tagasi tuli ning karu tal kogemata pea otsast hammustas, hakkas Leemeti ema karusid vihkama ja kolis koos lastega metsa tagasi. Leemeti õde elas elu lõpuni karuga koos. Kui aga külas Jeesust uskuma hakati, siis hakati karu kartma
India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla
armastust. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed. Fantaasia on lennukas ja ülemeelik, kuid siiski sünnivad sellest reaalsed inimsuhted. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku
taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt
isiklikult vabad vaid kuulusid maa külge. Nad ei tohtinud maalt lahkuda ja mõisnik sai neid müüa ainult koos maaga. Teine osa talupoegi olid pärisorjad see tähendas, et talupoega võis osta müüa ja vahetada, kuid tappa ei tohtinud. Talupoeg oli küll eraldatud maast, kuid ta kuulus siiski mõisnikule. Pahandusi maa-aadlitega tõi kaasa ka see, et talupojad ei tahtnud siiski peale surutud usku tunnistada. Maa-aadli seljataga usuti siiski taarausku, vaime, haldjaid ja igasuguseid võluasju. Võib-olla oleks talurahvas ristiusu omaks võtnud, kui jutlused oleksid toimunud neile arusaadavas keeles. Mina arvan, et maaelul on alati olnud omad plussid ja miinused. Mulle aga tundub, et neid halbu pooli on olnud rohkem, sest linnainimesed olid siiski rohkem vabad, kui maaelanikud. Talupojad ju orjastati ja st. tänapäeva mõistes, et neilt võeti ära kõik nende õigused, neid koheldi justkui mingeid loomi, kes pidid tegema kõike nii, nagu
kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavapärastesse ühistesse kivikalmetesse (Rahu, Raudvere), kuid üha enam ka maahaudadesse (Kaberla kalmistu) ja kääbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid suurpereliste kogukondade matusepaigad
trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis algas saksamaal wittenbergis 1517a, martin lutheri eest vedamisel, mille eesmärgiks oli lihtsustada katoliku kirikut, eestisse jõudis 1523a, põhjus: indulgentside müügi pärast, ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut
Teosed on tihti valmistatud kivist, kuid välistatud pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides on reljeef. Sellises kujutavas vormis esineb tegelasrohkeid jutustusi, mida üldiselt on võimalik vaadelda ainult ühest küljest. Pühalikus jumalad on reljeefis tihti ümbritsetud elurõõmsatest ning veetlevatest naistest, kes omakorda esindavad alamaid jumalaid, deemoneid või haldjaid. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on Šiva, Višnu ning Buddha (elas u. 560480 eKr). Kuulsateks pronkskujudeks on tantsiv Šiva, keda on tihti kujutatud rohkem kui kahe käega, mis sümboliseerib erinevate võimete tähistamist. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_art http://www.wou.edu/provost/library/exhibits/exhibits200405/co lor/Images/hinduism.pdf http://en
Selle asemel rahmeldasid nad päevad läbi põllul, et endale süüa hankida. Siin kehtib ütlemine, et miks mitte minna ringiga, kui saab otse. Kui me unustame midagi, siis üritame leida ikka midagi uut, millega oma elu lihtsamaks teha. Külarahvas unustas ussisõnad, kuid nad mõtlesid välja kõik muud vigurid, kuidas maad harida ja endal elu sees hoida. 6. ,,Kui inimestel poleks jumalat, mõtleksid nad ta ise välja" Voltaire Onu Vootele kehitas vaid õlgu. ,,Üks usub haldjaid ja käib hiies, teine usub Jeesust ja käib kirikus." Inimestel on vaja midagi, millesse uskuda, ikka ja alati. 7. Ühtsuses peitub jõud Ainult siis, kui kümme tuhat meest koos lausuvad ussisõnu, siis ärkab Põhja Konn oma iidsest unest ja tõttab appi metsarahvast päästma. Kokkuhoides suudab ka eesti kõike, mida ta tahab. Ühest inimesest ei muutu veel midagi. Näide: Laulev revolutsioon mass lõi. 8
raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. 3 Algus Nagu öeldud, sündis stiil Inglismaal. Esimese suurel tööstusmaal levisid laialt maitsetult kujundatud, stiilitud laiatarbekaubad, mille vastu astusid romantiliselt meelestatud kunstitegelased, eriti aga John Ruskin (1819-1900), kes väärtustas käsitööd ja rõhutas töö ja loomingu, ilu ja praktika ühtsust
4. Skulptuur Indias. India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumalaid, deemoneid ja haldjaid. 5. Nimeta 2 kuulsat ehitust. Boroboduri tempel, Jaava saarel, Indoneesias Angkor Vat, Kambodzas 6. Arhitektuur Hiinas. Nimeta kuulsaid ehitusmälestisi. Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem
Tsisterlaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga ja võttis oma ridadesse üksnes aadlikke, kerjusmungaordud olid aga avatud eelkõige linlastele. (naised olid keskaegses ühiskonnas isa või abikaasa eestkoste all). Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajlikku hooldusasutuse funktsiooni. Usundiloolased arvavad, et kõigepealt loobusid eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama kristlaste Jumalat. Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega edasi. Tuntumateks kohandatud pühakuteks ( Jüri karjakaitsjana, Peeter ,,kalajumalana", Kadri lammaste kaitsjana, Tõnn koduloomade eriti sigade kaitsja. Reformatsiooni algus (1517), Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjad. Jutlustati evangeeliumiusku ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, juba
1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka inimesed aga ka paigad, asjad taevas. Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli paremates suhetes tark (nõid). Tema oli erilise väega inimene, kes tundis hästi loodust, ravis inimesi ja ennustas tulevikku. Usuti hinge. Austati loodust. Inimene oli osa loodusest, mitte looduse peremees. Usuti loodust kaitsvaid haldjaid ja vaime. 1224 sakslased vallutasid tartu Tartu langemisega läks kogu Mandri-Eesti vaenlase kätte. 1) Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel 2) Vaenlasel parem relvastus 3) Uued sõjamehed euroopas 4) Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kogemustega ja hea väljaõppega. 5) Lisaks sakslaste pidid võitlema taanlaste ja rootslastega, algul ka venelastega. 6) Eestlased olid valmis üksikuteks, kuid mitte pikaajaliseks sõjaks. 13
tänapäeva Pakistani lähistelt. Teosed on tihti valmistatud kivist, kuid välistatud pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides on reljeef. Sellises kujutavas vormis esineb tegelasrohkeid jutustusi, mida üldiselt on võimalik vaadelda ainult ühest küljest. Pühalikus jumalad on reljeefis tihti ümbritsetud elurõõmsatest ning veetlevatest naistest, kes omakorda esindavad alamaid jumalaid, deemoneid või haldjaid. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on Šiva, Višnu ning Buddha (elas u. 560-480 eKr). Kuulsateks pronkskujudeks on tantsiv Šiva, keda on tihti kujutatud rohkem kui kahe käega, mis sümboliseerib erinevate võimete tähistamist. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_art http://www.wou.edu/provost/library/exhibits/exhibits2004-05/color/Images/hinduism.pdf http://en.wikipedia
taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatud panda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikkasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled- kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Nimete juugendstiili ehitusi Eestis?? Amende Villa Pärnus, Roodi mõis, Iluste mõis, Halinga mõis. Seestpoolt väljapoolt prinsiip: on hoone väliskuju sõltub sisemusest. Kasutatud klompitud paekivi, et jääks looduspärane. Nt: õnnepalee Draamateatri ehituslugu Tallinna saksa teatri hoone ehituse eellugu algab tegelikult Laialt tänavalt, kus asus Tallinna esimene teatrimaja.August.v. Kotzebue 1784 asutatud esimene Tallinna alaline teatrigrupp sai oma maja 1809
2) Libad on kogu aeg näha, haldjad on harva(endeline) 3) Liba – kogu aeg kohal, haldjas – ilmub riituses või vajadusel 4) Libad – sunni ja pettusega sidumine, haldjas – ’’köidetakse’’ armastusega 5) Libad – suur ese, väestus suur, haldjas – ükskõik, millise suurusega asi 6) Haldjad/esivanemad – toidetakse. Libasid sunnitakse. 7) Libad – tuleb kogu aeg tegeleda (nõuab tööd). Haldjad – jätavad vabaduse 8) Libasid saab petta. Haldjaid ei saa – loeb südant. 9) Libasid võtab hõbekuul. Haldjaid ei võta. 10) Libad – mõjutavad füüsiliselt maailma. Haldjas – teistpoolsuse kaudu(’’juhuste kokkusattumus’’) 12. Miks valvati matmata surnut? Keda veel valvati sama loogika kohaselt? Matmata surnut valvati selleks, et Kurat surnut ära ei vahetaks ja sama loogika kohaselt valvati last/imikut, kellele ei oldud veel nime pandud. 13. Surma kergendamise abinõud 1) Tasutakse võlad
Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid (33mln), levinud Aasias. Hinduism usutakse, et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega ning usutakse ka hingede ümbersündi. iseloomusta loodususundit, kristlust, islamit ja budismi (usundi tekke aeg, looja, pühakiri, mida/millesse usutakse, usukombed) Loodususund on maailma vanim usund. Sellele ei ole kindlast loojat, tekke aega ega pühasid tekste. Austatakse erinevaid jumalad, vaime, haldjaid jne. Kogu loodus on hingestatud. Loodususundid on nõiad ja maagia. Oluline on ohverdamine. Usutakse talismani õnnetoovasse ja amuleti kaitsvasse jõudu. Kristlus kristlased usuvad ühte Jumalasse(Jeesus Kristus), kes lõi maailma ja inimesed, et viimased oleksid temaga erisuhtes. Pühakiri on piibel. Kristlased on veendunud, et usk Jeesusse ja tema õpetusse taastab osaduse Jumalaga ja annab lootuse igavesele elule jumalariigis. Iga pühapäev käiakse kirikus. Tekkis 1 saj
Leemeti ema Armastav ja hooliv. Armuke (karu) tappis tema mehe. Suri ussipesas põlengusse. Hiie ema Elas oma mehe (Tambeti) põhimõtete järgi. Emaarmastust näitas välja alles siis, kui tütar surmasuus oli. Tambet Hiie isa. Uskus, et haldjad on metsa elu hoidjad, nende vastu tegutsemine toob halba. Suri vihasena tütart otsides Leemeti vanaisa mürgihammaste läbi. Ülgas Hiietark. Oli haldjate soovide vahendaja inimestele. Muutus negatiivseks tegelaseks, kuna inimesed enam haldjaid ei austanud ega uskunud. Leemeti vanaisa Mürgihammastega mees. Oma nooruses saatis korda suuri tegusid. Nüüd elas üksikul saarel ja ehitas omale inimluudest tiibu, kuna raudmehed olid tal jalad otsast lõiganud. Ints Ussikuninga tütar. Leemeti parim sõber. Armastas neid, kes oskasid ussisõnu, ei sallinud külarahvast sest need sisinakeelt ei mõistnud. Meeme Endine Põhja Konna valvur. Johannes Külavanem, ristiusuline ja Magdaleena isa. Magdaleena Johannese tütar
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha).
Loodusolude muutumine: kliima soojenemine, vesi alaneb(vähem soid),Põhja-ja Lääne-Eesti alad kitsenesid, paljud järved kasvasid kokku. Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid)
A.Hoffmann tegeles oma elu jooksul muusika, joonistamise, õigusteadusega, oli jurist, teatri muusikadirektor, muusikaõpetaja, dirigent, komponist, dekoraator, kapellmeister. Austusest Mozarti vastu vahetas ta oma nimes Wilhelmi Amadeuse vastu. Hoffmanni loomingus segunevad unistuste maailm ja reaalsus, fantaasia ja argielu. Tema loomingut läbiv teema on kunst ja kunstnik. Teda nimetatakse tondiHoffmanniks, sest ta kasutab tihti oma teostes haldjaid, vaime, tonte. Filister on enesega rahulolev piiratud silmaringiga väikekodanlane. Tema looming on mõjutanud: Poe, Baudelaire, Gogol, Dostojevski, Wilde. Novellikogud: ,,Fantaasiapalu Callot' maneeris", ,,Serapioni vennad" Romaanid: ,,Kuradi eliksiir", ,,Õpetlikke ülestähenduse kõuts Murri sulest", Kunstmuinastjutt: ,,Väike Zaches" · E. A. Poe on Ameerika poeet, tema luuleraamatud on ,,Tamerlan ja teisi luuletusi", ,,Al Aaraaf,
mitmekesisus. Kehad on nii painduvad, nagu puuduks neil luud. Teoste materjaliks on põhiliselt kivi, kuid kasutatakse ka vaske ja pronksi. Valitsevaks India skulptuuri vormiks on reljeef, mis sageli meenutab pigem ümarplastikat, kuid seintele ja sammastele paigutatuna on siiski vaadeldav ainult ühest küljest. Tõsised ja pühalikud jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest, kes kehastavad mitmesuguseid alamaid jumalaid, deemoneid ja haldjaid. Ülev vaimsus esineb kõrvuti ja läbisegi kõige maalähedasema meelelisusega. 5. Angkor Wat oli algselt hindustlik Visnu tempel, hiljem budistlk tempel, muistses Angkori linnas Kambodzas, mis ehitati Khmeeri impeeriumis 12.sajandi esimesel poolel. Angkor Wat on maailma suurim pühakoda. Tänapäevani pole selge, milliseid tehnoloogiaid muistsed meistrid selle ehitamisel kasutasid. Alles aerofotod näitasid tänapäeva uurijatele, kuivõrd
Ema miilustas karuga, kuid too hammustas raevuhoos Leemeti isa pea otsast. Nad naasid metsa, olles ümbritsetud onu Vootelest, Tambeti perest ja veel üksikutest elanikest. Seal elas ka Ülgas, kes uskus iidsetesse traditsioonidesse ja haldjatesse ning ohverdas iga päev mõne uue looma järvehaldjale. Räägiti ka lugusid Põhja Konnast, kes suutis kunagi võidelda kõigi vaenlaste vastu, kuid nüüd magas sügavat und. Vootele ja Leemet ei uskunud haldjaid, kuid austasid Põhja Konna, keda unistasid kohata. Juba väiksena õpetas seesama onu Leemetile selgeks ussisõnad, tänu millele suutis poiss iga looma panna endale kuuletuma ja saada kõht täis. Leemetil olid sõbrad Pärtel ja Hiie, aga ta sõbrustas ka mao Intsuga, kelle juures veetis suure osa päevast. Kord kutsus Ints neid koopasse talveund magama ning mindi terve perega. Kevadel ärkasid kõigepealt Leemet ja Vootele, kuid viimane neist lämbus üsna pea toidu kätte
Katharina on põikpäine ja riiakas, aga samas ka suure kaasavaraga. Petruccio on temperamentne, humoorikas ja teotahteline inimene. Petruccio otsustab Katharina taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomu jõuproovis sünnib tugev armastus. ,,Suveöö unenägu" Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest läbi pilamise. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed. Fantaasia on lennukas ja ülemeelik, kuid siiski sünnivad sellest reaalsed inimsuhted. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. ,,Windsori lõbusad naised"
-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. Muude loomade puhul aitas pahupidi kasukast, soku puhul ka uhkest sarvedega peast, mis tihti oli kepi otsa pistetud. Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude ja -haldjaid, viljakushaldjaid, ka pimeduse deemonlikke esindajaid.
Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku. Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Ristiusku tunti ja ilmselt ei suhtutud sellesse esialgu vaenulikult. Kunda ohvrikivi Tamme Lauri tamm Maahaldja ohvriauk Hing ja vägi Vägi eriline jõud, mida võis leida kõikjalt: tuules, äikeses, küüntes, vere, siseelundites, sõnades. Targad (nõiad) olid suurt väge
mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu Augustiinlaste ordu – segaklooster, mõjutasid rohkem majandust Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu Naiskloostrid ravisid epideemiate ja ka tavaliste haiguste puhul inimesi. 17.Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Koos kristlaste Jumalaga austasid edasi oma viksemaid jumalaid ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele anti maausundi jumaluste omadusi, sest ka neilt oodati abi. Seega, usundid segunesid. 18.Millal ja miks puhkes reformatsioon? Sai alguse 1517.a. Saksamaal Wittenbergis Põhjused Oli sunnitud kirku varanduse vastu Reformaatoritele ei meeldinud indulgentside müük Leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte peestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline 19
Sööki- jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid; setudel on see kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama pere- konna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle.
kantakse hoolt ning oma peret kaitstakse. Metsa minnes tuleb paluda metsa peremehe ning -naise õnnistust, et käik läheks hästi korda. Kui minnakse marjule või seenile, siis palutakse, et võidaks soovitut leida. Luba peab paluma metsas puhkama istumiseks, suitsetamiseks ning ööbimiseks, mille puhul metshaldjate heatahtlikkuse kindlustamise vajadus on eriti selgelt tuntav. Samuti tuleb kordaläinud metsaskäigu ning hea marja- või seenesaagi eest haldjaid tänada.4 See, et metsast millegi võtmiseks tuleb luba küsida, näitab jällegi seda, et metshaldjad on kaitsevaimud, nad kaitsevad metsa ja metsa varasid. Samuti peegeldub siin austus, mis inimestel looduse vastu on. Kui nüüd mõelda praegusele ajale, siis inimesed on muutunud loodusvõõraks ning olgugi, et selline uskumus on iseloomulik küll väikestele kogukondadele (praeguse näite puhul vepslastele), siis sellegipoolest võiksid ka suuremad ja kaasajastunud
kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab.(Ka puudel ja taimedel oli hing) Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi.Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes.Hoiduti juuste ja küünte piiramisest ja lõikamisest, seda tehti vaid täiskuu ajal. Usuti olevat ka elavat haldjaid, kellag pidi hästi läbi saama. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ka ohverdused. Ohvrikohti nim hiiedeks.Tekkisid omaette ohvrikivid(lohkudega) Enne sõjakäiku kindlasti ohverdused. On teada, et on olid oelmas ka jumalad. Taara ehk Tarapita- kõige tuntum tänu sellele, et ta on mainitud Läti Hendriku kroonikas.Jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Tuntud on ka Uku. Igal kodus olid olemas ka eraldi majahaldjat, kellele toitu jäeti.
oma katsumustest üle saada. Leemet oli oma vanaisaga sarnane, ta ei kohkunud millegi ees ning ta suutis tappa sama külmavereliselt, kui vanaisa. Ta oskas olla ka hell, ta armastas Hiiet väga ning tegi ta elupäevad väga õnnelikuks. Leemet kõiges viimane. Miljöö Tegevus toimub minevikus kus peategelane Leemet ja tema ema ning isa elasid algselt metsas, seal usuti veel haldjaid, kus nad olid tsivilisatsioonist vabad, kõik eluks vajalik tuli loodusest. Mingi aeg hakkasid metas elanikud vaikselt küladesse, mis arvati olevat paganate maa, kolima ,et seal moodsa ning euroopalikku elu elada. Leemeti isa tahtis samuti külla kolida, ema ei soovinud seda, kuna seal ei oodanud teda midagi. Kuid mingi aeg koliti ikkagi külla. Peale isa surma otsustati metsa tagasi kolida. Mingi aeg hakab Leemet külas käima Magdaleena juures, koos käidi ka küla kloostri juures
9. lk78 - Ülgas räägib muinasjutu järvehaldjast ja Vootele veendub rohkem et Ülgas valetab, ema räägib Tambeti äpardusest meega, Ints&Leemet&Pärtel jutustavad Hiiega, poisid lähevad vihtlevaid naisi vaatama, peale nende oli seal ka Mõmmi ja poisid ei jäänud tänu talle Salmele vahele 10. lk89 - Poisid lähevad Hiiele külla, Leemet õpetab Hiiele ussisõna millega hundid uinutada, Tambet on segaduses miks hundid magavad ja Ülgas seletab et haldjaid häirib nende kisa, poisid viivad Hiie külla Johannese ja Magdaleena juurde, Johannes märkab Intsu ja tahab teda maha lüüa ning hirmutab sellega lapsed minema 11. lk99 - Pärtel&Leemet proovivad vaatamata Hiie keelamisele leiba, poisid sunnivad ka Hiiet sööma ja ta hakkab oksele, Leemet tunnistab emale et sõi leiba, Salme on ka leiba proovinud ja ema on ahastuses, Leemet läheb onni taha häda tegema ja vestleb seal
Varem tähendas jumal vanadel eestlastel taevavaimu ja veelgi varem hingestatud taevast.(Loorits, 1932). Mida tähtsamale kohale tõusis rahva elus põllutöö, seda enam hakati taotlema haldjate poolehoidu, kellest arvati olenevat viljasaak. Erilise koha omandasid viljahaldjas Peko, Lõuna-Eesti viljakushaldjas Tõnn, äikesevihmahaldjas Pikker või Kõu, majahaldjas Taara, taevahaldjas Jumal jt. Mida enam ihati õnnistust põllule ja karjale, seda hoolsamini teeniti haldjaid ja seda keerukamaks muutusid lõikuskombed. Viimaseist põllule jäänud kõrtest tehti lõikuse lõpul Peko vihk, mida hoolega ületalve hoiti. Sellega taheti otsekui alal hoida vilja sigivust ja elujõudu järgnevaks suveks. Haldjaile ohverdati põllupeenral või aianurgas ning metsas mättal või kivihunnikul. Allikate, jõgede ja järvede haldjaile heideti ohvriandidena vette sellised asjad, mis vett ei reosta (metallehted ja raha). Lõuna-Eestis öeldi kaitsevaimude
Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Tarkadel ja nõidadel oli vägi, sest nad oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Loomadel oli vägi küüntes, südames, karvastikus, kihvades veres jne. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Hing võis magamise ajal kehast lahkuda, kuid surma puhul lahkus hing jäädavalt. Kõikjal esines ka teatud haldjaid ja vaime, kess asustasid vett, maad ja kodu. 7. Teooriad eestlaste esivanematest. 19. sajandil pakuti välja, et kõik soome-ugri alghõimud kujunesid välja kusagil Uurali mägede lähistel, kus rahvaarvu kasvu tõttu järk-järgult laiali asuti. Selle arvamuse põhjal pidid ka eestlaste esivanemad pärinema ida poolt. Pakuti ka välja, et eestlaste kujunemisloole on kaasa aidanud ka 3 suurt rahvastikurännet kiviajal
Kerjusmunga ordud- Jagunesid kaheks: Dominiiklased ja Frantsisklased, paiknesid linnades. Nende eesmärk oli jutustada ja rahva vaimuelu harida. Ja nemad oma kloostritele ehitasid võimalikult suured linnad, et võimalikult palju inimesi kirikut külastaks. Iseloomusta eestlaste kristianiseerimist. Kuna MVV's eestlased kaotasid ristiusu jumalale, siis kõigepealt loobusid nad oma Taarast ja selle asemel hakkasid uskuma kristlaste jumalat, samas, aga väikseid jumalusi ja haldjaid austati veel pikka aega. Samamoodi austati veel hiisi, puid, allikaid ja muid loodusobjekte. Samal ajal toodi ohvreid kirikutesse ja ka kabelitesse.
annaabi.ee 
