Rehepapp Andrus Kivirähk 1. Millistes situatsioonides võib täheldada iroonia ilminguid, millistes huumorit? Kindlasti leidub irooniat selles, kui Jaan käis mõisa sahvris head ja paremat söömas. Mitte just otseselt söömises ei peitu iroonia, vaid eelkõige just tagajärgedes. Teda nimetati sõna otseses mõttes lolliks, kuna oli oma lihtsameelsuse tõttu seepi toiduks pidanud ning vitsutas seda mõlema suupoolega. Pärast hakkast kõht koledasti valutama ning asjale oma hinnangut andma kutsuti rehepapp. Seejärel, kui oli selge, et Jaani elu pole ohus, hakati Jaani kulul üsnagi kohatuid nalju
loodus meile pakkuda võib. Tegevus toimus samal ajal, kui olid veel talupojad, seetõttu toimus enamik tegevusest taludes. Raamat väga ei kirjeldagi loodust, põhirõhk on pandud tegelaste kirjeldamisele, nende käitumisele ja suhtumisse teistesse. Minu arvates oli see raamat realistlik, mitte romantiline. Kui oled lugenud ,,Nipernaadit" ja ,,Muhu monolooge" siis on selgelt aru saada autorite erinevatest ,,käekirjadest". 3. Iseloomusta Juhan Smuuli huumorit (karakteri-, situatsiooni- või sõnakoomika). Too näiteid! Mulle endale Juhan Smuuli huumor väga ei meeldinud, tema naljad olid üsna robustsed ja kohati ka liiga teravad ja otsekohesed. Minu arvates oli iga tegelane mingisuguse naljaga seotud ja selle juures oli positiivne just see, et raamatu lõpuks olid neist naljadest teadlik. Nalja ei saanud sa otse teada, vaid järjest raamatut lugedes said sa nalja lõpule lähemale. 4
lugemast seikluslikke ja "hästi lõppevaid" rüütliromaane. Kõik nad olid nii ühesugused. Kõrimulguni oli samuti Cervantesel, kes otsustas kogu rüütlikirjanduse pea peale pöörata. Ta kirjutas "Don Quijote". See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuvat. Nagu inimesed praegu, oli ka siis huumoriks alvääristamine ja narrimine. Enamasti oli see keelatud, kuid "Don Quijote" pakkus seda rohkem kui küllaga ja seepärast leitaksegi teose olevat "oma ajast ees". Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes kirjutas seda koguni kaks raamatut, tähendab rüütliromaan paistab teistest 17 sajandi teostest enam silma, sest see oli erinev, midagi muud. Kaasaegsele lugejaskonnale on Cervantesel pakkuda nii mõndagi. Igaüks õpib igast raamatust midagi. Kahtlemata võib õppida Cervanteselt paljut, viimast on järginud paljud kirjanikud, miks mitte meie? Kui keskendume meie tuntud kirjanikule meenub 10. klassi õpilasel esimene teos, "Don Quijote". Kui see
Naeru ja huumori mõju inimese psüühikale Naeru ja huumorit on palju uuritud ning selle kohta on palju uurimusi tehtud, et kuidas täpselt mõjutab see inimesi ning kas heas või halvas mõttes. Peaaegu kõik neist uuringutest on jõudnud samale järeldusele- naer mõjub inimesele hästi. Kui see inimestele hästi ei mõjuks, ei kasutataks meie ühiskond naeru kui ravimit oma muredele. Ometi võib olla naer ka väga võimas relv ning seda peab oskama kasutada. Kuidas siis suhtuda naeru, on see meile hea või halb?
Maury Yeston ning liberist Arthur Kopit, kes kavatsesid muusikali etendada Broadwayl. Kuna aga Webber plaanis lavastada oma muusikali, loobuti mõttest kuni aastani 1991, mil tükk Houstonis menukalt esietendus. Just seda ,,Ooperifantoomi" versiooni nägi 2007.a Tallinna Linnahallis eesti muusikute esituses. Ivan Jacobsi The Phantom of the Opera on originaalteosele väga lähedane. Lisaks leiab sellest ohtralt huumorit ja tantsunumbreid. 1995.a alates on see ,,Ooperifantoom" gastroleerinud suure menuga nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikas, Aasias, Lääne- ja Kesk- Euroopas. Nüüd pisut lähemalt ,,Ooperifantoomi" autorist. Muusikali The Phantom of the Opera liberto, muusika ja sõnade autor Ivan Jacobs hakkas muusikat õppima viieselt, 11 aastaselt pani ta koos semudega kokku bändi, mis veidi aja pärast küll laiali läks, sest laulukirjutajast
Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirelt · kasvab tohutult tõlgete arv, kultuur hakkab end suhestama teiste kultuuridega; ilmub esimene kirjandusajakiri · tekib mõiste ,,maailmakodanik" · ühiskondlikult aktiivne hoiak · valgustusaja kirjanikud on mastaapsed üksikseisjad · ladina keel teaduskeelena sureb välja · kirjandust iseloomustab suur huvi dokumentaalsuse vastu · populaarseks muutus memuaaride kirjutamine · viljeleti huumorit ja satiiri, peamine zanr siiski proosa · John Locke (1632-1704) oli valgustusele alusepanija · valgustus sai alguse Inglismaal, aga tugevaim oli Prantsusmaal Inglise ja Prantsuse valgustuse võrdlus: Inglismaal : eitav suhtumine kaasasündinud isiksusse, polnud konflikti riigikirikuga,soov tunnetada inimest ja teda ümbritsevat maailma, kasvatusse peab suhtuma tunnetusega, igal inimesel on õigus õnnele; tuntumad valgustajad : Swift, Defoe
Äärelinna Buddha Autori nimi on Hanif Kureishi, on inglase ja pakistanlase segu, tema ema oli inglane ja isa pakistanlane. Tema raamatud lähtuvad multikultuurse ühsikonna probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks. Tema teosest Äärelinna buddha on pälvinud veel parima debüütromaani raamatuauhinna ja sellest on tehtud teleseriaal. Raamatu peategelane on segarassist 17-aastane teismeline Karim, kes elab Lõuna-Londonis,tegevus ise toimub 70nadel. Peategelane igatseb minna elama ja töötama oma äärelinnast välja. Tema karjäär liikus näitlemise suunas, ei käinud koolis vaid keskenud näitemisele
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed
ooper "La finta giardiniera" ehk "Armastuse pärast aednikuneiu" paneb tudengid esimest korda proovile rahvusooperi laval. Mozarti ooperit "La finta giardiniera" Eestis tihti ei lavastata. Tegijatele teadaolevalt mängiti armastuslugu viimati 40 aastat tagasi Tartu Vanemuise teatris, rahvusooperi laval on lustakas ooper esimest korda, vahendasid "Kultuuriuudised". "See on opera comique, nii et siin peab olema palju huumorit," selgitas lavastaja Thomas Wiedenhofer. "Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest
sümpatiseerib. Käesolev teos tekitas minus meeldivat nostalgiat ning on oma ülesehituselt rõõmsakõlaline ja muretu. "Kevade" on Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi 1970. aastal loodud humoorikas ja südamlik Eesti film, mis jutustab loo külakooli laste igapäevasest koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi
sajandi sümfoonilises muusikas. Helitöö ületab tolle ajani tuntud sümfooniaid nii ome mõõtmete kui ka teemade hulga, episoodide mitmekesisuse, keeruliste seoste ning ideede suuruse poolest. See on teos, mis haarab mõtete ja tunnete, võimsate puhangute ja tahteimpulsside rikkusega. Kolmas sümfoonia oli juhindunud revolutsioonilisest sisust. Neljas sümfoonia on teos klassiku rõõmsast eluperioodist, mille näiliste õrnade fantaasiate all on tunda jõudu, huumorit ja ootamatuid mõttevälgatusi. Oma kõige tugevamaks sonaadiks arvas Beethoven olevat aga Shakespeare'i "Tormist" inspireeritud klassikaline tragöödia "Appassionata", milles oli kujutatud loodusjõudude vägevust ning inimese kõikvõimsat tahet. 18061809 Neil aastail kirjutas Viini klassik veel kolm sümfooniat, kolm kontserti, koorifantaasia ja avamängu "Coriolanus". Oma ideelt on "Coriolanus" heroliline teos, kuid ei
Baudelaire, Rilke, Dostojevski jt. 1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu "Palavik" mille abil sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Juhan Sütiste on tema loomingut iseloomustanud sõnadega: "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." "Palavik" Dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism) Suur tähelepanu vormil ja peenel töötlusel. Enda ja maailma põlgus, kuid sisse on põimitud ka huumorit ja irooniat. "Kohtupäev" Ilmus aastal 1937. Tema silmapaistvaim luulekogu. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole ja rohkem religiooseid teemasid. Analüüsib tollases maailmas toimuvat. Luule üldiseloomustus. Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Pettumuste ja eksimuste tajumine Filosoofilised otsingud Ajakriitilisus Võllahuumor ja iroonia "Magaja" Võibolla peitub mus päike
eneseväljendust. Tuginesid Sigmund Freudi õpetusele. Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. eesotsas A.Breton J.Miro Veristlik sürrealism unenägudest, hallutsinatsioonidest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Giorgio de Chirico eelkäija S.Dali maalid mõjusid efektse lavastusena M.Ernst - absurdsevõitu huumorit P. Delvaux seksuaalsusele viitavad vihjed M.Chagalli tööd elurõõmsad, vabad ängistusest Naivism teadlik lapselik kohmakus, proportsioonide eiramine, detailirohke jutustamisrõõm H.Rousseau I.Generalic talupoegade elu, pühad, tseremooniad USA kujutati ilustamata linnaelu, sünge meeleolu, puudus avalik toetus kujutatavalae kunstile, A.Wyeth Mehiko olulised ühiskondliku-poliitilise sisuga seinamaalid, teema ajalooline, D.A.Siqueiros
Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub ühes tavalises Eestimaa külas. Film kajastab kunagist elu Eestis. Loo peategelane on noor talutüdruk Liina, kes on armunud külapoissi Hansu. Hans on aga armunud peenesse mõisapreilisse. Antud teos oli väga omapärase ülesehitusega, palju ootamatusi ja põnevust. Loomulikult oli ka palju huumorit ja roppust, mis kõik on enamasti Eesti filmidele omane. Pildiliselt on "November" hämmastav ja ebamaine. Käsitletud olid suurimad selle aja probleemid 15. ja 16. sajandil. Kuidas vaesamad rügasid talutööd teha, pidid katkuga võitlema ja rikkamate eest tehti kõik ära. Elati uhketes majades. Mina tooks välja ühe sellise probleemi, et film oli tehtud Andrus Kivirähki teose "Rehepapp" järgi. Mina ei ole seda raamatut kunagi lugenud, mis
Ma arvan, et filmi tegijad oleks pidanud selle filmi natuke rohkem arusaadavamaks tegema, mitte ühelt olukorralt teisele nii kiiresti hüppama või kasvõi kohti, kus oli pikemalt vaikus, lühemaks tegema ja selle asemel mujal paremini olukordi selgeks tegema. Kokkuvõtteks võin õelda, et mulle meeldis see film ja soovitan seda kõigile, eriti veel neile, kes on „Rehepappi“ lugenud. Kuigi „November“ oli päris sünge ja tõsine, aga seal oli ka natuke Kivirähki huumorit, mis on küll pisut tobe aga ajab naerma küll. Kindlasti väärt vaadata!
Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vai...
ulmeromaanid. “Pianoola” (1952) ja “Titaani sireenid” (1959) • Hilisemad romaanid käsitlesid rohkem tänapäevaprobleeeme, mille kaudu kujunes ta USA noore põlvkonna poolt hinnatud autoriks. • Ta pidas oluliseks inimese, areneva tehnikamaailma ja looduse suhteid. Looming • Keeleliselt on Vonneguti stiil ladus ja lihtne, kasutab tihti ka mahlakat igapäeva sõnavara ja väljendeid. • Niisugustena, kohati musta huumorit sisaldavana, on tema teosed paljudele meelepärased ja loetavad. • Autori omapära juurde kuulub ka tegelaste kandumine järgmisse romaani. Looming • Tuntuim romaan “Tapamaja korpus viis ehk Laste ristisõda”. (1969, ek 1971) • Teoses on vaatluse all sõja ja humaansuse vastandamine. • Vonnegut on igasuguse vägivalla vastu, isegi oma kaasaegsest Hemingwayst kirjutab ta põlgusega. • Muud tuntumad teosed: “Tšempionide
Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul ma kahtlesin, sest hääled on noortel poistel peened, lõpuks reetis neid siiski tütarlapselik käitumine ja olemine. Ainsaks häirivaks faktoriks oli see, et publik plaksutas pidevalt peale laule ja nalju. See ei häirinud ainult mind vaid ka näitlejaid endid. Minu arust said noored näitlejad väga hästi hakkama
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine:
· Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine · Boheemlus isikupära rõhutamine · Huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu · Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana, inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis karikatuurselt groteskini. Akadeemiline kunst eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. Prantsusmaa: Theoldore Gericault (1791-1824)
o Lisaks on ta loonud rohkesti ka veel teisi orkestriteoseid ,nagu klaveri-ja tsellokontserte ("Conserto grosso")ja lühemaid sümfoonilisi töid. o Palju on ka kammermuusikat,erinevatele koosseisudele,sealhulgas renessansspillide ansamblile. o Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid ("Anselmi lugu","Sisalik"),kantaadid,laulud jpm. o Kujundimaailma on väga rikas-seal on poeetikat,meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. o Ta oli peene tämbrimeelega,kõlasid hoolega kuulav helilooja.Sageli ongi kõla tema teostes tähelepanu keskmes.Samuti tundis ta hästi pille . o Sündmuste kulg on tema teostes üpriski aeglane,seepärast saab terve ettekujutluse alles lugu tervikuna kuulates. Ta mängitab aega ja ruumi. Kõlaruum paisub ja tõmbub kokku nagu elastne kookon.
kes Miilit-Leenat kehastades jätsid hoopis eelpuberteetide mulje. Puudu jäi loomulikust särast silmades ja naer oli lausa eemaletõukav. Vaikselt kerkis juba kahtlus, et positiivne mulje Kitzbergi teosest kaob koos selle etendusega. Õnneks suutis kõrvaltegelaste meisterlik esinemine publiku tähelepanu õigele rajale tagasi viia. Sümpaatseks said porgandit näriv töödejuhataja ning hakkaja Anu, kes oma olemisega tõid sisse puhast huumorit. Osatäitjate valik on väga hästi õnnestunud. Nende koomilisus varjutas isegi kahe armastajapaari traagikat, mis on muidu teoses olulisel kohal. Meeldivaks üllatuseks kujunes peretütart kosiva poepidaja roll Hannes Nelise esituses. Lavastaja oli tegelasele lisanud uhkust ja eneseimetlust. Tundus, et näitleja oli seda oma äranägemise järgi veelgi võimendanud ja just seetõttu suutis ta väärikalt vastu seista käredale Mogri-Märdile.
hääli aga sai Kar-Erik Taukar ning tema oligi koos oma bändiga see otsitud ja leitud neljas vest. Kontsert algas ise kell 20:00, kuid väravad avati 19:00. Rahvast väga palju polnud, kuid kõik kes kohal olid, nautisid kindlasti väga. Alguses tuli lavale esinema Karl-Erik Taukar koos oma bändiga, laulis enda kõige tuntumaid laule. Kui tema oli lõpetanud asutsid lavale Ott, Tanel ning Jalmar. Nemad laulsid oma ansambli laule ning ka üksteiste laule. Laulude vahele tehti väga palju huumorit ja räägiti erinevaid lugusid, mis neil teistel kontsertitel juhtunud on. Kontserdi lõpus laulsid kõik Vesternid koos- Tanel, Jalmar, Ott ning Karl-Erik. Ja pärast seda said kõik fännid nende käest autogramme ning pilti teha, kui tahtsid. Kontsert oli väga lahe ja mõnus. Publikuga suheldi palju ning isegi publik pandi kaasa laulma. Mulle endale väga meeldis, sai palju naerda ja laulda, nautisin väga. Kindlasti soovitan kõigile nende kontserteid vaatama/kuulama minna.
nagu talupoeg, lehm või kass; teinekord on aga haldjad omakonstrueeritud vaenlased, keda 5 tuleb arvutiklaviatuuril materdada. Eriti mage mulje jääb võrdlusest suurteosega "Rehepapp", mis oli ju eestlasele nina alla torgatud peegel vaadake, millised me oleme! ja sellisena meid kõiki puudutav. "Mees, kes teadis ussisõnu" jättis aga punnitatud, vägisi tehtud mulje. Polnud seal ei huumorit ega satiiri, ladusat jutustust ega kaasahaaravat lugu. Kuigi tuleb tunnistada, et Põhja Konn ja eriti tiibadega vanaisa olid vägevad tegelased. Tiibadega vanaisa teadis, et vaenlastele ülevalt alla kirvega pähevalamine on väga ergonoomiline tegevus. Võimas vanamees, kelle viha ja vägi oli nii suur, et mõnikord sai ainult kuu peale kähistades väge välja lasta, muidu oleks võinud lõhki minna nagu ventiilita aurukatel
Tätte peab ühiskondliku rumalust ja lambakarjana käitumist väga ohtlikuks, kuna inimesed unustavad, kes nad on ja sukelduvad üldisesse eksimuste võrku. Kirjanik ise hindab traditsioonilist elu, kus on olulisel kohal armastus, siirus ja emotsioonidele toetumine. Ta leiab ka, et elada tuleb südamega, teha seda, mis on meelepärane, kuid mitte hüljata ka kohustusi teiste ees. Eesti teatrikunsti huvilistel tasub Tätte tegemistel kindlasti silm peal hoida. Huumorit ja avameelsust jagub tema näidendeis küllaga, rääkimata veel südamlikest ja sümpaatsetest tegelaskujudest. Looduslähedus ja iroonitsev suhtumine inimlikesse pahedesse annavad tema teostele omanäolise kuju.
Näitlejatest meeldis mulle kõige rohkem Liina Tennosaar, kuna ta täitis minu meelest kõige paremini oma rolli ning rääkis ka teksti kõige selgemini. Samuti jäi mulle silma Merle Jääger. Üleüldiselt oli tegelikult näitlejate töö päris hea, kuid selle tüki sõnum jäi mulle arusaamatuks. Pean tunnistama, et vahepeal seda etendust vaadates, hakkas isegi igav. Loomulikult oli ka kohti, kus sai kaasa naerda, kuid siiski miski jäi nagu segaseks. Ootasin sellelt etenduselt rohkem huumorit ja arusaadavust. Enne etendust ma kava ei ostnud, ehk võis see ka midagi muuta, sest ma ei saanud ju eelnevalt ülevaadet etendusest. Ma arvan, et mu ootused olid liiga suured, kuid samas võib-olla see etendus polnud mulle eakohane. Siiski selle etenduse juures on miski, mis mulle meeldis ja ma arvan, et see ongi just näitlejate töö. Kui nende asemel oleksid teised näitlejad, siis ma arvan, et mulle poleks see nii väga meeldinud. Seega, lavastajana oleksin jätnud samad
Etenduse tegevustik on järgi tehtud raamatust ''Ivan Orava mälestused''. Osades mängisid Egon Nuter ja Andrus Vaarik. Nuter mängis Lennart Meri rolli ning Vaarik mängis Ivan Orava rolli. Oli ka kolmas tegelane, Arnold Rüütel, kuid teda etenduse jooksul näha polnud. Nii Nuter kui ka Vaarik said oma rollide etendamisega suurepäraselt hakkama, sest nii välimuselt kui ka kehahoiakult olid mõlemad tegelaskujudega väga sarnased. Andrus Vaariku roll etendas rohkem huumorit, seega meeldis mulle tema roll rohkem. Arvan, et selline huumor ei saanud mitte kellegile mõistmatuks jääda, kuna kogu vaimukus oli rahvale edasi kantud sõnadega ning selline keelekasutus on käinud põlvest põlve. Kogu loo tegevus toimub pööningul, mille keskel on kirjutuslaud. Põrand on täis põhku, mis viitab enam sellele, et tegevus toimub pööningul. Etendus tõi välja mitmeid probleeme, millele oli viidatud. Esimene probleem, mida märgata võis, oli vanadus
hapnikuballooni ning ninakanüüle Augustus Enesekindel ja ilusa välimusega noormees. Augustus on pikk ja kiitsakas, kuid trimmis. Tal on pruunid juuksed, mis on sirged ja lühikesed. Poiss on võidelnud vähiga, mistõttu puudub üks jalg. Ta on äärmiselt kelmikas ja veetlev. Augustus õpib ülikoolis. Isaac Pikliku näo ja blondide juustega noormees, kes käis samuti tugirühmas. Tänu temale said Augustus ning Hazel tuttavaks. Ta naudib videomänge ja head huumorit. Vähi tõttu kaotab silmanägemise. JOHN GREEN Sündinud 24. august 1977 Auhinnatud kirjanik, kelle raamatud figureerivad New York Timesi bestsellerite edetabelis ning kes on võitnud paljusid auhindu.(Printz Medal, Printz Honor ja Edgar Award) Kahekordne LA Timesi raamatuauhinna nominent. Peab koos venna Hankiga Youtube kanalit Vlogbrothers. Elab koos oma perega Indiana osariigis, Indianapolises. TSITAADID ,,Elatäna oma parimat elu''
Ainulaadne ja unustamatu film toob väga hästi esile filmikujunemise ajaloo ja ülemineku ühest teisele, ehk siis vanast saab uus, mõeldakse välja järgmine filmi kujund, mis saab populaarseks. Filmi tegijate soov on edastada vaatajateni just see üleminek, et kuidas asenduvad tummfilmid helifilmidega. Režissöör ja ütlasi ka stsenaariumi kirjutaja Michel Hazanavicius on minu arvates loonud suurepärase filmi, kus on nii põnevust, huumorit kui ka pisaraid. Film viis mind kui teise maailma, unustades kõik muu ja keskendudes ainult filmile, sest pinge mis seal oli, püsis terve filmi vältel.
1.Kirjutab mõnes kohas roppusi. Näiteks: Ega ta sind päev otsa piinata ei jõua, millalgi peab temagi puhkama sööma ja sital käima. Mida munni me õieti otsima peame. ,,Sa kurat, kuidas mull ei vea!" 2.Kasutab vananenud sõnasid. Rehepapp tuli joostes toast ja aitas õnnetu mehe tuppa voodisse, pakkus kuuma piima, mudis haige liikmeid ja kattis tekkiga. 3.Kasutab vanasõnu. Loll võid olla aga kaval pead olema. Ükski heategu ei jää karistamata. 4. Raamatus on palju huumorit. Näiteks koht kus vedas rehepapp kuradit nina pidi. Kurat arvas et sai surnu hinge kätte aga tegelikult haaras hoopis peeru kotti ja läks minema. 5. Räägib eestlaste vanadest kommetest ja elu harjumustest. Huvitavaid mõtteid 1.Sa lõhnad nagu beebi sellepärast halltõbi sind piinabki, sa pead hakkama jooma siis ei kimbuta see tõbi sind enam kuna haised viina järgi. 2.Hans oli kohutavalt pettunud ning lausa meeleheitel, kuid suutis siiski märgata, et
,,Grönholmi meetodit". Etendus kestis kokku umbes 2 tundi ja 30 minutit ning oli ühe vaheajaga. Lavatükk põhines Jordi Galcerani, kaasaegse kataloonia näitekirjaniku, teose ainestikul (Eesti Draamateater, 2013). Näitlejaid oli kokku neli: Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass. Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013). Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit, mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust. Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi, kus piisas ainult kehakeelest, et kogu publik naeru kihistama hakkaks. Etendus oli üles ehitatud teemal, kuidas leida firma jaoks parimat kommertsdirektorit. Kõik neli näitlejat kogunesid ühte ruumi, kus neil pidi toimuma tööintervju
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MK16 Grete Rudenaite KLIENDITEENINDUS Eneseanalüüs Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2017 Eneseanalüüs Esmamulje minust on tihtipeale inimestele väga ülbe, tundma õppides aga saavad aru, et olen väga lõbus inimene, armastan huumorit, olen väga konkreetne ja austan inimesi kui mind austatakse. Ka ise langen vahest esmamulje ohvriks ja mõistan inimese hukka enne kui kedagi tundma õpin, see on väga halb komme ja see tuleb ära unustada. Klienditeenindajana pean ma püsima enesekindel, alati rõõmus ja valima oma hääletooni vastavalt vajadusele, sõnastust valima ning ma ei saa lasta endal emotsionaalseks muutuda. Minu väga suureks tugevuseks on suhtlemisoskus, oskan klientidega suhelda ,
Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõistma, kuid tema hooletuse tõttu tuleb välja, et ka ta ise pole nii vooruslik, kui välja laseb paista. Teisel juhul räägib lugu unenägudest ja nende tähendusest ning, kuidas neid eirates võib väga kehvasti minna, seega võib teost pidada omamoodi käitumisõpetuseks. Novellides võis õpetliku sisu kõrval tihti kohata ka omanäolist huumorit, mis lubab arvata, et eesmärgiks oli ka inimeste lõbustamine. Boccaccio oli otsekohene ning jutustades lugusid vägagi erinevatest inimestest oli tema sündmuste käsitlus avameelneavameelne. Ühes loos kasutas naine ära kergemeelset meest, kellel polnud aimugi, et too peab armukest ning väitis, et ukse taga käisid koputamas tondid ning veenis meest neile nõidust peale panema. Kuigi lugu on õpetlik muudab neiu kaasa kergeusklikkus selle ka naljakaks. Loos on selgesti
ajalehe "Sirp ja Vasar" muusikaosakonna juhatajana. Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on nii rahulikku eluvaatlust kui irooniatki, kuid enne kõike leiame siit muigvelsui väljamõeldut ja lopsakat huumorit, mis on muusikas küllalt haruldased. Peamurdmist pakuvad juba kas või teoste pealkirjad "Oreleelo", "Orelend" ja " Oreloits". Mis puutub Anti Marguste kooriloomingusse, siis on ta alati silma paistnud erilise tekstivaistuga. "Vanasõna vana hõbe" võiks ehk pealkirjastada kogu tema vokaalloomingut, kuigi kaugeltki kõigi teoste tekstid ei pärine folkloorist. Ütlemise täpsus, püantlikus, selle võimendamine läbi muusika nii võiks iseloomustada helilooja seostatust tekstiga.
kujutatava erakordsust, väärtustas rahva loominut (mida?). Romantismiaja kirjanikud idealiseerisid minevikku (mida?) ja eemaldusid tegelikkusest; nende kujutatud kangelased on ebatavalised (millised?) - nad on äravalitud, kes ainsana on võimelised kandma jumalikku sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana (millisena?), inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis groteskini (milleni? algab g-tähega). Romantism tervikuna on tundeline (milline?) kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika (milline kirjandusliik?); ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline (milline?) alge. Nagu öeldud, armastasid romantikud väljendada oma tundeid luulevormis. Kuulsamad rahvusromantilised luuletajad olid inglise poeedid George Gordon Noel Byron
vahele. Samal ajal kui teised lapsed mängisid õues tema kirjutas sümfooniaid. Sellest jäi elu jooksul Mozartile jälg külge. Amadeuse elu oli noorest peast väga raske ja pingeline, mis põhjustas ka palju haigusi. Mees oli lapsena varaküps, täiskasvanuna lapselik, sõltumatu, vaba käitumisega ja ei talunud tööd kellegi alluvuses. Samuti soovis ta palju lõbutseda, mida ta lapsena ei teinud. Enamik Mozarti teostest oli mazoorses laadis. Ooperites oli huumorit, irooniat ja realistlikuid karaktere. Arvatavasti võis tema lapsik olek mõjutada ka oopereid kuna temas leidus palju lapsikust ja ta näitas seda oma teostes välja. Lugude kirjutamine võis mõjutada tema elu täielikult. Paljudes inimestes põhjustas tema geniaalsus viha, mille tõttu võis ta ka surma saada. Paljud heliloojad kadestasid teda. Lapsepõlves lugude loomine muutis tema iseloomu palju. Mozart võis jääda veidriku staatusesse kuna ta polnud nagu teised inimesed.
tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud keskaegne Tallinn ja Muinas-Eesti, on erinevus selge. Nii Indrek Hargla ,,Raudrästiku ajast'' kui ka Andrus Kivirähki ,,Rehepapist'' lausa õhkab eestlaslikku tögamist ja huumorit.,,Raudrästiku aeg'' on jutustus 4 mõrvamüsteeriumi lahendamisest ning ,,Rehepapp'' ühe küla kroonika läbi novembrikuu. Viimased teosed on selge näide postmodernistlikust kirjandusest: ajaloo ja fantaasia segu, näiteks on tegelasteks nii kratid kui mõisnikud, ja rohked kõnekeelsed väljendid. Kui võrrelda eelnevas lõigus mainitud raamatute tegelasi on samuti märgata suurt muutust tegelaste kujutamises. Kui Vargamäe Andres oli tihti vähese jutuga ja tõsise
Prantslased kasutavad keelt nagu rapiiri (mõõga taoline) prantsuse keel on kiire, täpne. Hinnatakse kindlasti vaidlusi ja vaimukust. Inglise keele kasutuses eelistatakse asjade mahendamist ja ümber nurga rääkimist. Saksa keele kasutus on loogiline, kasutatakse faktilisi argumente(kõnelevad hierarhilises järjekorras). Keel on kohmakas ja raskepärane, kuid samas argumenteeritud. Üldiselt peavad nad kinni suulistest kokkulepetest, rääkides nendega ei peaks kasutama huumorit ja naljastusi äriteemadel. Itaallased on võluvad, intelligentsed ja suurepärased sõnaohtrad suhtlejad, kelle üliterav tähelepanuvõime põimub lõpmatu paindlikkusega. Itaallased pole eiti õrnatundelised ega haavu kergesti.Suhtlusstiil on ülevoolav, sõnarohke, demonstratiivne ja näiliselt emotsionaalne. Teiste jaoks isegi ehk üledramatiseeritud. Soomlased on vaikivad tüübid, nende pea ei võta eriti võõrkeeli. Ameeriklased kasutavad palju teravameelsust ja ka huumorit
" Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sai omast peast veel juurde ka lisada,põhiline oli ikka tasatasa. b)"Tuisk jookseb võidu tuisuga, et teine teisest mööd ei saa: üksteise ette tõttavad, üksteise nad maha jätavad." Meeldib,et on tuisule justkui elu sisse antud (jookseb võidu) ja muidu hea seda lugeda.Isegi natuke huumorit on sisse toodud. c) ,,Järv ei ole ilus jääse katte all kuu ta üle valvab talvel igaval" On natuke lõbusam,ning tervikuna on luuletus väga hea ning meeldejääv. 6."Talv";"Sügise lill";"Helin";"Suine tuul" 7.Loodusluules valitseb suurem osast ikkagi sünge,kurb,nukker meeleolu. Juhan Liivi Isamaaluule 1.Väga kurb ja sünge.Võib järeldada süngete ridade järgi: ,,lill tärkab su haua pinnast";"ja raske su koorem kanda"
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute pu...
Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (18981967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (18981967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Veidraid objekte on tulvil Yves Tanguy (19001955) maalid, otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' (18971994) teosed. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib pidada Alberto Giacometti (19011966) skulptuuriloomingut. Sürrealistlikuvõitu on ka Maurits Cornelis Escheri (18981972) "võimatud" arhitektuursed fantaasiad.
esineja sellest end segada ei lasknud ja kes tahtis esitust nautida, sai seda ka teha. Peale kontserti avanes võimalus ka Johansoniga isiklikult muljeid vahetada ja küsimusi esitada, mida ka agaralt ära kasutati. Esmane küsimus tuli muidugi tema välimuse, täpsemalt juuste kohta (vt. ka pilti) miks ja kuidas need ikkagi nii on. Vastati, et tema jaoks on juuksed kui antennid kui nad on püsti, siis on ta avatud ja valmis enda ümbritsevat hoomama. Natuke huumorit käis asja juurde. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Jaak Johansoni näol on tegemist võrratu esinejaga, kes on tänapäevaste superstaarisaate kuulsuste kõrval põhjendamatult rahva jaoks varju jäänud, kuid keda ometi mitte unustatud pole. Lisan ka ürituse käigus tehtud pildi Johansonist.
oma varases instrumentaalmuusikas kasutab ta rahvuslikku helikeelt. Rahvamuusikale omased intonatsioonid tema teosesse algul ehk vaistlikult, lapsepõlvemuljete toel. Mõni aeg hiljem, 1941.aastal, jõudis Eller juba konkreetsete rahvaviiside teadliku kasutamiseni Ka Ellerile meeldis loodus, eriti mets ja meri, see väljendub kindlasti ka tema loomingus. Paljudes teostes ilmnevad eepilised jooned, on dramatismi, kohati salapära, huumorit jpm. Kuigi Elleri sümfoonilisest loomingust mängitakse rohkem lühivormis teoseid, tuleb tema sügavuti minev vaatlus- ning arendamisoskus eriti selgelt nähtavale suurvormides. Elleri teosed on alati viimistletud, detailid on välja töötatud. Ta eelistas varjundirikast kammerlikku kõla, milles on tuntavad impressionistlikud koloriidiorsingud. Enamik eesti muusikasse uute tuulte toojaid on tulnud Elleri käe alt
ei olnud. Frances- kirjanik Robert Cohni abikaasa; soovis alguses mehega abielluda vaid tema kuuluse pärast, hiljem hakkas teda ka tõeliselt armastama; oli väga domineeriv ja kontrolliv naine; tahtis kõige toimuva üle ja mehe üle kontrolli omada. Kuna Robert Cohn oli väga sõnakuulelik, siis naisel kontroll tema üle ka õnnestus. Bill – sõjaveteran, Jacob Barnesi sõber; nad veetsid Jake’iga väga palju aega koos ja Bill oli igal pool Jake’iga kaasas; kasutas väga palju huumorit, et enda tegelikke tundeid ja emotsioone varjata; tahtis kõigiga sõber olla vaid enda heaolu nimel. Michael Campbell- Šotimaalt pärit mees, probleeme alkoholiga, oli alkohoolik; ootas, et Brett saaks lahutuse ja plaanis temaga abielluda, kuid kui Brett lõpuks lahutuse sai, siis nad ei abiellunudki; elas murevaba elu, tundis end alati hästi, heas tujus; kuid ta oli enda suhtes ebakindel ja seetõttu tekitas palju draamasid, sealhulgas kakles ta ka Robertiga.
esineja sellest end segada ei lasknud ja kes tahtis esitust nautida, sai seda ka teha. Peale kontserti avanes võimalus ka Johansoniga isiklikult muljeid vahetada ja küsimusi esitada, mida ka agaralt ära kasutati. Esmane küsimus tuli muidugi tema välimuse, täpsemalt juuste kohta (vt. ka pilti) miks ja kuidas need ikkagi nii on. Vastati, et tema jaoks on juuksed kui antennid kui nad on püsti, siis on ta avatud ja valmis enda ümbritsevat hoomama. Natuke huumorit käis asja juurde. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Jaak Johansoni näol on tegemist võrratu esinejaga, kes on tänapäevaste superstaarisaate kuulsuste kõrval põhjendamatult rahva jaoks varju jäänud, kuid keda ometi mitte unustatud pole. Lisan ka ürituse käigus tehtud pildi Johansonist.
o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade ja rahva eksootilisus. - ,,Carmen" tegevustik toimub Hispaanias o Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. o Reisil tuleb kõik ära proovida. o Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. o Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele.
Andri Uueküla PEEP VAIN Referaat Juhendaja: T. Ervald Rakvere 2009 SISUKORD Peep Vainust............................................................................................................................... 3 Kõige tähtsam küsimus............................................................................................................... 4 Minu arvamus............................................................................................................................. 5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Peep Vainust Peep Vain tegeleb koolituse ja ettevõtlusega. Ta alustas oma karjääri USA-s ülikooli ajal suviti ukselt uksele raamatuid müües. Pärast Bentley College'is turunduskraadi omand...
haavatav, seda just tänu loo õhkkonnale. Probleemiks oli kunagise paari vanade vigade ja mustade palede väljatoomine, mis tõi mõlemale osapoolele allasurutud valu valla pääsemise. Nad leidsid üksteised palju pettumusi ning ebaõnnestumisi. Näidendis palju erinevaid olukordi ette ei tulnud. Tippsündmuseks võibki pidada algusmomenti, kus paar üle pika aja üksteist rongijaams kohtab, sellest hetkest algas dramaatiline kahekõne, kuhu lisatud ka huumorit. Üheks sündmuseks oli veel koogi söömine, kus Romeo ja Julia sõid burchettat ja jõid kõrvale veini, samal ajal ikka oma elust rääkides ja mis vahepeal muutunud on. Selle aja jooksul, mil rike oli, sai neil ka koos nalja. Näiteks tantsisid nad koos vanade aegade nimel ühe kunagise lemmiklaulu saatel, mida Romeo ise samal ajal ümises. Probleemi lahenduseks oli see, et nad said oma vaoshoitud emotsioone lõpuks väljendada ja kokkusaamine võibolla ka parandas nende halbu tundeid.
2. Mida oleks saanud teha, et sellist arengut (eelarvamustest-genotsiidini) ei oleks toimunud? Kui inimesed sai aru, kus on stereotüübid, aga kus tõsi, siis võib olla seda ei toimunud. 3. Millisel püramiidi astmel on igaühel meist kohustus asjade kulgu sekkuda? Astmel, mis on seotud eelarvamustest lähtuvad tegudega, sest sellel astmel mõtted üle kasvavad reaalseteks tegudeks. Eriti kui alandamiseks kasutatakse huumorit paljud alustavad arvata, et niisugune suhtumine inimesesse või inimgrupisse on normaalne ja selles pole midagi halba, et süüdistada neid millegagi. 4. Millisel püramiidi astmel oleme sekkumisega juba lootusetult hiljaks jäänud? Astmel, mis on seotud genotsiidiga, sest enamikul juhtudel selle protsess pole võimalik peatada ilma ohvriteta, kuid mitte kunagi pole hilja sekkuda inimeste elu päästmiseks. 5
Pärast seda on Indrek aina rohkem endasse tõmbunud ja mornim, talle tundub, et terve elu on kaodanud mõtte ja ta jõuab järeldusele, et millelgi ei ole mõtet ja meid ei ole olemaski ja ainus emotsioon mida võis Indrekus näha oli viha elu vastu. Kui tagasi vaadata eelnevale tekstile võib tunduda, et see oli väga tõsine ja igav lavastus, kuid tegelt oli ainult viimane vaatus selline ja ka see sisaldas mõiningaid nalju. Ülejäänud vaatused olid täis huumorit ja kohati oli tegelikult isegi raske aru saada kui tõsine tegevus tegelikult oli. Mulle meeldis see etendus väga ja see inspireeris mind lugema esimest osa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
