aastase Maria sooloplaat "Anno Domini 2000". Maria on korduvalt esinenud Rapla Kirikumuusika Festivalil, laulnud kontserdisarjas "Ave Mariad läbi aegade" Eesti suuremates kontserdisaalides. Tema sooloesinemised on toimunud paljudes Eestimaa linnades ning ka Soomes ja Inglismaal. Siioni kirikus esitati klassikalist muusikat alates Bachist kuni Mozartini. Maria laulis enamasti ladina keeles, kuid võis kuulda ka prantsuse- ja saksa keelseid laule. Üheks meeldivaimaks lauluks etendusel kujunes ,,Ave Maria" 1. versioon. Mulle meeldis etendusel esitatud muusika esitus ja teostus. Iseenesest polnud etendusel viga midagi, kuid see muusika ei olnud kahjuks minu maitse. Pean tõdema, et etendust oli kuulamas suhteliselt palju rahvast, enamus neist vanurid. Seega võib arvata, et pensionieas inimestele meeldib sarnane muusika ja võib isegi loota, et see isegi minule vanemas eas meeldima hakkab. Kuna olin sellise muusikaga ka varem kokku puutunud, teadsin mida oodata
need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja heatahtlik. Rimski teatri finantsdirektor, Wolandi etenduse õhtul külastab teda Varenuhhavaim, kuid rimski saab põgenema ja jookseb rongijaama. Bengalski konferansjee, tüse, rõõmsameelne mees, teatri teadustaja.Ei olerahul,kui Woland oma etendusel rahasaju korraldab. Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavaltteiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest. Igavikulisuse tasand: Jeasua esitletud kui tavaline mees,kes ei erine sugugi teistest, kui siis on vaid pisutmoraalsem, on ta loodud jeesuse eeskujul, on temaga ka palju ühist,aga ka pajuerinevat. Meistri raamatu tegelane.
väga hubane. Vahepeal oli küll veidike külm, aga see ei rikkunud elamust. Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson. Hannaliisa Uusma kandis etenduses erinevaid kleite. Jarek Kasar ja Uku Uusberg aga frakke. Etendusel oli üks vaatust. Mõte ja tekst anti publikule edasi laulu ja kehakeele kaudu, sõnu ei kasutatud. Teksti oli palju, tekst oli sisukas ja oli lauldud selge diktsiooniga. Teksti näide: Kui tuba on külm, ja jääs radikad siis see on su väike Antarktika Chalice on üks omapärasemaid Eesti lauljaid. See oli tema esimene ooper, kuid tema loominguline käekiri oli seal selgesti äratuntav. Jarek Kasari loomingus on palju piltlike väljendeid ja kerge on kaasa mõelda
*NO99 asub Tallinnas Sakala 3 *See teater asustati aastal 2005 *Teatri nimes peituv number väheneb iga lavastusega ühe võrra nulli poole. Etendusel mängib 10 inimest. *Teater on hetkeseisuga teinud 61 lavastust ja tal on jäänud teha veel 38 etendust enne kui see sulgeb. * Teater on osalenud arvukatel välisfestivalidel Austrias, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Hollandis, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Slovakkias, Sveitsis ja Poolas. Välisfestivalidel on esinetud lavastustega "Nafta!", "Totu kuul", "GEP", "Onu Tomi onnike" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Lavastused
etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustused sunnivad neid oravarattasse. Ühel hetkel tuleb aga endale silma vaadata ning elus oluliste asjade pingerida ümber vaadata. Problemiks saab,
Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Ühel õhtul La Scala teatridirektor Merelli poolt taskusse surutud libretot, mille autoriks oli noor poeet Solera, lugedes sündiski kuulus koor tema tulevasest ooperist Nabucco "Lenda, mõte" ehk "Va pensiero, sull'ali dorate". Nii sündis üks rida, teine ja mõne aja pärast esietendus 9.märtsil 1842 La Scalas Verdi kolmas ooper "Nabucco". Etendusel oli tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga, kes etenduses laulis Abigaili osa. Algas uus loominguline periood,mida iseloomustab ajalooline-heroiline temaatika. Aastatel 1843-1847 valmis 7 ooperit
Etenduse ,,Libahunt" retsensioon Muusikal ,,Libahunt" oli minu arvates hästi lavastatud. Selle raamatu sündmustik oli muudetud tänapäevasemaks. Sel etendusel olid küll väiksed miinused, kui kokkuvõttes mulle meeldis. Selle muusikali algus oli minu arvates eriline. Sain selle mehe jutust täpsemini aru alles kirjanduse tunnis. Alguses ma ei pööranudki sellele väga tähelepanu, kuid pärast sain aru kui palju mõtteid see edasi andis. Mehe hääl rääkis, et see lugu kestab tänaseni. Minu arvates on see tõsi. Ka tänapäeval on sellised olukorrad. Esinejate kostüümid olid hästi tehtud
Valmimisaasta 2012 Tootjamaa USA Zanrid romantiline komöödia-draama Peaosatäitjad Jared Gilman, Kara Hayward, Bruce Willis, Edward Norton, Bill Murray, Frances McDormand, Tilda Swinton, Jason Schwartzman, Bob Balaban Kuutõusu kuningriik viib vaatajad tagasi aastasse 1965 ja räägib kahe noore armastusloost ja nende kodunt põgenemisest, mil samal ajal vanemad, politsei, laagriülem ja sotsiaaltöötaja neid taga otsivad. Sam (Jared Gilman) ja Suzy (Kara Hayward) kohtuvad kirikus toimuval etendusel riietusruumis ning nad armuvad. Sam on eeskujulik skaut, kuid ta ei meeldi teistele enda rühmas olevatele poistele, samuti on ta ka orb. Suzy on juristide perekonna vanim laps, kelle jaoks ei ole vanematel aega. Peale kohtumist nad hakkavad teineteisele kirjutama ning plaanivad niiviisi koos põgenemisplaani, mille nad ka täide viivad. Filmil oli väga retrolik väljanägemine just selle pastelsete värvide pärast. Teemakeskmes on
Kontserdi üldeesmärk oli kindlasti pakkuda meelelahutust aga ka mälestada Michael Jacksonit. Nagu mainitud, jutustas etendus Michael Jacksoni eluloost. Lauldi tema tuntumaid laule ja räägiti lauljast lähedamalt. Lauljaid oli etenduses viis, kellel kõigil oli väga sarnane hääl Jacksoniga, mida oli eriti huvitav kuulata, sest tihti jäi mulje nagu laulaks popstaar ise. Peale lauljate täitsid lava ka tantsijad ning kasutati palju rekvisiite, et teha etendust põnevamaks. Etendusel esitati vokaalmuusikat ja eeslauljad oli Jordan Alexander, Alex Buchanan, Treynce Cobbins, Ryan Shaw ning Haydon Eshun. Etenduselt sain rohkem teada Jacksoni elu klohta. Michael (Joseph) Jackson sündis 29. augustil 1958 ja suri 25. juuni 2009. Ta oli ameeriklasest poplaulja ning läbi aegade kõige edukam meelelahutaja. Teda kutsuti ka kui King of Pop ja King of rock ( popi- ja rokikunungas). Kontserdi tegi erilisieks bänd, kes koosnes kahest kitarristist, klahvpillimängijast ning trummarist
. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju. Mulle tundus, et lavakujundus oli saanud hea lahenduse ning andis etendusel positiivse efekti. Etendus on Draamateatri mängukavas olnud peaaegu aasta, kuid publiku huvi on siiani suur. Olen sellest etendusest väga vaimustatud ja loodan, et taolisi teatrikogemusi ja emotsioone saan nautida ka tulevikus. Minu arvates oli see väga õpetlik lugu ning soovitan soojalt ka teistele seda lavastust vaatama minna. Karli Jaanson 10 B klass
Näidendi on kirjutanud Rob Becker ja eesti keelde on tõlkinud Hannes Villemson. Muusika kujunduse on valinud Jarek Kasar. Näidendi sisu räägib sellest, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. Tegemist on väga humoorika ja mõtlemapaneva looga, kus tuuakse esile meeste ja naiste vahelised suhted, võrreldakse naisi ja mehi ning tuuakse esile juba ürgajal väljakujunenud erinevused. Ligi kaks tundi kestval etendusel selgidatakse, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erineva mõttemaailma, kultuuri ja isegi keele ning kuidas need erinevused põhjustavad tänapäeval arusaamatusi ja teineteise mittemõistmist. Mati Unt on veel lavastanud tuntuid näidendeid nagu näiteks ,,Graal", ,,Vend Antigone, ema Oidipus" ja ,,Viimnepäev". Andrus Vaarik on olnud ise näitleja ja ta pole lavastanud peale "Ürgmehe" tuntuid näidendeid. Näidend ,,Ürgmees" on kirjutatud raamatu põhjal, kelle autor on Robert Bly
lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus · Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata · Näitetrupi etendusel, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub. Hamlet on veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa. Ta siirdub oma ema tuppa, et teda süüdistada mõrva kaasosaluses, seal olles torkab ta mõõgaga läbi liikuva seinavaiba,
olla veel üks laps.Niisiis sündisingi mina ja meie perekond on siiani õnnelikult koos. Meie perekonnas peetakse oluliseks seda, et ei valetataks ja ei varjataks midagi.Tuleb kohe ausalt ära rääkida kui on hakkama saadud millegi halvaga.Muidugi on oluline meie peres ka see, et mina saaksin ilusti koolis käia ning ema,isa ja õde korralikult tööl. Ühiseid tegevusi me ikka vahel oma perekonnaga teeme.Vahepeal kui kõik pere on kodus käime me koos kuskil etendusel või mõnel vabaõhu üritusel.Meil on oma perega väga hea ja lõbus olla. Kasvuperest võtsime me sellise elutarkuse, et: kui kuidagi ei saa,siis kuidagi ikka saab! Minu arust ideaalne pere on selline pere kus ema ja isa saavad ideaalselt läbi ning ka lapsed omavahel.Pole mingeid tülisi,erimeelsusi jm.Ideaalses peres pole ka kunagi millestki puudust, kõik vajalik on olemas.
Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas. Inimesed alles kogunesid. Esimese vaatuse käigus armus Romeo jäägitult Juliasse. Kogu etendus lõppes sellega, kuidas Romeo ja Julia armastusest ja teadmatusest enesetapu tegid. Prokofjev tahtis küll õnneliku lõpuga ,,Romeo ja Julia" teha, aga sellega polnud
" äärmiselt nõudlik ja keeruline muusikal ning on väljakutseks kõikidele osalejatele. Leelo Tungla poolt tõlgitud laulud kõlasid pisut harjumatult, kuid see-eest värskendavalt. Kõlav muusika on geniaalne ja laulud ei ole muutunud tüütavaks, mis sellest, et need on kuude kaupa kõrvus kõlanud. Etenduse staar oli kahtlemata Donna ehk Ele Millistfer, kuna ta suutis oma rolli välja mängida kõige usutavamalt, emotsioonide rohkelt ja hääle kõla oli kõige parem. Etendusel oli laulmine kord ebaühtlane ja kõlas saalis mõnikord halvasti. Tundus, et koosseisud olid nii valitud, et kui üks näitlejatest oli nõrgem, siis teised tugevamad peitsid nõrgemad. Ühest küljest vaatad sa saalis tavalist teatrietendust, kus räägitakse ühe pere lugu ja teisest küljest oled saalis, kuulad ja vaatad uhkete kostüümide ja kaasahaaravate lauludega kontserti. Lavale on püütud tuua võimalikult huvitavaid, erinevaid lahendusi ja üllatavaid kohti.
sõjaväeosades ja hospidalides. Pärast sõda Georg Otsa õpingutee jätkus, kuid mitte enam Polütehnilises Instituudis, vaid Tallinna Muusikakoolis. Tema erialaõpetajaks sai rahvusvaheliselt tunnustatud laulja Tiit Kuusik. 7. novembril 1944. toimus esimene ooperietendus äsja vabastatud Tallinnas. ''Estonia'' teatri kollektiiv tõi lavale P. Tsaikovski ooperi ''Jevgeni Onegin'' Georg Ots laulis ooperikooris. Juhus tahtis, et sel ajaloolisel etendusel pääseks solistide hulka ka Georg Ots. Kuna Zaretski osatäitja oli haigestunud ja Otsal tema osa selge, pidi ta Zaretskina lavale tulema. Järgmised aastad tõid juurde uusi osatäitmisi nii ooperis kui ka operetis. Tavakohase nelja aasta asemel lõpetas Georg Ots Tallinna Muusikakooli kahe aastaga 1946. aastal ning astus seejärel Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta erialaõppejõuks jäi endiselt Tiit Kuusik. On imetlusväärne, kui palju jõudis Georg Ots tudengina korda saata
Andres Hillep 10b 25.05.2010 High school musical Ma käisin 30.04.2010 Tallinnas Nukuteartis vaatamas muusikali ,,High school musical" ehk ,,Keskoolimuusikal". Muusikal toimus päevasel ajal ja pileti hinnaks oli 220 Eesti krooni. Muusikal hakkas kell 14.00 ning kestis koos pausiga kaks ja pool tundi. Kogu saal oli rahvast täis ja kõik kohad olid välja müüdud. Etendusel vist mingit väga erilist eesmärki polnudki, põhiline oli lihtsalt rahvale korralik elamus anda ning samas näidata ka, milleks meie noored esinejad võimelised on. Muusikali lavastaja oli Andres Dvinjaninov ja muusikajuht Kaire Vilgats. Peaosalist Troyd mängis ,,Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ja naispeaosalist Gabrielat mängis Mari Ronimois. Tuntumatest nägudest osalesid muusikalis veel Marilyn Jurman, Silver Laas,Getter Jaani, Andres Roosileht ja Tarmo Männard.
Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maa peale laskuda. Antiikteatri alged sisaldusid rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondi eest.
Näiteks saab endale ise ette kujutada, milline on diivani kuju või mis värvi on tegelaste mantlid. Kui midagi liigutada taheti siis võeti see ese kujutletavalt oma kohalt ja pandi mujale, vana koha peale tõmmati rist. Samuti pidi kõigi tegelaste riietel olema väike taskuke kriidi tarbeks. Tegelaste riietus sobis üldise rahulikes toonides miljööga. Positiivne oli ka see, et kõigil tegelastel olid nimed peal, see tegi jälgimise lihtsamaks. Etendusel puudus muusikaline kujundus, kõik helid tekitasid näitlejad ise. Näitlejate töö oli suurepärane. Eriti tubli oli Katariina Lauk. Ta mängis viie tegelase osa ja kõik need olid täiesti omanäolised. Samuti oli tema kleidilahendus väga leidlik. Seda sai sättida mitut erinevat moodi, et iga tegelane ikka teistest erineks. See tegi jälgimise lihtsamaks. Peaosades olid Alceste ja Céliméne, keda kehastasid Tanel Saar ja Elina Pärnamägi. Nende esituses oli efektne
mis inimest paeluvad on kunst. See võib olla mida iganes. Näiteks teatrietendus, kleit või tükk kooki. Leonardo da Vinci maal "Mona Lisa" on minu arvates kunst. Selle all mõtlen ma maali, mille da Vinci 16. sajandil maalis. Kui aga näen sõbranna juures elutoa seinal uhket "Mona Lisat", siis ei ole see minu jaoks kui hinnaline kunst, vaid koopia. Kunstiks pean ka teatrietendusi. Teatrilavastusi pole võimalik kopeerida, sest iga etendus on erinev. Ükski nätleja ei näitle mitte ühelgi etendusel täpselt samamoodi, seega on iga teatrietendus hinnaline kunst. Eespool mainitu näitab kuidas määratlen mina piiri kunsti ja mittekunsti vahel. Kunst on mingi eesmärgiga tehtud looming. Seda võib tõlgendada erinevalt, kuid kokkuvõttes on see siiski meelelahutus. Kunst peab tekitama inimeses emotsioone. Piir kunsti ja mittekunsti vahel ametlikult puudud, kuid iga inimene võib need piirid enda jaoks ise seada.
graatsilist valget luike, ent samuti ka pahelist musta luike- see õnnestus Alenal suurepäraselt. Kõige meeldejäävamaks jäi mulle "Väikeste luikede tants", mille meloodia on teada paljudele. Mind hämmastab kui samaaegselt ja graatsiliselt nad tantsivad, olles ka kooskõlas orkestriga. See kõik oleks olnud nagu kuskilt puldist juhitud. Samuti meeldis ka mulle väga "Must luik" ja see hetk kui valge luik tantsis sulgede hunnikus hämaramas valguses. Suurt rolli mängis etendusel orkester, nende mängitud palad olid tõesti head. Pillimänguoskus oli kindlasti kõrgtasemeline ja tegu oli oma ala professionaalidega, sest mängides tuntuid ja raskeid meloodiad, samal ajal üksteisega arvestades pole lihtne. Tsaikovski on minu arvates üks ütlemata hea helilooja ning arvan, et kasutades tema loomingut just balletietendustel on kõige parem valik, meloodiad on kuidagi puhtad ja rikkalikud nagu on ka seda ballett.
See loob laval meeleolu. Näiteks kui terve orkester mängib, siis on laval tegevus rahutu ja kohati ka sünge. Pillide soolod aga toovad välja rahuliku, kui ka sõbraliku õhkkonna. Kuigi orkestrit pole üldjuhul näha, on sellel kõige tähtsam osa. Kogu ooperielamuse jooksul oli minu jaoks kõige hämmastavam see, kui võimsat häält suudab inimene ilma abivahenditega teha. Ooperilauljate hääled olid väga kõlavad, kui ka soravad. Mulle oli suureks abiks see, et etendusel olid ka subtiitrid. Ilma nendeta oleks ma väga hädas olnud, kuna itaalia keelt ei ole ma veel õppinud. „Rigoletto“ puhul panin tähele seda, et kuigi ei kujutatud tänapäeva, on tegevustik ajakohane. Minevikus, olevikus ja ka tulevikus petetakse, vihatakse ja armastatakse. Vahel võib ette tulla koguni tapmist. Ooperit jälgides viisin sündmustiku tänapäevaga kokku. „Rigoletto“ oli mulle suureks elamuseks. Vaatamata mõnele miinusele, jäin ma kogemusega
juurde andsid kogu selles valgusemängus. Orkester oli minu arust vapustav, mulle väga meeldis, ka laujatel polnud väga viga, hea oli kuulata ja ka sõnumi andsid nad päris korralikult edasi nii, et mõnel hetkel tundsin küll, mismoodi kananahk ihule tuli. Tantsijad mulle aga väga ei meeldinud. Minu arvates on Eestis ikka paremaid tantsijaid kui need, kes sellel õhtul laval olid. Loomulikult on tore, et ka neile anti võimalus sellisel võimsal etendusel kaasa teha, kuid samas rikkus see natuke emotsioone minu jaoks ära. Kusjuures ei olnud ma ainuke, kes nii arvas. Selles proovis oli publiku hulgas ka paar tuttavat, kes tantsuga proffessionaalselt tegelevad ning peale proovi rääkides tuli välja, et nende arust osaliselt ei olnud tantsijad head ja Eestist leidub palju-palju paremaid. See oli meie arvamus. Siiski oli mu mulje selle etenduse ideest ja idee lavastamisest üsna hea. Mõte toodi
mingit teist tegevust tehes. Üks meestest pidi laulma nii, et oli asetatud ringikujulise ehitise peale ja teda keerutati seal ringi, mille pärast ta ka vahepeal pea alaspidi pidi laulma. Huvitav koht oli ka see kui üks mees laulis samal ajal kui ta mängib puldiga ämblikuga, alguses oli tal väga naljakas, aga lõpuks hakkas talle ämblik vist närvidele käima ning ta lõi selle ämbliku maha. Lõpp oli etendusel natuke imelik. Tegelased hakkasid laval sampust jooma ja see kelle käes pudel oli jagas seda kõigile. Kaks inimest võtsid enda esinemisriided seljast ning meigi maha ja jäid tavalistesse riietesse ning tantsisid siis seal kahekesi. Etendusega võis tegelikult rahule jääda. See oli uus ja huvitav asi, mida tihti ei näe. Võibolla kui oleks olnud ka kava, millest tegevusest samal ajal lugeda, poleks ka ooper nii segaseks jäänud.
Retsensioon Märtsikuus Võru kultuurimajas kuulasin meile kõigile tuntud superstaari Otti ning noorte seas popolaarseks saanud Koit Toomet. Oodata sai ka üllatusesinejat. Õhtu jooksul esitati nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat ning peamiselt esitati pop stiilis muusikat. Ott Leplandi olen varem juba esinemas näinud, ta oli etendusel ,,Keskkoolimuusikal" peaosas ning tema esinemist nautisin juba tol korral, kuid Koitu ma näinud veel polnud. Esimesena astus lavale Koit Toome lauludega: ,,Nädalalõpp", ,,Mälestused", ,,Kaugele siit" ja veel teistegi lugudega, kuid need on laulud, mis kõige enam meelde jäid. Sõnade poolest meeldis kõige rohkem laul ,, Mälestused", sest see laul paneb mõtlema enda mälestustele. Lisaks bändis laulmisele mängib Koit ka klahvpille.
Kohtumine saatanaga ,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda arut...
Hamleti põhiküsimus on: olla või mitte olla. Olla (olemine) tähendab vastutustm südametunnistuse järgi elamist. Olemine on võitlus ja toob endaga kaasa kannatusi ja piinu. Mitte olla-surm või südametunnistuse hülgamine, leppimine ülekohtu ja ebaõiglusega. Kõhklused on Hamleti olemus. Mõtestamata tegu teda ei rahulda. 1.Tõesta, et Hamlet on veendunud humanist. Kui Hamlet saab teada, kes ta isa tappis, tahab ta Claudiust paljastada. Peale juhtumit etendusel plaanib ta teda isegi tappa, kuid mõtleb siiski ümber (arvas, et Claudius saab oma patud andeks). Hamlet otsis alati tõde ja tahtis õiglust jalule seada. 2. Miks on Hamlet pettunud, kui uueks kuningaks valitakse Claudius, mitte tema? Ta on pettunud, sest ta isa surmast on möödas vaid 20 päeva. Kõik tundus talle imelik, eriti Claudiuse kiirustamine. Claudius kutsus Hamletit oma pojaks ja see solvas Hamletit. 3. Tõesta, et Claudius on tark poliitik.
Kuid ütlen, et vahest on mõne nalja või pilkamise efekt just üks ropp sõna, mis selle jutu mõtte kohe väga tugevalt esile toob. Ott Sepp on piisavalt ropu kõneviisiga, kohati isegi liialt. Kuid see teebki temast tema. Mind isiklikult häiris tohutult väga noorte teismeliste viibimine saalis, sest oli nalju, mida tavaliselt nii noored kõrvad kuulma ei peaks. Need olid nii ropud kui ka lastele mittesobiva sisuga. Minu arvates oli etendus lahe. Ma pole varem käinud ei stand-up etendusel ega ka Paide kultuurikeskuses. Kartsin alguses, et äkki ei saa ma kõikidest naljadest aru ega naera saalis ainsana kaasa. Kuid seda ei juhtunud. Kõik jutud olid mõistetavad ja etenduse pikkus oli täpselt paras. Üle 1,5h poleks suutnud niimoodi naerda. Edaspidi olen ka stand-up komöödia etenduste suhte tähelepanelikum, sest ega esimene kogemus teiseta jää.
rahuldamine. Selle asemel korraldas rühmitus happening’ idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised vaid sotsiaalsed. Rügmituse ideoloogia nõudis massilist, anatoomset loovust professionaalse kunsti asemel. 5. Mida tead saksa kunstnikust Joseph Beuysist? Milliseid omapäraseid materjale ta kasutas ja mis põhjusel? Ta püüdis muuta elu kunstiks. Teoses „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“, kasutas etendusel oma isikliku elu dramaatiliste sündmustega seotud materjale nagu näiteks, viltvaip, loomarasv ja mesi. Tema poolt propageeritud kunst pidi olema eeskätt sotsiaalne ja tegelema inimeste reaalsete probleemidega. 6. Kelle teos oli ,,Laulev skulptuur’’? Gilbert ja George. 7. Kes oli selles peatükis korduvalt mainitud John Cage? Oli USA helilooja, kes juba 1940ndail püüdis muusikaga provotseerida publiku spontaalset sündmustest osavõttu.
näitljad kandsid rikkalikultkaunistatud eredavärvilist rüüd ja sellejuurde kõrgeid jalatseid, hiljem ka kõrgeid peakatteid.Kostüüme täiendasid veel masikg, tänu millele oli võimalik ühel näitlejal mängida mittme tegelase rolli, ning kehastada ka naist. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koorijaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukama lavamasin oli tõteseadeldis, mille abil võis jumal taevas maapeale laskuda. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondieest. Kesk...... Oluline osa linnakirjanduses moodustas draamakirjandus, mis arenas eriti
Ballettilavastus jaguneb kahevaatuseliseks, kus tähtis roll oli Petruskal, Mauril ning Baleriinil. Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooja Igor Stravinski "Petruska". Etendus algas Maurice Raveli lauludetsükliga, mida laulis Karmen Puis, ta oli ka ainuke solist terve õhtu jooksul. Ta laulis ooperit, mis oli väga võimas ning muljetavaldav. Esinesid välismaalt ballettitantsijad ning
Liikumine oli tavaline, vahepeal tantsiti, kuid osadel osatäitjatel tuli mingil hetkel joobes inimese liikumist jäljendada. Väga suure tähelepanu võitsid detailideni kaunistatud dekoratsioonid. Need andsid toimuvast suurepärase ülevaate ning nende abil sai vaatemängule lihtsamini kaasa elada ja loosse sujuvamalt süveneda. Samuti oli lavakujunduses pauku ja suitsu, mis tegi teatrietenduse vaatajatele reaalsemaks ja paremini tajutavamaks. Ruume ja tegevuskohti oli etendusel mitmeid ja nende vaheldumine oli sujuvalt ülesehitatud. Laval kujutati Ivanovi kodu (osa kodust kujundati rahva seas rõdul), õuehoovi, kirikut, metsa (kujutati lavaümbrusena) ja Lebedevite kodu. Menutükis mängiti muusika ja valgusega professionaalselt ja tähtsamatel kohtadel kanti valgus hetkes olevale tegelasele. Valgus mängis etenduses olulist rolli ja see andis vaatajaile mõista karakteri üksildusest ja üksildustundest.
lendas. Samuti oli meie näitemängu juures meeldejääv see, kuidas Tammaru tõmbas puruks markii jaki, lisades, et see oli niikuinii nende viimane etendus. Lavakujundus oli iseenesest primitiivne - lava oli jaotatud kaheks valge lina abil. Samuti avaldas mulle muljet valguskunstnik Sander Põllu teostus, nt. see, kuidas Mirandolina seisis publiku ees ja mõlemale auditooriumi vasak- ja parempoolsele seinale kerkis Mirandolina siluett. Ajastutruudust lisasid kindlasti omalt poolt ka etendusel esinenud kellalöögid ja muu instrumentaalne muusika, samuti ka näitlejate kostüümid või vanamoelised rekvisiidid: vana triikraud jm. Pean tunnistama, et süzee jättis mind külmaks, sest ma ei ole suur klišeelike teemade austaja. Arvan, et etendus oleks pidanud olema vähemalt tund aega lühem, sest teemakäsitlus muutus pikapeale venivaks. Ent näitlejate töö oli minu arvates suurepärane, eriti Tammaru elegantne samm ja Katariina Unti naiselik kavalus. Lõpetuseks
suurem osa stseenidest. Publiku ja näitlejate suhe on lavastuses tundmatuseni transformeeritud. Pole väga ühtegi lavastust, kus näitlejad oleksid õnnelikud, kui publik telefoniga mängima hakkab. Selles etenduses antakse juba varakult teada, et mõni nutiseade oleks tarvis kaasa võtta, sest selle kasutamine teeb võimalikuks tervikliku kogemuse. rhizomedia241013. ,,rhizomedia. risomeedia" ei ole lavastus, mida ühe etenduse põhjal arvustada. Kõige esimesel etendusel juhatati publik kohtadele; tuppa, kuhu istuda, oli igaüks juba varem välja valinud. Vaatajatele selgitatakse, kuidas etenduse jooksul toimuda: liituda tuleb Facebookis asuva grupiga, mille liikmeteks on selle etenduse publik. Facebooki keskkond võimaldab jooke tellida, omavahel suhelda ja sinna üles riputatavatele küsitlustele vastata. Etenduse alguses loetakse ette juriidilisi termineid tulvil leping, millega publik loobuks justkui kõikvõimalikest õigustest
Vihastunud Frida tantsis väga agressiivselt, kiirete liigutustega ning võimsalt. Kui Frida suri, tuli mul peaaegu pisar silma. See toimus samuti tantsides. Frida tantsis, kuni ta suri liigutused jäid järjest aeglasemaks ning lõpuks kukkus ta kokku. Tema peale pandi must lina ja tema ümber pandi lilled (või pani Frida ise need enne surma, ei mäleta). Kui saalis tuled põlema läksid ja inimesed püsti hakkasid tõusma, oli mul naljakas tunne. Ma olin ära unustanud, et olen etendusel olin niivõrd sisse elanud toimuvasse. Samamoodi oli vahepeal ka raamatuga, mis on minu puhul tegelikult väga haruldane. Kui on igav raamat, siis ma loen lehekülgi, et palju veel lõpuni on jäänud, kuid kui on hea, siis ma ei pane tähelegi kui leheküljed mööduvad. Selle raamatu puhul tundsin ma nii ühte kui teist. Mõned seigad olid äärmiselt huvvitavad, kuid vahepeal ei saand ma üldse aru, millest parasjagu loen, sest olin mõtetega mujal olnud. Diego
Vokaalmuusikat laulsid naised enamasti soprani. Muusikalis esitati aastast 1959. Richard Charles Rodgers, kes oli Ameerika helilooja, kirjujtatud muusikat. Muusikali lauludele sõnad on kirjutatud Oscar Hammerstein II poolt aastal 1959. Oscar Hammerstein ja Richard Charles Rodgers on sündinud Ameerika Ühendriikides, New York'is. Lavakujundus oli üle keskmise, kindlasti on ka paremaid "Heliseva Muusika" lavakujundusi, kuid Viimsi Kool ei jäänud ka palju alla. Etendusel ei puudunud ka eriefektid nagu näiteks äikesetorm ja välgu löömine. Näitlejad kandsid ajastule vastavaid viisakaid riideid. Naisnäitlejatele olid tehtud ka korralikud suured lokid, vahel ka krunn. Mehed kandsid pintsakute all vesti ja lipsu. Naised kandisid ka pearätte ja korsette. Nunnakloostris ei puudunud ka nunnade suur tärgeltatud tanu ja nunnariided. Muusikalis on väga tuntud laulud. Üks nendest on "Do-Re-Mi", milles muusika oli väga lõbusa
vaadati alasti naise pilti. Hiljem läksid mehe sünnipäevale, kes ei tahtnud pidu pidada, aga külalised läksid ise sisse. Taksos küsis viina ja käis närvidele kuni taksojuht andis enda pudeli. Laura vaatas seriaali kui ukse taha tuli poeet kelle ta sisse lasi. Poeet oli vihane, et teised külalised olid lahkunud, jõi viina. Peeter ärkas üles ning poeet luges talle luuletuse. Hakkas minema ja enne minekut võttis pitsi viina(kompas selga nagu Hamlet etendusel). Peeter võttis telefoni ja hakkas võõtastele numbritele helistama kui ema oli tööl. Küsis vastajate käest mõistatusi kuni üks mees sai vihakseks ja hakkas tema peale karjuma ning Peeter hakkas kartma. Theo kohtas peol vedurijuhti kellega hakkas klappima, mindi mere äärde ja hiljem metsa. Juht kaotas varastatud jope ära, Theo oli pahane ta peale. Sama juht tekitas õnnetuse kui vedurist välja hüppas.
Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas on nii häid, kui halbu külgi. Sama leiab Saatan Wolandina Varieteeteatri etendusel (kui rahvas palus, et teatri konferansjee Zorz Bengalskile tema ärarebitud pea jälle tagasi pandaks) publikut hinnates: ,,nad on nagu inimesed ikka. Nad armastavad raha, kuid nii on see alati olnud... Inimkond armastab raha, millest see ka tehtud ei oleks, olgu nahast, paberist, pronksist või kullast. Nad on küll kergemeelsed... aga ometi... ka halastus ei ole neile võõras.... tavalised inimesed." Sarnaselt Piibliga on ka romaanis ,,Meister ja Margarita"
Lavastaja oli Arne Mikk. Verdi muusika kõlab niivõrd tõetruult ja ajatult, et tundub nagu polekski ooperi esietendusest möödunud 150 aastat. Peale külalissolisti Aile Asszonyi andis oma panuse ,,Maskiballi" loomisele ka Soomest pärit lavakujundaja Ralf Forsström, kes on kuulus üle terve Skandinaavia, ning keda kutsuvad lava kujundama ka parimad Rootsi teatrid. ,,Maskiballi" lavakujundus ei olnud traditsiooniline, vaid otse vastupidi, inimese suurust maski just igal etendusel laval ei kohta ning see muutis ooperi vaatamise huvitavamaks. Kostüümid meeldisid mulle väga, need olid vastavalt situatsioonile, kas uhkeldavad ballikleidid või siis tagasihoidlikumad riided. Solistid olid kõrgetasemelised ja ka orkesteri ning dirigendi esitus olid head. Kõige sümpaatsema mulje jättis Aile Asszonyi mängitud Peaministri naine. Nii tema vokaalne esitus kui ka lavaline liikumine ja kehakeel olid kõrgel tasemel
Doriani suhted meestega olid paremad kui naistega. Dorian ei suutnud oma lähedasi suhteid naitsega kaua üleval hoida. Esimene tõeline armastus oli Dorianil Sibyl, keda ta kohtas teatris Dorian kui pealtvaataja ja Sibyl kui näitleja. Nad armusid üksteisse hullupööra ning Dorian tahtis, et ka tema sõbrad lord Henry ja Basil teda näeksid. Aga Sibyl oli nii armunud, et ei suutnud enam näitlemisele keskenduda ja ta ebaõnnestus täielikult just sel etendusel, kus olid ka Henry ja Basil. Peale seda ei suhelnud Dorian enam Sibyliga ja suurest igatsusest võttis Sibyl endalt elu. Sibyl mürgitas ennast. Hiljem kohtud Dorian maal ühe tüdrukuga ja võrgutas ta ära. Kuid pärast seda, kui tüdruk oli Dorianisse armunud, otsustas Dorian, et tüdrukul on parem ilma temata ja jättis ta maha. Põhjuseks oli Doriani arvamus, et tüdrukul on temata parem. Doriani suhted meestega, eriti Basili ja Henryga on väga head. Basil armastab Doriani väga ja
Seda oli vaja selleks et vett kõrgemale lasta. See lõppes sellega,et aukülalise ülikond sai märjaks. Kuidas me rikkusime internaadi öörahu · Mille kohta ütles internaadi juhataja poistele, et öörahu rikkumine ning vanainimese ehmatamine? Selle kohta, et ta ei tahtnud poiste seletusi kuulda... Kuidas me soodustasime gripiviiruse levikut · Mis oli Agu Sihvka ja Kiilikese arvates parim õppevahend liuväljal? Redel · ,,Kui püss on etendusel, peab ta paukuma," ütles eesti keele õpetaja, poisid järeldasid sellest, et, kui on jääauk, siis keegi peab sinna sisse sulpsatama. · Kuidas soodustasid poisid gripiviiruse levikut? Ajakirja korrespondent jooksis sisse. · Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi · Kuidas ajasid Agu Sihvka ja Kiilike nurja aastapäeva kontserdi? Mis juhtus b-bassiga? Nad rikkusid b-bassi ja see oli tähtis pill aastapäeva kontserdil.
kasutades teda Rimski lõksupüüdmiseks, aga viimasel õnnestub kukelaulu peale põgeneda. Hirmunud Rimski sõidab kiirrongiga Moskvast minema. 6. Ivan Nikolajevits näeb unes Pontius Pilatuse juttu jätku (sellest, mis Woland talle rääkinud oli), kus Ha-Nostri (Jesua) lüüakse risti. 7. Varieteatri raamatupidaja Vassili Stepanovits on peale eelneval päeval toimunud maagi nr segaduses. Ta üritab viia etendusel kogutud raha rahandusosakonda. Teekonnal läks ta Vaatemängude komisjonist läbi, kus must maag oli juba teinud oma töö (inimesed laulsid sunnitult, komisjoni esimeest esindas ainult tema ülikond rääkides jne). Raha andmisel süüdistati Vassilit pettuses, sest rahatähti leidus erinevatest riikidest (maagi töö). 8. Berliozi sugulane tuli kadunu korterit tahtma pärida. Woland oli oma abilistega
aadlike tühist eluviisi, ahne liiderlik aadlihärra, vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne. Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olid meelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i žanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika- lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti „Võluflööt“ ja „Haaremirööv“.
suveteatri tunne, et labastame ja teeme ülekäe. Eriti sellistel hetkedel, kui oli väga hea ja väga ilus lugu ja selle taustaks käis laval läbustamine. Ja mitte stiilne läbustamine, vaid selline tavaline . Videoekraan päästis palju. Esiteks oli ka prozektoripukist niisama vaadates raske aru saada, mis laval toimub. Ja teiseks andis see võimaluse minna lava taha ja ajas tagasi. Suurepärased leiud muide telearhiivist, mis andsid palju juurde Üldine hinnang on ikkagi hea , sest etendusel ei olnud mingit otsest mahategemist muust etendusest. Näitlejatel ,eriti Sergo Varesel, oli väga raske ülesanne . Nad said oma asjaga hakkama , vast kõige paremini Priit Võigemast ja Risto Kübar. Muusikaline pool oli tõesti võrratu ,aga kunstiline pool jäi minu arust natuke tavaliseks . Vist loodeti tõesti sellele ,et muusika kannab välja .Kõik ei saagi täiuslik olla ,aga elamus jääb sellest hinge pikaks ajaks . Ma võin öelda ka
Näiteks "sa prääksud nagu part". 6 Lavahüpnotiseerijad enne ja nüüd Dr Flint Tema nimi oli Herbert L. Flint. Ta oli moodsa Ameerika üks suurimatest hüpnotisööridest.. Ta pani aluse suure populaarsuse kogunud etenduste seeriale. Flinti sooritatud asjad on tänapäeva mõistes vägagi jubedad. Tema etendusel võis näha inimest kellelee on sisendatud, et teda jälitab vihane mesilasparv või on saanud pikselöögi. Mõnikord sisendas ta inimesele isegi, et ta on sattunud põrgusse. Mõningad tema kasutatud võtted on ka tänapäeval tuntud. Näiteks sisendada meessoost inimesele, et ta on armunud oma "tüdruksõpra", kes tegelikult on luud mis on riietega kaetud. Tema etendused ei toimunud ka äpardusteta. Traagilisemaks võib pidada tema 1890.aasta Sveitsi turniiri ajal toimunud õnnetust
EESTI TEATRI SÜND EVELI SOIKA JWG KEVAD 2015 Esimesed märkmed eesti teatrist · 1205. aasta Läti Henriku ladinakeelses Liivimaa kroonikas on kirjas: Suurest mängust, mida Riias peeti. Selsamal talvel pandi keset Riiga toime väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganahõimkond usu näitliku esituse varal võiks õppida ristiusu algmeid. Selle mängu sisu selgitati tõlgi kaudu väga hoolikalt nii juures olnud vastristituile kui ka paganaile. Etendusel oli kaks eesmärki: tutvustada emotsionaalses vormis ristiusu algeid ja demonstreerida ristisõdijate üleolekut kohalisest relvajõu kasutamisel. Etendused Tallinnas 17. saj andsid Tallinnas teatrietendusi Kesk-Euroopast tulnud rändnäitlejate trupid. Teatritegemist soodustas Martin Lutheri algatatud usu-uuendus ehk reformatsioon. 1784 - Tallinna asjaarmastajate teater August von Kotzebue juhtimisel. Kasutades tõlgi abi, tõi ta 1789. a näidendis ,,Isalik
vahel 9. Moliere'i elu- (Jean- Baptiste Poqueliu 15.01.1622-17.02.1673)- Isa oli tapetsiir(kujundaja lossides); kaotab ema 10-a; õpib jesuiitide kolleegiumis; käis vanaisaga tänavateatris; kohtus perekonnaga, kes armastas teatrit ning lõi nendega teatri, mis läks pankrotti; sattus võlgade pärast vangi; Madeleine Bejart- Moliere'i sõber; läksid rändteatriga rändama; suri peaaegu etendusel (hakkas verd köhima, mängis edasi) Looming- ,,Naeruväärsed eputised", ,,Scapini kelmused", ,,Õpetatud naised", ,,Naiste kool", ,,Ebahaige", ,,Ihnus", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Misantroop", ,,Arst vastu tahtmist" 10. Valgustusaja(1688-1789) iseloomulikud jooned- teaduslik-tehniline progress; inimmõistuse ülistamine; teadmiste, hariduse väärtustamine; inglise parlamentaarne monarhia-poliitilised debatid-laiem ühiskondlik arutelu; ajakirjanduse ajastu algus;
kindlalt teose lõpetaks. Kuid selline käitumine hirmutas Mozarti tõsiselt ära. Ja veel olid tal rahamured- kõik raha ta jõi maha ja tegi teistele veel välja. Ta vajas raha, seetõttu ta selle ülesande vastu võttiski. Lisaks reekviemi kirjutamisele lisandus tema tööde hulka ka oma sõbrale pilkava ooperi kirjutamine. Kõik see võttis mehe läbi- ta oli kurnatud, tal oli liiga palju tööd ja liiga vähe aega. Sellise liigse kurnatuse tõttu kukkus Mozart ühel etendusel kokku- ja sel hetkel oli Salieri see, kes tema eest hoolitses, kes mehe koju viis, kes teda aitas. Sel hetkel käitus Salieri kui täielik sõber või lihtsalt dzentelman. Kas Salieril olid omad kasud sees või ei, seda ei oska öelda. See õhtu, kui Mozart kokku kukkus jäi tema viimaseks õhtuks, järgmisel hommikul ta suri, oma naise, lapse ja Salieri juuresolekul. Mozarti kurnas lõplikult ära see, kui ta juhendas Salierit, kes tema viimase teose üles kirjutas, kuid see jäigi lõpetamata
lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab. 1850-1860 aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega. Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869 aastal Kairosse ooperiteater. Sel puhul otsustas Egiptuse asekuningas tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Verdi ütles algul tellimusele ära kuid hiljem nõustus siiski. Esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kuue nädala pärast 8. veebruaril 1872.aastal oli "Aida" teine esietendus Itaalias Milano La Scalas. Ning taas saatis etendust sama suur menu. ,,Aidaga jõudiski Verdi reformini, mida ta nii kaua ettevalmistanud oli. Ka orkester omandas varasemast palju suurema tähtsuse. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus. Pärast"Aidat" tekkis Verdi loomingusse pikem paus, mis kestis umbes 10 aastat.
Kabukiteater- kujunes välja 16. sajandil linnakodanike meelelahutuseks. Esialgu koosnes ainult tantsudest, mida esitas naissolist laulude ja pillimängu saatel. 18.Sajandil mängisid seda ainult mehed. Näitlejad ise ei laula,selleks etendust saatvad muusikud. Kesta mitu tundi, publik võib lahkuda ja tagasi tulla, millal soovib. Plaksutatakse, naerdakse ja hõigatakse. No-teater- Samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiini laadsel tantsul ja muusikal. Etendusel on dekoratsioonideta lava, näitlejatel puust maskid, igal maskil joonistatud kindel iseloom. Kostüüm jätab jalad katmata, jala liikumised on väga tähendusrikkad. Liigutakse vähe ja kogu tegevus on pingeline meditatsioon. Bunraku- jaapani nukuteater. Nukk inimesesuurune, juhitakse vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist. Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamiseni'i saatel vanu ballaade.
annaabi.ee 
