end ja oma mehi Ta tegi suure hobust nagu kingitust ja peitis seal end ja oma mehi hobusesse ja jätsid hobust väravate ees Troojanlased, et jumalad aidasid neil ja saatsid neile kingituse hobuse kuju puust Samal ajal kõik armee petis end ära, et tronjanlased mõtleksid, et kõik läksid ära Ja kui hobust viiti linna, nad tulid hobusest välja ja ründasid troojanlasi Pärast Trooja sõjat Kui Trooja linn oli juba vallutatud, Odysseus võttis paadid ja lahkus Ja seejäarel tal hakkavad igasugused huvitavad seiklused, kus ta saabub igasugustele saartele Kus igas saares ootab teda ja team meeskonda mingi oht Koju jõuak Pärast ~8 aastaid seiklusi saartel saabub tagasi koju oma abikaasale Penilopale Jumalanna Atheena teeb nii, et Odysseus nägi välja nagu abitu vana inimene, et teda keegi ei tunneks ära Penelopa oli juba valmis abiellude teisege, kes saab vibuga lasta mööda 12 rõngast
1. Miks utles Agamemnon Achilleusele: " Ajalugu maletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale!" ja kas tal oli oigus? Achilleus laks Trooja sodalastele vastu oma meestega ja ilma kuninga loata, jattes koik teised sodalased kaugele seljataha. Tema eesmark oli suuresti see, et ajalugu jaaks teda maletama ning temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi maletatakse nende tegude pohjal, mitte selle pohjal kes neid juhib. 2. Kommenteeri Achilleuse lauset: "Jumalad kadestavad meid, sest meie oleme surelikud." Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane. Surelikud saavad elada moel...
Kangelane Päritolu Iseloomuomadused Tähtsamad ettevõtmised Perseus Zeusi ja Danae poeg, sündis Seiklushimuline, kaval, Gorgo ja Medusa pea Argosel. vapper äratoomine, merekoletise tapmine, Atlasele Medusa pea näitamine, millest tekib Atlase mäestik. Päästab Andromeda merekoletise käe...
Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja temast sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos ärkas siis ei näinud ta midagi, kuid lasi ikkagi lambad koopast välja karjamaale sööma
Odüsseia Kokkuvõte ''Odüsseia'' räägib seiklusrikkast reisist, mille Odysseus tegi läbi merd pidi. See reis kestis palju aastais ja lõppes pärast rohkeid katsumusi õnnelikult, nii et Odysseus jõudis jälle koju Ithakale oma armastatud perekonna juure! Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus
Penelope truudus Penelope truudus tähendab siirast ustavust. Penelope oli Odysseuse naine, kes pidas 20 aastat vastu tüütutele kosilastele. Odysseus läks maailma peale rändama, kuid linnarahvas oli veendunud, et too on surnud ning Penelope vajab seega uut meest. Penelopele ei sobinud aga keegi ning ta lootis oma mehe tagasitulekut. Kosilased olid toored, jultunud, liiderlikud mehed ja käsutasid teenijaid. Valetades, et peab enne uut abiellumist kuduma oma mehe isale valmis surilina, ei saanudki see valmis (harutas iga öö uuesti üles). Kuni teenijatüdruk selle saladuse paljastas.
Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg eeposele "Ilias". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 24 110 värssi. „Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Sündmustik Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel
Odüsseia Raamatu nimi-Odüsseia Raamatu autor-Homeros Jumalate koosolek.Athena nõuanne. Kümnendal aastal pärast Trooja vallutamist kogunevad jumalad koosolekule.Athena palvel otsustatakse,et Odysseus,kes ikka veel on sunnitud olema haldjas Kalypso saarel,võib koju tulla.Athena lendab Ithaka saarele,võtab Menthese kuju ja laseb Odysseuse pojal oma murest rääkida.Ta soovitab,et Telemachos rahvakoosolekul käsiks Odysseuse vara raiskavad Penelopeia kosilased majast lahkuda ja ise sõidaks isast teateid kuulama.Telemachos muutubki nüüd julgemaks ja kutsub kosilased turuväljakule. Itaklaste rahvakoosolek.Telemachose ärasõit. Rahvakoosolek algab,Telemachos kaebab kosilaste peale
,,Odüsseia" - lood Odysseusest. Koosneb rohkem kui 12 000 värsist. Odysseus oli kreeklaste parim vägilane, puuhobuse-idee autor. Ta on olnud juba 10 aastat kodust eemal. Tema kodus tahavad rikkamad mehed kosida tema naist Penelopet. Tal on poeg Telémachos. Odysseus on paar aastat merel ekselnud ja 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema
"Odüsseia" faabula *Odysseus on olnud oma kodusaarelt Ithakalt lahkunud juba 20 aastat tagasi. *Oma teel koju kohtub Odysseus koos kaaslastega esimesena kikonite rahvaga. Odysseus koos kaaslastega rüüstavad Ismaros linna, kuid kilkonid tulevad abiväega tagasi, sundides Odysseuse põgenema. *Järgmisena kohtuvad nad lotofaakidefa, kes väliselt näivad heatahtlikud, kostitades meremehi lootosega, kuid tegelikult varitsevad ohud selle söömises sööjatel kaob mälu. *Pääsedes lotofaakide käest, satub Odysseus kükloopide maale. Seal saab ta omale
I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti.
· Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega, mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus. Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju tagasi purjetama. Olukorra suudab päästa Odysseus. · Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris. Parise käes on ilus Helena. Helena näeb võitlust pealt, ta on kahevahel, kas jääda Parise juurde või minna tagasi Spartasse koos Menelaosega. Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt, sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks. · Jumalad vaidlevad sõjasaatuse üle, Zeus pooldab troojalasi, Hera arhhailasi
· kõik kosilased olid sellega nõus, andsid tõotuse · Tyndareos valis Helena meheks Menelaose(Agamemnoni vend) ja tegi temast ka Sparta kuninga · Aphrodite oli andnud Parisele lubaduse(õun)... · Paris röövis Helena ära, kui Menelaost polnud kodus · Menalos kutsus enesele kogu Kreeka appi, ühinevad sõjaretkeks Trooja vastu · sõda algas Helena pärast · esialgu puudusid nende(sõjaretkele minejate)hulgast 2 meest: Achilleus ja Odysseus(Ithaka valitseja) · Odysseus hoidis sõjast esialgu kõrvale(mängis hullu: külvas soola ja kündis põldu) · saadik, kes tuli Ody. järele, sai teada, et Ody. polegi hull · Achilleuse ema Thetis(merenümf) teadis, et Achilleus hukkub sõjas, tahtis seda vältida · Achi. ema andis Achi.le võime olla haavatamatu(välja arvatud tema kand; ta ujutas poega Stiksi jões(allilma jõgi)) · ema varjas poega kuninga õukonnas, ta on maskeeritud naiseks, et teda ära ei tuntaks · Ody. saadeti Achi. järele · Ody
suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad tagajärjed üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. Päikesejumal Heliost ei nimetata poeemi esimestes ridades asjata. Just tema vihastas Odysseuse kaaslaste peale, kes said hakkama pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios kaebas Zeusile. Laev purustati, inimesed hukkusid. Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka kaitsja- Athena. Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele.
ODYSSEIA Koostas: Allar Kadai I osa Moodustavad Odysseia poja Telemachose juhtumused.Penelopet ründavad kosilaste hulgad, kes priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate saarele, kuid sealne toit sunnib unustama kodumaa. Siis satub ta kükloobi Polyphemose küüsi. Satub Posidoni suure viha alla. Inimsööjate laistrügoonide juures kaotab ta oma laevastiku. Jõuab Kirke saarele, sealt varjude riiki Hadessesse, kus kohtub oma emaga ja Achilleusega. IV osa Satub truu seakarjuse Eumaiose juurde, kes teda küll võõraks peab, ent ometi
Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama Helena mehe Menelaose vanemale pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Kättemaksuks solvatud poja eest Odysseust mitu aastat enda juures ega mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega lahinguõnne troojalaste kasuks
Aga Athena keeldub. Hektor leiab üles Parise, kes jalga lasi. Hektor tahab,et Paris sõtta tagasi läheks. Andromache-Hektori neine. Hektor läheb Parisega lahingusse tagasi. VII laul Nende tagasiminek lahingusse annb Troojalsetele indu ja paneb kreeklased taanduma. Athena ja Apollon otsustavad, et sõja raugemiseks on vaja, et Hektor võitleks kellegagi ja saadavad Helena talle seda ütlema. Sõda lõppeb. Agamemnon, Ideomenus, Meriones, Odysseus, Eurypylos ja Theos tõmbavad liisku. Aias võitleb Hektoriga. Aias vigastab Hektorit. Apollon aitab ta jalule. Kreeka ja Trooja heeroldid astuvad vahele. Tehakse rahu-maetakse langenud sõpru. VIII laul Zeus kutsub jumalad kokku. Ta keelab Troojalasi ja kreeklasi aidata. Jätkub sõda. Zeus saadab välgu kreeklaste pihta. Diomedes läheb Nestorit päästma. Diomedes läheb üksi lahingusse (teised põgenevad). Zeus lööb veel välku. Diomedes pöördub tagsi
hiljem pöördus ta Troojasse vanemate juurde tagasi ning põhjustaski Trooja hukkumise; Paris surmas Achilleuse, kuid suri ise kreeka sõjamehe Philoktetese mürgisest noolest 5 Helena ilusaim ja ihaldatavaim naine, Sparta kuninganna Leda ja Zeusi (peajumal tuli Leda juurde luige kujul) tütar, Klytaimestra ja Kaksikute (Disokuuride) õde; tema rohked kosilased, kelle hulka kuulus ka Odysseus, tõotasid viimase nõuandel, et tunnustavad ja kaitsevad seda, kelle Helena neist valib; Helena abiellus Menelaosega, kellest seetõttu saigi Sparta valitseja; Menelaose vend Agamemnon nais Helena õe Klytaimestra PEAMISTE KEEKA JUMALATE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo Ares (sõjajumal) Mars
Kaua kestis? Kes võitis? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing kreeklaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Sõda kestis 10 aastat ning troojalased võitsid. Jumalate roll eepostes Jumalad sekkuvad inimeste tegemistesse. ,,Iliase" keskne episood, kangelased Achilleuse raev. Paris, Menelaos, Odysseus, Hektor, Achilleus Ühine ja erinev eepostes Mõlemal on 24 laulu, üks autor, algus on traditsiooniline- kõigepealt pöördutakse muusa poole ja seejärel esitatakse lühikokkuvõte sündmustest. Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil ülev ja eepiline, kuid ei ole enam nii suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Ilias", kus lahingu asemel kirjeldatakse rännakuid ning tagajärjed sõltuvad üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. ,,Odüsseia" ülesehitus 1
isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia Kokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul
Apollon saatis kreeklaste leeri katki, mille peale Agamemnon loovutas vangi & võttis uueksa Achilleuse orjatari. Selle peale Achielleus vihastas ja ei võtnud sõjast osa. Zeus pöörab lahinguõnne troojalaste kasuks. Kui Patroklos Achilleuse hea sõber saab surma tänu Hektorile siis läheb ka Achilleus sõtta. Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus. Odysseuse naiselt Penelopelt palutakse kätt arvatakse et Odysseus on surnud. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub lotofaagide juurde ning edasi kükloopide maale, kes tahvad teda ära süüa. Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja. Siis sattus ta Aioola saare valitseja Aiolose juurde, kes andis talle pauna, mis hoidis ära tuuli. Odysseus keeldus Kirke joogist. Veel käis ta surnuteriigis ja Sireeni saarel. Odysseus
· Lood Odysseusest, kreeklaste nupukamast ja kavalamaist vägilasest · Koosneb rohkem kui 12000 värsist · Loodud vähemasti pool sajandit hiljem kui Ilias · Räägib Odysseuse eksi rännakutest pärast Trooja sõda · sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel Ülevaade Odüsseia sisust · Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel · Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus · Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks · Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse · Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele · Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas,
Zeus aga ütles, et tal pole põhjust karta ja et ta viib Europe Kreetale. Kui nad Kreetale jõudsid, korraldasid Olümpose väravavalvurid Europele ,,pulmapeo". Europe sünnitas Zeusile 3 poega. HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" ,,Eksirännakud". Odüsseias on 24 laulu. Peategelaseks on Ithaka kuningas Odysseus. Teema - Odysseuse rännak Troojast sõjast koju. Odysseus hakkab koju minema ja pahandab merejumal Poseidonit. Kõik teised kangelased on jõudnud koju, aga Odysseus mitte. Odysseus on Ogygia saarel nümf Kalypso vangis. Ployphemos (ühe silmaga). Tarkusejumal Athena suhtub Odysseusse hästi. Athena läheb Zeusi juurde. Hermes (käskjalg) saadetakse käsuga, et Kalypso peab Odysseuse lahti laskma. Suureks oli kasvanu Odysseuse poeg Telemachos. Penelope (Odysseuse naine) ei saanud nii kaua üksi valitseda. Tal on palju kosilasi, kes olid teda ära tüütanud. Kosilased nõudsid Penelopet kedagi meheks võtma. Penelope on kaval.
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare
On välja selgitatud, et teos loodi umbkaudselt kuussada viiskümmend aastat eKr ning see koosneb kaheteistkümnest tuhandest ühesaja kümnest daktülilise heksameetriga värsist. Lisaks sellele on teos jaotatud kahekümne neljaks lauluks. On üsna tõenäoline, et teos on loodud Mükeene ajastul ning seda mitmete laulikutest-aoidide poolt. „Odüsseia“ sisaldab hulgaliselt meremehejutte. Eepos algab sellega, et jumalad käsivad Hermesel vabastada nümf Kalypso juures viibiv Odysseus. Samaaegselt käivad peategelase naise ukse taga pidevalt kosilased, kuna kakskümmend aastat kadunud olnud Odysseus arvatakse surnud olevat. Mehe poeg Talemachos asub enda isa otsinguile. Ta purjetab läbi nii Pyloselt kui ka Spartast, neist viimase kuningalt saab ta Odysseuse kohta andmeid. Samaaegselt satub Odysseus tormi tõttu faiaakide saarele, kus ta sealse kuninga poolt lahkelt vastu võetakse. Mees pajatab enda seiklustest: ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide
Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest
Kui Skylla suplema läheb, muutub ta naiseks 6 koera peaga. Kalypso oli armunud Odysseusesse. Ta hoidis teda 7 aastat oma saarel kinni. Odysseus oli pärit Ithaka saarelt. Penelope töö töö, mis ei edene. Penelope mees oli kadunud. Mehed tahtsid temaga abielluda, et saada kuningaks. Ta ütles, et ta peab enne surilina valmis tegema. Igal päeval ta kudus ja öösel harutas. Lõpuks pidid kõik kosilased laskma Odysseuse vibuga läbi 7 kirvevinna. Ilmus Odysseus maskeerituna. Odysseus lasi Telemachosega kõik kosilased maha. Odysseuse ja Penelope abielusalasud oli, et voodi on elusast puust.
Ulpianus ja Paulus (ABGB) 1811 Saksamaa tsiviilseadustik (BGB) Digesta seu Pandectae 1900 · Tsiviilõiguses Sveitsi tsiviilseadustik 1907 pandektiline süsteem: üldosa (üldised SEITSMES LOENG küsimused) eriosa: · asjaõigus Klassikaline müüt kunstis, · obligatsiooni- ehk kirjanduses jm: Odysseus võlaõigus · perekonnaõigus ODYSSEUS (lad Ulysses, Ulixes) · pärimisõigus Odysseus Institutiones Ithaka saare valitseja · 533 pKr Laertese poeg · 4 raamatut (liber), ametlik üks ilusa Helene kosilasi > Trooja tsiviilõiguse õpik sõda · Institutiones, Digesta ja Penelope abikaasa
ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest,
kreeklased välja ja tegid vaikselt teistele värava lahti. Kreeklased tulid sisse ja purustasid nii palju kui suutsid. Trooja oli langenud ja rahvas laiali löödud. "Odüsseia" pajatab Odysseuse pikast teest Trooja sõjast koju. Mere jumal karistab teda tema kavaluse eest ja paneb talle igasugu raskusi teele ette. Kui laev ta ükskord ühte randa tõi, langes ta kükloobi lõksu. Kükloop hoidis teda kinni oma koopas ja sõi igal õhtul ühe tema meestest. Ühel ööl pakub Odysseus talle veini. Kükloop joob end purju ja küsib ta nime. Odysseus vastab kavalalt, et ta nimi on "Eikeegi". Kui kükloop magma jääb, torkab Odysseus talle oda silma ja põgeneb puurist. Koopast välja ta ei saanud, kuna kükloop oma ainsa katkise silmaga lükkas kivi koopa suule ette. Kükloop palub teistelt kükloopidelt abi. Teised siis küsivad, et kes talle seda tegi. Kükloop vastas, et "Eikeegi". Teised naersid ta välja ja ütlesid, et siis pole ju kedagi karistada
Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt ja ässitavad võitlejaid. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut saarele. Saare kuningas võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab ta oma seiklustest pärast Trooja vallutamist
Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja temast sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos ärkas siis ei näinud ta midagi, kuid lasi ikkagi lambad koopast välja karjamaale sööma
Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja temast sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos ärkas siis ei näinud ta
Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab
VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni
Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega Progress versus võõrandumine Uue (ja alternatiivse) otsingud Pidev enda ületamise püüe Kunstivoolude teke (uue otsimine!) Indiviidi tähtsustamine 6. Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal. Odysseuse eksirännakuid tõlgendati kristlusele vastavalt. Odysseuse kristlik idealiseerimine. mastipuu–rist; Odysseus tahab kuulda sireenide laulu, laseb ennast laeva mastipuu külge siduda, et mitte merre hüpata. Keskajal tõlgendati: Odysseus oli risti külge seotud ning päästis inimkonna surmaohust (just nagu Jeesus). laev–kirik elumeri ja rahusadam võrgutajad (sireenid, Kirke) Vrd navis Ecclesiae (‘kirikulaev’),tüürimeheks Kristus 7. Iseloomustage romantismi põhimõtteid kirjanduses. Tekib 18. sajandi lõpuveerandil.
ning teeb seda täie visadusega, saagu, mis saab. Lahingud kestsid kaua ning olid väga verised. Lõpuks saatis kreeklasi edu ning nad vallutasid Trooja. Seda loomulikult suurte kaotustega. 11 "Odüsseia" Odüsseia on samuti seotud sõjaga. Kujutab endast ühe sõjamehe, Odysseuse teekonda koju, Ithaka saarele, mis kestab kümme aastat. Eepose tegevus algabki, kui Odysseus juba kümnendat aastat koju seilab. Teel takistavad teda nii merejumal Poseidon, kes tema peale väga pahane on ning loomulikult ka kõiksugused võluvõimetega olendid. Nende hulgas näiteks kikonid, lootosesööjad, faiaagid, nõid Kirke ja lõputu nimekiri naistest, kes kõik Odysseusse armusid. Kui Odysseus lõpuks kodusaarele jõudis, olid parasjagu tema kallima, Penelope kosilased seal ning ta kallim valmistus pulmadeks, mida ta sugugi pidada ei tahtnud. Ta seadis tingimuse, et abiellub
· Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi. Tänapäeval tähandab Penelope truudus siirast ustavust, pime truudus, täielik truudus, pühendumus. · Prokrustese säng* - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus
Nõnda langes lõpuks kümnendal sõjaaastal suur Trooja. Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia" Tagasiteel Troojast rändlesid kreeka kangelased kaua ja kannatasid palju hädasid ja ohte. Kõige kauem vältas Itaka (Joonia mere saare) kuninga Odysseuse rännak- tervelt kümme aastat. Jutustus tema seiklustest moodustabki "Odüsseia" sisu. Tutvume mõningatega neist seiklustest. Kord paiskas tormine meri Odysseuse ja ta teekaaslased kükloopide - ühesilmaliste hiiglaste - saarele. Odysseus ja osa ta teekaaslasi sattusid neist kõige hirmsama - kükloop Polyphemose koopasse. Koju tulles leidis Polyphemos nad oma koopast. Ta sulges kohe sissekäigu seestpoolt määratu suure kiviga ja sõi kaks meest ära. Peale seda uinus ta magama. Odysseus oleks võinud ta tappa une ajal, kuid polnud kedagi, kes oleks avanud talle ja tema kaaslastele väljapääsu. Nad ise ei suutnud liigutada paigalt määratu suurt kivi, ja neil oleks tulnud koopas nälga surra.
Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose ning Hektori surmast • Oli ka palju teisi kangelasi, näiteks Herakles ja Odysseus • Selle eeposega algas ka Euroopa kirjanduslugu. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Achilles_Hector_Louvre_G153.jpg Eepos - "Odüsseia" • Räägib Odysseuse rännakutest pärast Trooja sõda • Kodus ootas teda naine Penelope, keda kiusasid
tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis
Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja viiakse minevikku tagasivaade) Penelope Odysseuse naine Telemachos Odysseuse poeg Kangelane määrab ise oma saatuse, eirates keelde, eksides ühiskonnanormide vastu
kangelased Helena, Achilleus, Manelaose Toetavad Zeus, Aphrodite Athena, jumalad hera Juhid Hektor Agamemnon, Odysseus 4.Kuidas alistati Trooja? Mingi hetks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid
Elulugu William Turner sündis 23. juunil 1775. aastal Londonis ning suri Chelseas 19. detsember 1851 W. Turneri teoseid võs näha alates 1796. aasatast 1804. aastal avas Turner galerii oma maalide eksponeerimiseks 27- aastaselt oli ta Kunstiakadeemia akadeemik ja paar aastat hiljem, 1808. aastal valiti Turner sealseks professoriks 1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat Maalikunst Põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele ...
Hektor tapab Patroklose ja võtab tema sõjarüü ja relvad 7. Achilleus leinab sõpra 8. Achilleuse ja Hektori kahevõitlus. ,,Odüsseia" Odysseus oli sõjas 10 aastat ja seikles veel 10 aastat enne kui jõudis Ithakale. 1. Telemachos isa otsinguil. Penelope kosilastega hädas. 2. Hermes, jumalate käskjalg, toob saarel Ogygial 7 aastat viibinud Odysseusele Zeusi otsuse alustagu koduteed. 3. Poseidon, merejumal, purustab parve. Odysseus satub faiaakide maale. Alkinose tütar Nausikaa avastab ta. Odysseus jutustab oma loo: lotofaagide saarel (toit paneb unuastama kodumaa) kükloop Poluphemose küüsis. tänu Aiolosele (tuulejumal), kes sulgeb ebasoodsad tuuled kotti, jõuab peaaegu koduranda, uudishimulike kaaslaste tõttu aga tagasi Aiolose juurde. inimsööjate, laistrügoonide, juures.
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma,
Maailma ilusaim naine Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. b)ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane (puuhobuse-idee autor). Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm. 3) a) Achilleuse kand -inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus
osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor. "Odüsseia" Räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda teel koju. Tegevus toimub 10 aastat pärast Trooja sõja lõppu. Poeet ei jutusta meile oma kangelase seiklusi lihtsas kronoloogilises järjekorras, alates Trooja langemisest, vaid alustab oma esituse sealt ajast, kus Odysseus viibib pärast kümneaastast eemalolekut Troojast juba pikemat aega Ogygia saarel nümf Kalypso juures, kes soovib teda jätta igavesti enda juurde, kuna Odysseuse truu naine Penelope oma poja Telemachos'ega ootab Ithakal meeleheitliku igatsusega armastatud mehe kojutulekut. Odysseuse senised seiklused pärast Troojast lahkumist esitatakse pärastpoole kangelase enda poolt jutustatult minaisiku vormis, mis toob kirjeldusse suurema vahelduse ja mitmekesisuse.
hädaoht Hoorid-ilma ja ajajumalannad Plejaadid-Atlase ja merenümfi 7 tütart Amfiteater-etenduse jaoks raj. Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates- medisiini rajaja Trooja hobune-saadetis, mis teeb saajale kahju Ithaka-koht, kus Odysseus elas Tartaros-allmaailm V-K mütoloogias Tüliõun-ajas inimesed tülli Skylla ja charybdis-Koletised Styx-allmaailma piiriks olev jõgi Kirke-nõid Alkaios- kirj. hümne jumalatele, pärit Lesbose saarelt Sokrates-V-K filosoof Ariadne lõng-väljapääsu leidma lõnga abil Euripides-V-K tragöödia kirjanik Sisyphose töö-kivi veeretamine vastumäge Tantalose piinad-lõputu piin Aristophanes-V-K komöödia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
