Intervjuu algab: poiss küsib, vampiir vastab, jutustab oma elulugu esimene kord kellelegi teisele Lestat' ja Louis' kohtumine Lestat teeb Louis'st vampiiri, toob tolle mõisa oma vana isa, kellele Louis lähedasemaks saab kui tolle lihane poeg Kirstuküsimus: Louis ei soovi enam Lestat'ga koos olla ega talle alluda ta tahab iseseisvuda, aga ei leia ettekäänet Esimene osa Lestat saadab korda koledaid tegusid: jahib inimesi, piinab noori naisi ta on tõeline moraalitu koletis, ja see ei meeldi Louis'le Lestat viib Louis'i väikese haige tüdruku Claudia juurde, kellest vampiiri teeb Louis kiindub Claudiasse väga, ka tema hakkab ajapikku pigem Louis'i eelistama Nad põgenevad, Louis üritab Lestat tappa ja jätab ta surema Claudia ja Louis seilavad kodukohast, New Orleansist, ära Claudia hakkab muutuma: kuigi ta on endiselt lapsvampiir, kes enam eal füüsiliselt ei kasva, hakkab ta hing täiskasvanuks saama
Sõja loomulikuks pidamine, sõjatehnika areng ning lõpuks ka võimust võttev nahhaalsus viisid sõjaväe taaskord uuele tasemele. Tekkis palgaarmee, kuhu kuulunud inimesed olidki juba kaotanud tsiviilelu, neil puudus elu mõte ja ainus asi, mida nad teha oskasid ja tahtsid oli sõdimine. Valitsejate positsioon oli neile igati passlik, valitses absolutism ja nad said alustada sõda puhtalt enda arvamise järgi. Ühiskonnas valitses arvamus, et ilma sõdateta oleks maailm moraalitu ja lodev. Sõja põhjuseid oli alati palju, kuid enamasti oli neist fiktiivseim võimu suurendamine ja territooriumi laiendamine. Polnud ustavaid liitlasi ja vihatuid vaenlasi, sest erinevate sõdade käigus vaheldusid ka need. Kõik riigid oli väljas enda kasu eest ja olid valmis selle nimel kõike tegema. Kõige rohkem häirib mind varauusajal toimunud sõdade ja nende loomulikuks tunnistamise juures tõsiasi, et pea asemel kasutati jõudu. Ometi nõustun ma sellega, et
maine edasiseks eluks. Sellest ajast peale ei suhtlenud muidu abivalmis ja heasüdamlik Tiina Mariga enam kunagi. Mari, ei saanud Tiinalt kunagi andeks, olgugi et ta hiljem kahetses tehtut. Ma arvan, et mitte kellelgi ei ole õigust nimetada kedagi niimoodi, mis hiljem võib tuua kaasa inimesele, kellele on halb märk külge pandud, tulevikus raskusi. Eduard Vilde raamatus, ,, Mäeküla piimamees" on tuua ehe näide sellest, kuidas moraalitu tegu muutis Prillupi elu, ja seda ei heastanud ka aeg. Nimelt tahtis Prillup paremat elujärge ja ta nõustus diiliga, et kui ta tahab elada paremat elu, siis peab ta oma naist teise mehega jagama. Hiljem ta mõistis, et töö, mida tuleb parema elujärje nimel teha, ei pruugi alati nii kerge olla kui paistab. Prillup kahetses oma tehtut, ja seda ei saanud enam muuta, mida ta oli teinud. Võttes oma jutu kokku, tahan õelda, et tuleb elada mõislikult ja iga oma käik läbi mõelda,
Kogu võimust ning tähelepanust pimestatuna võib see tunduda justkui teisejärgulisena või, mis veelgi hullem, ebatähtsana. Tegelikult aga peitub valitsejas endas kogu riigi või ühiskonna edasine käekäik. Just tema on see, kes peab panema maksma oma sõna tehes seda riigile kõige paremal kujul. Alustada tuleb iseendast - tuleb vaadata enda sisse, teha otsuseid inimese mitte valitseja seisukohalt. Hea ning õiglane valitseja peab ära tundma piiri eetilise ning moraalitu vahel. Minu arvates on ideaalseimaks näiteks antiikfilosoofi Aristotelese poliitika käsitlus. Tema filosoofia kohaselt sisaldab poliitika nelja eri valdkonda: kunsti (techne), uurimistööd (methodos), praktilist tegutsemist (praxis), ning valikute tegemist (proairesis). Aristoteles uskus, et võimekas poliitik peab olema tegev kõigis eelnimetatud valdkondades. Vaid nii on võimalik saavutada oluline hüve – riigi ülalhoidmine ning selle püsimise kindlustamine.
kindlustunde saavutamisel pikem tee käia, siis on mõistetav tähelepanu nappus vähemuste huvide osas. Mitmeid nn. liberaalse maailmavaate postulaate juurutatakse Eesti inforuumis, püüdes mõjutada sellega rahva arvamust. On võetud seisukoht, et liberaalse maailmavaate domineerivateks teemadeks on lesbide, geide, homode ja pagulaste kooselu õigused. Enamusele eesti inimestest on nende teemade pealesuruv käsitlus kohatu ja moraalitu. Abielu mõiste laiendamine ei leia poolehoidu. Vastavalt põhiseadusele on Eesti demokraatlik vabariik. Ehk tuleks otsides Eesti positiivset panust liberaaldemokraatliku maailmavaate arengusse selle mõiste sisu uuesti mõtestada vastavalt definitsioonile: üksikisiku huvide kaitse. Siin on Eestil maailmale palju anda: E- teenused võimaldavad kõikide kodanike soovide ja vajaduste tõhusa ja kiire kaitse. Eesti levitab oma positiivset kogemust: digitaliseeritud riigi rakenduste
Mis ühele on rämps, võib teisele olla aare. Kolmas heidab kunsti aga hoopis kõrvale nagu härra Klöterjahn "Tristanis". Thomas Manni novellides esineb pidevalt vastuolusid. Vastuolud vaimu ja elu, kunstniku ja ühiskonna, kunstniku ja tavainimese vahel. Novellis "Gladius Dei" on selgelt näha vastuolu esteetilisuse ja moraali vahel. Kui enamus inimesi tänavalt näevad Madonna pildis puhast naiseilu, siis Hieronymuse jaoks on see absoluutselt kole moraalitus. Ta väidab, et moraalitu kunst on ebavajalik ja seda ei pea armastama ainult esteetilisuse pärast, kuna see rikub vaimu; ilu ei tohiks ülistada, kuna see ei varja maailma viletsust. Samas ütleb sama novelli tegelane, noor müüja, et pilt on kunstiteos, mida tuleb mõõta vastava mõõdupuuga. Seega ei tohiks kunsti moraaliga üldsegi piirata. Midagi uut kunstniku eesmärgis leiab novellis "Seadus", kus Mann kujutab Moosest kui kunstnikku, kes peab kujundama, suunama ja päästma heebrea rahva. Nii nagu
Tegelikult polegi ju oluline korralikult ja soravalt kirjapandud sündmustik, mis lugejat hetkekski lahti ei lase jah, see on nauditav, kuid vaidlused ja arvamused algavad suhtumisest sellesse mitmekihilisse hoiatusromaani, kus iga järgmine lahend juhatab suuremasse ummikusse. Kus on siis tehtud viga, et sünnivad sellised nagu Alex? Mis on nii pööraselt valesti, et nad tegutseda saavad? Raamatu vastused on ridade vahel olemas kogu ühiskond on selline, võõrandunud ja moraalitu, vegeteerides päevast päeva ilma kõrgemate sihtide ja sügavama eesmärgita. "Kellavärgiga apelsini", nagu iga laineidlöönud ja ajaproovile vastupidanud teost, ei saa lahutada kontekstist, milles see kirjutati ja milles meie seda loeme. Stanley Kubricku film näiteks annab küll üsna adekvaatselt edasi sisu, kuid paratamatult visuaalsele meediale omastes jämedates toonides ja detailidest loobumise hinnaga. Filmis muide puudub see
Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni. Siiski tuleb ette ka olukordi, mil peame oma tegude eest tõsiselt vastutama ning põhjendama, miks ühtemoodi käitumine on õige ning teistmoodi vale. [2] Kõlbluse puhul seab piiri tõe ja väära vahel südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid kõlblusetu tegevuse eest saab jagada kaheks – sisemised ja välimised. Viimasel juhul saab moraalitu teo tegija tunda teiste inimeste negatiivset vastukaja. Sellega võib kaasneda isegi töö kaotamine või sõprusringkonnast välja heitmine. Kui indiviid saab aru, et on valesti käitunud, hakkab tal nn süda valutama ehk tunneb südametunnistuse piinu või on sisemiselt rahutu. Eetika peamine mõte on väärtused. Igal inimesel on väärtused, mis panevad nad tegutsema. „Inimese kõrgeim moraalne eesmärk on tema enda õnne saavutamine.“ Aya Rand.
Sest inimesed on küll tihedalt kokku surutud, kuid üksteisele võõrad ning puudub kontakt loodusega. Läbiv teema on selles romaanis üksildus. Teoses on mitu paralleelselt kulgevat inimsaatust, mis hiljem põimuvad ja üks teist mõjutavad. Tegelasteks on üksikema Laura, kelle suurim kirg on teler; pervert August Kask; luuletaja Eero; arhitekt Maurer, kes on üks Mustamäe projekteerija; sveitser Theo, restorani uksehoidja, kes oli moraalitu, omakasupüüdlik, pani kirja paljude naistega on olnud voodis, tahab igast olukorrast kasu lõigata ja äri teha. See romaan näitab, kuidas inimesed elavad igaüks omas maailmas ega mõista sageli üksteist. Tõnu Õnnepalu ehk Emil Tode Tema tuntuim teos on romaan ,,Piiririik" (1993). Teos oli omal ajal väga uuenduslik eesti kirjanduses. Teos on postmodernistlik, tegevus toimub Pariisis. Teoses on homoseksuaalsuse teema
Võimalikud abijuhised Formaalsed abijuhised: Olles juhatuses, siis juhatuse liikmena pead alati lähtuma ettevõtte huvidest. Kuna Neinar Seli kuulus mõlemas ettevõttes juhtivorganitesse tekib huvide konflikt. Formaalselt oleks korrektne tal lahkuda vähemalt ühest juhatusest. Mitteformaalsed testid: * Ema-test kukub läbi. Ükski ema ei lubaks oma pojal tegeleda korruptsiooniga. Isegi kui Neinar Seli ei pruugi isiklikult sellest kasu saada, on tegemist moraalitu teoga. * TV-test- Neinar Seli ütles: "Mis on tehtud, selle eest tuleb vastutada ja kui on midagi valesti, tuleb selle eest ka nii käituda, kuidas seadused ette näevad. Eks ise veel kuidagi elad üle, aga kindlasti ei ole see kerge minu lähedastele-vanematele ja nemad kõike seda poliitilist mängu ei oska nii hinnata kui ise seal sees olles". Kohus ei ole teda veel süüdi mõistnud, kuid süüdimõistmisel võib ta ka oma tegu tunnistada. Hetkel siiski ta eitab igasugust huvide konflikti
Jääb ellu, kuid lõpus jääb auto alla kui tahab takistada Indrekut lahkumast. Indrek mõistab, et naine armastas teda. Põhiprobleem: Ühiskond kujundab inimestevahelised isiklikud suhted. Probleemid ühiskonnas siis ja praegu kõrgkihi rumalus; püütakse olla see, kes sa tegelikult ei ole; tähtis on, mis toimub välismaailmas; kõrgklassi pürgimine; korruptsioon ja äraostetavus; kuidas rikkamaks saada; põhimõteteta ja moraalitu elu. Kas ja kuivõrd mõjutas ühiskond abielu purunemist korruptsioon. Indrek nägi, et kõrgseltskond on pealiskadne ning tahtis Karinit sealt ära tuua. Karin aga tahtis tähelepanu, Indrekult seda ei saanud. Abielu päästmine teineteisega oleksid pidanud nad rääkima; suhtlemine; Karin oleks pidanud loobuma oma seltskonnast. Tiina ei andnud mõista Indrekule, kes ta tegelikult on, sest ei tahtnud Indreku olukorda veelgi keerulisemaks teha.
laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga.Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele.
kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt moraalitu tõusikseltskonna elukeerisesse. Areneb valuline abielu purunemine koos sellest johtuvate traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai
suhtumist neisse sõnadesse, mistõttu meil on võimalik teada saada tema endagi vaateid“ Georgi Plehhanov. Milline on autori hoiak moraalse sisu (teesi) suhtes? Kas autor kahtleb, et „naised on 43. Millised pornograafiakäsitlused on moraalselt hukkamõistvad? Pornograafiakäsitlused mis keskenduvad kasu ja tulu mõistetele pornograafia loomisel ja/või levitamisel. NB! Mõned moraalitu liik inimesi“; eeldab, et „naised on moraalitu liik inimesi“; pakub välja, et „naised on moraalitu liik inimesi“; usub, et „naised on moraalitu liik inimesi“. eeldavad, et pornograafia on moraalselt halb ning tulu teeb seda veel halvemaks. Teised on neutraalsemalt meelestatud. Pornograafia on “mingi mass toodetud ja -levitatud objekt 31. Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos? Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos: Millist moraalset mõju avaldab kunstiteos kunsti vastuvõtjatele
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu
Esimese kasutuskõlbliku kinematograafi ehitasid prantsuse leidurid vennad Auguste ja Louis 9 Lumiere. See oli aparaat mis võimaldas näidata liikuvaid pilte. Esimest korda nähti kino 1895. aastal Prantsusmaal. Läbi aega on sõjad mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku , sotsiaalset arengut. Mineviku ühiskond pidas sõdu vajalikuks osaks ja täiesti normaalseks. Oli valitsenud veendumus, et sõdadeta oleks ühiskond moraalitu ja puuduks au . Kuid õigustati ainult neid sõdu, mille motiiviks oli enesekaitse, õigusepärase omandi tagastamine või karistamine. Teisted motiivid olid mitte aksepteeritavad. Sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal , vähenes ainult sõja-aastate pidamise arv . 15. sajandil hakkas palgaarmee asendama keskaegset rüütlimaakaitseväge ja vähendama selle osatähtsust. Ühiskond edenes majanduslikult ja kuningavõim tugevnes. Kuna rahvas muutus rikkaks said nad endale palgaarmeed lubada.
- näljadistsipliin; - enesedistsipliin; - teadlik distsipliin. Distsipliini seisukord sõltub korraldav- ja täitevdistsipliini kooskõlast. Juhtimise eetika tüübid: Tunnused Immoraalne Amoraalne Moraalne juhtimine juhtimine juhtimine Eetilised normid Otsused, teod ja Pole moraalne ega Eetiline käitumine on moraalitu, kuid eestvedamine on aktiivses vastuolus otsused ei arvesta juhtimise moraaliga moraalseid tavapärane osa kaalutlusi Motiivid Omakasu Head kavatsused, Taotletakse edu, individuaalsel või kuid teisi ei arvesta kuid eetilistes
lindet puänt torvald oli haige, nora võttis laenu, et saaks itaaliasse sooja kliimasse minna, nora ei saanud laenu võtta, sest oli naine, valetas, et ta sai isa pärandusest, tegelt võttis krookstatilt ning soovitas torvaldil vallandada torvaldi, krookstat kuri, kõik saavad teada, kui tagasi tööle teda ei võeta, torvald lasi juba lahti ta; nüüd krookstat nõuab uuesti tööle võtmist kõrgemal positsioonil; nora üritab meest moosida, aga torvald arvab, et krookstat on moraalitu inimene, teose lõpp saabub kui jõuluõhtul on ball, kuhu torvald ja nora lähevad ja postkastis ootab krookstati poolt saadetud kiri, nora arvab, et see on tõestus, et ta valetas. ballilt tagasi tulles torvald leiab kirja, on vihane, aga vahepeal oli muutus linde armastatu oli krookstat, hoiab lapsi, hoolitseb. saab 2. kirja, kus on öeldud, et kõik on korras, nora läheb minema. tegelased
ideaalmaastiku kujutamine. Rokokoo 18. sajandil Kesk-Euroopas tekkinud kunstivool rokokoo oli kerglane, idamaadest vaimustuv, õrn, toretsev, kohati sisutu. Sisearhitektuuris asendusid tumedavõitu toonid valge, kuldse ja pastelsete toonidega. Mööbel muutus kergemaks, lisandus nipsasjakesi, peeglite ja maalide vahel asendusid sirged liistud taimemotiivi jäljendavateks ja väänlevateks, olles sageli üle kullatud. Hiina siidiga kaetud seinad buduaarides, vesipiibud, portselannõud sobitusid moraalitu õhkkonnaga hästi. Skulptuuris oli portselanist erootiline pisiplastika ja mõned portreebüstid. Maalikunstis kujutati lodevas poosis seltskonda, siivutuid stseene, näitlejaid ja mütoloogiat, kuhu lisandus tihti väikseid armunooltega putosid lendama. Antonie Watteau maalidel on sageli vabaõhu etendusi jälgivat seltskonda kujutatud, aga ka näitlejaid ning enamus pilte on veidi kurblikud. François Boucher kohandas oma maalide temaatika ja tonaalsuse vastavusse rokokoo
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema." · EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. · SUPER EGO- super mina- internaliseeritud väärtused kui isiku kohtumõistja. Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1. oraalne- sünd kuni 1 eluaasta- rahuldus suu kaudu- rinna imemine, pöidla imemine.. 2. anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon 3. falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mõtlemad mõlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse
Vaidlemisstseenid ja koomilised sõnasõjad, kus kasutati vigaseid suhtlemisstrateegiaid, jõudsid ka rooma komöödiasse. Teine improvisatsiooniteatri vorm, mida rooma komöödia kasutas, olid atellaanid, mis oli rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega (sellest kasvas hiljem välja commedia dell'arte). Atellaanidest on Rooma komöödiasse tulnud obstsöönsed teemad seoses armastusega ja moraalidefitsiit. Plautuse komöödia ,,Amphitruo" on tegelikult moraalitu tükk just atellaanlike elementide pärast, sest jumalad teevad selles inimestega inetuid tegusid ja kannatajate tunnete vastu ei tunne keegi huvi. 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Proloog on lavastuse osa, mil kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Ta esitab publikule põhiandmed näidendi kohta: toimumiskoht, kreeka eeskujutekst ja selle autor,
Kirjutamise juures on iseloomulik, et ta peab oma suurimaks eesmärgiks, et lugeja ei tajuks kirjaniku kohalolekut, rääkimata tema seisukohast, hoiakutest. Seda esineb ka "Madame Bovary" puhul. Ta oli väga aeglane kirjutaja. On teada, et ta võis mõnda lauset või lehekülge päevade viisi viimistleda. Flaubert otsis ka kõlaliselt, silbiliselt sobilikku teksti ja loogilist ülesehitust. "Madame Bovary" ilmus 1857. aastal. Ta anti kohtusse selle teose eest, sest ühelt poolt oli see liiga moraalitu ja teiselt poolt halb eeskuju (suhtumine religiooni). Järgmine teos "Salambo" räägib Põhja-Aafrikas, Kartaago linna langemisest. Seal kasutab ta reisil nähtud ja kogutud materjali. Seejärel läheb jälle mitu aastat aega, kuni ilmub järgmine teos "Tundekasvatus". Üks noormees läheb laevaga Pariisi. Tutvub laeval ühte kunstnikku, kes on hästi tore ja siis armub tema naisesse. Flaubertilt on veel mõned raamatud ilmunud: "Püha Antoniuse kiusamine" ja "Kolm lugu"
Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt moraalitu tõusikseltskonna elukeerisesse. Areneb valuline abielu purunemine koos sellest johtuvate traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos. Nende
Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ,õige' inimese v. tsivilisatsiooni omadused. Metslane: ohtlik, moraalitu, vahel ka primitiivsel viisil kaunis või õilis (the noble savage). 85.Eurotsentrism Euroopa kultuur on universaalne standard, mille suhtes teised kultuurid tõusevad esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................
laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga.Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele.
kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga.Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele.
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt moraalitu tõusikseltskonna elukeerisesse. Areneb valuline abielu purunemine koos sellest johtuvate traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos
Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt moraalitu tõusikseltskonna elukeerisesse. Areneb valuline abielu purunemine koos sellest johtuvate traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos. Nende ahnitsemine
Schillerile Wilhelm Telli idee andis Goethe. On kirjutanud veel: luuletusi, ballaade, näidendeid. Näidendid ,,Röövlid" näidend. Peategelane on Karl Moor, aadliku poeg. Õilis realism, näeb ülekohut. Kogub enda ümber röövlid, tahab võtta ja jagada vaestele. Mässumeel aristokraatia vastu. ,,Salakavalus ja armastus" kõrgklassist noormees Ferdinand ja muusiku tütar Luise. On välja valitud neiu, kuid ta on moraalitu (tal on ,,minevik") Ferdinand keeldub abielust, eelistab puhta hingega Luiset. Intriigide tulemusena hukkuvad mõlemad. Kirjanikud kuulusid tormi ja tungi rühmitusse. Igatsesid mässu: protest elu seiskumise vastu, võimu kuritarvitamise vastu. ,, Wilhelm Tell "
Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt moraalitu tõusikseltskonna elukeerisesse. Areneb valuline abielu purunemine koos sellest johtuvate traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai Köögertal, snobistlik Itamite perekond, tragikoomiline vürtspoodnik Vesiroos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
