Mikromegas 1.) Zanr: filosoofiline jutustus · Novellist laialdasem sündmustik · Vaba vorm · Romaanist lühem · Ülesehituselt lihtsam 2.) Põhiteemad: · Arutleb suuruste üle · Sa ei pea olema suur, et osata mõelda 3.) Konflikt: · Keegi ei saa kõike teada 4.) Oluliseim stseen: · Mikromegas annab üle tühja raamatu. Näitab et ta ka ei tea kõikie ja et kõike teadmisi ei saagi ilmselt ühte kohta kirja panna 5.) Põhitegelased · Mikromegas elas planeedil Siriuse tähe ümber, 8 penikoormat pikk, oli mingi tark vend, 1000 meelt, elab kaua(700x15000 aastat), tahtis teada saada uusi asju. Ta nimi on vastandlik: mikro on nagu väike ja mega on suur. · Saturnalane 72 meelt , elab 15000 aastat 6.) Küs:
) õukond Saksamaal - Kohtus Inglismaal Newtoniga oli tema ideede pooldaja - Miljonär; varustas prantsuse armeed toiduga, investeeris kaubalaevadesse Inglismaa meredel * Cirey' loss (Emilie du Chatelet võttis eraviisiliselt tunde, päevas 8-12 tundi, matemaatika, füüsika) * Ferney mõis (Sveitsi ja Põhja-Prantsusmaa piiril); tõekspidamine, et demokraatia põhineb avalikul arvamusel! RATSIONALIST, REAALTEADUSED päästavad ühiskonda. ,,Mikromegas" Arukas inimene reisinud, haritud, eelarvamusteta, teeb vaatlusi, harib end ise Deism usutakse teaduslikke fakte ja loodust, kuid ka jumalat, et jumal on selle kõik teinud, kuid nüüd enam ei sekku. Tänu valgustajatele tekkis tänapäevane koolisüsteem Skeptiline järeldus Maa kohta: liiga väike ja korrapäratu (vastupidi eelnevatele inimeste arvamusele) jumalik süsteem ei toimi enam. Voltaire kirjutas ulmeka vähe tõenäoline, et midagi taolist juhtub/juhtus...
väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. ,,Zadigi" kirjutades rajas Voltaire oma lootused valgustatud monarhile kui ainsale reaalsele jõule, kes on võimeline maailma ümber kujundama, pahet hävitama ja mõistlikku korda looma. ,,Mikromegas" "Mikromegas" on irooniline lugu inimesest planeedil Maa.Voltaire arutleb oma teoses inimese ja ühiskonna pahede ning käitumise üle. Ta heidab inimestele ette rumalust, näiteks on teoses kirjeldus lahingute pidamisest paari külakese pärast, mis tuleb kohe jälle vaenlasele loovutada. Inimesed ehk ei teagi, kelle või mille pärast nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad sõjameestele käsu minna lahingusse tapma ja oma eluga riskima.
polnud raamatut lugenudki, keelasid autoril õukonda ilmuda. Keelepeksust ja intriigidest pulbitsev õukond pole ka tänapäeval võõras. Pea igas kogukonnas, tänaval, asutuses või ükskõik millises muus rahvarikkas kohas, leidub ikka keegi, kes naudib teise õnnetust ja püüab teda laita, eriti kui sel inimesel läheb hästi. Ehk on see inimlik kadedus, mis paneb inimesed intriige nautima. Ometi ei taha intriigitsejatest keegi, et nende endiga nii käitutaks nagu nemad teistega. Teos ,,Mikromegas" on pilkav filosoofiline jutustus inimesest planeedil Maa, mitte ainult minevikust vaid ka tänapäevast. Kuni jätkatakse läbi sajandite ja põlvkondade samade vigade tegemist ja käitumist, on õigustatud kõik Voltaire´i etteheited.
Kuna üks vendadest polnud don Juani varem näinud ja don Juan päästab tolle elu, siis too vend jääb talle tänuvõlglaseks teadmata, et too on tema suurim vaenlane. Teine vend tahab don Juani tappa aga esimene vend ei lase sellel juhtuda. Don Juan põgeneb. Stseen komtuuriga. Lõpuks don Juan hukkub, kukkudes kuristikku. 3. Voltaire kui isiksus ja võitleja omas ajas. Tema valgustuslikud ideed filosoofilises jutustuses ,,Mikromegas". 1694 1778. Luuletaja, näitekirjanik ja prosaist, 90köitelise teostekogu autor, oma ajastu väljapaistvaim filosoof, esimese entsüklopeedia artiklite autoreid. Tal oli loomulikku värsistamisoskust. Isa tahtis, et ta õpiks juurat, kuid ta jättis õpingud pooleli. Kõrgseltskonnas oli ta kui meelelahutaja, narr. Louis XV õukonnas Voltaire ei suuda varjata oma vaimset üleolekut ning Voltaire ei esinenud õukonnas enam kui tänulik plebei, keda on armulikult
Kuulsaks sai näitekirjaniku ja poeedina Ta oli üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Lisaks filosoofilistele teostele on ta kirjutanud komöödiaid, tragöödiaid, epigramme jm. Filosoofia põhijoon skeptiline ja mõõdukas ratsionalism Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Võitles katoliku kiriku türannia vastu Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism Propageeris haridust "Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Demokraatia kohta ütles Voltaire: ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik
november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Jean-Jacques Rousseau [zan zak russ'oo] (ka: Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Sveits 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 aastat hiljem viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.
· "Candide ehk Optimism". Tõlge ja eessõna: Albert Saareste; EKS, Tartu 1927 - seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. V. irooniseeris saksa filosoofi Leibnizi ajaloolise optimismi üle. Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide'i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski "harima oma aeda". · "Zadig ja teisi jutustusi" ("Zadig ehk saatus", "Mikromegas", "Kohtlane"). Tõlge ja eessõna: Aleksander Aspel; EKS, Tartu 1936 - sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega,
)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus - inimese erandlikkus, idealiseerimine - julged, ausad, vaprad mehed ja naiivsed, õrnad, truud naised TEOSED: V.Hugo "Hüljatud" A.Dumas "Kolm musketäri" W.Scott "Ivanhoe" Barokk: 17.-18.saj
· Shakespeare "Romeo ja Julia" Valgustus 19. saj II pool Inglismaa · Võitlus harimatuse vastu · Voltaire · Teadmised olid esmatähtsad, "Mikromegas" tunded jäid tahaplaanile · Defoe "Robinson Crusoe" Sentimentalism 17-18 saj. Prantsusmaa · "päeviku vorm" · Goethe "Noore · Iseloomustab liialdatud tundelisus, Wertheri
Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst" ka Saksamaa pessimism, üllatused. Gracian 17.saj Valgustus Euroopa Vaimne liikumine, mis suunatud Filosoofia ja kirjanduse põimumine, kirjandus Voltaire "Mikromegas" 18. saj. feodalismi ja kiriku vastu; kui uute vaadete tutvustaja; filosoofiline Defoe "Robinson Crusoe" teaduste tähtsustamine; vabadus, jutustus, romaan; esseistlik vorm Goethe "Faust" võrdsus; loomulik inimene; tagasi loodusesse
Candide, lihtsameelne noormees, satub koos oma õpetaja Panglossiga täbaratesse olukordadesse ning saab tunda elu kibedust. Süütu noormees kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Siiski õpib Candide ka oma katsumustest seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda". · ,,Mikromegas" nimitegelaseks on teise planeedi elanik Mikromegas, kes tuleb Maale (,,parimast parimasse maailma") 6. Rosseau- prantsuse valgustaja · ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ka kunstide areng on aidanud puhastada kombeid? ,, - tsivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudeolek viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. Ühiskond on tugev siis, kui tema elu sisu määravad praktilised vajadused ning püüd kõlblusele ja loomulikkusele
vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. · 18.saj Voltaire'i sajand. Teosed, ideed Teosed: 1),,Zadig" Maailm on täis inimkurjust 2),,Mikromegas" Tähtsustab teadust kui kultuuri osa. 3),,Candide" Inimesed peavad ennast harima. Voltaire'i filosoofia - 1)kõik usud on võrdsed. 2)Jumal kui Maailma mõistus. 3)Ei olnud kristluse pooldaja, kristlus kui vaimupimedus. 4)Inimese olemus on tema meelte ja mõistuse harimise saadus. 5)dogmaatiliste seisukohtade vastu tuleb vaielda. 6)tunnetuse põhialuseks on kahtlemine. · Daniel Defoe Inglise valgustaja - ,,Robinson Crusoe" dokumentaal romaan,
ühtsus, tegelane ei muutu ega arene religioossus nõrgenes, teadus Voltaire "Filosoofilised tugevnes(ma, fü, ke katsed, akadeemiad), jutustused" ("Mikromegas") ratsionaalsus(mõistuspärasus), tunded Rousseau "Emile ehk tagaplaanil, Valgustus 18.saj kasvatusest" kangelane=kohanemisvõimeline, Diderot - jutud ja
?Valgustusideed said üldse alguse Inglismaalt ja levisid edasi Prantsusmaa kaudu. Voltaire sündis 21. novembril 1694. aastal Pariisis, kus ta ka suri 30. mail 1778. Voltaire sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populaariseerijana. Ta võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi Kuningat Friedrich II-t. Tema tuntumad teosed on "Candide", "Kontlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Ta on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Elugugu: Voltaire vanemad olid Franois Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire vanaisa oli edukas kaupmees. Voltaire osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collcge Louisle- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani
anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). 3. Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas
.......................................................................................4 VOLTAIRE KUI FILOSOOF........................................................................................................... 5 VOLTAIRE KUI KIRJANIK............................................................................................................5 "ZADIG EHK SAATUS".......................................................................................................................5 ,,MIKROMEGAS"................................................................................................................................6 "KOHTLANE".....................................................................................................................................6 ,,CANDIDES"......................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................
muistses Babülonis, • seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. • Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui “üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel”. • Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. “Mikromegas” (1752) • Lugu kahest nö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa. “Candide ehk Optimism” (1759) • võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. • Voltaire irooniseeris saksa filosoofi Leibnizi ajaloolise optimismi üle. • Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide’i ja tema
"Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. "Mikromegas" (1752) lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa. "Candide ehk Optimism" (1759) seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. Voltaire irooniseerib saksa filosoofi Leibnizi ajaloolist optimismi. Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide'i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest. Neid tabavad kõikvõimalikud
sünnipärast headust, siis Rousseau uskus looduse poolt antut ja tundeid, et inimene on sündides puhas ja puutumatu. Voltaire kirjanduslik looming on väga mitmekesine. See sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Tema tuntuimate teoste "Zadig ehk Saatus", "Mikromegas", "Candide ehk Optimism"ning "Kohtlane" peamisiteks teemadeks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Ta oli veendunud, et need võidutsevad igal pool ja alati. Prantsusmaal on valgustus olnud tähtsam kui ühesgi teises Euroopa riigis. Sealsed valgustajad, kes olid ühtlasi ka valgustusliikumise kõige väljapaistvamad eestvõitlejad,uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel
Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Tema teostes on peamisi teemasid maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire vaatab oma filosoofilises proosas kaasaega sellise inimese pilguga, kellele kaasaeg ja ajalugu jäävad arusaamatuks. Tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig ehk Saatus", mis koosneb novellidest. Zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult, aga maailmas valitsev kurjus ja rumalus muudab kõik ebaloogiliseks ja mõttetuks. Jutustuse ,,Mikromegas" peategelane on teise planeedi elanik, kes avastab lõpuks, et on jõudnud parimast parimasse maailma. 6. Olulisemad faktid Goethe elust ja loomingust. 1749 1832. Sakslane. Sündis Maini-äärses Frankfurdis varaka juristi perekonda. 16-aastasena astus Leipzigi ülikooli. Juurakursuse lõpetas Stradsbouri ülikoolis. Kohtas seal Herderit ja ühines ,,Tormi ja tungi" liikumisega, sai selle juhiks. Esimesed kirjalikud katsed ülikooliajast, ,,Uued
· filosoofide ideed jõudsid ühiskonna ilukirjanduse kaudu · proosa tekib romaan kui zanr VOLTAIRE'i SAJAND 1694-1778 · 18. Sajandit nim. Voltaire'i sajandiks, sest ta oli oma aja viljakamaid autoreid ja ta kirjutas väga erinevaid asju. · Ta oli kõige universaalsem mõtleja ja tema loomingusse oli kogunenud kogu Euroopa valgustuse peamised ideed. · Tema mõju ulatus Prantsusmaalt välja · `'Ladig'', `'Gandide'', `'Mikromegas'' teosed Voltaire'l · Teemadeks on see, et maailmas valitseb kurjus, barbaarsus ja arukus ROUSSEAU 1712-1778 · Saatus elu olukord oli üsna raske, sest teda kiusati taga. Ta pidi kolima palju. Suri Ermanonville'i mõisas ja maeti Pariisi · Põhimõtted tema põhimõte oli, et mitte mõistus pole esmane kriteerium, vaid headus. Tema põhimõte oli omane loodusrahvaste idealismile. Ta tugines vaadete demokraatiale
Voltaire (Frančois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia “Oidipus” (1718) ja alustas eepost “Henriaad”. Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare’ist mõjutatud näidendid “Brutus” ja “Zaire” ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö “Filosoofilised kirjad”. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale “Parim viis dissenteritest lahti saada” ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas
halb maailm. Romantilisest luulest arenes Montesquieu (1669-1755): Muusika oli tähtsaim suund välja estetistlik luule. ,,Pärsia kirjad" 1721 ja ideaal (tähtis tonaalsus, Tõuseb esile teatud Voltaire (1694-1778): ,,Mikromegas" häälestatus ja varjundid) esteetiline nõue, teatud Rousseau (1712-1778): Eksootika (idamaisus jne) ilu(ideaal)- täpselt keegi ei . ,,Arutlus teadusest ja Fragmentsus romantikute tea, mis see on, ning see ei kaunitest kunstidest" loodud (pea) hõlma endas ainult
Mõju ulatus üle maailma Mitmekülgne Peamised teemad jutustustes olid barbaalsus, maailmas valitsev kurjus, arutus. Kirjaniku seisukoht, et need( eespool nimetatud: barbaalsus jne) võidutsevad igal pool ja alati, lubades tal hüpata ühest paigast ja ajastust teise, ühendada ühendamatuid aegu ja ruume. Tema filosoofia aluseks oli mõistus. Maailma vaadati kõrvalt "Mikromegas"- seob erinevad ajad ja ruumid. 18. Saj. nimetati Voltaire ajastuks, tema ideedest lähtuvalt. ( Narrid andsid läbi narruse abi ja nõu) 4. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja. Kirjutas traktaate. Ühiskonnas kõige kõlbelisemaks ja terviklikumaks osaks pidas lihtrahvast. Tal oli nii pooldajaid, aga ka ägedaid vastaseid.
Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks võttis Swift eeskuju Rabelais'lt naturalistliku groteski näol - tõhus vahend pühaduste ja iidolite maa peale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutuste väljanaermiseks. 3. Voltaire sattus mitmel korral vanglasse oma nõelteravate värsside ja epigrammide pärast. Teosed: ,,Oidipus", ,,Henriaad", ,,Filosoofilised kirjad", ,,Zadig", ,,Mikromegas", ,,Kohtlane", ,,Candide ehk Optimism". Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta 1750. aastal oma õukonda. Voltaire'i filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise deistide jälgedes uksus ta Jumala olemasolu kogu elu algtõukena ja maailma mõistuse kehastusena, eitades samal ajal kiriku institutsiooni ja nähes selles pigem vaimupimeduse levitajat. Ta suunas oma
"Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. "Mikromegas" (1752) lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa. "Candide ehk Optimism" (1759) seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. V. irooniseeris saksa filosoofi Leibnizi ajaloolise optimismi üle. Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide'i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud
anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat
Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. 7 Johann Gottfried von Herder (24. august 1744 Mohrungen - 18. detsember 1803 Weimar) Johann Gottfried von Herder oli saksa
Montesquieu- 18. saj algus. ,,Pärsia kirjad". Pr. Akadeemia. ,,Seaduste vaim". Vanad keeled ja antiikkultuur, mis olid koolis õpitud, olid ta kirjanikuks saamisel tähtsaks osaks. Küps satiirik. Ida ja lääne võrdlus. Voltaire- Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. 18. saj algus ja keskpaik. ,,Oidipus"- tragöödia. Terav keel. Prantsusmaalt väljasaatmine. 2x vanglas. Viibis Inglismaal. ,,Filosoofilised kirjad". Preisi kuninga juures. ,,Mikromegas". "Purustage koletis". Jõuka notari poeg. Katkestas uura õpingud ja hakas kirjanikuks. Istus valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. 1726. aastal läks ta ühe intriigi tagajärjel kolmeks aastaks Inglismaale pagendusse. Seal ilmunud "Filosoofilised kirjad", mis vastandas kriitiliselt poliitilist olukorda Inglismaal ja Prantsusmaal, põletati 1734. aastal Pariisis avalikult ära, ja Voltaire pidi põgenema Lothringisse.(15a.). Võeti Prantsuse Akadeemiasse.
"Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. "Mikromegas" (1752) lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa. "Candide ehk Optimism" (1759) seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. V. irooniseeris saksa filosoofi Leibnizi ajaloolise optimismi üle. Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide'i ja tema
54 näidendit ( tragöödiad, komöödiad, proosadraamad, ooperilibretod jne) – eeskujuks Shakespeare, peam klassitsistlikus stiilis; eksootiline element poeem “Henriaad”(1728) – valgustatud monarhi kuju poeem “Orleans’i neitsi”(1735) -filosoofilised jutustused: kõige loetavamad tema loomingust, ainus mõõdupuu valgustuslik mõistus, ülevaade ajastu filosoofilistest ideedest; põhiprobleem – maailmas valitsev kurjus. “Zadig”(1747) “Mikromegas”(1752) “Kohtlane”(1767) “Candide ehk Optimism”(1759) -eesmärgiks ei ole sügav inimkujutus; sorav jutustamisanne; satiirik Saksamaa ei olnud rahvuslikku ega poliitilist ühtsust teaduste areng nn tormi ja tungi liikumine – mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu; vabadus, võrdsus, õiglus; eelromantiline liikumine J.G.Herder(1744-1803)
ta oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II- t.Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. 21. november 1694 30. mai 1778 Charles Montesquieu: Charles oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted
normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Candide õpib ka seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda". Voltaire kirjeldab tolle aja koledusi realistlikult, samal ajal neid ka kommenteerides. Ta kriitika alla satuvad kuningad ja kirikuisad, inimlikud nõrkused ja valitsevad ideoloogiad. Üht ja sama nähtust kujutab Voltaire otsekui kahest erinevast seisukohast. Seda võtet kasutab ta ka jutustuses ,,Mikromegas", mille nimikangelaseks on teise planeedi elanik, kaheksa penikoorma pikkune noormees. 18 sajandit nimetatakse sageli Voltaire´i sajandiks. Ta oli selle ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid. Voltaire´i loomingusse on koondunud kogu Euroopa valgustuse peamised ideed. Jonathan Swift Sündis 30 november 1667 suri 1745 Üheks klubi projektiks oli ühissatiir ning kõik said erineva teema. ,,Gulliveri reisid" ilmus 1726. aastal
harimatuse olemasolu." Näidendid =54 näidendit -1 tragöödia =Eeskuju on Shakespeare =Tegi töötlusi -"Othello", ,,Caesari surm" Poeemid ="Orleansi neitsi" -Joanne D'Arc -Poeemis on vaja Prantsusmaa päästa, aga neitsit ei ole, kuni leiti tugev kõrtsitüdruk, kes mehed eemal hoitud sai. Filosoofilised jutustused =Terav satiir ,,Mikromegas" =Kirjeldab kaasaja Prantsusmaad ja pilab selle kombeid ="Igaüks peab oma aeda harima" -Vastutab arengu eest ise -Inimene on loodud töötama J. J Rousseau 1712 1778 Vaated said aluseks Prantsuse revoultsiooni ajal jakobiinidele Sündis Kentis (Sveits) =Ema suri sünnil =Isa kasvatamisest ei hoolinud =Ei saanud korralikku haridust, aga luges palju juba 6-7 aastaselt Isa andis ta vaimulikku pansioni
Akadeemia liikmeks. Vahepeal on ta Preisi õukonnas valitseja nõustaja. Lõpuks ostab Sveitsi mõisa ja läheb sinna elama. 1778 sureb Louis XV, kes ta maalt välja saatis ja ta saab tagasi Pariisi minna. Seal võetakse ta hästi vastu, ta saab Akadeemia direktoriks. Samal aastal ta sureb, alles hiljem maetakse ta Pantheonile. Teda tuntakse filosoofiliste jutustuste järgi mõõdukas natsionalism (skeptiline). Ta ei uskunud puhtasse lehte, inimene sünnib loomupäraselt heana. Jutustus ,,Mikromegas". Selle peategelane on Pisisuur, kes on kosmosest pärit. Tal on sõber veel mingist muust kohast. Nad tulevad kahekesi Maale elama ja näevad elu siin suhteliselt positiivselt. Selgub, et inimestel on siiski lootust. Jutustus ,,Zadig". Zadig on õilis, hea ja haritud inimene. Ta elab vanaaja Babülonis. Ta ise oli küll väga hea inimene, aga maailm oli tema vastu halb ja tal ei läinud hästi. Jutustus ,,Candide". See meenutab natukene rüütliromaani
entsüklopeedia. Seal pandi kirja kogu ajastu. See on ka valgustuslik suurteos (aga mitte kirjanduslik teos!). Voltaire’ile iseloomulikud jooned: Pidev kontakt tollaste sündmustega Tegeleb palju zanritega, ideoloogiatega Idamaisus, idamaise jutu struktuur (katsumuste jada) Jutud on keerulised, sisaldavad palju detaile (müstifikatsioonid, pseudonüümid) Kuigi Voltaire oli skeptik, polnud ta samas pessimist. Lugemissoovitus: Voltaire’i „Mikromegas“, mis haakub hästi valgustuse taustaga. Seal vaatleb maailma asju Saturni elanik. 5. loeng 05.10.15 – jätkame prantsuse valgustusega Voltaire mõjub rohkem valgustusajastul, Rousseau mõjutab aga rohkem hilisemaid autoreid. Rousseau’st (1712-1778) räägitakse kui filosoofist (nagu ka paljudest teistest valgustusaja autoritest). Ta on valgustuse radikaalsema suuna esindaja. Temast on saanud romantismi edasiarendaja ning ta on ka üks prantsuse sentimentalismi autoreid
Jutud hästi keerulised, raske jälgida, kõrvalt tulevad muud kujud jne. Sageli kasutab teoste maskeerimisel müstifikatsiooni ja pseodonüüme. Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. ,,Prantsuse suur entsüklopeedia". Mahult kõige suurem. Sinna kirjutasid suured prantuse entsüklopistid. Sealt saame tolle hetke teadusest väga palju. Sinna pandi kirja kogu ajastu. Palju tarku kaastöölisi. Lugeda: Voltaire teos ,,Mikromegas". Haakub üldise valgustusliku taustaga. Maailma asju vaatleb Saturni elanik. 5. okt Rousseau (1712-1778) oli valgustusliku mõtte edasiarendaja. Ta oli ka filosoof, prantsuse valgustus. Üks valgustuse radikaalsemaid esindajad. Paiknes ajas teisiti. Romantismi üks suurimaid mõjutegureid. Oli ka prantsuse sentimentalismi esindaja. Mitmekesine looming teoseid mitmest vallast. Traktaadi-laadsed teosed. Ühiskondlikud ja pedagoogilistel teemadel kirjutised. Kolm tähtsamat tööd: 1
Voltaire (1694-1778) - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Jean-Jacques Rousseau (17121778) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Tema tuntuimad teosed on "Julie e Uus Heloise", "Emile ehk Kasvatusest", "Pihtimused". Charles de Montesquieu (1689 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja
Voltaire (1694-1778) - Voltaire (1694 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Jean-Jacques Rousseau (17121778) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Tema tuntuimad teosed on "Julie e Uus Heloise", "Emile ehk Kasvatusest", "Pihtimused". Charles de Montesquieu (1689 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja.
Ta maeti salaja, alles pele revolutsiooni maeti ta ümber Pariisi Panteoni. "Zadig ehk Saatus" (1747) filosoofiline jutustus, mille tegevus toimub Babülonis. Vooruslik Zadig rändab ringi, kuid tarkuse ja õigluseiha, vaimupeensus ja hingeheadus paiskavad teda ühest ohust ja õnnetusest teise. Sellest järeldub, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust. "Mikromegas" (1752) Siiriuse kaaslaselt pärit 8 penikoorma pikkusele noormehele Mikromegasele ja tema kaaslasele, planeet Saturni asukale, tunduvad Maa elanikud tibatillukeste putukate või aatomitena. Sattudes Lapimaa kandis teadlaste ekspeditsioonile, avastavad nad erakordse mõistuse inimestel, et arvavad, et on jõudnud "parimast parimasse maailma". Ta korraldab Maa filosoofide vahel elava keskustelu, küsides, mida kujutab endast nende hing.
-saadetakse tagasi Pariisi, pettub Preisimaa kuningas -läheb sveitsi, kus ta looming on keelatud. -väga irooniline, terava sulega -läheb Pariisi ja sureb. -maetakse salaja, pärast Pantenoni Maailmavaade: -Jumal on teinud kella -"Inimese olemus on tema mõistuse ja meelte saadus" -Pidas ennast ise näitekirjanikuks, kirjutas 54 näidendit ja võttis eeskuju Shakespeare'ist. Looming: -Poeem "Orleans'i neitsi" -luulest kirjutab epigramme, filosoofilist luulet. -"Mikromegas" Rousseau: 1712-1778 -sündis Genfis -isa kellassepp, ema suri -graveerija õpipoiss -loeb palju ja varakult -lahkus kodust 16-aastaselt -elas rikka sponsorlanna juures sveitsis -"Arutlus küsimuse üle..", saab kuulsaks -satub vastuollu valgustajatega (nr voltaire) -elu lõpus vaimuhaige -ta põrm on pariisi pantenonis 36 Looming: -1745 esimene ooper "Galantsed muusad" -1750 esseevõistlus
.. -- Ilmne anakronism, sest kahvel oli veel XVI sajandil haruldane luksusese. Lk. 99 Dom -- vaimulike, eriti benediktiinide (vanim läänemaine mungaordu) kõnetusnimi. Cicero «Kohustused» -- kolmest raamatust koosnev moraalifilosoofiline traktaat, pühendatud autori pojale Mar-cusele. «See on ladina keele sõna ja tähendab päikest.» -- Tegelikult on Phoebus (= Foibos) kreekakeelne sõna ning tähendab «särav». Kreeka mütoloogias oli Foibos üks . Apolloni lisanimesid. Lk. 100 Mikromegas -- (kreeka k. väike-suur) Voltaire'i samanimelise jutustuse hiiust peategelane. Lk. 101 Philippe Auguste -- Prantsuse kuningas a. 1180--1223. Lk. 102 «Romancero» -- hispaania XIII--XVI sajandi rahvalaulude (romansside) ja poeemide kogumik, välja antud XVI sajandil. Childebert -- Frangi kuningas a. 511--558. Riigiõun -- väärismetallist kera ristiga, üks kuningavõimu embleeme. Lk. 103 Petit-Bourboni loss -- Bourbonide dünastiast Prantsuse kuningate residents kuni 1527. aastani. Lk. 105
annaabi.ee 
