3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei joonud hundipiima, onu Vootele & Leemeti & Intsu seiklused metsas, Põhja Konn jälle, sõnajalaõie otsimine & Meeme ilmumine, 6. lk47 - Leemet mõistatab Põhja Konna ja temani viiva võtme üle, onu Vootele selgitab Meeme tegusi, Ints & Leemet lähevad sõrmusega
Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Leemte päästis Indsu siili käest. Leemeti ansti peale Manivald matus kott kus sees oli sõrmus mille tähendudst ja mõju Leemet ei teadnud kuid ta uskus et see sõrmus viib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Neile tuli vastu munk kes haaras Leemeti sõrmus ning pani selle endale suhu ning Ints salvas munka jalast seejärel kukkus munk istukile ning Ints salvas teda
Ta oli kontoritöötaja ta töötas kaheksast viini, viis päeva nädalas. Ta ei kurtnud oma elu üle, tal oli soe korter, söök külmkapis ja kindel töökoht kindla palgaga ja kaks parimat sõpra. Ainuke asi mis Kaidol puudu oli, võis olla naine keda ta tõeliselt armastaks. Kaidol oli juba noorena anne tüdrukuid ära rääkida, mida suutis ta praegugi, kuid üksi naine ei tunudunud olema see õige, kuni ükspäev kui Kaido ja ta kaks parimat sõpra - Toomas ja Ints olid baaris, ning tähistasid Intsu sünnipäeva. Neil kõigil oli hea tuju. Kaido läks vetsu, ja vetsust välja tulles põrkas ta kokku naisega, kelle nimi Mari. Esimesest silmapilgust sai Kaido aru, et see on see naine keda ta on otsinud. Ta kutsus Mari endaga kaasa, ja nad läksid Toomase ja Intsu juurde. Õhtu venis pikaks ja kõigil oli hea tuju. Saabus hetk mil oli aeg koju minna. Kaido küsis viisakalt kas ta võib pakkuda Marili sõitu koju, kuid Mari ütles, et pole vaja, ta
Esimene vaatus Indrek ehk siis sünnipäevalaps oli koju tulnud, et teha paar ettevalmistust enne kui sõbrad tulevad temaga oli kaasas ka tema sõber Leopold, kellel käes kasti veine, mille kohta atekkis ka hiljem arutelu, et kellele need on. Tulid siis Intsu klassivennad Märt ja Tõnu. Ilma pikema mõtlemiseta võeti lahti viinad ning pitski sünnipäevalapse auks. Samalajal hiilis Leopold ruttu minema, kuna ta polnud suurem asi viinavõtja. Pidu jäid siis sinna Ints ja ta klassivennad, kellega koos siis hakati meenutama vanu NSV-Liidu aegu. Kuid vahepeal jõuti arutada, kellele need veinid siis ikkagi on? Veinid olid mõeldud Intsu kolleegile Sirtsule, kellega koos ta järgmine päev Ameerikasse koos pidi sõitma. Muidugi olid sõpradel, sellest jutust suu kõrvuni ja hakati Intsu siis narritama. 1 Vaatuses jõuti veel arutleda tänapäeva luksuste kohata, mida keegi enam ei hinda nagu näiteks
Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha
Leemetile, et võti tuleb ise õige isiku juurde. 6. Vootele rääkis, et Meeme oli kunagi olnud sõdalane ja raudmeeste vastu sõdinud. Inimesed võtsid aga järjest rohkem raudmeeste kombeid üle ja kolisid külla ning Meeme oli kõigele käega löönud. Leemet uskus, et Meeme antud sõrmus juhib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark
6. Vootele rääkis, et Meeme oli kunagi olnud sõdalane ja raudmeeste vastu sõdinud. Inimesed võtsid aga järjest rohkem raudmeeste kombeid üle ja kolisid külla ning Meeme oli kõigele käega löönud. Leemet uskus, et Meeme antud sõrmus juhib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda
Retsensioon Helesinine vagun Lugu räägib mälestamisest ja unustamisest. Ühel peategelasel, kelle nimi on Ints, oli sünnipäev ja ta pidas seda mitmete oma heade sõpradega. Kirjandusõpetaja Tõnu, talumees Märt, hea sõber IT-mees Leopold ja naine, keda ta armastas, Siiri. Nende suure lärmi ja muusika peale külastas neid veel Intsu naaber, kes nendega ka hiljem lõbusalt napsu võttis. Terve etenduse aja võeti viina ja tuletati meelde vene aja lõppu, mida Siiri pidas naeruväärseks ja arvas, et tuleks elada tulevikus, mitte minevikus. Näidend algas rahulikult ja kainelt
ja viskasid merre. Ka teine vanaisa sai surma sõjas raudmeestega. Vanaisal olid mürgihambad. Kui unustati ussisõnad, kadusid ka mürgihambad. Vanaisa sai kiviheitemasinaga pihta, muidu ei saanud raudmehed talle üldse ligigi, kohe salvas. Ja vanaisa mälestuseks pidigi L ussikeele selgeks saama. L proovis metsas ussisõnu, kõik mõistsid teda peale putukate. L oli siis 9- aastane ja sai tuttavaks rästik Intsuga. Ta päästis Intsu siili käest. Nood ei mõistnud enam ussisõnu ja Ints oleks hukka saanud. Ints kutsus L endale külla, tema isa on ussikuningas- suur madu kuldse krooniga. Koopas oli tuhandeid usse, kellega L vestles. Maod arvasid, et raudmehed on sama rumalad kui siilid. 5.peatükk L käis metsas nüüd ringi koos Intsu ja Pärtliga. Lastest elas metsas veel 8-aastane Tambeti tütar Hiie, aga tema oli väga vaikne, kuulas ainult. Hiie isa sonis ikka veel eestlaste kuldpõlvest. Ta pidas oma laudas 100 hunti, et nende seljas ratsutada saaks ja lüpsis nende piima
- juba 9-aastaselt sisistas Leemet ussisõnu hästi ja onu oli temaga rahul, ta sai kitse lihasaamiseks kohale kutsuda - soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu, mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut, andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud - Intsu isa õpetas, et metsainimesed, kes nende keelt mõistavad on vennad, aga võõrad –
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
3 vihkab ja ei salli silmaotsaski, olenemata nende staatusest. Teose peategelased püsivad enamjaolt romaani ulatuses samad, kuid esineb mõningaid muutusi. Kõige keskmes on Leemet. Teose alguses on suur roll ka tema perel, emal ja onu Vootelel. Samuti ka sõpradel Pärtlil, rästik Intsul ning Hiiel. Pidevalt on tähelepanu all ka demagoogiat ajav hiietark Ülgas. Kui Pärtel on külla kolinud ja Ints ning Hiie surnud, siis tähtsustub külarahva roll, Magdaleena ja külavanem Johannes tõusevad peategelaste hulka. Teose lõpus, kui ka Magdaleena on surnud, tõuseb peategelaseks kaua kadunud olnud Leemeti vanaisa Tölp. Kõrvaltegelasteks, kes teoses olulist rolli ei oma, on inimahvid Piie ja Rääk, Hiie ema ja isa, Leemeti õde Salme ja tema kaasa Mõmmi. Ka kõrvaltegelased muutuvad koos teose edasiarenemisega, Pärtel muutub peale külasse kolimist tähtsusetuks
aastaseks ja mõmmi proovis teda võrgutada, kuid ei õnnestunud. Külatüdrukud olid väga ilusad. 16.Ema arvas, et Leemet võtab Hiie ära kuid Leemet nii ei arvanud. Leemetile meeldisid aga külatüdrukud, keda ta vahelt metsaveerelt piilus. Hiietark oli vanaks jäänud ja kokku kuivanud. Hüüdis ikka ja endiselt ähvardusi. Meeme oli endiselt elus. Inimahvid olid kolinud nüüd puuotsa. Pirre ja Räägi täikasvatus oli samuti seal. Intsust oli saanud ussikuningas ja ta oli saamas lapsed. Ints on hoopis emane. Ema ei rahunenudki maha sellest. 17.Leemet tahtis Hiiet ainult sõbraks. Metsaäärel nägi Leemet Magdaleenat. Teda oli rästik salvanud kuid Leemet päästis ta. Magdaleena suudles teda põsele tänutäheks. Johannes kiitis ja ülistas toas jumalat ja laites usse. Leemet muutus tigedaks, sest Johannes ajas arutut juttu. 18.Laual oli suur päts leiba, mida ka Leemet proovis. Pudru nägemine ajas tal südame pahaks. Johannes päris Leemetilt libahundiks olemise kohta
ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergesti loomi tappa kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ja seegi koguaeg vananes, nii Leemet jääbki üksikuks, kuigi õnnestub tal kaks korda abielluda, siis Hiie tapetakse hundi poolt ja Magdaleena tapavad raudmehed. Mõlemasse tüdrukusse oli Leemet väga armunud. Hiiet teadis ta juba väiksest peale ja ta ei uskunud iialgi, et Hiie võiks talle meeldima hakata. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprusuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Leemet oskab väga hästi ussisõnu siis saab ta kõikide ussidega rääkida. Raudmehed hävitavad kõik ussid pannes nad põlema. Metsas usuti Põhja Konna,keda Leemet tahtis väga näha, see oli tema unistuseks. Põhja Konna kardeti ja tema auks viis Ülgas alati ohverdusi, et ta ikka rahulikult edasi magaks. Raamatu lõpus räägib Meeme enne oma surma Leemetile
Luise ütles, et sulane Jaan vahib teda ja silitab näpuga, katsub tagumikku ja ise sealjuures naeratab lollakalt. 173 Eestlane on kade. Rein ütles, et mõisnike, kui eestlastest rikkamate inimeste, sabarakke tuleb riisuda, neilt rikkust ära võtta, antud olukorras siis püksid ja kuub. 26 Saarlane läks mõisa aita vilja varastama mõisal oli rohkem kui tal ning ta otsustas võtta sealt, kust võtta on. 7779 Eestlane on loll. Sulane Jaan ei teadnud, mis on parukas ning Ints tõi toast talle paruka ning õhutas seda maitsema, öeldes, et tegu on saiaga, Sulane Jaan maitseski. 90 Ints saatis Jaani ,,Ahvukaadi" järgi, Jaan arvas, et tegemist on ehtsa ahviga, ta polnud ahvi kunagi varem ise näinud. Jaan õrritas advokaati ja pidas teda metselajaks. Tagajärjeks oli see, et Jaan sai ühe korraliku keretäie. 126128 Kokkuvõte Kõige eelneva põhjal võib öelda, et Andrus Kivirähk on kujutanud eestlast sellise
Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida. Kahjuks aga raudmehed hävitavad kõik ussid, pannes nad põlema. Leemeti unistuseks oli kohata Põhja Konna, keda metsas kardeti ja kelle auks viis Ülgas alati ohverdusi, et ta ikka rahulikult edasi magaks. Raamatu lõpu poole räägib Meeme enne oma surma Leemetile saladuse. Nimelt see
Kokkuvõte Koostaja: Siim Pening Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond Kubjas Hans Kirikuõpetaja Endel Moosel Vanapagan
On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu - mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. Tähtsamad tegelased
Olaf Rebane (surnud 1988) Elas Karksi-Nuias. Ta mängis rahvapilli, komponeeris valsse, maalis. Kirjutas raamatu 1970. aastal. Raamat on kirjutatud Juhan Kulli päeviku põhjal. Sisu tutvustus Raamat on ajaloolise taustaga ja räägib kahe poisi, Jaagu ja Juhani, uskumatust lapsepõlvest 18. sajandil Lõuna-Viljandimaal. Poiste elu keerdkäikude taustaks on tolleaegse Õisu mõisa elu-olu ja sakste suhted maarahvaga. Tegelased Jaak ja Juhan Kull Sivers Mihkel Kubjas Heins ehk Ints. Jaan Jakob Kärner Karjamees Jüri Koeraposs Hart Julie Mai Mihkel
Sisukokkuvõte Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu
targem inimene ja elada euroopa luksuslikku elu. Metsas olevaid inimesi on väheks jäänud, kõik vananevad. Metsas elavatel inimestel oli , aga üks suur eelis, nimelt nad oskasid ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnade tulevik oli ohus, kuid Leemet õppis neid siiski oma onu Vootele käest. Ussisõnade abil oli sul kogu võim, sa said loomi tappa ja panna neid tegema mida sina tahad. Leemetil oli vähe sõpru, nimelt kolm: Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende suhted kaovad, Ints on rästik, kes on Leemetile väga truu sõber. Leemet abiellub kaks korda, kuid mõlemad abikaasad tapeti. Põhja-Konn oli päästnud palju metsaelanikke raudmeeste käest ja toonud külale rahu, kuid nüüd oli ta kadunud. Põhja-Konna äratamiseks oli vaja umbes 10 000 meest, kes kõik koos lausuksid ussisõnu, kuid see oli võimatu, sest ussisõnu teadis vaevalt kümmekond inimest.
Keskkool → Tartu Ülikool ◦Eesti Päevaleht ◦Abikaasa Ilona Martson + 3 last Tähtsamad teosed ◦Ivan Orava lood ◦„Rehepapp ehk November“ ◦„Mees, kes teadis ussisõnu“ ◦„Kaka ja kevad“ ◦„Kaelkirjak“ „Rehepapp ehk November“ ◦Ilmumise aasta ◦Edukus ◦Raamatu internatsionaalsus ◦Mängufilm Tegelased ◦Rehepapp Sander ◦Räägu Rein ◦Räägu Liina ◦Kupja – Hans ◦Jaan ◦ Õuna – Endel ◦ Joosep ◦ Luise ◦ Ints ◦ Imbi ja Ärni Olulisemad kohad raamatus ◦Räägu Liina ostab mõisapreili surikleidi ◦Hans näeb noort parunessi ◦Katku saabumine külasse ◦Hans teeb lumest krati TEOSE SÕNUM Eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja õelad, kuid leidub ka erandeid Teose struktuur ja hinnang ◦Loogiline järjestus ◦Lihtne jälgida ◦Mulle väga meeldis TÄNAN KUULAMAST !
harjutuseks sai lihtsalt metsas ringi kõndida ja aina sisistada ussisõnu. Leemet oli ühel päeval sama moodi mestas seiklemas kui kuulis kuskil häda hüüet kuulis, tormas hääle poole ja leidis sealt ussikuninga soost ussi hädas juhmi siili rünnakuga. Leemet pani siilile jalahoobi ning too lendas kus kurat ja ussikuniga pojast Intsust (tütrest nagu hiljem plot twistina teada saame) sai Leemeti igavene sõber. Kolmekesi Leemet, Pärtel ja Ints on suured sõbrad ja mängukaaslased üksteisele. Kuid muret tunnevad nad veel ühe metsa lapse üle ehk Hiie üle, too on isa Tambeti ultra konservatiivse käe all ning on sunnitud päevast päeva tegema ränka tööd milleks on ligi tuhande jänese tapmise ja peade maha raiumise, et neid siis toita Tambeti saja loomaga hundikarjale. Kari on nii suur kuna Tambet võttab kõik loomad endale mis linna kolinud maha jätnud, tema arvab, et hoiab seda karja, et kunagi ratsutaks temaga suur vägi
orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos, hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Nimetus it. k-st (fuga põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat): prelüüd/toccata/fantaasia. Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr.Händel, J.S.Bach. Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints. muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande, Courante, Sarabande, Gigue. HELILOOJAD ITA Peri: esimesed ooperid daphne, orpheus, eurydike. Monteverdi: esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale. Corelli: kammersonaadi viljeleja. Kirjutas ints. kammermuusikat. 12 CG-d Vivaldi: kirjutas üle 450 soolokontserdi, pooled viiulile. Eeskujuks paljudele 18. saj
põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega. Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ei taha nad küll kunagi kolida. Kogu elu käib vanade tavade järgi. Mingil hetkel hakkab aga järjest rohkem inimesi külla kolima ning kuna seda teeb ka Leemeti parim sõber Pärtel, saab peategelase uueks parimaks sõbraks rästik Ints (kes on emane). Ka Leemet käib vahepeal elamas külaelu ning veedab seal pikalt aega, lootuses et ta saab ühe külaneiu ja raudmehe lapsest kasvatada endale järeltulija, et ussisõnad välja ei sureks. Selle lootuse aga hävitab hiietark Ülgas, kes lapse mõrvab. Ülgas on hea näide metsaelanike pahupoolest, sest oma hullumeelse usuga hävitab ta nii mõnedki inimesed ja häirib teiste elu, eriti suured konfliktid on tal just Leemetiga
· Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob.
Räägiti ka lugusid Põhja Konnast, kes suutis kunagi võidelda kõigi vaenlaste vastu, kuid nüüd magas sügavat und. Vootele ja Leemet ei uskunud haldjaid, kuid austasid Põhja Konna, keda unistasid kohata. Juba väiksena õpetas seesama onu Leemetile selgeks ussisõnad, tänu millele suutis poiss iga looma panna endale kuuletuma ja saada kõht täis. Leemetil olid sõbrad Pärtel ja Hiie, aga ta sõbrustas ka mao Intsuga, kelle juures veetis suure osa päevast. Kord kutsus Ints neid koopasse talveund magama ning mindi terve perega. Kevadel ärkasid kõigepealt Leemet ja Vootele, kuid viimane neist lämbus üsna pea toidu kätte. Mehe õepoeg mäletas seda hetke veel aastaid ning tundis, kuidas laibalehk tal järel käis. Varsti kolis Pärtel külla ning Leemet oli jäänud ilma kahest heast sõbrast. Ema soovitas minna tal Hiiele meheks, kuid ta polnud alguses huvitatud. Tambet ja Ülgas olid Leemeti
aastatel Kirjuta teose retsensioon (300 sõna). Vali üks järgmistest teostest: A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees kes teadis ussisõnu" või Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik" või Peeter Sauteri ,,Indigo" ,,Mees kes teadis ussisõnu" A.Kivirähk Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool käisid
akna all ja avaldab vaikselt parunessile armastust. 14. november - Jaan on ônnetu. Ta on viimasel ajal tihti peremehe käest peksa saanud. Samuti ei oska ta oma tunnetega Luise suhtes midagi ette vôtta, kuna Luise kohtleb teda alati pôlgusega, eriti peale seebi söömist (sellest ajast on Jaanil lollikese kuulsus). Ta on meestelt kuulnud, et naistel on hell süda ja ta läheb môisa juurde, lootuses, et Luisel tast hale hakkab. Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada. Õuna Endel, kelle Rein on oma tütre kosilaseks vaadanud, tuleb Liinat üle vaatama. Endlile meeldib hirmsasti ropendada ja kakelda, ise ta ütleb, et vahel
Ratsutati huntide seljas ja tuhandete meeste suust kaikuvate ussisõnade toel kutsuti appi Põhja Konn, kes aitas jagu saada kõikidest vaenlastest, on möödanikuks saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab kiiresti üle uued kombed ja usu. Hakkab entusiastlikult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus, õpib rääkima saksa keelt, et raudmeeste käest veelgi vahvamaid ja uudseimaid vigureid õppida. Romaani peategelane on Leemet, kellel oli metsas kolm sõpra: Ints, Pärtel ja Hiie. Ints oli rästik ning kuna onu Vootele oli Leemetile ussisõnad selgeks õpetanud, polnud tal raske Intsuga suhelda. Hiie ja Pärtel olid tema parimad sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris pisike ja temaga mängida ei saanud. Hiie isale, Tambetile ei meeldinud ka, et Leemet Hiiega mängiks, kuna Leemet oli külas sündinud ning seega ju saatanast tulnud. Pärtel oli tõeline sõber, kellega ta ringi kolas, mängis ja ussisõnu õppis, koos käidi ka pööripäeva öösel Salme
Halloween in the United Kingdom Seliin Lisett Tomson Form 9 Mustvee School English 2017/2018 When? On October 31st, we celebrate Halloween,thought to be the one night of the year when ghosts, witches, and fairies are especially active. Activities Halloween activities include trick-or- treating, attending Halloween costume parties, carving pumpkins into jack-o'- lanterns. Costumes From at least the 18th century, "imitating spirits" led to playing pranks in Ireland and the Scottish Highlands.Wearing costumes and playing pranks at Halloween spread to England in the 20th century. Symbols Colours orange and black Spiders Bats Black cats Skeletons Ghosts Jack O'Lanterns Witches Trick or treat! In North America, trick- or-treating has been a ...
Mees, kes teadis ussisõnu Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993 Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti...
kohta äärmiselt pessimistlik ja julm nii eestlaste kui nende valikute vastu. Ometigi on karmide sõnade taga oluline mõte ning selle sõnumi võimendamiseks on kirjanik seekord eriti karmid meetodid valinud. Teoses on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki huumorit, mida on väjendatud iroonia kaudu: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära, hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega. Romaanis rõhutatakse inimeste tihedat seotust loomadega, olulisimad tunduvad rästikud, kes on inimestele ussikeele selgeks õpetanud ning keda peetakse inimeste võrdseteks kaaslatseks. Samuti on oluline roll karudel, kes ainsana peale rästikute mõistavad inimestele ka ussikeeles vastata
on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. 5 Teose analüüs Peategelane: Leemet. Kõrvaltegelased: Hiie, Leemeti ema Linda, Magdalena, Leemeti õde Salme, Tambet Hiie isa, Ints ussikuningapoeg (tegelikult naine), Hiietark Ülgas, Vootele Leemeti onu, Meeme, Pärtel, Pirre ja Rääk (inimahvid) 1. Leemeti isa ja ema kolisid metsast linna. 2. Leemeti ema aga armus karusse. 3. Leemeti isa surm, ema kolis tagasi metsa. 4. Leemeti onu Vootele õpetab talle ussisõnu. 5. Elu metsas on hea. 6. Kuid inimesed ei ole rahul ja hakkavad külla kolima. 7. Ka Leemeti parim sõber Pärtel kolis külla. 8. Metsa jäid ainult vähesed. 9. Salme hakkas mehkeldama karuga. 10
Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi suutsid nad uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada. Tegelased Raamatus põhitegelasteks olid: Rehepapp ja tema kratt Joosep, Koera Kaarel ning tema sulane Jaan, Kupja- Hans, aidamees Oskar, Räägu Rein, Liina, Luise, Imbi ja Ärni, Moosel, Muna Ott, Timofei ja toapoiss Ints. Romaani tegelasteks olid lisaks inimestele ka erinevad mütoloogilised olendid: Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid ja libahundid. Kokkuvõte Raamat ,,Rehepapp ehk November" on väga huvitav ning naljakas teos. Andrus Kivirähk on oma mõtted romaani väga korrekselt kirja pannud.
MINISTRITE NÕUKOGU- peamine otsuste tegija EUROOPA KESKPANK- raha- ja fiskaalpoliitika juhtimine EUROOPA KOHUS-(7 esindajat) tõlgendab ja rakendab õigust. EUROOPA KOMISJON *27 LIIGET *17 poliitika peadirektoraati EUROOPA PARLAMENT *750 LIIGET *27 LIIGET *9 poliitilist gruperingut Euroopa Parlamendi volitused: *Seadusandlik: osalemine Euroopa õiguse väljatöötamises *Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve * Kontrollib/teostab järelevalvet teiste ints. tegevuse üle Eesti riigi eelarve :kuskil 100 miljardit aasta pärast 33% SKP Euroopa Liidu eelarve: 100 miljardit eurot. 1,05 % SKP MINISTRITE NÕUKOGU *27 liikmesriiki *eesistumiSe rotatsioon *euroopa ülemkogu- riigipeade kohtumised min. kaks korda aastas poliitiliseks debatiks. *hääletusõigused *liikmesriikide ministrid osalevad nõukogude koosolekutel otsuste vastuvõtmiseks *COREPER,liikmesriikide EL suursaadikute poolt ettevalmistatud nõukogu istungid
inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat) - Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned Mõisaisandad otseselt tegelastena ei esine, neist saab aimu ainult teiste tegelaste juttude
Sai aga ametist lahti, kuna läks lodevaks ja jäi vargusega vahele. Nüüd tuli ta taas maa peale ja temast sai kirikhärra juures armulauaveinide meister.Kirikust sai kuldriste ja muud hinnalist pätsata. Et kirikhärra asjast aru ei saaks, lõhkus Ott härra prillid ära. - Nõid- vana ja tibatilluke eit, kes elas metsaveeres. Ta oli kunagi rehepapi kallim. Ta otsis üles kadumaläinud asju, segas mürke ning kaetas loomi ja inimesi. - Toapoiss Ints, kes omamoodi toetab sakste tagant näppamises õilsuse teooriat, põhjendades seda sellega, et sakste asjad on kõigi eestlaste omad, sest me elame Eestimaal ja kõik, mis siin leidub on nende oma. Ta mainib ka igiammu sakste poolt ebaõigelt tapetud eestlaste kuningas Lembitut. Kõik eestlased on muistse kuningas Lembitu järeltulijad. Ints on oma viha sakste vastu valmis väljendama ka sellega, et minna härraste tuppa ja sülitada nende linade peale
Esimene võtab natuke putru ja piima, teised ei ahmi mõisa aidast, küll aga natuke teiste juurest ja kolmandal ei ole krattigi, küll aga petab mõisahärra käest kassi ostmiseks raha välja.Paralleeliks ehk osad meie lugupeetud ärimehed, kes lasevad firmad pankrotist läbi, et siis uuega taas tuhast tõusta. Palju ei võta, aga kellegi arvelt see ju tuleb. Rein Kilk on oma pankrottidega tihti tulipunktis olnud. 3. Peremeeste tagant näppajad: Muna-Ott ja toapoiss Ints. Ott varastas põrgus isegi Vanapagana kui tööandja tagant, samuti tassis ära kõik kirikuõpetaja Mooseli majapidamisest, Ints pidas paruni asju enda omadeks. Küll ta endale uued tellib. Näiteks võin tuua osad meie ehitusmehed, kes naelu ja värvi vaikselt objektilt koju tassivad. 4. Rumalad vargad: sulane Jaan ja Õuna Endel. Jaan sõi seepi, ehk varastas seda, millest ta aru ei saanud ja Endel läks varastades kõigiga kaklema.
kes tahab teda ära süüa. Liina jälgib ikka kuidas Hans mõisas käib preili akna taga. Liina räägib Rehepapiga, et see Hansuga temga kohtingu korraldaks. Liina riietub mõisapreiliks ja läheb Hansuga kohtama. Rein keelab Liinal kupjaga abiellumise. Hans suhtleb ikka 2 lumememmega, kes õpetab talle kombeid kohtamiseks. Ott ja Luise jõid veini, kui sinna tuli Jaan kes Luisele piruka andis, Ints murdis selle pooleks kus oli sitt sees, ja ta käskis selle Intsul ise ära süüa. Hans läheb hommikul preilit vaatama , aga lumememm oli surnud tuli Vanapagan ja tappis Hansu ja võtis tema hinge. Aidamees leiab teel vankri Hansu surnu kehaga ja sõidab sellega Rehepapi juurde. Rehepapp on õnnetu kuna eile mattis ta Nõia ja homme peab Hansu matma hakkama. Kui Liina sai teada, et Hans surnud siis läks ta jõe äärde ja üritas end uputada, aga Ärni ja Imbi ei lubanus seda
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende hukutaja Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meediaks nimetatakse ajakirjandust, televisiooni, raadiot ja uus meediat, ehk internetti. Tänapäeva ühiskonnas on kõige enam levinud just viimane nimetatutest, sest see on kergesti kättesaadav ja väga lihtne viis soovitud informatsiooni leidmiseks. Kuid meedial võib olla ka negatiivne mõju, sest mitte kunagi ei või me teada, kuidas ja millisel määral meedias asju, piltlikult öeldes väänatakse. Meedial on väga suur mõju inimeste, eriti just tuntud inimeste elus. Me võime öelda, et meedia on staaride looja, kuid ei saa ütlemata jätta, et meedia on ka staaride hukutaja. Me saame peaaegu iga päev lugeda nn "kollastest" ajakirjadest lugusid, mis ei tohiks inimesteni jõuda, mida pole vaja kõigil teada. Näiteks võiks tuua mõni päev tagasi internetiportaalis "elu24" Ilmunud artikkel USA lauljast Christina Aguilerast kus kuts...
kohale ja sõid rauhmehi. Kord andis Meeme Leemetile sõrmuse. Leemet ei teadnud, mis see on ja lootis, et see on see võti, mille abil saab leida Põhja-Konna. Ta läks koos Intsuga (ussiga) selle sõrmusega teele, lootes, et see viib teda Põhja-Konna juurde. Kuid ta kohtas lageda tee peal munka, kes arvas, et poiss on üksi ja märkas tal sõrmuse ning võttis talt selle ära. Kuid uss hammustas teda, munk kukkus ja suri. Sõrmuse saadi ta kõhu seest kätte ja Ints ütles, et see ei ole see vajalik võti. Kuid Leemet lootis ikka. Pirre ja Rääk-inimahvid. Lahked, mitte nii ranged vanade inimeste kommete suhtes kui Tambet. Külainimestel-Jumal ja Jeesus Kristus. Metsaelanikkudel-Haldjad. (kõik ei uskunud neid, nagu nt onu Vootele.) Pirre ja Rääk kasvatasid täisid. Nad kasvatasid kord kitsesuuruselist täid. Ints, Pärtel ja Leemet läksid kord selle täiga jalutama. Täi oli loll. Ta jooksis ühte järve sisse ja ei osanud eriti ujuda
klaveril. Sissepääs oli tasuta. Antud kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Lisaks viiulimägule sai kuulda ka kaunist klaverimängu. Kavas oli klassikaline muusika ning mängiti selliste autorite teoseid, nagu näiteks J.S. Bach, M. Ravel, H. Kareva, E. Oja, E. Tublin ning D. Shostakovitsh. Viiulil mängisid Maaja Allik, Maarja Helen Oserov, Hains Tooming, Liis Hallikäär, Juri Potstar, Tiina Mäe, Laur Ints, Valentina Vaab, Anna-Maria Rannmägi, Maris Viisma ja Ilja Magdik. Neid saatsid klaveril Lille Randma, Lea Leiten ja Maria Mikulits. Kontserdi tegi eriliseks õpilaste virtuoosne esitus ja klassikalise muusika erinevus tänapäeva muusikast. Kontsert oli väga kaunis ja koht, kus see toimus oli hubane. Saal oli üpris väike, kuid õnneks ei tekkinud ka puudust ruumist, sest rahvast oli üsna vähe. Tervet kontserti sai
· Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on ebaausas võitluses neilt käest ära võetud. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · Nõid küla nõid, kelle juurest sai imerohte. Raamat räägib tavadest ja kommetest. Sulane Jaan tuli mõisa sahvrist kohutava kõhuvaluga. Ta oli söönud seepi. Jaan oli selline, kes sööb kõike mis vähegi söödav tundus
1) "Mees, kes teadis ussisõnu" on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima, kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid,
Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha
asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Salme ema, iseseisev naine, on oma laste heaks valmis tegema kõike Vootele – Leemeti onu, elutark ja arukas tegelane, oskab väga hästi ussisõnu Tölp – Leemeti vanaisa, iidne sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas vanamees Madu Ints – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber Pirre ja Rääk – viimased ahvinimesed metsas, kes oskavad ka lisaks ussisõnadele ka täide keelt Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut. Hiie – Tambeti tütar, väiksena vaikne ja tagasihoidlik, kasvades muutub ta armsamaks, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Konsentratsioonielemendi Uurimine Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 nsentratsioonielemendi Uurimine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse
· Armastas meeletult mõisapreilit Liina · Armastas hullumoodi Hansu Räägu Rein · Oli Liina isa · Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses · Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees · Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida sulane Jaan · Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud · Üsna juhm tüüp · Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte toapoiss Ints · Mõisa toapoiss · Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele nõid Miina · Tema juurde mindi siis ,kui Rehepapilt abi ei saadud · Segas kõiksugu imerohtusid kokku Muna Ott · Samuti kaval mees nagu Sandergi · Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena vanapaar Imbi ja Ärni · Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike mis kätte juhtus Õuna Endel
Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne Räägu Rein mõisavihkaja, ahne, ülbe Liina talumees Reinu tütar, uhke Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik Imbi ja Ärni vanapaar, kelle nõrkuseks varastamine Näiteid raamatust ,,Rehepapp" Rehepapp Jaanile: ,,Küll sa oled ikka loll! Päris õige oleks jah, kui va vikatimees sulle kohe praegu järele tuleks ja jalust ära viik! Saaks sitast lahti." Sulane Jaan advokaadile: ,,Urramurra, ahvikene! Hea küll, sõidame mõnda trahterisse, siis ma ostan sulle viina, vaatame, mis sa veel siis teed! Ja ma tahan su saba näha!"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
