Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine).
Metsa suhtuti kui elusasse olendisse. Metsa astudes pidi teda tervitama, lahkelt kõnetama, et ta hoiaks ja kaitseks metsas viibijat kõiksugu hädaohtude ja õnnetuste eest. Pole siis ime, et metsaga ja selle olendite ning olevustega suheldi sõbralikult ning püüti nende soosingut võita. Haldjad Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid. Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda. Kui teha kõik õigesti, vastas haldjas samaga ta võis olla hea kaaslane ja abimees. Haldjate ülesandeks ongi kaitsmine, olgu objektiks inimene, loom, mets, üksik puu, maja või veekogu. Põhjuseta teeb haldjas harva halba, enamasti ikka millegi/kellegi kaitsmiseks või inimese õpetamiseks. Haldjate heakskiidu ärateenimiseks viidi läbi rituaale, toodi ohvriande, sülitati kolm korda üle õla.
Austati nii, kuidas meeleolu oli. Näiteks, kui peres oli palju haigeid, siis sooritati palju tervisega seotud toiminguid ja austati tervise eest hoolt kandvaid haldjaid või jumalaid. HALDJAD Peale surnukultuse pöörlebki muinasusund just haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja objekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu loodust ja kõike ümbritsevat kujutati elavana. Haldjad on Viru- ja Harjumaal, lääne ja lõuna pool on aga vaimud. Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua, kuni see neid kuidagi ei häirinud. Kurja ärahoidmiseks tuli haldjatele ohverdada, lepitada. Rahvasuus on tuntud erinevad haldjad, kuid üks tuntumaid on metsahaldjas, keda
........................................................7 2.3. Hülgepüük............................................................7 2.4. Põlluharimine.........................................................8 3. MÜTOLOOGIA JA KOMBED...................................................9 4.1. Libahunt.................................................................9 4.2. Haldjad..................................................................10 4.3. Maa-alused ja härjapõlvlased..........................................11 4.4. Surnute austamine.....................................................12 Kokkuvõte...............................................................................14 Kasutatud kirjandus.....................................................................15
Eesti maausk Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nime...
Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 1. KES ON HALDJAD....................................................................................................................5 1.1. Haldjas eesti pärimuses........................................................................................................6 1.2. Tänapäeva haldjad ehk segadus sõnadega............................................................................7 1.2.1. Elfid..................................................................................................
Hingede päeva pühitsetakse kohati ka tänapäeval – külastatakse lahkunute haudu ja pannakse küünlaid. SUHTUMINE LOODUSESSE. Inimesed pidasid end osaks loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, veekogudel, kividel, päikesel, kuul on oma hing. Seda nähtust nimetatakse ANIMISMIKS (animal). Looduse objektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Loodust austati. Inimene ei pidanud end muinasajal looduse valitsejaks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD. Usuti, et looduses on vaimud ja haldjad, kes hoiavad ja kaitsevad loodust. Tunti metsaisasid ja –emasid, põllu- ja veevaime. Tuntud oli koduhaldjas TÕNN, setudel PEKO (viljasalves). Jumala mõistet teati, kuid suuri ja tähtsaid jumalaid ei olnud. Henriku kroonikas nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama
halvasti. . Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades. Armukolnurk valitses Hermia ,Lysandri ja Demetriuse vahel.Kuigi Hermia polnud Demetriusest huvitatud,segas siiski mees kahe armunu suhet. Armukadedad olid nii Demetrius kui ka Helena.Demetrius Lysandri ja Helena Hermia peale.Lõpus saab ka Hermia armukadedust tunda,sest haldjad panid Lysandri armuma Helenasse. Lõpp oli siiski hea ning Helena abiellus Lysandriga ning Hermia Demetriusega.
lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu Hingede aeg Suhtumine loodusesse Loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust Kui inimene rikkus või kahjustas midagi, siis võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse Vaimud, haldjad, jumalad Esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ning kaitsesid loodust ja kodu Mõned haldjad elasid isegi talus või selle lähiümbruses. Näiteks Pärnu- ja Viljandimaal oli tuntud Tõnn, setudel aga Peko. Võrreldes Eestit naaberrahvastega, esines meil kõrgjumalate vähesus. Ohvripaigad Vaimude heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega Pühadeks puudeks peeti tammesid ja pärnasid Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja
Root didn´t know that and followed signal. The ship was like a trap. Root searched the ship until he found a room. In that room, there was Artemis. Artemis talked to Root through speakers and told that he is Artemis the second and he is very dangerous and everybody should keep away from him. In the corner of that room was a bomb. Root escaped to base. *siis ta leidis nad kaameraga, *andis Butlerile selle Holly kiivri, et Butler neid näeks, *ja siis läks Butler sinna, lõi need haldjad maha, peale ühe, kellele ta siis andis sõnumi, et oleksid läbirääkimised, *siis seal laagris haldjad arutasid läbirääkimisplaane, ja nad panid aja kaheksaks tunniks seisma, *siis läks Root sinna Artemise mõisa ette, ning Artemis kutsus ta sisse, *ta tahtis tonn 24 karaadist kulda Holly eest, *Root aga ei olnud nõus, olgugi, et Artemis ütles, et ta teab, kuidas ajaväljast pääseda, *Root läks tagasi, ning kaks teadlast uurisid, kas Artemis valetab või mitte,
Inimese isikupära kandja ja tähtis elus hoidmiseks oli hing. Ajutiselt lahkus hing kehast magades, liikus ringi ja võis asuda teise keha sisse. Jäädavalt lahkus hing surma puhul, siirdus uude kehasse. Usk hauatagusesse ellu oli väga tähtsal kohal. Surnule pandi hauda kaasahauapanuseid, aegajalt viidi kalmule sööki ja jooki. Veel tänapäeval tähistatakse hingedepäeva, mil surnute hinged külastavad kodu. Neile kaetakse laud parimate toitudega. Vaimud ja haldjad asustasid kindlat paika, kes vett, maad, metsa või kodu. Tähtsamad olid naissoost vaimud haldjad. Haldjatega pidi hästi läbi saama, sellepärast ohverdati igast asjast natuke ka neile. Kõrgjumalaid oli vähe, konkreetselt on teada ainult ühte taraphitat. Tänapäeval ei usuta enam muinasjumalatsesse, usutakse põhiliselt ainult ühte jumalasse. Vaimude,haldjate ja jumalate heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks
1.Kas neid nimesid kasutati juba keskajal? where these names already in use in the middle ages? 2.Kuidas selle mehe isik kindlaks tehti? How was this man identify? 3.Ta ei ole füüsilise koormuse jaoks piisavalt tugev. He/She isn´t strong enough for fysical exercise. 4.Kes peab seda traditsiooni järgima? Who has to follow this tradition? 5.Ärge hoitke nende nimesid saladuses. Don´t keep their names in secret. 6.Laialt levinud uskumuse kohaselt elasid seal haldjad. According to wide spread belief fairies use to live there.
maailma mõista ei ole võimalik. Seda on võimalik mõista ainult kogemuse abil, kuid kogu maailmast meil kogemust saada ei ole võimalik. Eesti rahval on olemas omad usundid, mille aluseks on looduskeskkond ja inimeste elatusalad. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Eestlastel oli omane animismi sugemetega maailmavaade, milles osalesid haldjad. Isikulise hinge omistamine esemetele ja/või loodusnähtustele. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Loodususund on
Eesti mütoloogia Nõid ja tark Anette Pilt 7. Klass 2013 Targa ülesanne Vaimudega heas vahekorras olla, neid meelitada, lepitada ohvreid. Tark omandab endale sureliku, maapealse jumala väe. Inimeste ja vaimuriigi vahel olla. Targa võim Kogu loodus, looduse väed, haldjad peavad targa sõna kuulama. Tark sunnib loodust oma tahtmise järgi. Oskavad nõidu nuhelda. Suudavad vaimudega suhelda. Nõid Kirjeldatud kui inetut, lohakat, kurjapilgulist vanainimest. Pikk, kõva, esileulatuv hammas. Hamba kaotus hajub viha ja kadedus. Peale hamba kaotust pole vaja nõida karta. Erinevused Paha nõid oli rahval nagu nuhtlus kaelas. Nõia kiitust kardeti. Tarka austati sest ta näeb vaimuilma tegevust. matsoonid eeka mütoloogia Amatsoonid
4. Tapetud lapsed 5. Tapetud – kui pole kättemaksnud 6. Kinnimüüritud 7. Targad, kuid pole edasi andnud õpetust 8. Hauda maetud (vaba siis, kui keha lagunenud) 9. Enesetapjad – põgenejad, - kättemaksjad 10. Võlgnikud 11. Vajajad 12. Valevandujad (nt. maa nimel) 13. Sünnitusel surnud (munes kinni) 14. Relvitu tapja Et kinni mitte jääda, lasi kuri nõid nt karul ennast ära süüa 11. Haldjate ja libandite eristamine 1) Haldjad on vabad hinged, libandid on seotud(või ise kinni jäänud) 2) Libad on kogu aeg näha, haldjad on harva(endeline) 3) Liba – kogu aeg kohal, haldjas – ilmub riituses või vajadusel 4) Libad – sunni ja pettusega sidumine, haldjas – ’’köidetakse’’ armastusega 5) Libad – suur ese, väestus suur, haldjas – ükskõik, millise suurusega asi 6) Haldjad/esivanemad – toidetakse. Libasid sunnitakse. 7) Libad – tuleb kogu aeg tegeleda (nõuab tööd)
Eragon Iiris Savik Tamme gümnaasium 8a. Tegelased Eragon Brom Saphira Haldjad Kuningas Vari Miljöö Ajastu kus elasid lohed ja muud maagilised olevused. Tegevus toimus looduses, aga paigad muutusid tihti.Osa tegevust toimus ka lossides ja kindlustes. Inimesed elasid enam- vähem keskaja tasemel. Sisukokkuvõte. Lihtne talupoiss Eragon leiab muna kust koorub ilus, safiirsinine lohepoeg.Lohe koorumine aga toob kaasa hulga juhtumisi ja koos otsustatakse Impeeriumi vastu astuda ja minna appi haldjatele.Teekonnal juhtub Eragonil palju seiklusi ja kuigi nad suutavad Impeeruimi korra võita, ei ole sellega veel kõik läbi. Minu arvamus Mulle meeldis see raamat sest: Seda oli väga hea lugeda,läks kiiresti edasi Kõik sündmused olid väga põnevad Kirjanik oli loonud põneva maailma,mis oli täis fantaasiat. Häiris veidi see ,et raamatus oli tunda teiste kuulsate ulmeteoste mõjutusi. Pildid. Click to edit Master text styles Second level ...
Materjalid Üldiselt Volbripäev sai alguse 1980.aastatest. Peetakse 30. aprillil. Tähistatakse nõia ja maagia päevana. Tuntud kui viiplipäev, esimese suvepäevana ja hernekülvi alustamise aeg. Volbriöö Volbriööl, vastu 1.maid tehakse suur lõke Pidu ,enne suurt koristus ja aiatöid Traditsioonid Nõia etendustega (nõia)etendustega pidusid Tehakse lõket Küpsetatakse vorsti ja liha Küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad käivad külast külla ringi. Kostüümid Tegevused Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel Rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna Tartus on juba kaua aega olnud traditsiooniks kivikujude peade pesemine. Volbripäevale järgneb suur koristus- ja aiatööde päev. Volbripäev välismaal Volbripäeva ,nõidade pühana tähistatakse Saksamaal
KÄÄBIK J.R.R. Tolkien TEGELASED • Bilbo Paunaste - • Smaug • Päkapikud: • Gandalf – Thorin • Trollid – Dain • Vargid – Dwalin • Haldjad: – Balin – Metsahaldjad – Kili – Fili – Dori – Nori – Ori – Oin – Gloin – Bifur – Bofur – Bombur BILBO PAUNASTE • Bilbo on rahumeelselt elav kääbik, kes elab Maakonnas, täpsemini Kääbiklas, Paunotsal. • Ta on väiksem, kui päkapikk ja suurem,kui lilliput. • Kääbikud kannavad erksa värvilisi riideid, näiteks rohelisi ja kollaseid.
Alguses arvas Merili, et ta metsas on, kuigi see oli Allmaailm. Hernehirmutis ütles, et neil ei ole aega rääkida ja et Merili peab edasi minema, sest koidikul aetakse külastajad Allmaailmast minema. Ta hoitas Merilit ka Lepekite suhtes, olendid kes elavad Allmaailmas ja on vaenuliked teiste elanike suhtes. Nende sõnadega läks Merili edasi oma ema otsima. Merilin läks edasi. Ümber tema lendasid ringi säravad liblikad ja haldjad. Lõpuks ta kohtas kahte olevust. Üks nägi välja nagu roheline päkapikk ilma mütsita ja nui käes ning teine nägi välja nagu kahe silmaga taim mis kõnnib oma juurtel. Ootamatult hüppasid nad õhku ja hakkasid Merilini ründama, kuid Hernehirmutis päästis ta õigel ajal. Hernehirmutis käskis Merilil enda käsi tõsta. Ta ei saanud aru mis toimub, kuid tegi nagu öeldud ja Lepekite hingejõud lendas tema mantlisse. Järgneva tee jooksul ta õnneks neid rohkem ei märganud.
Kuid Bard, kes oli üks tubli mees, kes hakkas täiest jõust draakonile vastu, rääkis rästasega, kes ütles talle, et draakonil on kõhu all paljas koht. Kui draakon järgmisel hetkel lähemale lendas, viskas Bard vibuga talle täpselt õigesse kohta. Draakon suri. Rahvas oli väga morn, kuna kogu nende linn hävitati, samas aga tundsid nad rõõmu, et draakon tapetud on ja et kogu varandus on ilma peremeheta. Kuna uudised levisid kiiresti, siis varsti tundsid varandusest huvi ka haldjad ja trollid. Samal ajal aga käisid päkapikud ja kääbik mööda Mäge ja ehitasid peasissekäigu ette valli. Nad said tänu ronkidele teada, et draakon on surnud, ja et inimesed ja haldjad tulevad varanduse järele. Trollidest aga ei teadnud veel keegi. Inimesed ja haldjad olid jõudnud juba Mäe jalamile, ja valmistusid rünnakuks. Ka Gandalf oli juba kohal. Siis aga muutus taevas mustaks, igalpool lendasid nahkhiired. See oli märk, et varsti tulevad trollid
Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välja näeb ning annab puudele: toomingad, õunapuud, ojale, rohule isiku tunnused. Sellesse luuletusse on sisse toodud ka haldjad, seinakell. Luuletaja on uhke oma kodukoha üle. Luuletus on romantiline- , isamaaline luuletus. Luuletuses positiivne, seal ei esine kurbust ja süngust. Luuletuse sisu on edasiandev. Selles luuletuses on kasutatud isikustamist, epiteete(sõna või väljend, millega iseloomustatakse kedagi või midagi) ja metafoori(sõna või väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses). Kõige enam kasutas luuletaja luuletuses isikustamist.
Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises.
kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama pere- konna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat.
) Pirre ja Rääk kasvatasid täisid. Nad kasvatasid kord kitsesuuruselist täid. Ints, Pärtel ja Leemet läksid kord selle täiga jalutama. Täi oli loll. Ta jooksis ühte järve sisse ja ei osanud eriti ujuda. Leemet tahtis talle vette järgi joosta, kuid teda peatas hiietark Ülgas ja keelas. Ta arvad, et vees on järvehaldjas, miite täi ja kui poisid rääkisid, et see on täi, ei uskunud ta seda. Kuid täi tuli välja ja hiietark oli raevunud. Ta rääkis, et haldjad on nüüd kurjad ja neile on nüüd vaja midagi ohvriks tuua. Hiietark ütles, et Leemet tooks keskööl kõik oma hundid järve juurde, et neist verd saada. Siis rahunevad haldjad maha. Leemet teadis, et ema ei luba tal seda teha. Ints ja Pärtel viisid täi tagasi inimahvide juurde, leemet aga jooksis koju ema juurde, et juhtunust talle rääkida. Küll ema ütleb, kas minna koos huntidega keskööl järve juurde või mitte
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev. Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu. Eestlaste muinasusund
hinge asemel, ootab teda pärast surma põrgu. Kaspar meelitab Maxi Hundikuristikku, mis on pime ja sünge kaljulõhe, täis vaime ja viirastusi, kus vaim nimega Samiel(kõneroll) valab seitse hõbekuuli, mis kõik peavad märki tabama. Max ei aima aga, et üks neist kuulidest on mõeldud Agathele. Võistluspäeval läheb Maxil väga hästi, jäänud on veel viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest tegevusse sekkusid headuse haldjad. Max tunnisab süüd ning teda ähvardab maalt väljasaatimine. Kuid külarahvas kostab Maxi eest ning palub talle andestada. Ooper lõpeb Maxi ja Agathe pulmapeoga. Ainestik ja muusika: ,,Nõidkütt" saavutas juba esietendusel tohutu menu ning sai teistele saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga:
>>MISTED<< ALGRIIM-snade algushlikute kordamine vrsi(vi muu mttelist tervikut vljendava hiku) piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud snastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lpeb tihti pundi ja vabastava naeruga. KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse, isiku vi uskumusega.Tnapeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, klakateks, linnajuttudeks jne. MISTATUS-snaline peitepilt.Ta sisaldab ksimust, millele paeb vastama. NALJAND-lhika, koomilise vi satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lhike, mtoloogilise vi satiirilise sisuga rahvaj...
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
asendatud akordiaga (nt "Mille regretz") Stiilimuutus kahe põlvkonna ja kahe ajastu vahel väljendub tähendusrikkalt Josquini leinaoodis Ockeghemi surma puhul ( "La déploration de la mort de Johannes Ockeghem" , 1497 ) 28. Josquini leinaood Nymphes des bois, déesses des fontaines, Chantres expers de toutes nations, Changez vos voix fort claires et hautaines En cris tranchans et lamentations ... Metsade nümfid, allikate haldjad, kõigi rahvaste parimad lauljad, muutke oma hääled, kõlavad ja uhked lõikavaiks karjeiks ja kaebeiks ... Josquini põlvkonna suurimad polüfooniameistrid, kes tegutsesid Euroopa tähtsaimates õukondades: · Heinrich isaac ( u 1450-1517) · Loyset Compére ( u 1450-1518 ) · Pierre de la Rue ( u 1460-1518 ) · Jean Mouton ( u 1459-1522 ) Täname tähelepanu eest !
Tegelased: Theseus- Ateena hertsog Egeus- elatanud ateenlane, Hermia isa Lysander- Hermiasse armunud noormees Demetrius- Hermiasse armunud noormees Hermia- Egeuse tütar, armunud lysandrisse (lühike, brünett) Helena- armunud Demetriusesse (pikk, blondiin) Quince- puusepp Bottom- kangur Flute- lõõtsapaikaja Snout- katelsepp Starveling- rätsep Snug- tisler Oberon- haldjate kuningas Titania- haldjate kuninganna Puck- abivalmis haldjas Herneõis, Härmavõrk, Kübe, Sinepiiva- teised haldjad Teema: Tegevus toimub Ateenas ja selle lähedal metsas. Sündmustik on enamasti komöödia. Teos on viies vaatuses ja on kirjutatud näidendina. Sündmuste kulg on väga aeglane, nagu toimuks reaalajas. Raamat on kirjutatud näidendina ja huvitav on see, et selle sündmustiku sees tehakse veel eraldi näidend. Põhiline mida raamatus on kirjeldatud, on üks raske armulugu, kahe mehe ja kahe naise vahel, mis saab siiski õnneliku lõpu. Probleemid ja sündmused:
1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. ...
Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomustuse Lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Metafoor tähenduse ülekandmine sarnasuse alusel Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum Muinasjutt rahvajutu põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest ja kus on üleloomulikud olendid või asjad (nõiad, võlukepike, haldjad jne) Muistend rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist Mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest või nähtusest varjatud kujul rea tundemärke. Koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt
dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teater-puudus koor, hakati kas. naisnäitlejaid, rajatud lauskmaale,üks žanr on atellaan. Sophokles-näitekirjanduse rajaja ,,Kuningas Oidipus’’ Dionysos-veinijumal(peeker, viinamarjad)Ajaloo isa-Herodotos Moira-saatusejumalanna Saatür-Soku jalgade ning sarvedega metsavaim Nümf-kõikjal elavad haldjad Augeiase tallid-korralagedus Sireen-naised kes eksitasid mehi Thespis-jumalateenistuse teatriks algataja Kitoon-põlvini ulatuv riideese Aristoteles-filosoof Damoklese mõõk- hädaoht Hoorid-ilma ja ajajumalannad Plejaadid-Atlase ja merenümfi 7 tütart Amfiteater-etenduse jaoks raj. Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht
1 Translate 1 Härjapõlvlane on muinasjutuolend iiri legendides. The leprechaun is a magic creature in Iirish legends. 2 Haldjad võivad su soove täita. Fairies can make your wishes come true. 3 Mu vanaemal on suur kasvuhoone; nii saame süüa värskeid juurvilju aastaringi. My granny has a large greenhouse; so we can eat fresh vegetables throughout the year. 4 Reisil Šotimaale tegime palju pilte sellest imeilusast maastikust. On our trip ti Scotland we took a lot of pictures of the gorgeous landscape. 5 Need kaks venda on täiesti erinevad. These two brother are completely different.
polnud. Haldjas proovis uksest väljuda kuid uks ei avanenud. Nad olid lossis kinni ja hirmul. Neil polnu midagi muud teha kui ringi vaadata. Haldjas märkab ühte lahtist ust ja liigub vaikselt selle poole. Teeb ukse lahti ja näeb haldjate kuningannat, ta on ahelates. Raidur vabastas ta. Haldja kuninganna on raidurile ja maagiale tänulik kuid on veel üks takistus. Välja pääsemiseks peab hävitama nõia. Raidur võttis appi haldja jõu ja hävitas nõia. Uks avanes ja raidur ning haldjad jõudsid ilusasti külla tagasi. Haldja kuninganna tasus raidurile suure rahapajaga. Mees sai väga rikkaks. Kuid tal oli hea elu, raidur ei vajanud seda raha. Ostis endale väikese majakese ja muud tal vaja polnud peale armastava perekonna. Ta abiellus küla kaunima neiuga ning naine sünnitas talle 3 armsat poega. Kuid raiduril polnud ikka kõige selle rahaga midagi teha. Ta annetas pea poole oma rahast palju lapselistele peredele.
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2
Vastused lisatekstide kohta I 1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“ „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles seisnebki meie eelis loomade ees, siis järeldu...
Maailm läbi erinevate silmade Tänapäeva üha tehnologiseeritumas maailmas on võimust võtnud paljud uued asjad. Näiteks digikunst ja videomängud, mis on mõlemad saanud modernseks vastuseks traditsioonilistele lauamängudele ja maalikunstile. Osalt on videmängud omaette kunst, kuid siiski võib öelda, et need ei hakka kunagi asendama näiteks raamatuid, mida igaüks kujutaks erinevalt mõttepildis ette. Kirjandus on alati olnud väljendusviis inimestele iseenda maailma kujutamiseks ja mõtestamiseks. Iga inimene kujutab oma maailma erinevalt ning niisamuti ka tajub seda. On kirjanikke, kes kirjutavad lihtsalt oma igapäevaelust ning on ka neid, kes kirjutavad vastupidiselt eelmisele näiteks krimist või fantaasiast. Tõepoolest on fakt, et fantaasiakirjandus pole mitte reaalsus, vaid väljamõeldes. Siiski on seesuguse kirjanduse kõik tegelased tihti saanud inspiratsiooni reaalse maailma inimestest ni...
1.Keskaja algus, lõpp ja tunnused.-5-17.saj. Tunnused-rahvasteränne, religiooni levik, rahvuste- ja keeltekujunemine, feodalism, kiriku ainuvõim, vähene kirjaoskus ja kujunevad ühised kultuurid. 2."Vanema Edda" tegelased, teemad, teose aeg ja olemus.-kääbused, haldjad, koletised, jumalad, Odin, inimesed, loomad ja Loki. Viha, kättemaks, reetmine, aga leidub ka tarkust, ettenägelikkust, mõõdukust ja truudust. 11.-12.saj. Sageli sõja tegevus, mis on seotud müütide ja võlujõuga. 3."Laul minu Cidist"-Hispaanlased võitlesid mauride vastu. Seda nim. rekonkisaks 8.-15.saj. PEATEGELASED-Rodrigo Diaz Bivar. Vaenlased andsid talle hüüdnime Cid, mis tähendas isandat. Teenis Sancho II juures. Teenistus ideaalne. Hiljem Alfonso VI juures. Tema juures
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Koostajad: Aleks Mark ja Georg M. Puhm Tallinna Nõmme Gümnaasium 2015 Andrus Kivirähk On õppinud Tallinna 32. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Ta töötab Eesti Päevalehes 2000. aastate menukaim eesti kirjanik Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud mitmeid autasusid Näiteid teistest teostest “ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles Romaani peategelased Leemet – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Sa...
pronks. Valitsevaks vormiks voolav joon ja vorm, peen reljeef, mis läheneb pinnakäsitlus. Kehavormid ümarplastikale. Jutustatakse skemaatilised, rõhutavad tegelasterohkeid stseene. inimeste hingeelu isikupära Jumalad, deemonid, haldjad. 7. Skulptuuri näited Reljeef lahingustseeniga Kaljuseina raiutud Buddha Buddha kujud Angkor Vatist, Reljeef Longmeni lähedal, Amaravati stuupal, Khajuraho Terrakotasõdalased templi skulptuurkaunistused, 8. Maalikunsti Hästi arenenud, suur osa maalikunsti peamisteks Maaliti vaheseinadale,
valge poiss , must nina ( uba ), 8) roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), 9) kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), 10) vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik )).Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : *)suuline looming, *) traditsiooniline, *) kollektiivne, *) varieeruv, *) anonüümne.Rahvajutu liigid on : muistend *) tekke-seletus, *) koha *) vägilasmuistend, *) ajalooline, *) rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus),*) traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), *) traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), *) imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), *) maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõisatatused : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed
austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa. Kõikjal leidus haldjaid ja vaime, kes asustasid vett, maad ja metsa. Tähtsaimad neist olid naised ehk haldjad. Tuntuim jumal oli Tarapitha ehk Taara. Veel esinesid Peko, Uku ja Tõnn. Niisiis, võib väita, et eestlaste muinasusund on eelkõige loodususund. Loodust austati, sellega seostati jumalaid, seda koheldi samaväärselt inimesega. Usuti hinge ja väge. Tähtis oli kõik, mida nimetatakse pühaks kõik seletamatu ja müstiline.
ühiskond areneb ees ära ning vanasid traditsioone kiputakse unustama. Kuid samas üht artiklit antud teose kohta lugedes jõudsin ka järeldusele, et teoses olev Põhja-Konn on keegi selline, keda aeg ajalt oli appi vaja oma rahvale ja kes igal rahval on olemas. Tundub, nagu autor vihkab, et vana unustatakse ja uut imetletakse. TEOSE ÜLESEHITUS JA STIIL: Tegemist on romaaniga. Stiili kohalt veel kohati humoorikas tekst, kasutatud sümboleid (nagu nt haldjad, ussikuningas). Ülesehituses võib välja tuua selle, et on kasutatud palju otsekõnet. Teos on üles ehitatud kolmekümne kaheksale peatükile. Ülesehitusele tundus veel omapärane see, et alguses oli teos väga kiiresti kulgev ning humoorikas, kuid poole pealt tuli sisse nagu tõsisem teema(peale seda, kui Leemetil tekkis nö maailmavalu, kui lähedased olid tapetud) VORM: Leemeti tagasivaade oma elule, seega mina vormis jutt.
Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast – nagu mina talle, nii tema mulle. Seetõttu suhtusid inimesed loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kõikjal esines veel teatud vaime ja ka haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kodu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid metsaisad ja –emad, nurmeemad ja – isad, põllu ja veevaimud jt, kusjuures tähtsamaks peeti naissoost vaime. Neid nimetati ka haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses, üks tuntumaid koduhaldjaid on Tõnn ja Peko. Haldjatega tuli hästi läbi saada, sest neist sõltus saagi rohkus. Mõnikord vaadeldi koduhaldjaid ka kui väikejumalad, sest nad olid nii tähtsad. Konkreetse jumalana on teada, vaid Tarapithat või siis Taarat. Arvatakse, et Taara võibolla laenuks Skandinaaviast, kus teda tuntakse kui piksejumal Thor. Hilisemal ajal austati, aga mitmel pool Eestis tuntud jumalat Uku.
3. Suhtumine loodusobjektidesse Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Oli seisukoht nagu mina talle, nii tema mulle. Neisse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejaiks. 4. Eestlaste muinasjumalad Muinas jumalad olid Uku ja Taara, kuid neil ei olnud suurt tähtsust. 5. Kuhu ja milleks ohverdati? Ohvripaigad olid hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. Ohverdati, et muuta vaimud, haldjad ja jumalad heatahtlikuks. 6. Maagia tähtsus Maagia tähtsus seisnes selles, et usuti, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia. 7. 3 näidet ristiusu mõjude kohta Laibamatmise komme Surnu maeti peaga lääne poole Hakati kandma väikseid pronksristikesi
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Tegelased: Theseus- Ateena hertsog Egeus- elatanud ateenlane, Hermia isa Lysander- Hermiasse armunud noormees Demetrius- Hermiasse armunud noormees Hermia- Egeuse tütar, armunud lysandrisse (lühike, brünett) Helena- armunud Demetriusesse (pikk, blondiin) Quince- puusepp Bottom- kangur Flute- lõõtsapaikaja Snout- katelsepp Starveling- rätsep Snug- tisler Oberon- haldjate kuningas Titania- haldjate kuninganna Puck- abivalmis haldjas Herneõis, Härmavõrk, Kübe, Sinepiiva- teised haldjad Puck- abivalmis, aus, sõnapidaja Theseus- arukas, kohati ülbe Egeus- tark, aupaklik, isekas Lysander- romantiline, ustav Demetrius- ülbe, pealetükkiv Hermia- truu, enda eest seisev Obreon- nutikas, hea iseloomuga Helena- pealetükkiv, kade Konflikt tekib Demetriuse ja Lysandri vahel, nad mõlemad armastavad Hermiat. Hermia isa Egeus eelistab oma tütrele meheks Demetriust kuigi Hermia on armunud Lysandrisse. Huvitavate mõtetega tsitaadid: Sind hoidku Zeusi arm! Ma silman häält
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
