10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Omar Jaar
Õppematerjali autor
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt
Neil oli hirm, kuid neile meeldis see elu seal, või seda elu jälgida seal. Üks tüdruk märkas neid, kuid and ei tahtnud ära joosta. Isa Johannes ja tüdruk Magdaleena naitasid neile kodus olevaid asju, mida poisid pole eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib varsti ussisõnu selgeks ja ta elu on parem ja kergem. Leemet oli vihane. Onu Vootele hakkas Leemetile ussisõnu selgeks õpetama. Ta oli range ja õpetas nii, et Leemetil valutas keel sellest väänamisest. Ema Linda palus, et ta ei oleks nii karm, kuid onu Vootele tahtis teda õpetada ja arvas, et Leemetist saab kunagi hea ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda
keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range. Tölp- Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, väga julge ja energiline, vapper ja nutikas. Tal olid mürgihambad.
Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid