a) Tragöödia- väärikas sisu/tegelased; lõpp on kurb/vaataja kurb; suured hädaohud; b) Komöödia- väljamõeldud tegelased, hädaoht pole suur, lõpp on õnnelik, moraal oli olemas alati, õpetlik iva 3. Tõenäolikkuse reegel a) Ei tohi olla üldloomulikke asju, üldloomulikke tegelasi ja uskumatuid sündmusi 4. Kombekuse reegel a) Ei tohi näidata vägivalda ega rõvedusi, samuti kasutada ebatsunsuurseid väljendeid Racine- 17. saj keskpaik. Eraeluintriigid. Psühholoogilised konfliktid. Muusika + tants. Kreeka teatrist teadis palju, kuna pandi kloostrisse. Saatus. ,,Aleksander Suur". Pr. Akadeemia. Kujutab inimesi. Võitlus iseenda ja oma tunnetega. Corneille- kujutab kangelasi. 17. saj keskpaik. ,,Cid"-tragöödia, mis pole kurva lõpuga. Ei pidanud seal kinni kõikidest reeglitest. ,,Cinna"- ajaloo teemaline. Pr. Akadeemia. Klassistsistlik komöödia: reeglid, viievaatuseline värssteos
Lois'il oli kaasasündinud hea maitse ja elegants, kogu õukonna rituaali oli ta ise läbi mõelnud ja teostas selle grandioosse etendusena. Sel ajal tulid õukonda need, kes tegid oma sajandi kirjanduse kuulsaks ja kujundasid selle stiili Francois de La Rochefoucauld, Jean de La Fontaine jm. Lavastati Molière'i komõõdiaid ja Corneille'i tragöödiaid, nooremate kirjanike seast tõusis aga esile Jean Racine. Kõiki klassitsistliku draama põhimõtted võtis aga kokku ajastu autoriteetseim kriitik Nicolas Boileau (1636-1711) oma traktaadis ,,Luulekunst" (1674). Poeet peab tema järgi matkima loodust, kuid seda, mis on looduses tõene ja üldkehtiv saab märata ainult mõistus. Boileau peab kunstiteoses hädavajalikkuks ratsionaalset korrastust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl, kõlbeline eesmärk
Hiljem ta sellest unistusest loobus. Reisis pärast Hotel de Bourgogne'i pankrotti 13 aastat. Omandati teatud kuulsus, saadi palju lavakogemusi ning kõrgeid eeskostjaid. Tänu eeskostjatele õnnestus 1658. aastal tulla trupil Pariisi, esitati sel õhtul üks tragöödia ja üks komöödia. Tragöödi oli halvasti esitatud. Mängisid farssi ,,Armunud doktor" - farsi teema oli Pariisis hääbunud ja seega avaldas kuningas vaimustust. Corneille'i klassitsism oli moest väljas. Jean Racine'i (1639-1699) tulekuga tõuseb klassitsistlik komöödia taas jalule. Psühholoogiline teema. Seda kümneaastast pausi peabki täitma Moliere. Pretsioosne kombeõpetus edeva poeesi magusad teed. Pretsioossus arenenud stiililiseks mustriks. Prantsusmaal erines see selle poolest, et pretsioossusel polnud negatiivset varjundit juures. Pretsioossuse üle vaieldi, kuid sel olid omad poolehoidjad, harrastajad ja austajad.
peategelane psühholoogilist pinget. Samaaegselt jutustatakse näidendis ka ühiskondlikest sündmustest. Corneille näidendite kangelased oli erakordselt tugeva tahtejõuga. Näidendites tragöödiate lõpplahendus täielik masendus enamasti puudub. „Cidi“ puhul võib rääkida koguni õnnelikust lõpust. Pierre Corneille'i järgnevaist tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised „Horatius“(1640) ja „Cinna“(1641) ning usuteemaline „Polyeuctus“(1643). Jean Racine oli dramaatik, kelle loomingus klassitsistlik tragöödia saavutas küpsuse. Ta lõi oma parimad näidendid ajal, kui absolutistlik kuningavõim Prantsusmaal oli üima hiilguse juures. Pärast esimesi luhtunud katseid komöödiatega saavutas Racine 1665 edu näidendiga „Aleksander Suur“. Kaks aastat hiljem kujunes aga tõeliseks triumfiks „Andromache“. Corneille oli selleks ajaks juba varju jäetud. Racine asetab enda tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad
Paris, France Sagrada Familia Guggenheim Museum New York, USA Barcelona Pavilion Barcelona, Spain Centre Pompidou Paris, France Chrysler Building New York,USA Tugendhat House Brno, Czech Republic Casa Mila Statue of Liberty Barcelona, Spain Liberty Island,USA 30 St Mary Axe Johnson Wax Building London, England Racine, Wisconsin Notre Dame du Haut, or Ronchamp Casa Batllo Ronchamp, France Barcelona, Spain Empire State Building New York, USA Eiffel Tower Paris, France The Parthenon Athens, Greece Chartres Cathedral Chartres, France World Trade Center New York, USA Taj Mahal Agra, India Gehry House
allakäinud • Kujundirohkus, allegoorilisus • Mängulisus, mitmetähenduslikkus Klassitsismi tunnused • Eeskujuks antiikkultuur (klassika) • Kujunemist mõjutasid 1) Absolutism – võimu soov kontrollida kõike, ka kultuuri -> kunst peab alluma kindlatele reeglitele 2) ratsionalistlik filosoofia: mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired; selged piirid žanride vahel, kindlad reeglid Klassitsistlikke kirjanikke • Jean Racine (tragöödiad, nt „Phaidra“) • Pierre Corneille (tragöödiad, nt „Cid) • Jean de la Fontaine Aitäh vaatamast!
Barokk 17.saj Itaalias ja Hispaanias, Iseloomulikud jooned: maalikunst, arhidektuur, kirjandus- süvenes järjest kujundi peensus ja ornamentaalsus. Tavaliselt iseloomustab baroki kunstiteost rõhutatult metafoorne või ka allegooriline väljaendusviis. Barokk on mõtteline ja mänguline. 1) Hispaania baroki kirjanik Baltasar Gracian oma raamatus ´´ Vaimuteravus ja loovuse kunst``- hindas vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, paradokse ja antiteese. 2) Barokk oli skeptiline ja pessimistlik. Barokk ühendas vastandid. 3) Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui unenägu, teater, laat, vangla 4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) ...
AUTORID JA „Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire „Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst” „Horatius” „Candide ehk Pariisis” „Oliver Twist” „Kangelane” „Cid” Optimism” Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine „Zadig ja Saatus” „Keeris” „Sõda ja rahu” „Sevilla pilkaja ja kivist „Andromache” Daniel Defoe Alexandre Dumas Fjodor Dostojevski külaline” „Robinson Crusoe” „Kolm musketäri” „Kuritöö ja karistus” *esile tõstetakse *uus žanr:
AUTORID JA ,,Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire ,,Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst" ,,Horatius" ,,Candide ehk Pariisis" ,,Oliver Twist" ,,Kangelane" ,,Cid" Optimism" Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine ,,Zadig ja Saatus" ,,Keeris" ,,Sõda ja rahu" ,,Sevilla pilkaja ja kivist ,,Andromache" Daniel Defoe Alexandre Dumas Fjodor Dostojevski külaline" ,,Robinson Crusoe" ,,Kolm musketäri" ,,Kuritöö ja karistus" *esile tõstetakse *uus zanr:
1) mõistuspärasust 2) selgust 3) loogilisust · Suur mõju oli Rene Descrates'i ratsionalismil. (,,Mõtlen, järelikult olen olemas") · Kunstil väga ranged reeglid ja põhimõtted, esiplaanil olid mõtted, mitte meeleline kogemus. Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia kokku sobitatud korrastatud riigi ja võimu ülevuse ideega. Väärtustati ainult antiigist tuntud zanreid. Oluline oli täpsus, korrastatus. · Autorid: 1) Moliere 2) Cornielle 3) Racine · Inimkarakter ei olnud enam tervik, vaatluse alla võeti üksikud iseloomujooned. Seetõttu muutusid tegelaskujud ühekülgseteks, skemaatilisteks. · Boileau ,,Luulekunst" Prantsuse klassitsismi põhimõtted. · Klassitsistliku teater algas, kui Prantsusmaal oli võimu tipul kardinal Richelieu, tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Mõlemad sekkusid pidevalt teatriellu ja kontrollisid, et teater vastaks absolutistliku riigi huvidele. Tragöödias olid väga ranged
Eestis:Wanradti- usu õpetuse käsi Kvelli raamat katekirgmus 1535a Klassitsism 17 saj. Selgus kord mõistuse Dragöödia Racine pärasus ja tunded taga Carheille "Elu on unenägu" plaanil Moliere "Don Juan" eestis:1637- => pulma luuletus ilmus esimene
loogilisust. Esialgu vaid antiikkunsti jäljendamine, ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma järjest rangemat vormidistsipliini. Prantsuse keele arendamiseks ja kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks asutatud Prantsuse Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut. Nicolas Boileau sõnastas klassits kirjanduse põhimõtted, püüdis rakendada Descartes'i filosoofiat. Prantsuse klassits alusepanijad Pierre Corneille ,,cid" ja Jean Racine ,,phaidra". Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism eeldab suurt meisterlikkust, mõtlemise originaalsust ja väljendusviisi täpsust ja teravmeelsust. Selle mõtte on sügav ja piiritu, vorm lakooniline. Francois De La Rochefoucauld ,,mõtisklused ehk moraalsed sentensid ja maksiimid"
Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi . Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte . Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: · rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, · viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks
Itaaliasse.Itaalias viibimine on jätnud sügava jälje Stendhali loomingusse. Ta uuris suure huviga Itaalia kunsti ja muusikat. Itaalia andis talle inspiratsiooni terve rea teoste kirjutamiseks, nagu ,,Maalikunsti ajalugu Itaalias","Room, Napoli ja Florents","Jalutuskäigud Roomas", ,,Itaalia kroonikad", ning ka tema ühe suurema romaani ,, Parma Kloostri" süzee on sealt pärit. Tema esimene kirjanikuteos oli essee ,,Armastusest", teine teos oli romaan ,,Racine ja Shakespeare". Pärast mõningaid romaane , jõudis ta realismini ka oma kirjanduslikes teostes. ,,Punane ja Must" ja ,,Parma Klooster" olid kindlasti tema ühed parimad teosed. Kuulsaks sai Stendhal küll alles pärast surma. Tema peateos ,,Punane ja Must" kujutab elu nii nagu elu on, ning isegi süsee on pärit elust enesest. Stendhali stiil on täpne ja läbipaistev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu.Kogu elu jäi ta truuks revolutsioonilistele ideaalidele
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks
Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9. Klassitsistlik komöödia: tunnused, jooned, autorid. Autor: Moliere Tunnused: Teos pidi tingimata ühendama meelelahutuslikku õpetlikuga
Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias" (1846), ("Kristus" lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I, Hugo, Shakespeare`i näidenditele. Sümfooniad Selle zanri poole pöördus juba poisieas, 12-ndaks eluaastaks oli loodud itaalia hilisbarokist mõjustatud 6 noorepõlve - sümfooniat keelpillidele (1821) ning kaks aastat hiljem valmisid veel 6 sümfooniat 2 1830. aastal valmis V sümfoonia "Reformatsioonisümfoonia" Sümfoonia finaali- osa kujundas Mendelssohn võimsa fantaasiana luteri koraali "Ein feste Burg" Sümfoonia nr
7) Balzac: Sündis Kesk-Prantsusmaal, Toursi linnas, 1799.a. Suri aastal 1850. Hea kooliharidus, õppis Vendome kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Realismi üks tähtsamaid viljeleijaid. Abiellus 1850.a. Ewelina Hanskaga. 8) Flaubert: Sündis 1821.a. Prantsusmaal. Koolihariduse sai linna kolledzism ülikoolis õppis juurat. Suri aastal 1880. Võttis ette pikki reise: matkad Lähis-Idasse, Põhja-Aafrikasse. Ta oli enda suhtes väga nõudlik. 9) Stendhali teosed: essee ,, Racine ja Shakespeare" ; ,,Itaalia kroonikad" ; ,, Parma klooster" ; ,,Punane ja must" pshühholoogiline teos. Lõpetamata romaan ,, Lucilu Leuwen" 10) Flauberti teosed: realismiklassika ,,Madame Bovary", ajalooline romaan ,, Salambo", ,,Tundekasvatus", ,,Püha Antoniose kiusamine", ,, Kolm lugu" 11) ,,Punane ja must ,, tegelased ja sündmused: Romaan "Punane ja must". Peategelase elu sarnaneb väga palju autori omaga. Läks Pariisi õppima, kuid liitus Napoleoni sõjaväega, rändas maailmas
Veel filme: Gladiator, Clash of the titans, The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt. 5. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Vastus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. 6. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Vastus: keskajal inimese eksirännakute allegooria. inimese otsingud ja vaevalised rännakud. rändajat tabavad kiusatused ja katsumused, kannatab, peab neist üle saama; elab läbi vintsutusi elumere lainetel. ,,väikene laevukene elumere lainetel" - pilt Odysseusest keskajal. (ka kunstis)
asutati prantsuse akadeemia. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted sõnastas Nicolas Boileau, 1674 ,,Luulekunst" värsstraktaat. Pani kirja kolme ühtsuse reegli (aja-, koha- ja tegevusühtsus). Kunstikõlbeline eesmärk oli oluline, kuid pahatihti võis see viia kuiva moraliseerimiseni. Oluliseks said riigiga seotud teemad. Kõige kõrgemale jõudis klassitsim draamakirjanduses. Klassitsimi aluse panijad on Picrre Corneille (1606-1684) ja Jean Racino (1639-1699). Corneille ,,Sid", Racine ,,Phaidra" kuulsaimad teosed. Francis Bacon - emperismi, eksperemendil leitava, rajaja. Kartesianism omane kahtlemine. Tõene ainult see mida saab matemaatiliselt põhjendada. Inimene eraldatud,üksi. Õpingud pakuvad naudingut, taidu (oskust). Lugemine mitmekülgsust. 12.märts. Moliere (1622-1673) Täisealiseks saades läks õigusteadust õppima, aga see ei sobinud talle tahtis teatrisse, kirjandusse. 1643 asutas oma teatritrupi see laostus, Moliere pandi võlavangi
Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt. Lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Oskar Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud olid: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu. Mõnede arvamuste kohaselt asus Oskar Luts raamatud kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914
Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.).
Teda huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ülistab inimese sisemist vabadust. Usus väljenduv inimese hingesuurus, sealhulgas hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest on suur teema, mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Esiplaanil sümbolid, allegooria, tegelased tagaplaanil, vähem konkreetsed. „Imevõlur“ – teemalt lähedane Fausti-ainesele (kuradiga lepingu sõlmimine). 18.Klassitsistlik draama: Pierre Corneille, Jean Racine, Molière (Näidendid) Klassitsistliku teatri algus Prantsusmaal langes kokku ajaga, kui kardinal Richelieu oli oma võimu tipul ja tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Pidevalt sekkuti teatriellu. Ranged reeglid. Corneille: XVII saj I poole suurim prantsuse kirjanik, tema loomingust algab klassitsistlik teater. „Cid“ – peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Näidendite tegelased on väga tugeva tahtejõuga. Tragöödiate
Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja
värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. Näideldi eraldi, kas tragöödiat või komöödiat. Aleksadra teater Sankt Peterburis -8- Klassitsism kirjanduses Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: · rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, · viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi
Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessanss ja järgnes . 1.3. Valgustus on kirjandusvool 18. sajandil Euroopas. Seda iseloomustavad uued vaated, uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia. Pedagoogika, mil moel kasvatada ja mõjutada last. Iseloomulik Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale. 1.4. Sentimentalism on 18. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus,
Esimene klassitsistlik tragöödia (kuigi ei pidanud kinni reeglitest) Ühiskondlikud sündmused, armastuslugu. Tema teoste kangelased on erakordselt tugeva tahtejõuga. Lõpplahenduses täielik masendus enamasti puudub. Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad näidendites tegelaste kirgi, puhastavad ja õilistavad neid. Alates 1640. kirjutas ta juba täielikus vastavuses klassitsismi eeskirjadega. Horatius (1640) Cinna(1641) Polyectus(1643) Rooma ajaloo ainelised, heroiline poeetika. Jean Racine(1639-1699) Dramaatik. Looming: klassitsistlik tragöödia. Eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema hilisem teater lähtub enamasti Kreeka traagikute süzeedest. Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache (1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega. Ta toob teatirsse uuenenud vaatepunkti, tegelas ja olukorrad. Ei idealiseeri oma tegelasi
tähtkujudest). Plutarchos Plutarchos on tähtsaim Rooma impeeriumi aegne kreeka ajaloolane ja suurim biograaf. Kõik tema säilinud teosed on proosas. Tema teosed jaotatakse kaheks : Moralia ( kirjutised moraali alalt) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose mõju sajandite jooksul on olnud suur: teda lugesid, tsiteerisid ja imetlesid paljud inimesed, näiteks Rabelais, Montaigne, Rousseau, Bacon. Paralleelsed elulood on andnud ainestikku mitmele draamakirjanikule, näiteks Corneille, Racine, Shakespeare ( tragöödia ,,Antonius ja Kleopatra", Theseuse tegelane komöödias ,,Suveöö unenägu" ). Aisopos Aisopost peetakse tõeliseks valmi loojaks. Kreeka valm ei ole väga kindlate piiridega zanr, sellele on lähedased ka teised vormid nagu pärimus ja jutt. Valmi eristab enamasti selles esinev moraal, mis annab edasi mingi sõnumi või õppetunni, kuid kreeka valmid võib õpetlik sõnum ka puududa. Aisopose tegelasteks on tavaliselt loomad, aga ka inimesed ja taimed.
5. Lihtne keelekasutus 5. Hoida lahus koomiline ja 6. Sünge, detailide rohke traagiline 6. Minimalistlik Autorid Pedro Calderon Nicolas Boilean ,,Luulekunst" Teosed ,,Elu on unenägu" Moliere ,,Don Juan" Racine ,,Aleksander Suur" · Kes oli Moliere ja mis olid tema tähtsamad teosed? Millised arhetüüpsed tegelased on tänu tema loomingule välja kujunenud? Moliere oli klassitsismi kirjanik, kes kirjutas enamasti komöödiaid. Komöödias on saavutatud suurim vabadus, kaasaegsus, igapäevasus, tavainimestest kirjutamine ning see oli mõeldud pigem alamklassile. Moliere oli pärit jõukast keskklassi perekonnast. Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Ta
tundeid edasi. Tirso de Molina sai kuulsaks näidendiga „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“, kus ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. Tirso de Molina on saanud mõjutusi hispaania folkloorist, kust ta leidis tõuke don Juani tegelaskuju loomiseks. Tema näidenditel puudub ajalooline täpsus. Tema näidendites vahelduvad tegevuskohad ja kasutab tegelastena maisete ihadega inimesi nagu don Juan. 22. Klassitsistlik tragöödia, Corneille ja Racine Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlik tragöödia sai alguse Prantsusmaal, kui võimul oli Richelieu. Klassitsistlikus tragöödias ei tohtinud kunagi kõrvale kalduda „kolmest ühtsusest“. Vaatusi pidi olema 5. Tragöödia võis olla ainult värssteos. Seega reeglistik oli üpris karm. Valitsevaks värsivormiks sai aleksandriin. Tragöödia tegelased pidid olema oma päritolult suursugused, sest oldi veendumusel, et mõni lihtne kodanlane ei saaks
Ballaadid tuntud. ,,Metshaldjas" . Goethe ise väidab, et tema luuletused on tekkinu konkreetsete elusündmuste põhjal. Värssi on peetud ka väga musikaalseks. Mitmeid tema teoseid on viisitatu. Renessanss · Olulisemad autorid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Poccacio, Hoffmann, Merimee, Maupassant, Poe, Tsehhov, Tuglas Klassitsism · Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille (,,Cid"), Jean Racine (,,Britannicus" ja ,,Phaidra"), Voltaire. · Kolme ühtsuse printsiip: 1) ajaühtsus tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks. 2) kohaühtsus tegevus toimub ühe ruumi piires. 3) tegevusühtsus laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine. Valgusajastu · Valgustusfilosoofid: Voltaire; Rousseau; Diderot. · Inglismaa esindajad: J. Swift ,,Gulliveri reisid", Defir ,,Robison Crusoe elu ja
Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid. Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts ,,Kevadet" kirjutama just siis, kui oli rohkest
· Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks oli kultuurielu juhtimine (kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele
, Cincinnati, OH 45202; 513-983-1100; 800-543-1745; www.pg.com Sally Hansen (Del Laboratories), 178 EAB Plz., Uniondale, NY 11556; 800-645-9888; www.sallyhansen.com Schering-Plough (Bain de Soleil, Coppertone, Dr. Scholl's), 1 Giralda Farms, Madison, NJ 07940-1000; 201-822-7000; 800-842-4090; www.sch-plough.com S.C. Johnson (Drano, Edge, Fantastik, Glade, OFF!, Oust, Pledge, Scrubbing Bubbles, Shout, Skintimate, Windex, Ziploc), 1525 Howe St., Racine, WI 53403; 800-494-4855; www.scjohnson.com SoftSoap Enterprises (Colgate-Palmolive), 300 Park Ave., New York, NY 10022; 800- 221-4607; www.colgate.com Suave (Unilever), 800 Sylvan Ave., Englewood Cliffs, NJ 07632; 212-888-1260; 800- 782-8301; www.suave.com 3M (Post-It, Scotch), 3M Center, St. Paul, MN 55144-1000; 651-733-1110; 800-364- 3577; www.3m.com Unilever (Axe, Dove, Helene Curtis, Lever Bros., Suave), 800 Sylvan Ave., Englewood Cliffs, NJ 07632; 212-888-1260; 800-598-1223; www
klassitsismi hääbumine suurte ja tähtsate teemade rõhutamine viis selleni, et hakati ülistama kuningat; liigne kasvatuslikkus viis selleni, et kirjandus muutus kuivalt moraliseerivaks; kirjandus mandus liiga rangete reeglite küüsis (paljude elujõuliste zanrite , nt novelli, romaani, draama ignoreerimine viis selleni, et järgnevatel sajanditel arenesid just need zanrid). Prantsuse klassitsiste: Pierre Corneille Jean Racine (Molière) Jean-Baptiste Poquelin VALGUSTUS (18.saj) o (Et maailma nähtusi paremini mõista, tuli neid selgitada, valgustada) Tekkis, sest Klassitsism seadis inimesest kõrgemale riigi, (inimene pidi loobuma isiklikust õnnest ja teenima riiki), kodanlike suhete arenedes ei rahuldanud niisugused arusaamised enam inimest. Ühiskondlik taust, mis tingis valgustusliikumise tekke: kodanluse vastuseis absolutismile demokraatlike ideede levik
Siiski ulatusid klassitsismi mõjud kaugemale 18. sajandisse ja Euroopast väljapoole (nt ameerika kirjanduse kujunemisel suunav roll, eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Petersoni, Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingus). Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjanduss. Tuntumad tragöödiakirjanikud olid Pierre Corneille (1606- 1684), kes saavutas kuulsuse tragöödiaga ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõkve kangelasteod, ja Jean Racine (1639- 1699), kes enamasti kasutas oma teostes kreeka kirjandusest ja mütoloogiast võetud sündmusi, aga ka Rooma ajalugu, idamaade ja isegi piibli ainestikku. Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694).
Lõppsõna Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid. 7
kunsti, 1492.a. avastas 1628 avastas William organismide liigitus. Christoph Kolumbus Harvey vereringe. Ameerika, M. Lutheri algatatud reformatsioon Saksamaal Eeposed: Beowulf, Giovanni Boccaccio Francisco de Quevedo, Moliere, Jean Racine, Rolandi laul, Lugu Igori Miguel de Cervantes Friedrich Schiller Voltaire, Johann kirjandus sõjaretkest. William Shakespeare Wolfgang von Goethe, 12-saj. rüütliromaanid Friedrich von Schiller Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia"
sõnakasutus teost väärtusetumaks muudaks. Eesti kirjanike teoste sõnakasutust pole nii põhjalikult uuritud, kuid on leitud, et 14-l keskmise suurusega tekstileheküljel on E.Vilde kasutanud ''Mäeküla piimamehes'' iga 2,75 sõna kohta ühe eri sõna, Fr. Tuglas novellis ''Inimesesööjad'' 3,25 sõna kohta ühe eri sõna, A.H. Tammsaare 4,25 sõna kohta ühe eri sõna, J. Mändmets novellis ''Meri ja armastus'' iga 3,35 sõna kohta ühe eri sõna. Paljud kuulsad kirjanikudki (J. Racine, Voltaire, Juhan Liiv jt) on üpris sõnavaesed. (Rätsep 2002: 4445) Eesti kirjakeeles kasutusel olevad sõnad 1960. a. ''Õigekeelsuse sõnaraamatus'' on umbes 100 000 sõna ning arvatakse, et nende hulka oleks saanud suurendada 200 000-ni. Arvatavasti ulatub eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk vähemalt 600700 tuhandeni. Liitsõnad aga suurendavad eesti keele sõnade koguarvu ning peaaegu
Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid.
· 17-aastaselt astus Napoleoni teenistusse ning osales keisri sõjakäikudel · Kirjutamist alustas Itaalias, 1814. aastal. Elas ka seal. · Esimesel loomeperioodil olid põhizanriteks biograafia, essee ja reisikiri · Isiklikult läbielatud õnnetu armastusega seonduv essee ,,Armastusest" (1822) · Kirjandusellu sekkus Stendhal romantikuna · Jagas inimesi punasteks ja mustadeks. Punased olid patrioodid ja Napoleoni pooldajad. · ,,Racine ja Shakespeare" (1823) vastandas kuulsat näitekirjanikku ja prantsuse klassitsismi suurkujule Jean Racine'ile. Tuleb näidata inimestele asju nii, nagu on · Järgis Shakespeare mõtlemist · Pärast mõningaid romantilist laadi katsetusi jõudis ta realismini ka oma ilukirjanduslikes teostes · Tõeline tunnustus sai kirjanukukuulsusest unsistanud Stenhali loomingule osaks alles peale autori surma. · Peateos ,,Punane ja must" (1830) - kujutada elu nii nagu see on
täpsuse ja tasakaalustatuse poole. Erinevaid zanre hoitakse rangelt lahus. Traagiline ja koomiline ei tohi kunagi seguneda. Klassitsistlikus draamas kolme ühtsuse nõue (aja, koha ja tegevuse ühtsus) · Ajaühtsus tegevus toimub suhteliselt lühikese aja jooksul · Kohaühtsus väga vähe tegevusliine · Tegevusühtsus vähe tegevusliine Kõige enam levib klassitsism prantsuse kirjanduses. Sealt on tuntud Corneille ja Racine. Komöödias Moliere, saksa kirjanduses veidi hiljem, kui Prantsusmaal, seguneb valgustusega. Eestis Kristjan-Jaak Peterson pani aluse luulele Klassitsismi sugemed ka Fehlmani loomingus. Moliere Pariisist, käsitöölase poeg, keskklass, keskendub kirjandusele, asutab oma teatri nimega Kuulus teater, mis mõne aja pärast läheb pankrotti ja Moliere satub võlavanglasse. Zanr Comedia dell' arte rahvakomöödia, mis alguse saanud Itaalia karnevali pidustustest. Seob omavahel sõna,
- kired ja tunded on madalamad kui nõrkus - mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos. - Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme - uue suuna rajajaks oli Corneille: kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia ,,Cid"´iga. - Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline - läks ülikooli sai juristiks, kuid meeldis teater - asutas sõpradega teatri tabas pankrot - elas veidi aega Lõuna-Prantsusmaal - tuli tagasi Pariisi kuninga õukonda. Lavastas ,,Naeruväärsed eputised" Commedia del arte mängimine sai kuulsaks - ,,Don Juan" 1665. aastal - ,,Misantroop"
traagiline komöödia, antiikne tõlgendus. Antiikainestikul kirjutatud näidendeis on Shakespeare alati käsitlenud oma aja probleeme ja andnud antiikaja kangelastele oma kaasaegsete iseloomujooned, lüürikas- ,,Venus ja Adonis". 15. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias. 6 Tragöödiad: Jean Racine ,,Phedre", ,,Iphigénie" Komöödia: Moliere ,,Amphitryon". 16. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce'i romaanis ,,Ulysses". James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri ,,Telemachos", teise ,,Nestor" ja nii edasi . 17. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest.
minevikust teravamad ja dramaatilisemad momendid, inimsaatused suurtes ajaloolistes murrangutes ja pööretes eategelased jõulised, silmapaistvad isiksused või võimul olevad valitsejad on vabad ja sõltumatumad ka oma tunneteavaldustes ning väljendavad paremini ja täielikumalt üldinimlikke jooni Põhiline konflikt mõistuse ja tunnete, tahte ja kiindumuse, kohustuse ja kire vahel, võidavad alati tahe, mõistus ja kohusetunne. Jean Racine (1639-1699) kirjutas tragöödiaid: “Aleksander Suur”(1665), “Andromache”(1667), “Britannicus”(1669), “Phaidra”(1677) jt teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses
,,Ööbikule", ,,Sügisele", ,,Ood Kreeka urnile", ,,Nukrusele", samuti poeemid ,,Püha Agnese eelõhtu", ,,Lamia", ja fragmendid poeemist ,,Hyperion". Kõik nimetatud teosed ilmusid kogus ,,Lamia ja teisi luueltusi". Ta suri kopsupõletikku ja maeti Rooma protestantlikule kalmistule. Stendhal(1783-1842) Marie Henri Beyle Esimene realisti kuulsusega kirjanik Euroopas, kuid alles pärast surma. Asus romantikute poolele, nad mõistsid tema arvates inimhinge paremini, kui klassitsistid. Essee ,,Racine ja Shakespeare". Peamine nõuanne, mida ta kirjandusele esitas oli kaasaegsus. Tema tegelased olid seotud vastava ajastu ja ühiskonnaga, sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Tema isa oli veendunud rojalist. Vanaisa õhutusel luges valgustusaja autoreid Voltaire´i ja Rousseau´d. Ta oli tubli matemaatik ja sellepärast läks Pariisi kõrgemasse polutehnilisse instituuti. Sündmuste ajel pealinnas läks ta 17. aastaselt sõjaväkke ja võitles ohvitserina
eriti ranged reeglid, sest tegemist oli n-ö "kõrge zanriga". Tragöödia pidi olema: värsivormis; 5-vaatuseline; värsivormiks aleksandriin; ei olnud lubatud madalad seigad, füüsiline vägivald, labased väljendid; tegelased pidid olema kõrgest soost; tegevusaeg pidi mahtuma ühe ööpäeva sisse; tegevuskohta ei tohtinud muuta; keelatud olid kõrvaltegelased ja kõrvalliinid; keelatud oli kõik eba- ja üleloomulik. (Pierre Corneille ; Jean Racine) Klassitsistlik komöödia Komöödia pidi olema 5-vaatuseline ja värsivormis; meelelahutuslik ja pidi olema seotud õpetlikkusega, suur osa oli moraalitaotlusel; pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu
Väga emotsionaalne: sisemine lõhestumine, moraalne allakäik Valitsev kultuuriideoloogia Prantsusmaal. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja ratsionalism. Vastupidiselt barokile, valitses selgus ja korrapära, juhuslikkust välditakse. Moliére, Corneille', Racine, Klassitsism 17 saj Töötati välja ranged reeglid, millele teos pidi J.W. von Goethe, K.J. vastama: tragöödia, kui kõrge zanr, pidi Peterson puhastama ja õilistama (ei tohtinud olla labasust); komöödia, madalam zanr, pidi olema õpetlik ja sisaldama ka labasusi. Enne Romantismi tekkinud kirjandusvool
teisel poolel hoopis uue kvaliteedi. Peeter I raiutud ,,aken" Euroopasse (Peterburist sai Venemaa uus keskus ning algas Euroopa kultuuri aktiivne importimine) ja Katariina II teatrihuvid tõid Venemaale väljapaistvaid teatritruppe ja näitlejaid. Tihiti reisisid nad Peterburisse Tallinna või Riia kaudu. Nii jõudis Tallinnasse mitmel korral Viinist pärit koomik Joseph Scolari oma trupiga. Nende mängukavva kuulus muu hulgas ka Lessingi, Racine`i ja Moliere`i näidendeid. Vaimuliku õpetuse ja moraali vahetasid aegamööda välja kodanliku moraali kategooriad voorus ja head kombed. Pärast Scolari surma jätkas Tallinnas teatritegevust Hundeburgi (Hündebergi) trupp (1777- 1780), kes esines juba regulaarselt kolm korda nädalas. Seega kujunes välja järjepidev teatritraditsioon. Peale sõnalavastuste esitati ka oopereid ja ballette. Tallinnlased (tollal u
eesmärgil. 42. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamises William Shakespeare'i loomingus. Shakespeare võttis eeskuju paljudest ladina autoritelt. ,,Eksituste komöödias" kombineeris ta kaks Plautuse teost omavahel ja kasutas tegevuskohana ka Ephesose amfiteatrit. ,,Romeo ja Julia" võttis eeskuju Ovidiuselt. 43. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias. Tragöödiad: Jean Racine ,,Phedre", ,,Iphigénie" Komöödia: Moliere ,,Amphitryon" 44. Tooge näiteid klassitsitlikust arhitektuurist (sh vähemalt üks näide Eestist). Brandenburgi värav Berliinis, Tartu Ülikooli peahoone, Riisipere mõis, Washingtoni Valge Maja, samuti Kongressi Kapitoolium 45. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce'i romaanis ,,Ulysses". James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku
annaabi.ee 
