Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mees, kes teadis ussisõnu (35)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Mees,
kes teadis ussisõnu
Peategelane Leemet . Tema
isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse
minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa
tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd
tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes
metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade
külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus.
Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda
karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu,
ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast
ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu
enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis
Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele , kes oli Leemetile onuks. Ta aitas neil ehitada onni ja kinkis 2 hunti. Emale meeldis see elu metsas, ta tundis end seal
hästi. Kui nad kolisid , siis Leemet ei olnud isegi aastavanunegi.
Metsas oli nüüd vähe inimesi, okid peaaegu kõik vanakesed. Leemet
piilus tihti külailma, mis tundus talle üldse teistmoodi. Leemetil

Mees-kes teadis ussisõnu #1 Mees-kes teadis ussisõnu #2 Mees-kes teadis ussisõnu #3 Mees-kes teadis ussisõnu #4 Mees-kes teadis ussisõnu #5 Mees-kes teadis ussisõnu #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1735 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 35 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nimi... :) Õppematerjali autor
Pikk, kuid kahjuks lõpetamata kokkuv6te. P6hjalik ja hea.

kokku_27_peatykki

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati

Kirjandus
thumbnail
9
odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas

Kirjandus
thumbnail
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt

Kirjandus
thumbnail
10
docx

Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu põhjalik kokkuvõtte ja autori tutvustus

2008: Nukits ­ parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker ­ parim algupärane raamat[2] 2010: Nukits ­ parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3] 2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia[4] Tuntumad raamatud : "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" 1995 "Kalevipoeg" 1997 "Rehepapp, ehk, November"2000 "Lotte reis lõunamaale" 2002 "Limpa ja mereröövlid" 2004 "Leiutajateküla Lotte" 2006 "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009 "Mees, kes teadis ussisõnu" on Andrus Kiviräha 2007. aastal ilmunud romaan. Raamat on pälvinud Vilde ja Virumaa kirjanduspreemiad, raamatukaupluse Apollo kodulehekülje külastajad hääletasid just selle raamatu 2007 aasta parimaks. 10 jaanuaril.2013 ilmus Prantsusmaal tõlgituna Andrus Kiviräha romaan. Raamat sümboliseerib keele hääbumist ning globaliseerumist. Uued elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei

Kirjandus
thumbnail
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast

Kirjandus
thumbnail
10
doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range. Tölp- Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, väga julge ja energiline, vapper ja nutikas. Tal olid mürgihambad.

Kirjandus




Kommentaarid (35)

karuj6mm profiilipilt
karuj6mm: Tere, kas keegi 9andas klassis on teinud testi ka selle peale ? OLeks hädasti vaja teada saada, kas selle kokkuvõttega vähemalt 3 saaks :)
15:19 05-10-2010
Renkukas12 profiilipilt
Rene-Kajar Paju: No ex me kõik oleme seda teinud, eksole.
21:13 08-10-2019
mariam999 profiilipilt
Nimi... :): sorry, kirjutasin tegelt ainult enda jaoks, et pärast oleks hea ylevaade...ei arvanud tegelikult, et riputan kuskile yles...
19:01 14-02-2009
melliv69 profiilipilt
melliv69: Sain selle abil üldpildi raamatust kätte, mida oligi vaja. Aitäh.
23:44 08-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun