Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toes Inimesed peavad vahel oma vaimsed meeli ergutama. Inimene on sotsiaalne olend, üksi ei suuda keegi olla ja see võib tervisele hakata. Oma vaimseid meeli saab ergutada raamatutega. Raamat võib olla nii seltsiks kui ka panna sind teisiti elu üle mõtlema. Inimhing tahab ja peab saama suhelda. Kuid kõikidel ei seda võimalust, osad inimesed on häbelikud, halvad suhtlejad ja neil ei olegi kedagi kellega nad vabalt rääkida saaksid. Need inimesed otsivadki lohutust raamatutest ning see on nende viis suhelda. Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on inter...
Inimestel on lugemiskiirus väga varieeruv. Osad peavad lugema läbi teksti mitu korda, et mõte neile kohale jõuab. Kui puudub funktsionaalse lugemise oskus, on asi veel halvem. Sel juhul ei saa inimene aru, mida ta loeb või ta ei seosta teksti erinevaid osi omavahel. Lugemine nõuab omajagu ka loogilist mõtlemist. Kõik need omadused pole kellelegi kaasasündinud ning kõiki neid saab iseseisvalt arendada. Ma arvan, et väide " Raamat ei reeda, raamat on vaimseks toeks" on täiesti õige. Raamatute lugemine on algus vaimsele intelligentsile. Sellejaoks, et täiskasvanuna oleks piisav lugemiskiirus, oskus tekstist aru saada, on vaja lugemisega algus teha lapsepõlves. Kohustuslikul kirjandusel on oluline roll selles. Raamatud on väga head sõbrad, nõuandjad ja toetajad ning kui me loobume neist, teeme väga suure vea, sest teleka vaatamine ega arvutis ajaviitmine ei asenda lugemist.
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toeks. Raamatud on väga vanad ja neid on kasutatud juba väga kaua nii ajaviiteks, kui ka hariduse omandamiseks, paljud kirjanikud kirjutavad raamatu selleks, et oma emotsioone väljendada. Raamat suudab olla siiski kirjanikule vaimseks toeks. Mida annab raamat inimesele vaimselt ja kuidas ta inimest toetab siiski? Raamat ei reeda kedagi ühelgi raskel hetkel. Alati saab raamatu peale loota. Raamat on alati olemas ja ta on koguaeg käepärast võtta. Sõbrad, kes on toeks, ei ole alati olemas just siis kui neid oleks vaja, aga raamat on kindel ta on ja jääb. Alati kui raamatut vajad võid ta võtta. Ta võib raskel hetkel toeks olla ja peletab igavust. Raamatut, kui tahad võid võtta ja kui enam ei taha võid ta sinna tagasi panna, kus võtsid, aga ühegi sõbraga ei saa nii, et kui vaja siis on ja
Ta on aktiivne inimene: käib tööl, tegeleb lemmik loomaga, käib kaks korda nädalas joogas ja üks kord hingamis trennis. Kord kuus sõidab tütre juurde külla. Loeb lehti ja ajakirju, kasutab mobiil telefoni, surfab internetis- suhtleb lähedastega Skype-s, Facebookis. Soovib vahetada kolmetoalise korteri väiksema vastu (kuulutus on üleval) , kui müük-ost õnnestub, läheb Reet töölt ära. Elama soovib minna Rakvere lähestikku. Seal elavad tütre pere ja Reeda vennad. Elades uues kohas tema soov ikka otsida endale tööd, sest töö tema jaoks-tee elatusvahendite muretsemiseks ja üha tähtsamaks tegevuse psühholoogilised aspektid: oma võimete ja loovuse rakendamise võimalus, vaheldusrikkus, töö tähtsuse tunnetamine, tööst saadav rahulolu. Peale rahalise sissetuleku Reedal on kindel elurütm, turvaline rutiin, inimkontaktid (saab rahuldada oma suhtlemis- ja tunnustusvajadust), ta tunneb ennast vajalikuna. Vanuri heaolu sõltub ennekõike
Jevgeni, ütle mulle, miks pead mind jälle kurvastama. Sa tead, et sinu läheduse tundmine, on mulle valus. Mul on nii raske vaadata sind, teades et ei saa sind eal. See aeg on jäädavalt möödas, igavaseks. Olen nüüd abielus ning ei reeda oma abikaasat, kuigi süda tilgub verd. Istun siin laua taga, pisarates ning kirjutan seda kirja. Ma olen kindel, et meie vahel oleks olnud ilus armastus, kuid kahjuks ei osanud sa seda õigel ajal märgata. Raske on seda kõike kirjutada. Ei taha ma mõelda sellele, mis kõik oleks me elus olnud teisiti, kui oleksid mu armastusele vastanud, siis kui oli selleks õige aeg. Pean tõdema, et ei saa sinu läheduses teise mehe kõrval iial õnnelikuks, sest mu süda kuulub sinule
Anastasia Bogdanova 8.B klass Johannes Vares-Barbarus Johannes Vares, ka Johannes Vares- Barbarus. Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast. Ta sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Lapsepõlv Poisike õppis lugema juba 5- aastaselt, 12-aastaselt pani ta paberile oma esimese pikema luuletuse. Juku lõpetas Heimtali 3- klassilise vallakooli. Perekond Pärast ema Reeda surma kodus perenaiseks olnud õde Leena oli abiellunud ja paari kilomeetri taha Raanile elama asunud. Raanil tütre juures oli oma vanadusaastad veetnud ka kirjaniku isa Jaak. Tema töö 24. augustil paigutati Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. Lemmiktegevused ja külalised Sagedane külaline
Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse mõistmine. 14. ,,Peame oma teed jätkama Venemaa kõrval, vennalikult ja hea partnerina, see on ainus õige lahendus." Vastas koolivend lihtsalt, nagu peaks see Taavil eneselgi selge olema. Nüüd oli Taavi see, kes sõbrast kiiresti lahkus. 15. Ikkagi äraandmine! Aga muidugi- hirm, tung ise elada.uus võitlusviis oma elupäevade pikenduseks- reeda teisi! Reeda, jookse, otsi, nuhi, muidu langeb su enda püünis kinni. 16. Euroopas oli lõpuks rahu- niisugune, millist keegi polnud kunagi soovinud ega kujutlenud. Inglased olid joonud venelastega koos igaveseks vendluseks vodkat! See oli kõige rängem hoop, mis nad NKVD küüsis vaeveldes olid saanud. Ja see hoop tabas kogu nende rahavast, poolt maailma. 17. Kange vanamees oli too Tõnis. Vaatas praegugi muheldes kongikaaslastele silma: mis
M. Berg „Seisab üksi mäe peal“ Inimesed – Kristjan Jaak Peterson- peategelane Kikka Jaan- Petersoni isa Anne- Petersoni kasuema Liisa- Petersoni ema Enn, Jaak, Reeda- Petersoni sõbrad ja koolikaaslased Carl Gottleb Sonntag- ülempastor Riias Karl- Petersoni koolivend Heinrich- Petersoni sõber Hezel- Ülikooli teoloogia professor J. H. Rosenplänter- Pärnu pastor, sakslane Morgenstern- Tartu Ülikooli raamatukogu direktor O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on ...
Oneginisse. Ta kirjutas talle kirja, kuid Onegin oli tema vastu õel ning külm, öeldes, et ta ei usu armastusse. Tatjana nimepäevaks korraldatud ballil lööb Onegin külge Olgale, mille peale läheb ta tülli Lenskiga ja laseb viimase duellil maha. Süütundega rändab ta aastaid mööda maailma ja naastes Peterburi seltskonda kohtub ta jälle Tatjanaga, kes on vahepeal abiellunud. Onegin avastab, et armastab teda, kuid Tatjana ei reeda oma meest. Suures meeleheites saab Onegin aru, et ta lasi ise oma õnne käest. 12.Mis riigi balletikoolkond on avaldanud kõige suuremat mõju Venemaa balletile? Prantsusmaa, natuke ka itaalia 13. Tuntuimad vene balletid , mis pärit 19.sajandist on…? „Luikede järv“ „Uinuv kaunitar“ „ Pähklipureja“ 14.Esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor on? Glinka 15.Mitu sümfooniat on loonud Pjotr Tšaikovski? Kuus sümfooniat 16
Nimelt ta otsustas teeselda hullu, et keegi ei pööraks talle tähelepanu, kui ta küsib küsimusi, mis kindlasti terve mõistusega inimese poolt küsituna tekitaks kahtlust. Samuti lubas see manööver tal ka vabalt ringi liikuda. Ta kasutades seda võimalust agaralt ära, et luurata kuninga ja kuninganna järel. Ta teeskles, et käib edasi-tagasi koridoris, mis viib suurde saali. Hiljem tunnistas ta oma emale, et tegelikult ta ainult teeskles vaimuhaiget aga ema , kas ei usu või ei reeda oma poja saladust kuningale ja on vait sellel teemal. Mina arvan, et Hamlet oli ka tegelikult mingil määral vaimselt ebastaabiilne, sest kui ta oma ema kambris läbi rippuva vaiba Poloniuse surnuks mõõgaga torkas ,ei olnud tal mingit võimalust ette teada, keda ta tappab. Kanga taga võis ju olla ükskõik kes. Hamleti kavalust võis näha ka näidendi lavastamisega. Kui ta ei oleks hullu teeselnud ,oleks võinud tema näitemangu käsitleda kui riigireetmist
pakub emaarmastust tädi Gertrud, kes omab loitsupoodi. Säde kohtub Naataniga, kellese ta peagi armub, kuid enne seda oli ta juba kohtunud salapärase Rubeniga. Ruben tundub Sädele kahtlane ning peagi selgub, et Ruben ei olegi elavate kirjas. Nimelt on Ruben juba kolm aastat surnud olnud. Peale selle on Ruben Naatani vend, ning ta palub Sädel rääkida Naatanile oma jubedast saatusest. Kuid Säde ei julge rääkida, kuna kardab et Naatan hakkab teda vihkama. Rohkem ma raamatu saladusi ei reeda, aga võin öelda et lõpp tuleb väga üllatav. Kokkuvõtteks Leidsin, et Kristel Kriisa raamat on tõesti teistsugune ja huvitav. Üllatava lõpuga raamat annab lootust ka järjele, mida tuleb kindlasti ootama jääda. ,,Piinatud hinged" paneb kindlasti mõtlema. Olen valikuga rahul, kuna tavaliselt viskan ma raamatu nurka pärast 50. lehekülge, kuid sellel teosel oli nii kõva tõmme, et lugesin ta vaid ühe õhtuga läbi. Kasutatud kirjandus http://kristelkriisa.weebly.com http://www
lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. MIKS LISAAINEID KASUTATAKSE? Lisaainete kasutamise eesmärgiks on tagada toidu parem kvaliteet ja ohutus. Sorbiinhapet (E200), sorbiinhappe sooli (E202), bensoehapet (E210) ja naatriumbensoaati (E211) kasutatakse sageli jookides ja ketšupis, et vältida mikrobioloogilist riknemist. Kui toode on riknenud, kuid maitseomadused seda ei reeda, võib see organismile olla palju ohtlikum kui lisaaine. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta neid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin. Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) ja nitraadid (E251 ja E252) suruvad alla bakterite, sealhulgas
Kuid sulepea oli kodus kadunud, oli küll hoolega otsinud, aga kätte ei saanud. Ehk leiab selle siiski üles, või ostab siiski uue? "Kas teil sulepäid on" "On küll sulepäid." "Lubage mulle ka üks sulepea" Urbak tõstis sulepead karbikesega letile. Reet tahtis neist osta kõige ilusama. "Missugune neist on kõige ilusam sulepea?" "Oi, need on kõik ilusad sulepead! " "Kas need on head sulepead?" "Oi, need on head sulepead, paremaid enam ei olegi! " Reet valis sinise sulepea, Reeda meelest sinine sulepea on kõige ilusam. Urbak rullis asjad paberisse; kas naine ostab võib-olla veel midagi? Ei osta, midagi enam ei osta. Kolm asja on ostnud: tindi, sule, sulepea. Väljas tibas vihma, Reet ei tahtnud väljuda. Vihmavarju ta oli jätnud koju, kodus veel vihma ei sadanud. Rullis asjad tagasi paberist välja. "Kas on ikka hea tint?" küsis kaheldes. "On, on küll hea tint." Ja kaupmees ulatas Reedale paberit. "Kirjutage midagi, olge lahke!"
Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu.
Märt Laarman ( 1896-1979) Märt (Martin) Laarman sündis 1896.aastal Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas, Kusta Laarmani ning tema naise Reeda esimese pojana. Laarmanil on kaks õde Linda ja Leili ning vend Peeter. Laarman õppis Araku koolis Kaarlis aastail 1904-1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908-1912. Aastal 1912 astus Märt Rakvere Õpetajate Seminari, kus ta hakkas juba suurt huvi tundma kunsti vastu. Tema põhiliseks uurimisobjektiks tol ajal olid Prantsuse impressionistid, Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud. Peale Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist õppis ta veel Tartu Ülikoolis L
Ta kasutas ära Hamleti vanasid koolikaaslasi, pannes nad Hamleti järeClaudius oli meeletult võimuahne mees. Nagu teosest selgub, oma heaolu ning krooni nimel oli ta nõus tapma oma venna ning tema poega nuhkima. Ta ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Claudius oli ka hea inimestetundja. Ta isegi ei üritanud Horatiot oma plaanidesse kaasata, kuigi teda Hamlet usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reeda. Gertrudis oli kuninganna ning Hamleti ema. Kergemeelne- peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel kuninganna sebimisega just kuigi kaua.Ta ei osanud oma uue mehe poolt neid kurje kavatsusi tema poja suunas läbi näha. Või kui isegi suutis, siis ei julgenud midagi ette võtta. Oma poega ta siiski armastas. Ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti. Horatio – Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune, ta oli ka väga haritud. Horatio oli
Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga.Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad.Nägemine on nende allvee-eluks kohastunud loomade nõrgim meel, sestap saab viigriga silmsideme siis, kui kuulmine ja haistmine talle inimest ei reeda. LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja- Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest suurest rahvast vaid murdosa ning on ilmselt oma liigikaaslastest igaveseks Skandinaavia poolsaarega eraldatud. Meie merre sattus viiger umbes kümme
291. Tuuli Spask 292. Transves Tiit 293. Udumäekuning Anna 294. Uikuik Ole 295. Ulrik Kurr (loe: Hull Rikkur) 296. Vabseek Oll 297. Valeri Iulipeal 298. Vallatuk Urve 299. Veeniv Eri 300. Vees Urve 301. Vello Sipeed 302. Viktor Iin 303. Vihk Andresse 304. Vilja Ndimaakond 305. Vist Tom (loe: wisdom) 306. Vitja Türa 307. Vitt Riin 308. Välja Heide 309. Without-Ass Lansbergis (Vytautas Lansbergis) 310. Õllek Ann 311. Õnne Junn 312. Õnne Tulits 313. Õnne X. Lõppend 314. Äramind Reeda 315. Ärat Uku 316. Üles Anne 317. Üli Margus 318. Ülle-Heli Kiirus 319. Ülle Doos 320. Ülle Annus
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Agatha Christie elu ja looming Referaat 14.04.2001 2 Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Inglismaa "kauneimas krahvkonnas", nagu ta ise ütles: Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümne kolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, arheoloogiga. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Ning pärast paari ebaõnnestunud katset mõnes tõsisemas zanris, kirjutas Agatha Christie 1918. aastal "Saladusliku juhtumi Stylesis" (The Mysterious Affair in Styles). Kirjastajad selle romaani vastu esialgu huvi ei tundnud, kuid 1920. aastal avaldas selle siisk...
kukutatakse torne Peale rüüsteretke põgenetakse metsa Paator koos 1700 ratsaväelisega otsivad röövlid üles ning piiravad metsa ümber Paator pakub välja lahendust, et kes end ise üles annavad, neid tabab poole väiksem karistus Keegi ei soovi sellega kaasa minna ning Paator lausub lahenduse, et andu röövlid pealik Paatorile ning ise lastakse nad vabadusse ning unustatakse nende patud Keegi ei reeda pealikku, salakavala jutuga peletab pealik Paatori minema 3 Vaatus Vana Moor on maha maetud Amalia mängib kandlel ja laulab, Franz astub tema juurde vestlema Amalia põlastab Franzi tema auahnuse üle ning soovi üle Amalia nüüdsest enda naiseks teha Franz ähvardab Amaliat kloostrisse saatma, kui Amalia temale ei andu, kuid Amaliale see mõte meeldib, seega ei saa Franz seda abinõu Amalia karistamisel kasutada
klammerdub elu külge, leviksid kuulujutud. Sokrates ei saaks ennast teostada, rääkides voorusest ja õiglusest. 9) Kui ta võtab oma pojad kaasa, saavad neist võõramaalased, kusjuures Sokrates ise ei ole nende jaoks enam eeskujuks, kuna ta ei käitunud õiglaselt. Kui ta põgeneb ise, pojad jäävad aga kodulinna, siis kasvavad nad ikkagi ilma isata üles nende eest hoolitsevad sõbrad, kes ka Sokratese surma puhul nende eest hoolt kannaksid. Seega ei reeda ta oma põgenemisest keeldumisega oma poegi. 10) Sest õiglus on kõige tähtsam: ta on üle inimlike seaduste. Lõppude lõpuks loeb inimese puhul vaid tema tegude õiglus, mitte aga teiste arvamus. Iga inimene kannab üksnes iseenda eest vastutust. Kui Sokrates põgeneks ja käituks ebaõiglaselt, ei saaks ta surres ka rahu, vaid karistuse.
Lisand Lisand on nimisõnalise täiendi erijuhtum. See tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel. Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena. Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots - kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani- onu; või d) seestütlevas kää...
sama juhtub ka valetajaga. Selle vältimiseks käsi ennast lihtsalt keelatud kehapiirkond rahule jätta. Konguents: Kongruents (mõtete, sõnade ja kehakeele omavaheline kooskõla) on oluline, kui tahad valetajale jälile saada, või varjata omaenda valesid. Vastuoluline kehakeel, mille puhul zestid ei ole kooskõlas sõnadega, annab aga tunnistust valetaja sisemisest rahutusest ja peaks muutma meid valvsaks. Vastuoluline kehakeel ei reeda mitte ainult konflikti kõneleja mõtete ja sõnade vahel, vaid on seotud ka sellega, mida tema omakorda kuuleb sinult ja teistelt juuresolijatelt. LÄBIRÄÄKIMISED on protsess, milles osalevad kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. (Ury) on kohtumine ja arvamuste vahetamine inimeste vahel, kes ei pruugi kõies ühel nõul olla, kuid kes on valmis mingil moel kokkuleppele jõudma. (Fisher)
Ta proovis jäädvustada varjundeid, juhuslikku, mööduvaid hetkemuljeid. Eksistentsialism - sõda, mis kaotas ühiskondliku arengu väljavaate, suunas kahtlema elu mõttes, ilmutas erilise teravusega elu absurdi. Mingid väärtused (riigi või rahvuse huvid) ei saa asendada konkreetset inimest, kes päev päeva kõrval seisab simitsi oma eluliste valikutega. Peaesindajad Sartre ja Camus. Jean-Paul Sartre - "Iiveldus", "Sein". "Sein" - elu mõttetuse teadmisest hoolimata ei reeda Pablo, isegi kui see teda surmast päästa võiks, oma anarhistist võistluskaaslast. Nii säilitab lõpuni ta oma vabaduse - ta ei anna ennast kellelegi ära Albert Camus - "Võõras", "Katk". Elu ainus mõte saab seisneda teadvuse ärksuses püsivas vabaduse otsingus. Müütide teisendamine ja kaasaja vaimus tõlgendamine kujunes 1920-1930-ndate aastate prantsuse draama peateeks. Jean Cocteau - võttis oma näidentite aluseks antiikmüüdid ning võimendas neis 20
lõvi. Kaslastel on ümmargune pea suurte silmadega, millega nad närvad hästi nii päeval kui öösel. Kuulmine on neil väga terav, haitmine aga nõrgalt arenenud. Oma saaki ootavad kaslased tavaliselt varitsuspaigas või hiilivad ettevaatlikult selle juurde. Küünised on neil sissetõmmatavad, seetõttu ei tee need kõndimisel häält ega kulu. Kõik kaslased on puhtusearmastajad, pesevad end tihtu, seetõttu ei reeda end varitsemise ajal lõhnaga. Kodukass põlvneb metsikust kassist, keda praegugi leidub Aafrikas. Metsakassid, ilves, leopard, tiiger. Selts Loivalised Loivalised veedavad suurema osa enda elust vees. Seal hangivad nad toitu, puhkavad ja isegi magavad. Kaldale väljuvad nad ainult sigimisperioodil ja karvavahetuseks. Grööni hüljes on arkitliste merede asukas. Suurema osa aastast veedavad hülged avamerel, toitudes kalast, limustest, vähikestest. Talvel tuleb
Hollandi metsad polegi tavaliselt nagu metsad, vaid lihtsalt suured, inimeste poolt puid täis istutatud alad. Hollandlased on oma maa sõna otseses mõttes ümber ehitanud, kuid samas pole nad unustanud korvata sellele tekitatud kahju. Seda enam on nad uhked Veluwe "pärismetsade" üle. Veluwe rahvuspargi kultuurisüdameks on perekond Kröller-Mülleri loodud kunstimuuseum koos imeilusa näidisaiaga. Appeldoorn: Hollandi kuninglik suveresidents Appeldoorni väikeses rahulikus raudteejaamas ei reeda esialgu miski, et olete jõudnud peaaegu et kuningliku pühamusse - Het Loo kuninglikku suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just
Hollandi metsad polegi tavaliselt nagu metsad, vaid lihtsalt suured, inimeste poolt puid täis istutatud alad. Hollandlased on oma maa sõna otseses mõttes ümber ehitanud, kuid samas pole nad unustanud korvata sellele tekitatud kahju. Seda enam on nad uhked Veluwe "pärismetsade" üle. Veluwe rahvuspargi kultuurisüdameks on perekond Kröller-Mülleri loodud kunstimuuseum koos imeilusa näidisaiaga. Appeldoorn: Hollandi kuninglik suveresidents Appeldoorni väikeses rahulikus raudteejaamas ei reeda esialgu miski, et olete jõudnud peaaegu et kuningliku pühamusse - Het Loo kuninglikku suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses.
3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. 18. Nimetage ja iseloomustage erinevaid piirile saadetavaid teenistustoimkondi. Patrulltoimkond-autod,saanud atv-d jala suskade jne. Vaatlustoimkond-varjatud toimkond piiratud maaalal, askukohta ei reeda situatsiooni avastamisel vaid annab sellest teada häiretoimkonnale. Otsingutoimkonnad-otsivad inimesi Radarvaatlustoimkond-jälgib laevaliiklust ja teatab sellest kordonile. Teostatakse ühendhäire keskuses. Jälgitakse eesti mere ala ja sellel liikuvaid laevu eesmärgiga avastada ebaseadusliku tegevust merel. 19. Kellest koosneb piirivalvetoimkond? -Piirivalvuritest. -Ühest või enamast politsei v piirivalve ametnikust koosnev grup kes täidab pv valdkonna
Valmistutakse etenduseks. Hamlet annab näitlejale nõu, et ta mängides ei patustaks loomulike lihtsuse vastu, on ju näietkunsti otstarbeks hoida loodusel kui peeglit silme ees ja näidata nii voorusele kui ka lollusele ta õiget nägu. Näitleja usub, et nende kunst on paranemise teel. Hamlet palub ustaval Horatiol näidendi ajal kuningat silmas pidada, et hiljem tema käitumist omavahel analüüsida. Hamlet usub, et teda võis piinlema ahvatleda ka põrguvaim ja kui kuningas oma süüd ei reeda, ongi ta süütu. Hamlet istub Ophelia jalge ette. Näidend algab pantomiimiga, mis tutvustab sisu: kuninga ja kuninganna armutõotused, kuninga uinak ja mürgitamine teise mehe poolt, kuninganna kosimine mõrvari poolt. Hamlet on erutatud, kuna kardab, et tema kavatsused võiksid saada reedetud. Algab päris-etendus. Näitlejast kuninganna tõotab kuningale truudust ka pärast selle surma. Kuningas teab aga elutargal moel, et mõtted ja teod ei käi sageli ühte jalga, praegused
Suitsetamisest loobumisega kulutate vähem raha ja isegi säästate veidi. Hästi motiveerib võimalus "panna kõrvale" südamelähedase projekti huvides raha, mille varem tubakale kulutasite. Võõrutuse ajal täheldatud kaalutõus stabiliseerub keskmiselt kolme kuu jooksul.Pärast suitsetamisest loobumist näivad teie nahk ja juuksed jälle tervemad, samuti sõrmed, hambad ja hingeõhk, mis enam teie harjumusi ei reeda. Pärast suitsetamisest loobumist leiate taas oma koha ühiskonnas; arvukad kohad, kus suitsetamine on keelatud, võimaldavad teil elada tervislikult ja normaalselt, vältides pidevalt tubaka tõttu kiusatusse sattumist. Ükskõik, kas olete regulaarne või harv, noorem või vanem suitsetaja, on alati õige aeg suitsetamisest loobuda, isegi kui peate püüdma teha seda korduvalt. (Tahan loobuda, 22.12.2010)
.." · Pärast Bianca ja Beatrice'I surma leppis Moro Leonardoga ära. · 29. juunil 1497.a andis Moro käsu, et Leonardo lõpetaks koheselt "Püha õhtusöömaaaja". · Lunastaja: "Üks teie seast neab mind ära." · Leonardo täitis maali põhja oma leiutatud õlitemperaga, millest uskus, et see peab vastu 10 sajandit. · Pilt oli valmis 9.veebruariks 1498.a ning tõi Leonardole enneolematu kuulsuse. · Leonardo märkimikud ei reeda peaaegu midagi tema enda elust. · Leonardo otsustas tundma õppida mägironimise võlusid ning võttis ette tõusmise Monbrosole, mille arvas olevat Alpide kõrgeima tipu. · Moro kinkis Leonardole viinamäe Porta vercellina juures, mille prantslased konfiskeersid koos "Püha õhtusöömaaja" maaliga, sest nägid temas Moro liitlast. · Leonardo sõjaväeinsener · "Cavallo" lasti nooltega läbi. · Leonardo lahkus Milanost. Kodu otsimas
hingesugulaseks? Kas Sa tead, kui tore mul oli jagada Sinuga enda rõõme ja muresid? Kas Sa tead, et ma unistasin kord, et võiksime jääda eluaegseteks sõbrannadeks? Kas Sa tead, et ma tegelikult armastasind Sind väga? Ja kas Sa tead ka seda, et SINA lõid mulle igaveseks noa selga? Ja kas SINA tead kui kuradima haiget see teeb? Ja kas SINA tead, et mina tean kõike mida SINA minust praegu arvad? Ja ma tahaksin, et SINA teaksid, et mina ei reeda Sind iialgi... Sinu tegemisti, Sinu pajatatud saladusi, Sinu rääkimisi... Ja ma ei ütle, kes Sa tegelikult oled, sest sellel pole enam tähtsust, isegi, kui Sa oleksid väljamõeldud...Küsi endalt, miks? Ja läheme enda eluga edasi... Loodan, et Sa midagi sellist enam iialgi mitte kellelegi ei tee... - Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud
see seob meid märksa enam, aitab justkui hingesidemeid süvendada. On, millest rääkida, saame teada, mida ja kuidas raamatute autorid mõtlesid, ise kirjutamise ajal ellu suhtusid, miks teose kirjutasid, mida sellega taotlesid. Kohustuslikku kirjandust peeti kasutuks, sest raamatuteadmistega polevat midagi teha. Samuti antakse lugeda pingelisel kooliajal ja raamatud on igavad. 33 Raamat ei reeda, suudab olla vaimseks toeks. Lugemine on tee vaimsete naudingute juurde. Turvaline kindlameelsus tänapäeva segipaisatud maailmade keskel. Lapsepõlves unejuttude ettelugemise graafik Jah - vastanud ütlesid, et lapsepõlves unejuttude ettelugemine arendab lapse hinge, õpetab tegema vahet hea ja halva vahel, lähendab last ja vanemat, hea on kuulata, kui ise ei oska lugeda. Nimetatud tegevus andis pisiku lugejaks saamisel. See tegi lapsepõlve rõõmsamaks
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4
Päriselt? Nii et ta on mulle andestanud! Kus ta siis on? Adeele? Ada! Alexa: Selles asi ongi...Ma saatsin nad minema...mõlemad, nii ema kui Ada... Marc: Mida?! Mida sa küll teinud oled?! Marc tõuseb voodist ja tormab välisukse poole, ent Alexa katkestab ta tee. Alexa: Ära ole rumal, Marc! Kas sa tõesti arvad, et saad ta veel kätte? Pealegi läheb jahedamaks äikesetorm on tulekul! Sa külmetad, saad kopsepõletiku ja sured! Ära mine! Palun sind, jää siia, minu juurde! Mina ei reeda sind ealeski! Mäletad. Kui õnnelikud me koos olime? Marc: Vaiki parem, sest ma ei taha su sõnu kuulda kah mitte! Alexa: Aga Marc! Marc: Astu eest! Alexa: Ei! Ema läks, kas nüüd tahad sinagi minna? Marc: Isa on alati rääkinud, et ma olen pigem temasse, kui... Alexa: See ei loe! Ma ei lase sul minna! Ada ei ole su jaoks ometi perest tähtsam! Marc: Sinu maski ületab ta küll! Alexa püüab ta küünarnukist haarata, ent Marc rebeleb välja ja jookseb minema. Alexa
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardaval...
esitlemise oskus · võimalike vastuseisude ennetamise ja maandamise oskus · oskus arvestada vastaspoole isikut ja individuaalseid erisusi (vanus, sugu, haritus, positsioon jne.) · teada, mida väärtustab vastaspool (ootused, nõuded, tõdemused, kriteeriumid, kujutlused jne.) · teada, millistele infoallikatele tugineb vastaspoole positsiooni kinnistatus · ava ennast tasa ja targu, jättes trumbid tagavaraks · ära reeda oma tingimuste muutuvust · väldi info ennatlikku lekkimist · pühendumise põhjalikkus · detailide ülekontroll · ANNA AEGA ATRA SEADA (venitamistaktika) VEENMISE EFEKTIIVSUST VÄHENDAVAD TEGURID: · elukogemuste põhjal tekkinud hoiakud, veendumused ja stereotüübid · haridustase mida kõrgem see on, seda sagedasem kriitilisem suhtumine vastaspoolde · ülemäärane põhjalikkus ja liigsed üksikasjad · vead argumenteerimisel
vabaduse konseptsiooni, seetõttu puudub ka ühtne arusaam, kuidas vabadust kaitsta ja millised on selles võimu ülesanded. Negatiivne vabadus (liberty) keeld midagi teha (nt. tsensuur on keelatud). Esitajaks peetakse Isiah Berli'i. Positiivne vabadus (freedom) õigus midagi teha ( nt. õigus mingile hüvele) Esitajaks Rousseau, ke ütles: inimene on vaba siis kui ta tegutseb oma tõelise tahte kohaselt. Liberaalide ideaal läbi ajaloo vaba inimene s.o. inimene järgib oma ideaale ega reeda oma pikaajalisi huve lühiajalise lõbu pärast. Klassikaliste liberaalide nägemuses on vabadus, eraomand ja turg tihedalt seotud.. Nende meelest on eraomand ainus vabaduse kaitsmise efektiivne vahend. 1990.aastaid võib nimetada tagasipöördumiseks liberalismi kui ainult poliitilise doktriini juurde (tagasipöördumine juurte juurde). Neoliberalism Mõistet kasutas esimesena 1939 aastal Genfis toimunud konverentsil grupp majandusteadlasi (W.Röpke, W.Eucken, F.A
into my heart. · Everytime I think of you, I'm sad. Everytime I hear your name, I'm mad. But everytime I think of how you made me feel, I'm glad. · Real love stories never have happy endings, because the real love stories never end · Guys are like stars, there are millions of them but only one can make your dreams come true · Naer on kate, mille alla peidetakse suurimad mured ja valud · Sa ütlesid, et sa oled hea kaaslane, et sa ei reeda, ei peta, ei unusta, kuid sa unustasid mainida oma olulisema omaduse valetamise. · Pole olemas kättesaamatuid tüdrukuid, on vaid saamatud poisid, kes ei tea kuidas tüdrukut endale võita · Love is like war: easy to start, hard to end, inpossible to forget · Mu südamesse oled kirjutatud sa kui luule seistes sinu kõrval raske mõelda iial muule · Poisid, olete kunagi mõelnud, kuidas võib ükski halb sõna tüdrukut mõjutada? Ütlete, et ta on paks, ja ta
ajutiselt inimesi eemal hoida. Muidugi mõnes olukorras võib see olla konstruktiivne strateegia. Peenem variant on ühe käsivarre barjäär, mille puhul seatakse üle keha üks käsivars. Kasutame seda, kui tunneme end sotsiaalses olukorras veidi ebamugavalt. Et ennast kindlustada, võime käsivarre enda ette seada. Ühe käsivarre barjääri eelis on, et erinevalt vaheliti seatud käsivartest pole see silmatorkav ega reeda, et tunneme end ebamugavalt. Naistel võib käekott olla toetavaks rekvisiidiks. Kui seda kahe käega keha ees hoida, loob see hästi maskeeritud barjääri sellisteks ebamugavateks silmapilkudeks, nagu üksinda ruumi sisenemine või viibimine võõras seltskonnas, kus võime tunda end nagu lagedale jäetuna. Kui lihtsalt oleme natuke ujedad, on käekott toeks, sest meil on midagi hoida ja midagi kätega teha.
neid luuletusi ette. Otseselt poliitilis motiivistikuga luulet, mida saab lugeda riigivastasena. Pärast seda kogu hakkavad näivuse ja tõelisuse probleemid esile tõusma. Klassikaline luuleideaal kadus. Hakkavad ilmuma laulutekstid (tuntuim Viimse Reliikviast ja filmist Lõppematu päev). 1960-1970ndate vahetus on Rummo jaoks kõige radikaalsem periood. 1970ndate keskpaigast edasi on ta üsna tasakaalustatud autor, kes avalikes esinemistes balanssi hoiab ega reeda ennast. ,,Ajapinde ajab" (1986), ,,Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) ja,,Kogutud luule" (2005) ,,Tuhkatriinumäng" (1969) ilmus Loomingu Raamatukogus, Hermaküla lavastas selle Vanemuises. Oht, ärakeelamiseks, kuid pääses lavale. Eesti kontekstis revolutsiooniline, vastuoluline teatrisündmus. Näidatakse teatris realistliku esteetika vastast. Tõlgiti inglise keelde ja sai ida-Euroopa alternatiivdraama esindusnäiteks.
77) vaid servas (pilt 2.78). · Ära seisa ava ääres (pilt 2.79), vaid tagapool ruumi varjus (pilt 2.80). Pilt 2.75 Vale Pilt 2.76 Õige 89 Pilt 2.77 Vale Pilt 2.78 Õige Varjesse sisenemisel ja sealt väljumisel liigu ettevaatlikult, väldi järske liigutusi. Pilt 2.79 Vale Pilt 2.80 Õige Ära reeda ennast oma liikumisega liigu varjatult. 90 · Väldi lagedaid alasid (pilt 2.81). · Väldi kaardilt selgesti eristatavaid suuremaid orientiire. · Vali liikumiseks õige taust (pilt 2.82) · Liigu ettevaatlikult ilma järskude liigutusteta (pilt 2.83). · Kasuta pimedust, halba ilma. Pilt 2.81 Pilt 2.82 91 Pilt 2.83
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
ministriga, enne seda olid tal head väljavaated. Ta ei tahtnud lipitseda aukraadide nimel see oli talle vastumeelne. Moltsalinil on kindel siht teha karjääri ja selleks on vaja kõik maksma panna, kõik võimalikud võtted kasutusele võtta. Üks võimalus on külastada positsiooniga naisi. Tema arvates tuleb kõigile meele järele olla. Eneseväärikuse tunne on üks neist proovikividest, mis oli vabameelsetele inimestele väga tähtis. Tsatski peab endast lugu, ta ei reeda oma eneseväärikust selleks, et teha karjääri ja selleks, et abielluda tüdrukuga, keda ta tõeliselt armastab. Tema jaoks on armastus eelkõige teineteise arusaamine, ühised väärtused ja maailmavaated. See oli uus kontseptsioon, mis tuli läbi kirjanduse. Abiellumine toimus ikka ühiskonnas aadliseisuses perekondlike sidemete põhjal, varandus mängis suurt osa. Abielu oli üks samm positsioonile ühiskonnas. Esiteks oli võimalik rikkamaks saada, aga see ei olnud peamine
Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu. 8) Linnakirjandus
Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu. 9. Linnakirjandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
