Mulle meeldis enamus kavast välja arvatud kõige esimene teos. Kõige rohkem meeldis mulle heliteos Gifts form appalachian spring, sest esinejad esitasid seda väga meisterlikult, emotsionaalselt ja väga hea dünaamikaga. Nad pidasid väga hästi välja vaiksemaid kohti. Kui ma saaks ühte pala veel nende esituses kuulata siis oleks see eelmainitu just see. Kandle kontserdisaalis pole ma varem nii profesionaalset kontserdit varem kuulanud. Peale iga osa lõppu oli suur aplaus ja kontserdi lõppedes kõlas saalis veel suurem aplaus. Kontserdi tegi eriliseks selle õhkkond, mis oli vaba aga samas haritud ja viisakas. Olen käinud mitmetel klaverikontserditel, aga sellist kogemust pole ma kunagi saanud. Mulle meeldis see kontsert. See oli üpris pikk aga aeg möödus kiiresti kuna see oli väga huvitav. Esinejad oskasid teha seda huvitavaks oma iseloomuga. Kristin Munski Võru Gümnaasium 10.H 2015
MUUSIKA RETSENSIOON Käisin laupäeval kuulamas „Vanaviisi“ Kochi Aidas. Valisin selle kontserdi sellepärast et mu isa pidas seal samas oma 48 sünnipäeva. Sulev Võrno– akustiline kitarr, laul; Valmor Leisalu– basskitarr, laul; Indrek Veskimäe– viiul; Alo Loid– akordion, saksofon, laul; Raido Lilleberg– trummid. Minu lemmik muusikapala oli „Kolme musketäri laul“. Ta meeldis mulle teistest lauludest kõige rohkem kuna see rütm mis sellest laulust tuli ajas mind kohe tantsima. Mulle väga meeldis see kontssert kuna ma isegi enne ei teadnud et selline eesti pänd teeb nii heasi eesti lugusi. See oli minuarust üks parimaid kontserde kus ma käinud olen nii et minupool suur aplaus Vanaviisile.
kõigi osavõtul konsensuse taotlus Vastutus Grupis Valdavalt Individuaalne individuaalne Kontroll Enesekontroll Mitteametlik, Ametlik, infole tuginev reeglitele tuginev Täname Aplaus!!! Kasutatud kirjandus Gerda Mihhailova KAASAEGSED JUHTIMISTEOORIAD LOENGUKONSPEKT Pärnu 2009
Viimane kutsuti lausa teist korda lavale tagasi. Laule mis oleksid kuidagiviisi halvemini läinud, mina ei leidnud. Võib-olla neid oli, aga ma ei märganud, kuna sõnu teades laulsin vahepeal hääletult kaasa. Kontsert ise oli suurepärane. Esinejad olid väga heal tasemel. Nende esitatud laulud olid puhtad ja korrektsed. Hääl oli kõlav, selge ja sobis väga ,,rollidesse". Kontserdit oli hea kuulata. Kontserdi lõppedes saatis esinejaid hingemattev aplaus, mis kõlas üle saali valjemini, kui ma kunagi varem Vanemuises kuulnud olen. Lavalisi (nähtavaid) apse ei olnud. Laulud sassi ei läinud ega ei juhtunud midagi muud märgatavat halvasti. Publik oli etendusest heas mõttes rabatud. Aplaus oli vali. Rahvas oli rõõmus ja õnnelik. Oli näha rahuldust teiste inimeste näos, rahuldust, et oldi vaatama tuldud. Ka mina olin rõõmus, et mul oli avanenud võimalus seda vaatama minna. Mulle meeldisid enamus lugudest
naislauljaks. Olen näinud ka muusikali " Helisev muusika" , kus MaarjaLiis mängis samuti peaosas. Tema kehastatud Eva meeldis mulle rohkem , kui tema kehastatud Maria. Päris suur roll oli ka Vaiko Eplikul , kes on samuti äärmiselt hea häälega meeslaulja. Muusikalis tegid kaasa veel Lauri Liiv , Aivar Tommingas , Rasmus Kull ja teised. Kokkuvõtes jäin etendusega väga rahule. Osatäitjad olid professionaalsed , kostüümid meeldejäävad , keskmisest värvikamad. Aplaus muusikali lõpus oli suur . Võin julgelt väita , et tegemist oli parima muusikaliga, mida ma näinud olen.
Kevadine jutuajamine Talv on lõpuks ometi läbi saanud :A . Käisime looduses :Y . Õppeaasta lõpuks tuleb meil matemaatikas eksam :O :( Peeter arvas, et saab kindlasti viie :S :O Maie tegeles :M . Matemaatikaga on tal :( Peeter : P lohutas Maiet mitte olema :( Oleme täna :) :Y Eksam on alles kahe nädala pärast :A. Peetril on alati :D . Nii on hoopis lõbusam lugeda. Talv on lõpuks ometi läbi saanud . Käisime looduses . Õppeaasta lõpuks tuleb meil matemaatikas eksam . Peeter arvas, et saab kindlasti viie. Maie tegeles Matemaatikaga on tal . Peeter lohutas Maiet mitte olema . Oleme täna Eksam on alles kahe nädala pärast. Peetril on alati Emoticonid ehk smileyd ehk emotikonid Paraku ei saa tekstina hästi väljendada tundeid või em...
Kontserdiarvustus Kolmapäeval 13. detsmbril toimus koolijõulu kontsert. See toimus Karksi-Nuia Kultuurikeskuses. Kontserdil esinesid AKG kooli õpilased. Kontsert oli väga hästi planeeritud. Laulud tekitavad juba jõulu meeleolu. Õhtujuhid olid ka väga tasemel. Mina kui saalis olijale väga meeldib see kontsert. Rahvale läks väga peale esinejate tegemised, aplaus oli väga võimas ja rahvas elas esinejatele kaasa. Kontserdil esinesid August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilased.Väga tublit tööd on tehtud. Algas kontsert lauluga see oli jõululaul. See oli hästi esitatud, sõnad olid arusaadavad ja kõlas hästi. Vahepeal tantsisid gümnaasiumi neidude rühm, tants oli selge ja sobis kontserdi vahepalaks väga hästi. Siis olid jälle laulud esinesid nii mudilaskoor, poistekoor ja noortekoor.Kõigil olid laulud peas ja väga tore oli kuulata.
Kontserdi retsensioon: Tallinna Talvefestival Käisin vaatamas ja kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestveetud kontserti "Tallinna Talvefestival", mis oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli melood...
9.klasside kõne lõpuaktusel Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õ...
Rouge Madame 3. aprillil käisin Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas koosseisu nimega Rouge Madame. Rouge Madame on väga eriline kooslus, mis on sündinus kahe väga erineva taustaga suurepärasest muusikust. Seega olid ootused kontserdile üpriski kõrged. Tegemist oli prantsuse-eesti duoga: Lembe Kokk ja Jean Christophe Onno. Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav. Elektroonika abiga andis Rouge Madame välja suurema koosseisu mõõdu, tekkis tunne nagu laval oleks terve orkester kuigi oli vai...
9.klasside kõne lõpuaktusel Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õ...
muusikutega. Ülimalt keerulised ja huvitavad rütmid, pidev taktimõõdu vaheldumine, palju erinevaid emotsioone, ilus, ettearvamatu meloodia, kuid kõik see ei tundu liigse eputamisena. Kõla on väga kvaliteetne, muusika on väga täpne ja veatu. Pillide sound on tõesti mõnus ja sametine. Lood kantakse ette väga enesekindlalt ja ilma äpardusteta. Maha mängitakse väga palju keerulisi soolosid, mida saadab publiku tugev aplaus, lausa ovatsioon. Kõrv võib puhata. Muusika stiiliks on nad määranud jazzi, kuid see on väga omanäoline. Igal lool on 'maik', mis ühendab loomingut ja on omane ainult neile kolmene. Võiks öelda, et nende muusika on abstraktne. Kõlab romantilisi, tormilisi, võimsaid, rahulikke, äkilisi viise. Ma arvan, et esitatavat muusikat on raske mõista ja kuulata inimesel, kes igapäevaselt jazzi, ja muusikaga üldse, kokku ei puutu. Kuna kohvikusse on
Nimetatud lugu oli üsna kiire ja tekitas hea meeleolu. Kollektiiv intoneeris väga puhtalt, vaatamata keerulistele viisikäikudele selles laulus.Järgnevalt esitas neidudekoor laulu ,,Puhkuse veedame viljandis". See laul tekitas tõeliselt kevade meeleolu. Soprani ja bassi käigud olid väga puhtalt ja kõlavalt välja lauldud. Laul oli köitev ja tekitas inimestes ühtekuuluvustunnet ning pani kõiki kaasa elama. Laulu lõpus kostus publikult vali aplaus, kuna esitus oli olnud suurepärane. Vahepalaks laulis Mariann Õmblus laulu ,,Kõige parem polka" ja saateks laulsid Viljandi muusikakooli neidudekoori õpilased. Järgnevalt tulid neidudekoori poolt esitusele laulud ,,Marsilaul", ,,Politseirock", ,,Suvelaul", ,,Lähme lapsed", ,,Mu suul ei ole sulgejat", ,,Kevadpidu".Solistide poolt kõlas vahealadeks palju hoogsaid lugusid . Kõik laulud olid suurejooneliselt esitatud ning noorte sümfooniaorkester muutis kontserdi palju
vähendamaks kurvastust kontserdi lõppemise pärast. Kuplee viskas õhku sõnumi: Vabaks tahan jääda ma, ei iial armasta. Veel tänaseni mõtlen selle üle, kuid isegi niivõrd põhimõttekindel ja meeleolukas esitus ei suuda mind selle sõnumiga nõustuma panna. Üheks lõpupalaks oli poppurrii näol kokku pandud lühike ülevaade ligi kaks tundi kestnud esinemisest. Alles siis võis tajuda, kui palju erinevaid emotsioone üks sellelaadne kontsert pakkuda võis. Lakkamatu aplaus meelitas välja ka paar lisalugu, millest üks oli J. Tätte "Tahan olla öö" ja mis veel tundideks pähe kummitama jäi. Mulle isiklikult ei öelnud nimetus Eesti Teatri laulud just kuigipalju. Tõtt öelda saingi pileti juhuse läbi ja ei oskanud sellelt ürituselt midagi oodata. Seepärast oli kontsert mu jaoks täis väga meeldivaid üllatusi ja elamusi. Lisaks mõningatele teadmistele muusikavallast, sain veel ka ilmeka ettekujutuse Eesti teatri lauludest
Pala ise on väga väljendusrikas, kõlav, meloodiline, üpriski tempokas, tunda oli selles tohutut emotsiooni. Meeldis selle juures väike osa, kus kõlasid koos flööt ja klaver. Samuti meenutas klaverikontsert mulle vahepeal filmi „Kariibi mere piraadid“. Esimese osa lõppedes sai Mihkel Poll tohutu suure aplausi publiku poolt. Samuti oli tal üks suur fänn, kes plaksutas nagu segane rõdult, ning hüüdis „Braavo, braavo!“. Pianist ei saanudki lahkuda saalist, kuna aplaus ei lõppenud, ning kõigi üllatuseks pani ta lilled klaveri kõrvale maha ja istus uuesti klaveri taha. Istudes maha, jäi saal vaikseks, ning ta ütles: „Tšaikovski „Mõtisklus“ ,“ ja hakkas mängima. Mängis üksi, ilma orkestrita ja terve saal oli lummatud. Peale seda lugu, sai ta uuesti tohutu aplausi ja paljud trampisid ka jalgu vastu maad ja see sama härrasmees rõdult hüüdis kohe peale viimast nooti „Priima!“, ning kogu saal nõustus sellega.
6.Schönberg kantaat "Ellujäänu Varssavist" *1947aastal loodud Ameerikas * Põhineb pääsenud juudi ülesmärgetel. Holokausti sündmustik. * kantaat, mille teksti pani kokku Schönberg ise * jutustaja,meeskoor, suur orkester. *teksti esitatakse rütmiseeritult, kuid seda ei tohi laulda! *Teose sünge sisu väljendub väga hästi muusikas, mis on samuti väga pingeline ja dissonantne. * Esiettekandel valitses saalis haudvaikus, kuid peale pausi kostis tormiline aplaus ja teos läks kordamisele. 7. Bergi viiulikontsert. Eiras rangeid reegleid. * 2osaline, mis jaguneb veel omaette kaheks, seega tuleb aeglane-kiire-kiire-aeglane. Moodustab sümmeetria. * Pühendatud Alma Mahleri tütrele, Manonile. * Kasutab arve 10, 23, 69 jne *Teos algab 10 taktilise eelavamänguga, kus viiul mängib lahtisel keelel. 8. 5 kõige tähtsamat märksõna seoses "Wozzeckiga" * atonaalne ooper * kirjeldab inimhinges toimuvat * napp sisu * lõppeb kurvalt
ning Härrad printsi õukonnas . Etendus kül kestis natuke üle kolme tunni, ei olnud kordagi sellist tunnet, et oleks igav. Kokuaeg oli laval põnev, ning vaatamist innustav tegevus. Peaosa täitjad said ka inimestelt lilli, mis on väga armas olnud alati. Kui etenudus lõppes, oli aplausist aru saada, et etendus meeldis inimestele väga, inimesi oli vähe, kuna sinna saali poleks rohkem inimesi mahtunud. Täismaja oli välja müüdud, ja oli selleest aplaus tõesti vägev. Mulle endale meeldis see ooper väga. Kui teinekord tuleb veel mõni ooper, siis lähen kindaslti vaatama. Esmamulje ooperist jäi küll väga põnev. See oli minu nägemus ,,Tuhkatriinu'st".
kui elada tahab, siis loobugu." "Mis ta siis nii ränka tõstis?" "Eks ikka hindu." "Ja mis ta siis veel tõsta tahtis, et arstid ära keelasid?" "Eks ikka palku." *** "Miks Andropov, Hiljem ka Tsernenko valiti poliitbüroosse ühehäälselt?""Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Breznev sõidab lennukiga.Äkki kukkub lennukil põhi alt ära. Kõik haaravad kinni torudest, pinkidest.Breznev köhatab ja ... järgneb aplaus. *** Breênevil on kodus papagoi, kes kogu aeg ütleb: "Nixon loll, Nixon loll!" Ükskord tuleb Nixon külla ja Breênev mõtleb, et kuhu papagoi panna, et ei taha nagu piinlikku olukorda kah sattuda. Otsutab, et paneb papagoi külmkappi. Siis kui Nixon on ära läinud tuleb Breênevile meelde, et papagoi on alles külmkapis ja otsustab ta lahti päästa. Kui Breênev külmkapi ukse lahti teeb, siis ütleb papagoi: "Siber õpetab, Siber õpetab." Breznevil korteris heliseb uksekell
"südamedaamiga" pidas võitlust ühiskonna põhjakihiga, seekord hea võitis. Seda võitu võib lugeda ka etenduse hea ja halva vahelise võitluse võiduks. Mulle meeldis ka teine stseen, kus Don Quijote idealistliku inimesena nägi eemal asuvat baari hurtsikut uhke lossina. Samas tema teener nägi seda maja sellisena nagu see tegelikult oli. See erinevus kirjeldabki Don Quijote suhtumist maailma asjadesse. Publik etenduse ajal väga palju emotsioone välja ei näidanud. Etenduse lõpus aplaus jäi küll natuke lühikeseks kuid samas oli ka kuulda rõõmuhõikeid. Kahjuks mina ei saanud sellest etendusest korralikku emotsiooni, kindlasti oleks võinud olla etenduses natuke rohkem huumorit.
Lugu oli huvitavaid kõlasid ja rütme täis mõnus kogus jazzi. Emotsioonidest valdas enamasti uudishimu kunagi ei teadnud, mis peale järgmist rida juhtub või kuidas muutub harmoonia peale trompetisoolot. Minu jaoks tegi kontserti eriliseks meeste erakordselt mõnus olek ja enda laval nautimine, huvitavad pillide kooskõlad ning Toomase naljakad vahejutud, mida ta rääkis üle kahe loo. Samuti suhtus kontserti hästi ka publik. Aplaus oli vali, paar väga jazzilembelist fänni isegi plaksutasid lugude kulminatsioonide ajal või peale judinaid tekitavaid soolosid. Jätsin kodus tegemata eeltöö artistide ning nende loomingu osas ning seetõttu sain kerge üllatuse osaliseks. Ootasin kvartetilt mõnusat duuris svingi, 60-70ndate jazzi ning väga mahedat tooni. Selles osas pidin veidi pettuma, kuid sain nüüd teada, et eksisteerib veel palju teisigi huvitavaid jazziliike, mis on täitsa kuulatavad. 2
Jack oli kõik oma raha Jennyle ja Richardile pärandanud, kuid nemad seda ei teadnud. Lavastuse zanriks nimetaksin tragikomöödia. Kindlasti annab seda lugu lavastada operettina, mis tooks natukene vürtsi juurde. Mõjuv oleks see lugu ka ooperina. 10. Etendus vastas täielikult minu ootustele. Minu ootusteks oli näha midagi humoorikat, aga samas midagi milles oleks probleeme. Kõige enam mõjus pealtnäha rikaste inimeste tõeline pale. Publik jäi kindlasti rahule, kuna aplaus oli kõva ja inimesi valdas peale etendust rõõmus meeleolu. Soovitaksin etendust minna vaatama kõigil, kellele pakub huvi humoor ja probleemid.
solistideks olid eestlasest Mirjam Mesak ning külaliskoori solist Lucretia Geswint., dirigeeris Lionel van Zyl. Kontserti jäi lõpetama laul ,,Üksteist peab hoidma", kus laulu refräänides laulsid kaasa ka kõik LõunaAafrika koori liikmed. Seda laulu juhatas Lii Leitmaa. Selle loo võttis publik vastu suurima aplausiga, mis oli kõlanud terve kontserdi vältel. Sellele vastutasuks esitas ühendkoor selle loo üks kord veel. Pärast loo teistkordset kõlamist oli aplaus sama tugev, kuid märksa lühem, sest inimestel tekkis minu arvates soov koju minna. Minu arvates oli kontsert üldjoontes hästi ülesehitatud ja üldmulje jäi positiivne, kuid ma ei saa kindlasti väita, et see kuuluks mu lemmik kontserdite hulka. Nimelt muutus kontsert minu jaoks tüütavaks väliskoori esitatud Gloriate ajal. Oleks piisanud ühest ,,Gloria" nimelisest teosest, kuid kahjuks oli see teisiti. Õnneks lõpetati kontsert kahe
Teose lõpupoole muutus aga asi paremaks ja kõla oli juba lõbus ja meelelahutuslik. Õnnestunud teosed olid kindlasti Pablo de Sarasate ,,Mustlasviisid" ja Cesar Francki Sonaat viiulile ja klaverile A-duur.Kõige vähem meeldis mulle aga Johannes Brahmsi Sonnat viiulile ja klaverile nr-2A-duur,op.100, kuna võibolla ma ei osanud hästi aru saada selle teose mõttest või ka sisust. Ma usun seda, et kontsert õnnestus üldiselt väga hästi, kuna aplaus oli piisavalt tugev ja oli näha et esinejatele meeldi ka , sest Alexander Sitkovetsky viiuli poogna keel oli katki läinud kui nad koos Wu Qianiga väga tempokalt Pablo de Sarasate ,,Mustlasviise"mängisid.Samuti oli ka kontsert õnnestunud kuna publikut oli piisavalt palju ja nii heade muusikute kontserdid õnnestuvad enamasti alati,kuna nad ise naudivad seda piisavalt palju paistab ka see publikule. Mulle endale meeldis kontsert.Olen ennegi käinud süva muusikat kuulamas aga mitte kunagi
,,Cheti,Cheti immatinente", kuna see oli väga hea emotsiooniga lauldud ja jäi mulje, et tegelastele endale see aaria ka väga meeldib. Minu jaoks oli see ooper väga hästi õnnestunud, kuna ooper oli väga kaasa haarav ja tänu oma komöödilisele poolele ei hakanud ka igav. Põnev oli kuulata, kuidas iga laulja räägib oma tegelase lugu läbi muusika. Isegi läbi kinoekraani mõjutas see publikut väga ja kino saalisgi kostis aplaus. Kindlasti soovitan minna seda ooperit kuulama kõikidel, kellele meeldib kuulata iga laulja tämbrit ja õppida neid ka lava peal paremini tundma. Eliise Kõre 11a
ma neid ka praegu välja tuua. Etendus oli väga korda läinud ja publik jäi rahule. Kui oli lõpp ja publik saalis hakkas plaksutama oli kõik tavaline nagu ikka- näitlejatele viiakse lavale lilled ja nad käivad mitu korda ees kummardamas. Aga viimasel korral kui näitlejad tulid kummardama oli teisiti terve saal tõusis püsti ja aplodeeris väga valjult. Näitlejate nägudelt oli ka imestust näha, et selline tõusev aplaus ei ole iga päevane nende elus. Sepo Seeman on ka üles kasvanud Läänemaal ning see võis kindlasti veel juurde anda inimestele, et oma kodukandi elanik ikkagi ja nii kaugele jõudnud.
kaasa suure muutuse tema elus ja karjääris, sest ta tõesti tahtis pälvida tunnustust ka näitlejana. Üks kindel põhjus, miks ta üldse sinna filmi valiti oli see ,et kõik osatäitjad pidid laulma ise ega ei tohtinud kasutada teiste häält ning oli ta ju lõppude lõpuks laulja. Ma arvan, et üks menukamaid stseene filmis oligi, kui Madonna laulis Casa Rosada rõdul ,,Don't Cry For Me Argentina", sest esimeste sõnade ajal vallandus publiku seas ohjeldamatu aplaus. Suur anne, ambitsioonikus, positiivsus, aastatepikkune raske töö, pühendumus ja järjekindlus on viinud Madonna Louise Veronica Ciccone sinna kus ta praegu on- tippu. Raamat Madonnast oli väga hästi kirjutatud, ei olnud liiga palju aastaarve, mis oleks sundinud lugejat raamatut käest panema. Mõned asjad olid detailsemalt lahti seletatud mõned vähem. Oli toodud välja steene elust enesest, mitte ainult tööst ja karjäärist vaid see valgustas ka kardinate taga olevat maailma
Teine vaatus algas Võllamäel südaööga, kus tuli lavale hirmunud Amelia. Kuningas astus pimedusest välja, et olla talle toeks. Kõik see venis pikale, nii nagu ka esimesel korral, valdas mind teise vaatuse lõpuks tüdimus ning ma ootasin väga vaheaega. Kolmas vaatus oli palju huvitavam.See suutis minus uudishimu äratada, hoolimata sellest, et ma teadsin, kuidas lugu lõppeb. Ma usun, et publikule meeldis see ooper väga, sest aplaus oli pikk. Saalis oli näha palju vanemaid inimesi, ilmselt tänu sellele, et Estonia Ooperiteater oli antud etendusele pensionäridele piletid 40% soodsamaks teinud. Meeldiv oli all garderoobis kuulda, et enamus neist rahule jäi. Ooperi vaatamine ja kuulamine on hea vaheldus halli argipäeva ellu. See oli huvitav kogemus, kõigile ooperihuvilistele soovitan vaatama minna.
enda peegelpildiga silmitsi seismas. Laulude möödudes, hakkasin juba närviselt kartma, et esitusse ei tulegi "Black and white'i". Lõpuks minu soov täitus, ning James Werts koos Uku Suvistega (kes muideks oli laulu hip-hopi koha enda peale võtnud ja räppis laulus, ja veel nii hästi!) esitasid maailmakuulsa hiti väga kaasahaaravalt. Lõpulauluks valiti üheskoos esitamiseks "Heal the world", mida tuli laulma ka Dave Bentoni vanem tütar. Aplaus ei tahtnud esinejatele mitte kuidagi vaibuda, ning õhtu superstaarid kutsuti lavale tagasi, et veelkord esitada "Heal the world", seda siis juba koos püstiseisva ja üksteise kätest kinni hoidva publiku abiga. Mulle väga meeldis see kontsert, oli ääretult hea idee kontserdiloojate poolt üldse selline ettevõtmine korraldada. Mulle meeldis, et see andis mulle positiivse emotsiooni nii Michael Jacksoni loomingu kui Eesti artistide näol. Vaimustusin jällegi sügavalt popkuningast ning
vastas eelnevaga ühtmoodi. · Minu endine klassivend Marko Mei, kes on ise laulupeost osa saanud, vastas palju originaalsemalt ning mitte nii napisõnaliselt. Tema seostab seda avalaulu ,,Koiduga", eestlusega, laulupeo tulega, rahvariiete ning õlletelgiga. · Endine klassiõde Agnes-Carmen Vreimann vastas samuti kohe mõtlemata: ,,Tõnis Mäe Koit!,, · Endise klassivenna Marek Kartau arvates olevat seal kõige suurem aplaus ever! Ma usun, et seda see ka on. *Kõiki neid ütlusi saab võrrelda 2009. aasta laulupeo piltidega, mis on lõpupoole eraldi lehel 7 välja toodud. Pilte laulupeoga seotud melust.. Tuli pikalt oodata, enne kui sai laululava poole sammuma hakata, seega oli ka aega kõik vajalik valmis panna.
ühiskonnakriitiliste draamadega. KRIITIKAT JA · Mõned näited tolleaegsetest kriitikamõistetest: ÕPETUSSÕNU Palemoondamine miimika · Tagasiside oli oluline, Vastukombekohaline eriti ajaleheartiklid ebasünnis, ebamoraalne Kiidulagin · Eduard Vilde aplaus, plaksutamine Sisselitsimised muljed, otsene tõlge saksakeelsest die Eindrücke Priitahtlik näitleja isetegevuslik näitleja, taidleja Näpunäited näitlejatele Adolf Rühka avaldas 1904. aastal ,,Lühikese näitemängu õpetuse" Kutselise Vanemuise algusaastad
professionaalidele alla vähemalt minu kõrvus. Jäänud oli veel kaks teost: Cyrillus Kreegi Reekviem c-moll: Domine Jesu ning ning kontserdi lõpetav Joogilaul ooperist "Traviata". Pean kahjuks ütlema, et kontserdi lõpus varjutas Verdi teos Kreegi oma täielikult. Ma ei suuda enam Domine Jesut väga meenutadagi. See eest Joogilaul, mida esitasid solistidena jällegi Plaas ja Kuusik, oli täpselt nii hea kui üks esitus/pala üldse olla saab. Kontserti jäi lõpetama pikim aplaus, mida kuulnud olen! Kokkuvõtteks pean ütlema, et oli väga meeldiv kontsert. Nii palju maailma tippteoseid, noored andekad muusikud, mõnus õhkond mida veel tahta? Eriti võimas oli Orffi teose "Carmina Burana" esitus, mille ajal mul lausa kananahk ihule tuli. Just sellise elamuse osaliseks ma saingi! Ülle Pilvar.
tühja ruumi rippuma ega puhastanud õhku. Eespool kirjeldatud mõnus ja vaba meeleolu, mis sai alguse kohtumisel heliloojaga, jätkus kogu kontserdi ajal. Muusikute lavaletuleku ajal tekkinud akadeemilisem atmosfäär sumbus naeruturtsatustes kui dirigent kõigi üllatuseks lavalt põgenes ning noodid kaenlas, muhedal ilmel naasis. Publik, keda oli keskeltläbi 200 ringis, elas muusikale kaasa ning unustas traditsioonilised kontserdikülastamise reeglid. Nii näiteks kõlas aplaus peaaegu iga osa järel, lärmakalt avaldati heameelt peale "braavo" ka näiteks "jee" hüüdes. Jämmimine, primitiivsete aktsentidega soolod ja plastiline orkestratsioonidramaatika oli meelelahutuslik. Meelelahutuslik oli Turnage`i sõnul ka teose loomine- nimelt kirjutas ta seda vabadel hetkedel, et lõõgastuda ooperi kirjutamise raskest tööst. Loomisest rääkides mainis helilooja ära, et inspiratsiooni saab ta depressioonist.
Kuid Roomas sai muusikast esmajoones meelelahutusvahend ja väga levinud harrastus. Hakati korraldama kontserte, kus esitati laulu ja pillimängu ilma tantsu ja näitlemiseta. Pille oli palju ja pidustuste ja etenduste jaoks pandi kokku hiiglaslikke orkestreid. Roomlased korraldasid samuti muusikute võistlusi ja nendest võttis osa ka näiteks keiser Nero. Suureks auks oli muusikavõistlustelt võita loorberipärg. Kuna võitja selgitas publiku aplaus, tekkis ka uus elukutse – kutseline plaksutaja ehk klaköör.
kõikuvad helid. Kolmas osa oli neist minu arvates kõige pikem, kuid samas kõige kiirem. Alles seal hakkasin tundma erinevaid kõikuvaid emotsioone, mida teos üritas edasi kanda. Samuti oli viimane osa kõige kriiskavam ning kõrgem, valdavalt valitsesid väga valjud ja kõrged noodid, mis tekitasid külmavärinaid ning ajasid une ära ka kõige sügavamas unes olijatel. Teos lõppes ootamatult ja väga valjult. Järgnes suur aplaus ning dirigendi ja pillimeeste kummardus. Sibeliuse ebameeldivalt vali ja kõikuv heliväljendus oli igati vastu tavapärase klassikalise muusikaheliilmingutele ning seega minu jaoks vastuvõtmatu ja ebameeldiv. Üritades olla uuendusmeelne suutis ta rikkuda totaalselt teose muusikalise õhkkonna. See teos ei unune mul kahjuks mitte kunagi. Sedasorti kontsert oli minu jaoks uus elamus, sest kuulan küll palju klassikalist muusikat ning
Kaasaegse kunsti kajastamine eesti meedias Üheksakümnedate alguseni oli Eesti kunst lihtsasti mõistetav ja äratuntavalt liigitatav. Taasiseseisvumisega olukord aga muutus – järgnevat arengut võib nimetada ehk kultuuriliseks plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali...
Stseeni lõpus lõi saali pimedaks ning siis lõi valgus lava äärde, kus mängisid kaks väikest last. Medea ja Iasoni lapse saamine oli küll minu meelest väga hästi lahendatud. Selle stseeni üle mõtisklemine pani mind mõtlema, kui tähtis on minu jaoks muusika balletis-kui see minu maitsele ei sobi, siis jääb üldmulje ikka halb, ükskõik mis balleriinid laval ka ei teeks. Kuid tundub, et publikule meeldis ka selle balleti muusika, sest aplaus oli väga maruline, mida tihti eestlaste tagasihoidlikust arvetades ei kohta. Kokkuvõttes arvan mina, et ,,Medea" on üks igati õnnestunud ballett, millele on lähenetud veidi teisest küljest. Kasvõi lugu on ju juba vastuoluline. Usun, et veelgi parem oleks esitus olnud, siis kui oleks kajastatud natuke rohkem sündmusi, et vältida seda liigset venitamist. Soovitaksin seda balleti eelkõige neile, kes on juba kaua balletidest huvitatud olnud, kuid soovivad nüüd ka veidi värskendust
Edukas põgenemine 1 Elektriliinid vihmas tekitavad illusiooni vastupidisest nad kihutavad sombusesse Lõuna-Eesti maastikku ja sina, autojuht, seisad neljal rattal, nende kulgemist seirates. Lihtsalt seisad, su vasem käsi embab polsterdusega rooliratast ja vasem sirvib autostereost kümnete jaamade seast seda olematut välja. Sa kujutad ette oma näo peegeldust tuuleklaasilt väsinud silmad, üksikud kortsud, rõhutamas su armastust murede vastu, ununenud naerukurrud ja horisontaalkriipsuks surutud suu, mis räägib rohkem siis kui ta vaikib. Ja nina. Me ei tohi unustada nina. Kui hästi läheb, siis on ta terve, kuigi sa imestad kindlasti selle üle, kuidas ta selles möllus murdmata on jäänud ja kuidas murdmata ninaga isik teistele möllus osalejatele siiamaani kaasatav on tundunud. Möllu all pead sa silmas elumöllu, rühkivat massi tänavatel, rühkivat massi kontorites, kus inimesed istuvad ja masina...
juhtpuldi juures. Avariivarras tõmmati välja, köis seoti rõdupiirde külge ja kirvemees asus kohale. Kell 15:25 saabus ajalooline hetk: reaktor viidi kontrollvarda väljatõmbamisega kriitiliseks neutronite tiheduse kasvukõver kinnitas seda. Esimene püsiv inimese juhitud tuumalõhustumise ahelreaktsioon kestis 28 min paarisajavatise võimsusega, kuni see kontrollvarda seadmesse viimisega summutati. Kui kõik taipasid, mis tegelikult nende juuresolekul oli toimunud, kõlas aplaus. Ungari päritolu füüsik E. P. Wigner kinkis Chianti veinipudeli, mille etiketile kõik kohalolijad oma allkirjad andsid. Reaktori projekti üldjuht füüsik A. H. Compton võis USA valitsusele kodeeritult ette kanda saavutatud edust: ,,Itaalia navigaator randus Uuel mandril... Pärismaalased olid väga sõbralikud." Chicago Pile No 1 demonteeriti juba järgmise aasta veebruaris ja tema materjale kasutati järgmise parandatud kaitsekestaga seadme Chicago Pile-2 (CP-2) ehitusel Red Gate Woodsis
Frosch küsis, et kus mees töötab ning too vastas:"Töötan rahvusooperis.", mille peale Frosch hakkas naerma ning andis talle raha tagasi ning ütles:" Säh, võta. Sul on seda rohkem vaja." See hetk oli lausa hiilgav minu arust ning terve saal naeris selle peale. Ka oli üks unustamatuid hetki see, kui Tõnu Kark imiteeris "Luikede järve" ta ümises "Luikede järve" muusikat ning tegi väga hästi järgi balletisamme. Publiku suur aplaus tähendas, et ka neile meeldis see väga. Alguses tundus lava olevat kuidagi kohmakas ja sobimatu. Lava koosnes kahest "osast": publikupoolses osas oli vaid üks tool. Teise osa põrand oli viltu(ma pole ikka veel aru saanud täpselt, miks see nii oli). Etenduses oli vaid 1 vaheaeg ning üks "mini-vaheaeg", kus Tõnu Kark tuli 2 korda lavale(olles oma karakteris) ning palus orkestril avamängu veel mängida, hästi aeglaselt, sest "ehitusmeestele meeldib nii väga vanglatrellide ehitamine"
see, et tuli üle elada pühapäev". Vaatamata sellele, et sellest nädalavahetusest peale ei jätnud hirm represseerimise ees teda enam iialgi maha, kirjutas ta oma sõbrale Isaak Glikmanile järgmised read: "Kui mul raiutakse maha ka mõlemad käed, kirjutan ma muusikat sulepea hambus edasi." V sümfoonia esiettekanne Leningradi Filharmoonia saalis Jevgeni Mravinski juhatusel oli selline sündmus, mida mäletatakse tänaseni. Saal hakkas püsti tõusma juba finaali ajal, aplaus kestis üle poole tunni ja kõik kordasid fraasi: "Vastas ja kuidas veel vastas" (Pravdale ehk Stalinile). Miks on seda vaja teada? Seepärast, et oleme nii kaugel nendest hirmudest, mis kajastuvad suure XX sajandi geeniuse loomingus, kuid unustada neid ei tohi. Seda rohkem rõõmustas Vanemuise kontserdimaja täissaal, kelle hulgas meeldivalt palju noori inimesi. Kuuldes neid noori kõnelemas omavahel, kuidas nad "fännavad" seda muusikat ning kust seda oma
kontrastid. Valdavale tantsulisele karakterile pakkusid vürtsi järsud agressiivsed sissetulekud, mida antud interpreedid eriti õnnestunult esile tõstsid. Kolmandas osas oli hästi välja toodud ka kergesti meeldejääv, lausa kummitama jääv peateema. Selle osa üheks märksõnaks oli taaskord see virtuooslikkus, mis tol õhtul Estonia kontserdisaalis istunud publikule eriti meeldis. Igatahes meelitas vaimustunud kuulajaskonna aplaus viiuldajalt välja ka lisaloo, milleks oli Eugene Ysaye ,,Viiulisonaat nr 2" 4. osa. Nii viiuldaja kui ka teos vastasid igatahes ootustele, tehes sellest senimaani aasta parima kontsertelamuse. Teosest Viiulikontsert d-moll on J. Sibeliuse ainus instrumentaalkontsert. Selle kirjutamist alustas ta 1903. aastal, mõeldes saksa viiuldaja W. Burdmeistrile. Burdmeister seda siiski ei esitanud kuna tihe ajagraafik seda ei võimaldanud. Ettekandele tuli see esimest korda 1904.
20 päeva jooksul peale esimest maavärinat registreeriti veel 60 väiksemat järeltõuget, kuid siis maa rahunes. Loma Prieta maavärin 1989 California poolsaarel asuv San Francisco elu sõltub paljus lahte ületavates sildades. 17. oktoobril tabas San Franciscot 15 sekundit kestnud 7,1 magnituudine maavärin. San Franciscos hukkus 10 inimest, kogu maavärinas 128. Ohvrite väike arv on seletatav sellega, et samal ajal jälgis 62 000 pealtvaatajat maailmasarja pesapallimatsi. Aplaus vaibus, kui tunti maa värisemist, aga midagi hullu ei juhtunud. Kõige rohkem said kannatada sillad ja kiirteed. Vaata pilte! Väga vähe oli purustusi San Joses ja isegi San Franciscos ning Oaklandis esines raskeid kahjustusi vaid üksikutes piirkondades. Kuigi maavärin oli tunduvalt nõrgem, kui 1906. aastal linna tabanud maavärin, kanti see siiski USA-d eelmisel sajandil raputanud viie kõige suurema loodusõnnetuse hulka. Kobe maavärin 1995
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
..eee, ma tulen ja kükitan. Teie kõigi nähes ja pidage meeles, uus parool on :"Ööd on siin mustad!" koos: kükitab ja uus parool on :"ööd on siin mustad" F: needus, needus koos: needus, needus 2 F: needus L: elagu Fatamorgana!! Hüpohondria kuninga kanna MUUSIKA, LAUL (La viva Clarice, la viva Leandro..) Pr: sinjoriina Clarice, mulle tundub, et me pole siin ainukesed, kas te kuulsite midagi C: Ma kuulsin mingit kahinat Pr: mulle tundus see käteplaksutamisena, see võis olla ju aplaus C: siis me olema ju teinud kuskil vea Pr: väga suure vea, me oleme ju negatiivsed tegelased, aga teenisime ära aplausi C: ma loodan et saalis pole ühtegi itaalia keele valdajat Pr: nagu neid pole ka õnneks meie hulgas. Kuulsin, et homsetel pidustustel on Pantalonel ja Leandrol kavas printsile esineda C: millega? Pr: akrobaatilise trikiga C: Hõiii. Ma loodan, et see ajab printsi naerma Pr: me peaksime välja mõtlema midagi sellist, mis paneks printsi igavuse kätte surema või
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogline Seminar Noorsootöö eriala Sigrid Kiisk Oskar Luts: ,,Nukitsamees" Draamaprojekt Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2015 Teema valik: Teema valikul sai arvestatud kooli õppekava ning programmi. Kuna uus õppeaasta on peagi saabumas, siis kirjanduse õpetajaga vesteldes jõudsime ühele meelele, et kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h ,,Nukitsamees". Teema valik osutus väga harivaks, kuna tihti tuntakse O.Lutsu kui ,,Kevade ,, autorina kuid mitte ,,Nukitsamehe" autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad. Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lis...
Hariduse rahvakomissaar lubas neid igati toetada. prof. hakkas salapäraseid katseid ette valmistama. Ka praha ilmutas koostöö märke. Helistati Kremlist, küsiti kuidas läheb ja pakuti autot, mida prof. ei soovinud, kuna trammiga pidi tema sõnul kiiremini saama. Nüüd veetis prof peaaegu kõik ööd instituudis. Ainult kord lahkus ta oma zoloogilisest pelgupaigast, et anda loeng kiirest Tsekubu (Teadlaste Olukorra Parandamise Keskkomisjoni lühend vene k) saalis. Teda saatis tormiline aplaus, kuid lahkudes hakkas professoril halb. Ilusal augustikuu päeval vaatles prof ikkagi oma kiirt. Pankrat teatas, et tema juurde tuli Rokk (vene k tähendab ka saatus). Tal pidi olema ka mingi kroonupaber ainult tänu millele Persikov ta ka sisse lasi. Rokki kirjeldus lk 104. persikovi ei huvitanud muu kui see paber. kui ta selle läbi lugenud oli, tormas ta tel juurde ja kriiskas sinna: "kuidas see mõeldav on, minu luba küsimata, ta võib ju kes teab millega hakkama saada jne"
1996. aastast, mil teatri juhtimise võtsid üle peanäitejuht Üllar Saaremäe ning direktor Indrek Saar (Karulin 2013: 8). Teatri kaduvus ja lühiajalisus ongi selle kunstiliigi üheks tunnuslauseks. Etendused ja teatrikunst on looming, millesse panustavad väga paljud inimesed. Etenduste keskmiseks kestvuseks on kaks tundi. Uurimistöö käigus tahan välja selgitada, kas teatrikunsti eesmärgiks ongi saavutada vaid lühiajaline publiku tähelepanu ja aplaus või on etendusi, mis jäävad publiku südamesse pikemas ajaks püsima. Uurimistöö teemaks on ,,Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016". Kuna uurimistöö tegemist on alustatud 2017. aastal, siis kolmeaastaseks ajavahemikuks oli otstarbekas võtta aastad 2014-2016. Antud teemat ajendas uurima põhjus, et selgitada välja publiku arvamus selle kohta, kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad mõned etendused pikemaks ajaks publiku südamesse ja mällu
kihas politsenikest ning kohal oli nii poolehoidjaid kui vastaseid. Kennedy kätles fännidega ning viidi suure tumesinise Lincolniga ära. Kell 11:55 hakkas kolonn mootorratturitest eskordi saatel liikuma. Kennedyd olid ihukaitsjatest ümbritsetud, lisaks osalesid rongkäigus veel Texase kuberner John B. Connaly enda naise Nelliga ning asepresident Lyndon B. Johnson enda abikaasaga. Mida kesklinnale lähemale korteez jõudis, seda rohkem pidid nad kiirust vähendama. Kesklinnas oli aplaus presidendi tervitamiseks väga tugev. Kell oli 12:30, kui Kennedy möödus kooliõpikute laost, kus varjas end Lee Harvey Oswald, ning kõlasid lasud. Esimene lask läks läbi presidendi hingetoru ning vigastas Texase kubernerigi. Teine lask tabas John Kennedyt pähe, kolmas läks mööda. Rahvas oli juhtunust vapustatud. Parklandi Memoriaalhaiglas tegid arstid kõik endast oleneva, kuid presidenti neil päästa ei õnnestunud. Lee Harvey Oswald saadi lähima
stressisituatsioonides) see annab mitmekülgsema pildi *tuleb eristada vaadeldava sündmuse sisu ja avaldumisvorme ja nende arvulisi näitajaid (nt intensiivsust, regulaarsust, perioodilisust, sagedust). *on oluline järgida seda, et sündmuste kirjeldus ei seguneks nende interpretatsiooniga. Sellepärast on mõttekas omada protokollis spetsiaalseid graafe faktiandmete ülesmärkimiseks ja nende seletamiseks. *on mõttekas seostada vaatlusandmed ka lisateavega nt kas tormiline aplaus tähendab oraatori mõtte heakskiitu, reaktsiooni vahemärkusele saalist või oraatori äpardusele reageerimist jne *andmete objektiivseks seletamiseks on kasulik leida mingi objektiivne kriteerium võib olla ka keegi kõrvaltvaataja, kellele anda andmeid seletamiseks jne.
Kõne postdramaatilises teatris: · Kõne desemantiseerub. · Kõne ja dialoog dekonstrueeritakse. · Polüloogilisus ja mitmehäälsus tõusevad esile. · Stiilid segunevad. · Loogiline tervik laguneb. · Subjektipositsioon pihustub. Ajatasandid teatris: · Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni. Tegelikult pole etenduse aeg ühene. Inimesed istuvad, etenduse juht annab etenduse algusest märku, näitlejad tulevad lavale, lõpus on aplaus ja minnakse koju. Kultuuriantropoloogiliselt on see aeg eriline astub välja meie igapäevasest argivoolust. Teatri taust on rituaalses kultuuris, kus toimivad sarnased asjad: astutakse teatriaega, kus toimuvad rituaalsed sündmused, hiljem jätkub reaalne aeg. · Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg. Poeetilist aega luuakse tihendades, kiirendades, kommentaaridega (1 tegelane selgitab tegevusest väljaspool), valguskujundusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
