Sellise jutu peale, don Jose põgeneb. Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud.
Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta
Sellise jutu peale, don Jose põgeneb. Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud.
D'Arcangelo, Anna Netrebko. Orkester: Viini Riigiooperi orkester, koor: Viini Riigiooperi koor, Viini Riigiooperi lastekoor, tantsib: Viini riigiballett. Bizet Carmeni muusikalised teosed on alati olnud ühed minu lemmikuid. Enim armastan ma Habanerat, võibolla seetõttu, et see oli üks esimesi teoseid, millega klaveril esinesin. Kuigi olin vaid kaheksa aastane, läks teos mulle kuidagi väga hinge. Kui klaveriõpetaja mulle esimest korda nooti näitas ning Carmenit veidi lähemalt tutvustas olin kohe kindel, et tahan seda ooperit kunagi ka teatris näha. Mulle meeldis nooremana muusika kõrvalt ka näitlemisega tegeleda ning pikka aega oli mu suurimaks unistuseks ühel päeval ka ise suurel laval Carmenit etendada. Lisaks sellele Carmeni esitlusele olen varem näinud ka Eestis (Vanemuises) ning ühes Tšehhi teatris etendatud Carmenit. Pean tõdema, et nende kogemuste poolest tundub välismaa ooper olevat paremini konstrueeritud
politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline. DonJosél tuli ta vahistada, kuid lasi ta põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast väljumist veel mitu korda Carmeniga ning ta mustlastest sõpradega.
politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline. DonJosél tuli ta vahistada, kuid lasi ta põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast väljumist veel mitu korda Carmeniga ning ta mustlastest sõpradega.
,,Carmen" Prosper Merimee Küsimused: 1. Millele vihjab teose moto? Sappi täis on iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel kui lamab mulla all ta. 2. Kes oli don Jose, kuidas sai temast röövel? 3. Kuidas leidis aset don Jose ja Carmeni esimene kohtumine? 4. Iseloomusta Carmenit, märgi ära tema rahvus. 5. Miks nimetatakse don Josed teoses kanaarilinnuks? 6. Mida tähendab väljend ,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna." ? 7. Miks tapab don Jose Carmeni? Vastused: 1. Minu arvates vihjab teose moto sellele, et naised on kasulikud vaid voodis ja muul ajal toovad nad ainult pahandust. Mehed armuvad ja ei käitu enam mõistlikult ning see vihjab sellele, et nad(naised) on kasulikud voodis või siis, kui neid lihtsalt enam pole. 2
Esimene ooperikülastus Eelmise aasta maikuus otsustasime oma perekonnaga Vanemuise teatrisse vaatama minna helilooja Georges Bizet ooperit „Carmen“. See on helilooja tuntuim ooper, mis valmis 1875. aastal. Peategelast Carmenit mängis moskvalanna Aleksandra Kovalevitš. Muusikajuhiks ja dirigendiks oli Paul Mägi. Enim meeldis mulle teos nimega „Habanera“, sest selle viis oli mulle ka varasemalt tuttav. Lisaks jäi meelde veel teosed „Toreador Song“ ja „The Flower Song“. Hiljem hakkas mulle huvi pakkuma selle ooperi minevik ja see, mida teised sellest arvavad. Leidsin, et kui see 1875. aastal Pariisis esmakordselt lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks
"Ma armastan meest, kes mind ei armasta", on Carmeni vastus. Kui teda ärgitatakse endale armukest valima, viskab ta Joséd lilleõiega. José tardub paigale, kuni saabub Micaëla, kel on noormehele edasi anda kiri ja suudlus tema emalt. José meenutab igatsusega kodu. Kohe kui Micaëla lahkub kostavad tehasest karjed ja naised tormavad välja. Don José ja tema ülem Zuniga avastavad, et tekkinud segaduses on süüdi Carmen, kes kakluse käigus lõikas noaga teise naise nägu. Zuniga üritab Carmenit üle kuulata, ent too keeldub küsimustele vastamast ja laulab üleolevalt mustlaste rahvalaulu. Vihastudes annab Zuniga Joséle korralduse naine arreteerida ja türmi viia. Carmen võrgutab José lauldes, et ta läheb oma sõbra Lillas Pastia kõrtsi lõbutsema ning meelitab meest endaga kaasa tulema. Lubades oma armastuse Joséle kinkida veenabki ta lõpuks meest, et too laseks tal põgeneda. Carmen jooksebki minema ja José arreteeritakse kurjategija abistamise eest. II vaatus
näha. Hiljem, kui ta enam Josed ei armastanud, oli ta valmis pigem surema, kui koos Josega elama hakkama. Don Jose on noor mees, keda tuntakse teoses kui suurt röövlit, keda kõik kardavad. Enne kuritegevusega seotud elu elamist oli Don Jose hea mees ning ega ta nüüdki tahtnud röövlielu elada, kuid ta pidi sellega leppima, kuna talle tundus see ainus viis Carmeniga koos olla. Ta oli tegelikult arukas mees, kuid igakord kui ta Carmenit nägi, läks tal pea segamini ning ta mõtles ainult sellest, kuidas Carmenit aidata. Don Jose elu oli küllaltki traagiline. Ta pidi olema röövel vastu oma tahtmist ning ta ei suutnud enda tundeid enam kontrollida. Carmen tegi temast külmaverelise mõrtsuka. Romantikahõngu ma teoses ei tundnud. Kõik armastusega seonduv käis kuidagi kähku ning enne kui asi üldse romantiliseks minna oleks võinud oli armastus otsas ning Carmenil juba uus mees silmapiiril.
· koomiline ooper · 1597a. - esimene ooper · 1598a.-lavastati "Daphne"(J.Peri) · 1637a.-avalik ooperiteater Veneetsias · 17.saj.keskel-ooperi nime kasutuselevõtt · 17.saj-18.saj I pool-barokkooperi hiilgeaeg · 18.saj II pool-ooperi juht positsioon läheb Itaaliast Austriasse. · 1 tõeline ooperihelilooja oli C.Monteverdi · 17-18saj. Tegutses palju ooperiheliloojaid:A.Scarlatti,G.F Händel,H.Purcell jne. Don Jose Escamillo · tahab Carmenit, kuid Carmen pole tast huvitatud · toredoor · Don Jose konkurent Micaela · Päästab Carmeni Don Jose eest · Don Jose naine Zuniga · ähvardab relvaga · Don Jose konkurent · leitnant tubakavabrikus · ihaldab Carmenit Carmen · tugeva iseloomuga · talle meeldis,et ta oli ihaldusväärne · rõõmsameelne · tema elu ei jäänud kellelegi märkamatuks · väärtustab vabadust,sõltumatust
välimusega suudab Carmen don Jose pea sassi ajada ning põgeneda. Selle eest saab don José karistada ja ta satub vanglasse. Carmen annab talle võimaluse põgeneda, kuid ta ei kasuta seda. Pärast vanglast väljumist kohtus ta veel mitu korda Carmeniga. Siit algab don Jose allakäik, ta ei suuda ilma Carmenita elada ning peab oma unistusest loobuma ja hakkab elama röövlielu koos ta mustlastest sõpradega. Kuigi Carmen toob don Joséle hulgaliselt pahandusi kaela, armastab ta Carmenit ikkagi. Carmen paneb don José enda pilli järgi tantsima ning asuma kuritegelikule teele. Don José anub mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks Ameerikasse ja alustaksid uut elu, kuid Carmen on kolimisele vastu. Nad tülitsevad palju ning don José viskub ta jalge ette, tuletab meelde talle kõiki õnnehetki, pakub talle kõike, et Carmen teda armastaks. Carmen lausub vaid: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha.".
Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta.
Carmeni vastus. Kui teda ärgitatakse endale armukest valima, viskab ta Joséd lilleõiega. José tardub paigale, kuni saabub Micaëla, kel on noormehele edasi anda kiri ja suudlus tema emalt. José meenutab igatsusega kodu. Kohe kui Micaëla lahkub kostavad tehasest karjed ja naised tormavad välja. Don José ja tema ülem Zuniga(Mart Laur) avastavad, et tekkinud segaduses on süüdi Carmen, kes kakluse käigus lõikas noaga teise naise nägu. Zuniga üritab Carmenit Sander Aasmäe 11HL 2011-10-15 üle kuulata, ent too keeldub küsimustele vastamast ja laulab üleolevalt mustlaste rahvalaulu. Vihastudes annab Zuniga Joséle korralduse naine arreteerida ja türmi viia. Carmen võrgutab José lauldes, et ta läheb oma sõbra Lillas Pastia kõrtsi lõbutsema ning meelitab meest endaga kaasa tulema
Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud, moodustasid suurima rühma sõjaväelased. Väiksemateks gruppideks võib pidada rongatrahteri pidajaid ning Carmeni ohvrid. Peategelasteks olid Jose ja Carmen. Kõrvaltegelasteks jutustaja, salakaubavedajad, Carmeni ja tema jõugu ohvrid, sõjaväelased ning mustlased, kes Carmenit siin-seal aitasid. IV. Tegelaskujude analüüs. 1. Tegelase koht üldises tegelassüsteemis Üldises tegelassüsteemis oli kõige olulisem koht Josel, kes oli mõlemas raamatuosas oluliseks tegelaseks. Samuti oli seda ka Carmen, kuid temast oli esimeses pooles vähem juttu. Mina-tegelane mängis olulist rolli vaid raamatu esimeses pooles. 2. Tegelase iseloomustus
saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta.
Rändur/teadlane (jutustaja) kohtub teekonnal röövli José’ga, kellega sõbruneb. Rändur hoiatab José’id politsei eest ning röövel põgeneb. Rändur jõuab linna Cordoba ning kohtub seal veetleva mustlanna Carmeniga ja taaskohtub José’iga. Vanglas jutustab José rändurile oma elust ja Carmenist. José armus Carmenisse ning hakkas salakaubavedajaks ning oli Carmeni nimel kõigeks valmis. Carmen võrgutas pidevalt võõraid mehi ja ei olnud ustav. José kutsub Carmenit Ameerikasse uut elu alustama, aga Carmen keeldub kategooriliselt ja ütleb, et ei armasta José’id enam. José pussitab Carmenit, Carmen sureb ning José annab ennast üles ja läheb vangi. 9. Lisa kirjutatule teosest lähtuvaid näiteid ja oma arvamus probleemi kohta. Arvan, et probleemiks oli Carmen, tema pärast sattus José vangi. Carmen on väga salakaval ning ajab meestel pead sassi, tema pärast sureb palju inimesi. 10
töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don Jose ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid tehasest välja jõudnud, hakkas Carmen keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Josed paluma, et ta temal minna laseks. Lõpuks annab don Jose Carmeni valedele järgi ning aitab ta põgenema. Selle eest pannakse ta vangi, kust ta isegi Carmeni saadetud viili abiga ei põgene, vaid istub oma aja ära. Vangist välja saanud, asub ta Carmenit otsima, kuid teda on raske leida. Kui ta on Carmeni leidnud kohtuvad nad korduvalt, kuid Carmeni püsimatus ajab don Josed vihaseks ja armukadedaks. Don Jose langeb Carmeni ''ohvriks'' täielikult siis, kui Carmen teda paluma tuleb, et ta teda ennast ja tema salakaubavedajaist sõpru üle piiri laseks. Don Jose oli Carmenisse armunud ning täidab ta soovi, ka ise salakaubavedajaks hakates. Nüüd, kui don Jose oli täieõiguslik salakaubavedaja, pidi ta ka
Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud, moodustasid suurima rühma sõjaväelased. Väiksemateks gruppideks võib pidada rongatrahteri pidajaid ning Carmeni ohvrid. Peategelasteks olid Jose ja Carmen. Kõrvaltegelasteks jutustaja, salakaubavedajad, Carmeni ja tema jõugu ohvrid, sõjaväelased ning mustlased, kes Carmenit siin-seal aitasid. IV. Tegelaskujude analüüs. 1. Tegelase koht üldises tegelassüsteemis Üldises tegelassüsteemis oli kõige olulisem koht Josel, kes oli mõlemas raamatuosas oluliseks tegelaseks. Samuti oli seda ka Carmen, kuid temast oli esimeses pooles vähem juttu. Mina-tegelane mängis olulist rolli vaid raamatu esimeses pooles. 2. Tegelase iseloomustus
võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid Mao tänavale jõudnud, hakkas Carmen baski keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Joséd paluma, et ta temal minna laseks. Lõpuks laseb ta Carmeni põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis, paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest pannakse don José vangi, kust ta isegi Carmeni saadetud viili abiga ei põgene, vaid istub oma aja ära. Vangist välja saanud, asub ta Carmenit otsima, kuid teda on raske leida. Kui ta on Carmeni leidnud kohtuvad nad korduvalt, kuid Carmeni püsimatus ajab don Joséd vihaseks ja armukadedaks. Don José on armastusest Carmeni vastu niivõrd lummatud, et ta täidab Carmeni palve, aidates teda ja salakaubavedajaist sõpru üle piiri. Don Josést sai täieõiguslik salakaubavedaja. Salakaubatsemisega kaasnesid maskeeringud, petmised ja tihti pidi Carmen kellegi rikka mehe endale sõrme ümber keerama, et siis hiljem ta paljaks röövida.
· Carmen sooritas kuriteo. · Don Jose lasi Carmenil aga põgeneda. · Don Jose armus hoopis Carmenisse. · Don Jose tappis oma ülemuse, kuna muutus armukadedaks. · Don Jose hakkas salakaubavedajaks. · Carmen hakkas samuti tegelema salakaubavedamisega. · Garcia päästeti vanglast. · Carmen lahkub. · Carmen armus Lucasesse. · Jose ning Carmen röövisid inglise härrasid. · Jose tahab Carmenit tagasi ning ähvardab teda, et kui too ei tule tema juurde tagasi, siis tapab ta Carmeni. · Carmen keeldus ning Jose tappis ta. · Don Jose kahetseb tehtunut väga. · Don Jose hukatakse .
Väljaarvatud see aeg Roomas, veetis Bizet oma ülejäänud elu Pariisi lähistel. Tema muusika Ta on kirjutanud muusikat mitmes zanris. Näiteks laule ja orgestriteoseid. Kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetud Saksast ja Itaaliast. "carmen" Ajalukku on ta aga läinud ooperiga "Carmen" Esietendus oli aastal 1875. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse. Bizet ise ei näinud Carmeni edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised
vanglas, don Jose käest leiti minategelase kell Don Jose jutustab minategelasele oma armuloo Carmeniga Don Jose oli korralik sõdur, kes aitas Carmeni põgenema Don Jose hakkab elama röövli elu Ta armub Carmen´sse Nad abielluvad ning Carmeni armastus mehe vastu lahtub Nad tülitsevad ning don Jose tapab Carmeni Don Jose annab end võimudele üle Minategelane luba don Josed aidata Romantilisuse näited Raamatu algul põgenetakse kaunile aasale Carmenit kirjeldatakse kui ilusaimat ja kordumatut naist Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis Kujutatakse maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nõidus ja ebausk aitavad tekitada romantilist miljööd Romantilisele kangelasele iseloomulikud jooned Don Jose pidi põgenema Ta armus lootusetult Ta pidas endas tihti võitlusi, tema elu oli
Ta oli neiu, kes rabas enamikku noormehi ja pani neid endasse armuma esimesest silmapilgust. Carmen oli oma iseloomult väga kaval ning salapärane. Ta oli valmis inimesi petma, isegi röövima ja tegeles ka salakaubandusega. Ta suutis oma hea väljanägemisega saavutada kõike, mida vaid soovis. Nii nagu kõik teisedki, armus temasse ka don Jose. Jose soovis nii väga Carmeniga ühist õnne saavutada, et oli valmis selle nimel isegi röövima ja tapma. Kuid ta ei saanud Carmenit endale ning see kaotus viis ta Carmeni mõrvale. Ta sattus vanglasse, kuhu tuli teda külastama Merimee ning jutustas talle oma loo saatanast Carmenist. ,,Carmenis" anti ka ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Mulle meeldis raamatu sisu, see andis mulle väga palju uusi teadmisi mustlaste kohta. Kui ma enne arvasin, et nad tõesti ongi ainult vargad ja petturid, siis nüüd sain teada, et tegelikult võivad nad väga hoolivad olla oma lähedaste vastu
„Carmen“ 19. jaanuaril käisin teater Vanemuises vaatamas Georges Bizet’ kuulsat ooperit „Carmen“, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel jutustusel . Peategelasi kehastasid Aleksandra Kovalevitš ja Boldizsár lászló. Moskvast pärit metsosopran Aleksandra Kovalevitš suutis meisterlikult kehastada Carmenit. Ta mõjus sama sensuaalse, kirgliku ning ettearvamatuna nagu raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et
Gertrud Vahtra Viimsi Keskkool Neeme Järvi on sündis 7. juunil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 19601963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent ja 19631979 selle peadirigent, samas ka 19631975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas kõikjal innukalt eesti muusikat, mida ta teeb siiani paljudes maailma maades. 1971 võitis Järvi I preemia Roomas Santa Cecilia Akadeemia rahvusvahelisel dirigeerimiskonkursil.
Jose mõtted kanduvad kodukülla armastatud ema juurde. Tubakavabrikust kostub ärevaid hääli-tekkinud on riid,kus peasüüdlane on Carmen. Ülemuse käsul vahistab Jos Carmeni.Josed võluda püüdes tantsib ja laulab neiu Josele seguidillat.Carmen palub end vabaks lasta, tõotades vastutasuks armastust.Armunud Jose laseb neiul põgeneda. II vaatus:Kõrts Sevilla lähedal.Kogunenud on salakaubavedajate seltskond, kes püüab Carmenit retkele kaasa meelitada.Neiu keeldub,sest kuuleb temaga flirtivalt leitnandilt,et sel ööl on arestist vabanemas don Jose, kes Carmeni vabastamise eest karistust kandis. Saabub toreador Escamillo,kes püüab Carmeni tähelepanu võita. Kui Escamillo lahkub,saabub Jose,kuid üürikeseks ajaks-signaal kutsub sõdureid kasarmusse. Carmen veenab Josed enda ja salakaubitsejatega retkele tulema. Sõdur keeldub ja väljub,kuid satub vastamisi purjus
ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose. Ta armus tüdrukusse ning tundis, et just tema on see õige. Ei saa südant sundida armastama ning nii ka ei saa Carmen oma südant sundida don Josed armastama. Carmeni käitumine oli alati väga ettearvamatu ja kunagi ei võinud teada kus ta parasjagu on ja mida teeb. Ta suutis peaaegu kõik inimesed oma pilli järgi tantsima panna. Don Jose aga pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas ta terve mõtlemise. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Carmenile meeldis väga ka lõbutseda. Ta nautis oma vabadust ja oli oma kummalise eluga rahul. Teda võis tihti näha lõbusa ja naeratavana. Ta ei olnud nõus oma vabadust mitte millegi vastu vahetama. Pigem suri, kui oli kellegi abikaasa.
Tegevust segab tuttav don Jose Don Jose pannakse vangi, mõisteti süüdi kella varguses Mees läheb teda külastama Kolmas peatükk Don Jose jutustab mehele elu pärast enne temaga orus kohtumist Don Jose armumine Carmenisse Manufaktuuris intsident, kus naine hukkub Mees saadeti kuuks ajaks vangi, kust Carmen ta välja aidata üritas Vanglast välja saades puutub don Jose tihedalt mustlannaga kokku Kolmas peatükk Carmen kasutas don Jose'd üha uuesti ära Don Josel tuli Carmenit teiste meestega jagada Carmen ajas Gibraltaris mustlasasju ning don Jose saadetakse asja uurima Mustlanna järjekordse mehe ümber sõrme keeranud Carmen tunnistas don Josele, et armastab teda vähem kui varem Don Jose tapab Carmeni Romantismile iseloomulikud tunnused Rõhutati tundeelu tähtsust - Carmeni armulugu erinevate meestega Looduse ülistamine - peategelane imekaunis looduses avastusretkel Vabaduse igatsus Carmen oli vabaduse nimel valmis ükskõik milleks
kohtingul ei räägita enda kohta kõike, mida teine teada tahaks, välja või ei olda avatud kõigile ettepanekutele, mida mees välja pakub. Mõni naiskodanik kasutab vastassugupoolt ära vastavalt oma tujule – kui ta mehe juba hulluks on ajanud, siis teeb too kõik, mida nõrgem sugupool just parasjagu soovib. Tänapäeval ei suhtuta enam nii taunivalt domineerivatesse naistesse, kuid sel ajal, mil muusikapala valmis, oli see väga harv nähtus ning ilmselt just seetõttu kujutati Carmenit ka mustlasena, kuna mustlastesse suhtuti kui metsalistesse. Ka petmine, maha jätmine ja uue mehe võrgutamine on omased naistele, kes elavad 21. sajandil. Noorena tihtipeale ei piirduta vaid ühe mehega, vaid otsitakse hoopis uusi ja huvitavaid kogemusi, hoides samal ajal oma kõrval näiteks mitut meest. Tüüpiline nähtus on ka see, et naised tüdinevad võrgutatutest kiiresti ära ning heidavad nad siis kõrvale, minnes uutele jahimaadele põnevamaid ja huvipakkuvamaid sihtmärke otsima.
Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Rahvusooper Estonia toob ,,Carmeni" publikuni noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega ,,Così fan tuttest" kujunes hooaja menutükk.Lavastaja Walter Sutcliffe'i sõnul on Bizet' ,,Carmen" mitmepalgeline. Käesoleval hooajal esietenduv ,,Carmen" on juba kümnes teatri ajaloos. Käisin ,,Carmenit" vaatamas rahvusooperis Estonia ,minu arvates oli see üks võimsamaid ooperi elamusi .Olen käinud vaatamas ka teisi oopereid kuid eelnev kogemus ei ole olnud nii üllatav ja huvitav . See oli ka üks kurvemaid mida näinud olen , kuid see tegigi selle eriliseks ning väga põnevaks . Ainukeseks miinuseks oli ooperi pikk kestvus , see oli senini kõige pikem mida külastanud olen ,kuid sellegipoolest ei tüdinenud ma ära ning ootasin huviga lõppu .
kavalaid võtteid. Mehed keeratakse oma sõrme ümber, et neid siis võtta või jätta olenevalt oma tujust. Ning õnneks või õnnetuseks on see võte väga levinud ning meestest saavad sageli mängukannid. Kuid samas ei saa seda kõigi meeste kohta väita, kuna nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid iseloomujooni. Tänapäeval ei suhtuta enam taunivalt domineerivaisse naistesse, kuid sel ajal, mil muusikapala valmis oli see väga harv nähtus ning ehk just seetõttu kujutati Carmenit mustlasena, kuna mustlastesse suhtuti kui metsalistesse. Ka petmine, maha jätmine ja uue mehe võrgutamine on omased naistele, kes elavad 21. Sajandis. Olles noor ei piirduta vaid ühe mehega, vaid sageli otsitakse uusi ja huvitavaid kogemusi. Tüüpiline nähtus on see, kui naised on suure vaevaga suutnud mehe võrgutada ning peale seda, kui on keelatud vilja kätte saanud, tüdinevad nad sellest ning heidavad kõrvale. Saamatu kätte saamine on alati põnev, kuid tihti ei
Kavalehel väidab Madia, et tema eesmärgiks oli muusika, artistide, lavakujunduse, valguse ning kostüümide dünaamiline ühendamine. Kõige sümpaatsem osa oli minujaoks see, kuidas Vanemuise lava, mis tavaliselt kipub liiga pisikeseks jääma, on lavastaja ja kunstnik suutnud lavale luua hämmastavalt tõepärase ja haarava Hispaania pärastlõunaõhustiku. Carmeni tegelaskuju kehastunud Aleksandra Kovalevitš oli minujaoks vägagi usutav. Telerist olen näinud, et tavaliselt mängivad Carmenit suurema kehaehitusega naisterahvad, kuid Aleksandra nägi tõesti hea välja ja oli antud rollis usutav. Samuti sai Aleksandra oma rolliga hästi hakkama, kuid minuarust jäi Aleksandra hääl alla Don Jose rolli kehastavale Boldizsár Lászlóle, kes minu arvates oli pika puuga teistest solistidest seekord üle. Tahaksin ka välja tuua Läti Rahvusooperist tulnud laulja Janis Apeinisi kes sai samuti väga hästi oma rolliga hakkama ja tema esitlus oli väga meeldejääv
Muusikateose retsensioon Georges Bizet´"Carmen" 29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester
teema ja on ühtlasi ka novelli lõpetus. 5. Autori juhtmõtteks on armastuse ja veendumuste keerdkäigud. Mulle tundub, et autor üritab öelda, et kui sa kord kirglikult armud, siis su silmad sulguvad ülejäänud maailma ees ja sa suudad keskenduda ainult oma armastusele. Kui aga su armastatu sulle samaga ei vasta kehtib mõte, et kui sina teda ei saa, ei saa mitte keegi. Don Jose loobus kogu oma elust, et Carmenit saada, aga lõpuks tappis ta armukadeduse pärast. 6. Mina arvan, et Carmen on hea raamat. Tegevustik on kiire ja kaasahaarav ning miljöö on huvitav. Mulle meeldib see ka selle pärast, et küllaltki lühikeses novellis peitub sügavam mõte. Samuti meeldisid mulle autori lahendused teose ülesehituses. Süveneda aitas tegevuse toimumine eri aegades, seda just don Jose meenutuse läbi. Hea valik kohustuslikku kirjandusse.
(Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas Carmenit kõike muud kui lahkelt ning viis välismaalase majast välja, näidates kätte õige teeotsa, et mitte ära eksida. Kõige lõpuks avastas rändur, et ta kullast kell on kadunud. Otsustas sellest linnast lahkuda ning lõpetada oma töö dominikaanide käsikirjaga. Pärast mitmekuulist ümberhulkumist Andaluusias tahtis naasta Madridi, kuid tal tuli uuesti Cordobast läbi sõita. Kohates seal vanu
Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta.
ikka loll ja Garcia oleks võinud ta maha nottida ning ta suri vaid seetõttu, et oli tema aeg ning küllap ka Don Jose aeg tuleb. Seepeale teatab Don Jose :" Täpselt nagu sinugi aeg, kui sa ei ole mulle truu romi." (romi tähendas nende keeles kaaslast). See näitas, et Jose armastus on muutnud ta võitlejaks ja nagu näha, suutis ta oma kangelaslikku omamisvõimet näidata ka Carmeni armukest tappes. Carmenit see aga ei heidutanud. Ta oli vaba hing ja pealegi surid inimesed mustlaslaagris väga tihti ning tapmisi tuli ette sagedasti. Peale Carmeni naasmist Gibraltarist, pakkus Jose talle varianti põgeneda Ameerikasse ning alustada seal otsast, elad uut elu koos. Carmen polnud nõus. Ta vandus Josele, et armastab oma uut kallimat Lucast ja vihkab ennast, et Jose'd kunagi üldse armastas. Seepeale haaras Jose'd raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni. Ta mattis Carmeni metsa
Ta oli uhke naine, aga väga salakaval ja tark. 14. Carmen valis surma, sest igale mustlasele on kõige tähtsam olla vaba. Nad on patriotistid. Ta ütles, et ei hakka don Josed enam kunagi armastama. Carmen pigem suri, kui elas koos mehega, kellega ta tegelikult koos olla ei tahtnud. 15. Carmen oli ka usuasjades ükskõikne. Mustlased on seda usku, kus riigis nad parajasti asuvad. 16. Don Jose oli esmakordselt Carmenit näinud ühe teise mustlase juures olles. Seal majas, kus hiljem don Jose ja minategelane uuesti kohtusid. Raamatu peamised asjad olid APELSINID! Carmen sõi neid kogu aeg ja lõpuks oli ka don Jose apelsinimüüja.
Samuti meeldis teose moraal armastusel on imeline oskus inimestel pead segi ajada. (,,Tema rassi (mustlastele) inimestele on vabadus kõik ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neile päeva vanglas.") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli lootus seersandipaeltele. Hetkest, mil ta nägi Carmenit, armus Jose temasse, millest sai alguse Jose allakäik. Ta liitus salakaubitsejatega ning tappis inimesi. Kõik need teod oli Josele väga vastumeelsed, kuid see võimaldas tal koos olla Carmeniga, mida ta nii väga ihkas. (,,Kelmiks võib muutuda endale märkamatult.") 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Ei saa öelda, et vihastas, kuid pahaseks tegi Carmeni käitumine. Ta lollitas ja võrgutas kõiki mehi, et vaid ise ära elada
Ooper on sisu poolest suhteliselt traagiline. See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp. Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel. Muusikalisi palasid oli väga hea kuulata ning näitlejad mängisid oma osad meisterlikult välja. Kõik oli väga korrektne ning puhtalt mängitud
Ta on väga lõbus ja lõkerdab kogu aeg naerda. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku käitumisega. Kõik mehed armusid temasse. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Peateos "Carmen" Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Kuna neiu ei vastanud don José korduvatele armastusavaldustele, pussitas mees tolle surnuks, ilma, et Carmen oleks karjatanud. "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud
McCartney kes oli 21 aastat vana, teine ohver oli olnud alles 17 ja nimi oli Carmen DaDum. Estheril oli sõrmes sõrmus, millele oli graveeritus peale nimi '' Carl ''. Kellega ta ilmselt abielus oli. Talla alla oli talle aga noaga lõigatud nimi '' Max ''. Kes see Max on ? Mõrvar ? Poeg ?...Mõtiskles Bob. Jaostkonda kutsuti Estheri abikaasa Carl, kes teadis rääkida, et Max olevat olnud Estheri armuke, kes on juba mitu päeva kadunud olnud. See oli kahtlane.Carl teadis ka Carmenit. Carli sõnul oli olnud Carmen Estheri parim sõber ja nad veetsid palju aega koos. Miks nad siis mõlemad tapeti ? Kellele nad ette jäid ? Igatahes, peale teistkordset lahkamist leidis Blake, et Carmeni küünte all on kellegi võõra verd. Peale uuringuid täpselt vastust ei saadud, aga uuringute järgi peaks mehe eesnimi olema kas Chris või Paul. Selliseid nimesid on ju Usas kõige rohkem....See mõrv oli paras pähkel ka kogenud detektiivile.
Muusikaretsensioon Ooper 16.jaanuaril käisin Metropolitan Opera vahendusel vaatamas ja kuulamas Georges Bizeti ooperit Carmen. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Micaela-Barbara Frittoli Carmen- Elina Garanca Don Jose-RobertoAlagna Escamillo-Teddy Tahu Rhodes Elina Garanca- Elina Garanca sündis 1976. aastal Riias muusikute peres. 1996. aastal astus ta Riias Läti muusikaakadeemiasse. Üks teda enim kujundanud kogemustest leidis aset aastal 1998, mil ta alles õppis: vaid kümnepäevase etteteatamisega esines ta "Anna Bolenas" Giovanna Seymouri rollis ning avastas tugeva külgetõmbe bel canto repertuaari vastu. Pärast kooli lõpetamist ühines Garanca Meiningen Staatstheateriga Saksamaal, kus ta esines muuhulgas Octaviani rollis "Roosikavaleris". 1999. aastal laulis Garanca Maddalena rolli Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soo...
Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta
avanes looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väiksesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Tegevustik toimub Hispaanias, mis on tuntud oma kauni looduse ja sooja kliima poolest. Romantikuid lummas võõraste, kaugete maade ja rahvaste eksootilisus. Romantismile on iseloomulik kirjelduste rohkus. Carmenit kirjeldati kui tõeliselt eksootilist ja kaunist olevust: noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega neiu, kes nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad, ilusa kujuga huuled, valged hambad, ta oli temperamentne, omakasupüüdlik, kuid oma mehele raskel ajal toeks ja truu. Carmeni vabaduseigatsus on üks kirgliku romantismi tunnustest. Romantikutele omaselt hindas Merimee huumorit, lastes mustlasneiul pidevalt
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisime 7. novembril rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Carmen". Carmenit mängis Kai Rüütel ning Don Josed Luc Robert. Konsert kestis 3,5 tundi koos kahe vaheajaga. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Alati ei saa elus kõike mida tahetakse
tasemel, sest iga kord, kui orkester alustas vaatust sisse juhatama, oli mul soov, et nad kauem mängiksid. Mulle tundus, et esitatu oli korrektne ja puhas ning dirigent Jüri Alperten tegi väga head tööd. Etenduse meeleolu oli väga muutlik ning juba avamängus oli see tänu orkestrile hästi tuntav. Kõige paremini õnnestus minu arvates Carmeni esimese vaatuse aaria “Habanera”, millest ma olin väga palju kuulnud. Halvemini õnnestusid võitlusstseenid ning viimase vaatuse lõpp, kus Carmenit pussitati, kuna need ei tundunud eriti usutavad. Etendus üldiselt õnnestus väga hästi, kõik laulud olid väga korrektsed ning poistekoori lauljad muutsid etenduse veelgi sügavamaks. Ühised laulud ja esituses kooriga olid väga võimsamad ja meeldejäävad. Nii mõnigi laul jäi mind veel mitmeks päevaks kummitama. Üldiselt suhtus publik etendusse hästi, kuid mõnel üksikul korral naerdi või tehti kohatuid märkuseid. Mina
salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas Carmenit kõike muud kui lahkelt ning viis välismaalase majast välja, näidates kätte õige teeotsa, et mitte ära eksida. Kõige lõpuks avastas rändur, et ta kullast kell on kadunud. Otsustas sellest linnast lahkuda ning lõpetada oma töö dominikaanide käsikirjaga. Pärast mitmekuulist ümberhulkumist Andaluusias tahtis naasta Madridi, kuid tal tuli uuesti Cordobast läbi sõita. Kohates seal vanu sõpru olid nad väga üllatunud ning õnnelikud, et rändur ikka veel elus on
Berlioz kirjutas ka oopereid, nt "Beatrice ja Benetict", "Troojalased", oratooriumi "Fausti needmine", "Kristuse lapsepõlv". Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele. G. Bizet Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse.
annaabi.ee 
