Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi
Esee Raimo Kangro 9klass Palupera põhikool Janek Lohk Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik.................................................................................................................4 2. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED........................................5 3.1 Kultuurse käitumise kasvatamisest......................................................................5 3.2 Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest.................................................6 3.3 Kasvatustööst segarühmalises lasteaias................................................................7 3.4 Laste töö...
Milline on hea õpetaja? Milline peaks olema üks hea õpetaja?Millised omadused peaksid tal olema? Kas hea õpetaja peab meeldima kõigile õpilastele või on tähtsaim õpetaja juures see , et ta õpilastele aine hästi selgeks teeb? Hea pedagoog tekitab õpilastes huvi õpitava aine vastu. See ei ole aga sugugi lihtne ,sest igal õpilasel on erinevad huvid ja erinev suhtumine õppetöösse.Et olla hea õpetaja peaks ta kindlasti olema ka hea suhtleja, sest see aitab tal õpilastega paremini läbi saada. Kindasti peab hea õpetaja olema ka kannatlik, sest õpilasi on väga erinevaid ja mõnel õpilasel läheb teistest rohkem aega,et õpitavast teemast aru saada.
Antiikkirjanduse iseseisev kontrolltöö 1. Mida tähendab sõna "antiik"? Sõna ,,antiik'' tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mis tähendab ,,vana'' või ,,muistne''. 2. Mis koht on antiikkultuuril maailma kultuuriloos? Antiikkultuur oli aluseks nii Euroopa kui ka teiste maailmajagude kultuuridele. 3. Kes oli pedagoog? Pedagoog oli usaldusväärne, sageli vanem ja kogenum ori, kellele usaldati laste kooli saatmine ja nende tagasitoomine. 4. Mida tähendab"carpe diem"? ,,Carpe diem" tähendab korja/kasuta päeva. 5. Kes oli peajumal.Kirjuta temast lähemalt. Peajumalaks oli Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliteks olid valitsuskepp, piksenool ja kotkas. 6. Kes oli Aphrodite?
MARIE CURIE on sündinud 1867a. õpetajate viie-lapselises peres noorimana, Varssavis, Poolas. Gümnaasiumi lõpetab ta kuldmedaliga, mis saab kolmandaks nende peres. Pärast lõpetamist läheb tööle eraõpetajana, joostes ühe noore juurest teise juurde, teenides lisa raha perele. 17.aastaselt läheb koduõpetajaks, õpetades kuni 8h päevas, ülejäänud aja ise õppides. Kuna tol ajal Poolas naised ülikooli minna ei saanud, lepivad nad vanema õe Broniaga kokku, et too läheb Pariisi ülikooli arstiteadust õppima, ning samal ajal saadavad isa ja õde talle raha. Ning varsti saab ka Marie ise järgi minna. Nii läbi raskuste asjad lähevadki, ning peagi õpib Marie Sorbonne'i matemaatika-loodusteaduskonnas, kus 2000.õpilasest vaid 23 on naised. Alguses elab ta koos õe ja tolle mehega, kui otsustab kolida koolile lähemale, sest seal saab paremini keskenduda. Peagi kohtub ta Pierre Curie'ga, prantslasest füüsikuga kes pärineb doktorite perekonnast. Pierre o...
JOHANNES KÄIS KES TA OLI? • 1885 1950 • Johannes Käis oli eesti pedagoog ja kooliuuendusliikum ise juht. HARIDUSTEE • Õppis isa käe all Rosma külakoolis, Põlva kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis. • Sooritas 1903. aastal Pihkva Gümnaasiumis kreiskooliõpetaja kutseeksami. HARIDUSTEE • 1904. aastal lõpetas eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. • Õppis aastail 1913–
· eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema pideva enesekasvatusega, et olla heaks eeskujuks nii mõtlemises, tundeelus kui tahtes. Waldorfpedagoogika ülesandeks on iga õpilast aidata ning talle väljakutseid esitada vastavalt tema võimetele ja vajadustele. Põhiainetes toimub epohiõpe. Lapsi ei hinnata kuni 9. klassini. Põhitähelepanu pööratakse õpetuse edasiandmise viisile ja protsessile ning vähem tulemusele. Arendatakse sotsiaalsust, oskust igaühe panusest lähtudes koos toimida ning tegutseda ühise
Artur Kapp Ragne Joosep Fakte 28. veebruar 1878 SuureJaani Helilooja, dirigent, pedagoog Eesti sümfionismi rajaja Elukäik Sündinud koolmeistri ühiskonnategelase peres Klaveri ja oreliõpetused isalt Peterburi konservatoorium Peterburis õpetaja ja organist Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koor Elukäik Vene Muusikaseltsi osakonna esimees Muusikakooli direktor Põgenemine Eesti Estonia dirigent Pedagoog Tallinna konservatooriumis Looming
Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli
Eneseanalüüs ,,Mina koostöös lapsevanemaga." Kõige tähtsam lasteaia eesmärkide saavutamiseks on koostöö. Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust. Isegi, kui rühmas on palju lapsi, püüan tähelepanu pöörata igale la...
AMETIJUHEND TREENER-PEDAGOOGI AMETIJUHEND I ÜLDSÄTTED 1. Treener-pedagoog on töötaja, kes töötab töölepingu alusel. 2. Treener-pedagoogile laieneb töölepingu seadus 3. Treener-pedagoogiga sõlmib töölepingu spordikooli direktor. 4. Treener-pedagoog allub spordikooli direktorile ja direktori asetäitjale õppetöö alal. II TEENISTUSALASED ÜLESANDED 5. Treener-pedagoogi ülesannete hulka kuulub töömahu täitmine, mis on vastavuses direktori poolt kinnitatud tarifikatsioonile. 6. Spordikooli administratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. 7. Viia ellu abinõud sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks, mis suunatud töö paremustamisele. III TEENISTUSALASED KOHUSTUSED 8
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt
Steinerpedagoogika eesmärgiks on lapse tervisliku arengu edendamine. See kajastub ühelt poolt selles, mida lastele õpetatakse, teisalt, kuidas seda tehakse. Kasvatus ja koolitus peaks hõlmama kogu isiksust, nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses mõtmesõnadeks eeskuju ja jäljendamine, seega ümbrus ja kasvatajad. Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend. Tegevuste läbiviimist iseloomustab see, et pedagoog ei ,,organiseeri" lapsi tegutsema, vaid alustab ise millegi tegemist ning loob lastele võimaluse endaga liituda ja seda jäljendada. Väga oluliseks peetakse vaba mängu, kus lapsed saavad end tõeliselt välja elada. Steinerlasteaias pannakse suurt rõhku lapse meeleorganite kaitsele ja erinevate, kõrgkvaliteediliste meelekogemuste andmisele. Kasutatakse vaid elavat muusikat, mängitakse lihtsaid penatoonilisi instrumente ja löökpille. Laulmisel on oluline koht hommikuringis
Õpetaja või iseenda petmine? Koridoris, noored valmistuvad venekeele kirjandiks, mis oli vaja kodus pähe õppida. Kõik istuvad maas ning õpivad usinalt. Üks õpilastest, aga ei tahtnud tööd sooritada ausal teel. Ta kükitas hämara koridori teises otsas, käes pikk kirjand ning väärtuslik diktofon. Punase peaga tark venekeele pedagoog, aga tahtis hetkeks töökatele õpilastele pilgu peale heita ning küsida mitut asja. Õpetaja lähenes neile ning küsis igasuguseid huvitavaid asju, ise samalajal piiludes üle parema õla, pimeda koridori lõppu, märgates seal kahtlast tegevust. Õpetaja sammus poisi poole. Kui nooruk teda märkas, peitis ta otsekohe helisalvestaja ära. Õpetaja nägi seda ning hoiatas teda. Varsti helises ärritav tunnikell ning õpilased suundusid klassi.
Perekonna nõustamine lapsele sobiva kooli valimisel, ülemineku toetamine (koolivalmiduskaart). Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda. Lühiülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua.
Rahvuslikkuse väljendamiseks saab teose loomise aluseks võtta ehedad rahvaviisid Rahvuslikkust saab väljendada ka rahvamuusikale omaseid intonatsioone kasutades Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne
Selleks et laps jõuaks distsipliini arengus teisele tasandile, mil ta oskab juba kuuletuda ja suudab enda kontrollida, vajab laps treeningut. Laps ei ole üksnes vastuvõtlik alge, vaid aktiivne olend, kellel peab olema võimalus oma aktiivsust kasutada. Montessori lasteaias teevad lapsed tööd. Lasteiele meeldib töötada. Arusaam töö vajalikkusest tekib lapses iseenesestmõistetavalt töötava täiskasvanu kõrval kasvades. Montessori pedagoog austab lapses tema ainulaadset elujõudu. Ta jälgib, et lapse energia saaks pidevalt rakendust tema füüsilises kehas. Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb tema individuaalsest rütmist. Kindel on see, et ise valides kasutab laps just neid vahendeid, mis talle arengu seisukohalt sel hetkel vajalikud on. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1
sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aega. Ajast, mil hakkas ilmuma meie esimene eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" ja loomulikult ajast, mil koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. Selle ajastu ühed märkimisväärseimad isikud on vaieldamatult ühiskonnategelane, vaimulik ja eesti rahvaluule- ning keeleteadlane Carl Robert Jakobson (tuntud pseüdonüümi all kui C. R. Linnutaja), kes oli pedagoog, kirjanik, publitsist kui ka eesti ühiskonnategelane. Neid mõlemaid ühendab hindamatu panus Eesti kultuuri, kui ka näiteks see, et mõlemad härrad olid Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametit pidada. Venestuse juures oli positiivne see, et see lõi eelduse revolutsioonilise liikumise tekkeks ülikoolis, keisri vastu usalduse kadumine. Lõpetuseks ütleksin, et iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks on esmalt vaja põhiseadust
FERENC LISZT Ferenc Liszt Ungari helilooja, pianist, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist Tema muusika mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka 20. sajandi heloloojaid Elukäik Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824
Klassikaline Periood Sparta linnriik,-Ateena linnriik,- ateena mereliit,kasvatus süsteem. Klassikaline periood:sparta linnriik:lakoonika mk, aristokraatia-parimate võim,range kasvatus süsteem:eelkõige sõjaline ettevalmistus,peloponnesuse liit,ateena linnriik:Atika mk,temokraatia ehk rahva võim(Pirikles)sünnipaik.Kasvatus:nii vaimne kui ka füüsiline külg olulised , ateena mereliit.Terminid:pedagoog,gymnasion.Osata võrrelda ateenat ja spartat.Ateena ja spart võistlevad omavahel ülemvõimu pärast kreekas.Peale jääb sparta.
Siis on jälle lastel vaba aeg. Õppetegevustes ei juhinduta otseselt raamõppekavast ega tunniplaanist vaid õppetegevused toimuvad loomulikus järjekorras, teemade kaupa. Kui üks teema on selge võetakse järgmine. Õppetöös on väga tähtsal kohal loodus, selle vaatlemine ning elemendid vesi, õhk, tuli ja maa. Kõike õpitut võimaldatakse lastel ka kogeda või tajuda. Johannes Käis sündis 1885. aastal Eestimaal. Temast sai pedagoog ja Eesti kooliuuendusliikumise juht. Tema loodud üldõpetus räägib pigem algkoolist. Tähtsal kohal on lapse individuaalsusega arvestamine, loovuse arendamine, iseseisev algatusvõime, kogemusõpe. Õppimine toimub raamõppekava alusel. Laste isetegevuse soodustamisel ei anta lastele siiski otseselt valida, mida täna õpitakse. Selleks peab lapsel olema arenenud sihiteadvust õpetuse käigust, kuid seda lastelt teatud vanuses veel oodata ei saa. Õpetaja teeb
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus
Arutlus Hea õpetaja Hea õpetaja on inimene, kes on õpilastele eeskujuks ja keda püütakse kogu oma elu järgida. Ta jääb alatiseks meenutama kooli ja selle positiivseid külgi. Üks hea pedagoog peab olema kannatlik, sest kõik õpilased js nende võimed on erinevad ning õpetaja peab alati kuulama ära laste mured ja probleemid, kui tema poole pöördutakse ja alati üritama aidata, sest nii näitab ta, et hoolib oma õpilastest. Tundides peab olema õpetaja see, kes hoiab võimu, mitte õpilased. Tal peab olema tugev iseloom, sest õpilased räägivad tihtipeale igasuguseid rumalusi, mida peab üks pedagoog ära taluma
sulatas kokku son.- poeemi) tsükli 4 osa. 4. F. Chopin Poola * Väikevormide * Pianist, * ,,Soov" * 2 klaveri- - - (Prant- meister klaveri- kontserti, suse) klaverimuusikas. pedagoog * 3 sonaati, * Igal helil oli suur * 24 tähendurikkus. klaveri- * Poeetiline muusika. prelüüdi, Tundeküllane. * 4 skertsot * Lähtub loomingus
Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pälvis tunnustused:Tartu Ülikooli audoktor ( 1935);Tallinna Konservatooriumi auprofessor ( 1939).Looming:Ligi 200 koorilaulu , ,,Pilvedele" , ,,Kuldrannake" , ,,Malemäng" , ,,Laul rõõmule" . Sümfooniline avamäng ,,kalevala";Keelpillikvartett;Soololaulud ,,Primula veris" , ,,Kiigelaul".
Leiutised Gerli Liloson Mariann Toompark Greth-Ann Loog 11B Pedagoog Tuleneb Vana-Kreekast, kus pedagoog oli usaldusväärne ja kogenud ori, kelle usaldati laste saatmine kooli ja tagasi koju Tuleneb kr. k. sõnast paidagogos ja tähendab `'lapse saatja'' Klaas Looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale Vanimad kirjalikud allikad klassi kasutamisest pärinevad Mesopotaamiast 14-12. saj. eKr Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina Vana-Rooma ajal muutus ta tavalisemaks 1. saj. eKr arendati klaasipuhumise tehnikat Kruvi (veepump)
Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pianist. Tema mäng oli tundeerk. Väikevormid. Prelüüdid, tantsud (masurkad, valsid) klaveripalad Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatud .zanriks, ta on neid kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja. Üle 100 ,,Must lind"sünge soololaul, üksildust kajastav, tähendab surma. ,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri ja orelisolitsina. Üks selle aja haritumaid mehi. LOOMING. Kooriteosed: soololaulud, naiskoorile, meeskoorile(,,Pilvedele", ,,Kuldrannake"), kantaadid, sümfoonilised teosed (ei ole tegija) kammerteosed. Cyrillus Kreek Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Helolooja, pedagoog,...
Rudolf Reiman Referaat 10. klass Rudolf Reiman - (25. oktoober 1893 Mõdriku 6. oktoober 1957 Mõdriku) eesti kirjanik ja pedagoog. Pedagoogikutse omandas Rakvere linnakoolis ning 1911. aastast töötas ta mitmel pool õpetajana. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Töötas 1911. aastast õpetajana, sealhulgas 192230 Võru Õpetajate Seminaris, oli seejärel Aseris, Kohtla-Järvel, Rägaveres ja Sallas algkoolijuhataja (vt ka Salla Põhikool). 194550 Rakvere 2. mittetäieliku keskkooli direktor. Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi,
Õpetajate Leht Uurimusest selgus, et vasakukäelisi õpilasi on 9,3%, nende juhendamisele tuleb pöörata tähelepanu. 46% õpetajaid tunnistab, et neil pole teadmisi ega oskusi vasakukäelisi õpetada. Kuna vasakukäelisust on kogu maailmas ja ka Eestis suhteliselt vähe uuritud, on vaja teadvustada vasakukäeliste olemasolu, täiendada õpetajate teadmisi selles valdkonnas, et ennetada vasakukäeliste laste õpiraskusi ning tagada nende toimetulek igapäevaelus ja koolitöös. Vasakukäelisus ei takista igapäevaelus ja koolitöös hästi toime tulemist, kuid metoodiliselt õige õpetuse ja kasvatuseta võivad vasakukäelisel lapsel tekkida õpiraskused. Samal seisukohal on mitmed vasakukäeliste laste uurijad (Sovak 1968; Sattler 1998; Paul 2002). Eesti õpetajate tähelepanekutest lähtudes on vasakukäeliste õpilaste arv võrreldes 2030 aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (Kula 2004, 44). Loomulikult ei ole see trend, vaid pigem indiviidi vabadus, mis annab...
kasutamist. Jällegi annavad erinevate materjalidega ning kujudega töövahendid lastele rohkem vabadust otsustada, kuidas neid oma mängude/tegemistega ühendada. Lasteaedades võetakse päris palju ette ka erinevaid projekte. Teemadega tegeletakse süvitsi ning lapsed saavad muidugi ise käed külge lüüa ja tihtipeale otsustakse projekt laste ja õpetaja vahelises vestluses. Nii leiab ka pedagoog kiiremini lastega ühise keele ning 3 omandab põnevaid uusi teadmisi teemade kohta, mis just lastele huvi pakuvad. Siit tuleb ka järgmine punkt ehk õpetaja tähtsaim ülesanne on kuulata, mida lapsed räägivad. Kuulamine annab õpetajale aimu, kuidas õpetada, mis teemadega tegeleda ja kuidas oma päevi lasteaias ette valmistada. (Vapper, 2013.) Õppetöös ei ole oluline, et pedagoog eristub lastest ning on juhtival positsioonil, vaid
· Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 1962) · Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht · Vaimulike rahvaviiside seaded, ''Taaveti laulud'', kantaat ''Kalevipoja koopas'', ''Setu sümfoonia'';
äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Sündis Ungaris, isa oli ametnik. 9-aastaselt esinesesimest korda publiku ees. Pärast seda õppis Viinis. Sel ajal kohtus ta ka Beethoveniga. Hiljem alustas koostööd Pariisi klavereid tootva firmaga. 1827.a. pärast isa surma süvenes religioosesse müstikasse. Alates 1830. a. tegeles muusikalise enesetäiendusega. Ta kohtus Paganiniga, kes sütitas temas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. a. armus ta krahvinnasse ja põgenes Itaaliasse
koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade loodusese geograafia, koduloo, ajaloo, poliitika, rahvaluule, eesti kirjanduse kui ka looduse kohta http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/8kaitumine/68_5k.htm Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841. aastal Tartus. Jakobson suri 19. III 1882. aastal Elulugu Carl Robert Jakobson (26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris, oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Läinud Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu, lahkus 1862 sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. C.R. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhendeid. Avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus
MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adavere Põhikooli pedagoog 1 ERET NIINEMETS Kase tänav 2-9 48001 ADAVERE
kehelkonnalaulupeo korraldamine Ansekülas, eestikeelsed laulurepertuaari kirjutamine ja avaldamine; David Wirkhaus (isa) Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari / Comze seminar Valgas 1849 90 / esimeste eesti haridusega muusikute koolitamine, Läti rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm);
MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (18701952) Ta oli psühhiaater, arst, õpetaja ning uute humanitaarsete ideede eest võitleja Juhtis nõrgamõistluslike laste kooli aastatel 18991901 1906. aastal täitus Maria ammune unistus avati esimene Montessori Lastemaja Eestis on Montessori põhimõtetest lähtuvad lasteaiad nt Kalevipoeg ja Sinilill Montessori põhimõtted "Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada" Täiskasvanu valmistab ette ümbruse Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord Laps vajab arenguks vabadust ning spontaansust Tunnid peavad olema kolmeosalised Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST, ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST! Montessori õppevahendid 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid (avamine, sulgemine,
Looming • Romantilise ja rahvusliku alatooniga • Meloodiad lihtsad ja südamlikud • Üle 300 koorilaulu ‘’Hakkame, mehed, minema’’ • Soololauld ja lastelaulud ‘’Rongisõit’’; ‘’Kati karu’’ • Ooperid ‘’Tormide rand’’; ‘’Pühajärv’’ • Mitu raamatut ‘’Nii ajaratas ringi käib’’; ‘’Kutse’’ https://www.youtube.com/watch?v= yOtMV23jogU Eugen Kapp (1908-1996) • Helilooja, pedagoog • Tallinna konservatoorium klaver ning komponeerimine • Isa Artur Kapp • Rahvuslik ning müütiline • Muinasjutuline rahvapärimus Looming • Ooperid „Tasuleegid“ • Sümfoonilised teosed „Tallinna pildid” • Balletid „Kalevipoeg” • Süidid „Mõõkade tagumine" „Kalevipoja tants Saarepiigaga” https://www.youtube.com/watch?v=UTWIcyUVaoY (03:13) Lydia Auster (1912-1993) • Helilooja
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Kõikide aegade suurimaid klaverikunstnikke. Andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Isa tegeles harrastusmuusikuna. Koolis lisaainena prantsuse keelt. Alustas 9a pianistina. Õppis algul Viinis hiljem Pariisis. 1861 kolis Rooma, sinna ka jäi. Looming lõi uue klaverimängu stiili. Armastab esineda valitud publiku ees. Püüdis klaveril edasi andda selliseid varjundeid, mis meenutasid orkestri pille. Klaverikõla muutus enneolematult värvikaks ja jõuliseks. Kirjutas 3klaveripalade tsüklit
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Ta on kuulus eesti pianist, helilooja, improvisaator, legendaarse Ruja ellukutsuja. Juba väiksest peale tahtis Rein Rannap saada maailmakuulsaks heliloojaks ja klaverdajaks. Oma esimese loo kirjutas Rein Rannap ülesse juba viieaastaselt ja see kannab tänaseni säilinud noodilehel nime ,,Önetus". Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija ja ema Ines Rannap on viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik. Ta lemmikheliloojad on Johann Sebastian Bach,Ludwig van Beethoven, Franz Serafim Peter Schubert, Frederic Chopin ja Ferenc Liszt. Haridustee Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965 1972, ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1972 1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures. Seejärel Moskva
Carl Robert Jakobson Karl August Hermann Ado Grenzstein (26. juuli 1841 Tartu 19. (23. september 1851- 11. kirjanikunimega Ado märts 1882 Kurgja) jaanuar 1909 Tartu) Piirikivi oli eesti ühiskonnategelane, oli eesti helilooja, (5. veebruar 1849 publitsist, kirjanik ja keeleteadlane ja 20. aprill 1916 pedagoog. entsüklopedist. Lõuna-Prantsusmaa, Menton) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend Päritolu Sündis Tartus
4.Mis eriala Peterburi konservatooriumis oli Baltimaade üliõpilastele tähtsaim ja miks ? 5.Iseloomusta Janseni muusikapropaganda tegevust 6.Milline oli I üldlaulupeo repertuaar 7.Miks õpiti konservatooriums orelit ? 1. Vennastekoguduse liikumine tõi vaimuliku äratustegevusega, kirikusse koorilaul, olulisel kohal ühislaulmine, vanema rahvalaulul kadumine. Lauldi vaimulikke laule Saksamaalt, varasemast erinev laulutava, õpetati mitmehäälset koorilaulu. 2. A.E.Thomson helilooja, pedagoog, töötas Peterburis, 70 laulust säilinud pooled, keerukad võtted, kasutab polüfooniat, ,,Ketra, Liidu" ,,Pulmalaul" ,,Laulge, poisid", armastus-, loodustemaatika, vähem isamaatemaatika F.A.Saebelmann helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist, organist, säilinud u20 koorilaulu, ,,Kaunid laulud", lüüriline-romantiline ,,Ellerhein", soololaulud, ei kasuta rahvaviise, meloodiad voolavad, 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus
KREEKA THTSAMAD TEGELASED : Platon- vanakreeka filosoof Aristoteles-vanakreeka filosoof , Platoni pilane , Aleksander Suure petaja Diogenes-vanakreeka filosoof,biograaf ja doksograaf Sokrates-vanakreeka filosoof Demosthenes-vanakreeka oraator ja Ateena riigimees Sappho-antiik-kreeka luuletajanna ja pedagoog Alkaios-Perseuse ja Andromeda poeg , ks preestritest , Argolise prints Anakreon-Kreeka luuletaja
Vaht, Toomas Veenre ning Andres Põldroo. 1975. aastal hakkas ansambli koosseis pidevalt muutuma. Nad on andnud välja neli albumit. Tuntumad lood Rujalt on ,,Teisel pool vett" , ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" , ,,Rahu" , ,,Vaiki kui võid" need on ainult väike osa nende loomingust. Lisaks Rujale oli tal veel kaks rokk ansamblit: Noor-Eesti ja Hõim. Hõim tegeles rohkem Eesti rahvaviiside töötlemisega. Vanemad Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog ning muusikapedagoogika uurija. Ines Rannap oli viiuldaja, pedagoog ning muusikakriitik. Kontsertid Tema esimene soolokontsert toimus 1968. aastal. Ta on esinenud soolokontsertidega NSVL- is, paljudes Euroopa riikides, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Ta on korraldanud üle Eesti enda konstert-tuure ,,Klaver tuleb külla" ( 1997, 1999, 2008). Saavutused 1973. aastal võitis ta Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi. Lõppvoorus sai ta auhinnalise
tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Väljapaistvat kohta A. Kapi loomingus omavad ka tema soololaulud, mis pälvivad suurt tähelepanu oma väljendusrikkuse ja otsekohesusega. Kahjuks on A. Kapi vokaallooming jäänud teenimatult unustusse ja vääriks kindlasti palju suuremat tähelepanu. Heino Eller ( 1887 1970 ) Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Click to edit Master text sty Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde.
- temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Tobiase eesmärgiks oli reformida vaimulikku muusikat ja kirjutada "Kalevipoja" ainelisi teoseid, sealhulgas ooperi. Paraku suri ta enne kui jõudis kõik oma kavatsused täide viia. Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani - 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Artur Kapp alustas muusika kirjutamist üliõpilasena Peterburis. Astrahanis ei jõudnud ta suure töökoormuse tõttu sellega palju tegelda. Tõus tema heliloomingus algas viimastel Astrahani aastatel ning jätkus 1920.-1930. aastatel Eestis
· Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias helilooja muusik · Kristjan Raud kunstnik · Paul Raud kunstnik · Ants Laikmaa kunstnik · August Wiera näitleja · Karl Menning lavastaja · Paul Pinna näitleja · Theodor Altermann näitleja · Karl August Herman muusik · Jaak Järv kirjanik · Jakob Kõrv kirjanik, ajakirjanik · Ernst Peterson-Sürgava kirjanik · Jakob Pärn jutukirjanik
· Kuid noorusaega mahtus ka rõõmsamaid hetki: poisikesena armastas Tsehhov mere ääres mängida, kala püüda ja läbi stepi vanaisale külla sõita. · Tsehhovite peres oli kuus last:viis poega ja üks tütar. Kõigile lastele oli jagatud andeid vene heldusega: vanimast vennast Aleksandrist sai literaat, vanuselt järgmine vend Nikolai oli andekas kunstnik, kuid suri 30-aastasena tuberkuloosi.Ivanist sai tuntud pedagoog ja Mihhailgi hakkas literaadiks, kes kirjutas muu hulgas Anton Tsehhovist palju eluloolist.Pere pesamuna Maria oli pedagoog, juhatas Jaltas Tsehhovi majamuuseumi ja venna kogutud kirjade väljaandmist. · On öeldud, et oma anded said lapsed isalt, aga hinge emalt. · Kuigi isa polnud mingit kooliharidust saanud , juhatas ta oma lapsed juba varakult hariduse juurde.Seitsmeaastaselt alustas Tsehhov oma kooliteed kreeka algkoolis,
...................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................6 2 REIN RANNAP Rein Rannap (pianist, helilooja, improvisaator) on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres. Isa - Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija, ema - Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures, seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977-1979). 1991 kuni 1995 õppis RR Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Juba 1968a. 7
Rene Eespere Tema heakõlalises muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Helilooja ning pedagoog. Sündinud 14.12.1953 Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumisstiihiast kantud kontserdizanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordustehnikaga. Eestlaste südamesse kirjutanud end koorilauludega "Ärkamise aeg" ning "Armastan, sind, Eestimaa". Kirjutanud nii lavamuusikat, orkestriteoseid kui ka teoseid sooloinstrumentidele.
annaabi.ee 
