Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"muistset" - 265 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Eesti enne ja pärast Muistset Vabadussõda

09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. ­ 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. ­ Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas eestlased oleksid võinud Muistset Vabadussõda võita?

aastal. Eestlaste Muistset Vabadusõda loetakse ka üheks Briti ristisõdade osaks. 1208. aastat loetakse Muistse Vabadusvõitluse alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Eestlaste võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. aastal. Sõja tulemus oli see, et eestlased kaotasid Muistse Vabadussõja. Miks eestlastel ei olnud võimalik Muistset Vabadussõda võita ning miks nad ei võinuks seda võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleks võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem relvastus, eestlastel oleks olnud ühtne suur juht ja eestlaste sõjategevus oleks olnud rohkem orienteeritud. Ristisõdijatel oli, aga hea sõjaline varustus ja relvastus ning üldse neid oli kordades rohkem kui eestlasi. Ristisõdijatel olid head...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kas eestlased oleksid võinud Muistset vabadusvõitlust võita?

ei tihti ei pidanud kokkulepetest kinni. Ilma liitlasteta on raske võita vaenlast, kellel on suurem sõjaline osakaal ja pealekauba ka liitlased olemas. Mõjuvaks põhjuseks loen ka seda, et eestlased olid valmis ainult lühiajaliseks sõjaks. Nende linnused ja sõjariistad ei pidanud vastu pikaajalises sõjas. Alguses isegi suudeti vastu panna ja rootslased löödi tagasi. See kurnas kõike väljapannud eestlasi ja puudus tuli elavjõust. Muistset vabadusvõitlust poleks minu arvates suudetud võita, sest eestlased tegid niigi päris head tööd oma maa kaitsmisega, aga sõjaline ja liitlaste vähemus viis nende võiduvõimalused lootusetult alla. Vaenlasel oli olemas kõik võidu eeldused, mida nad ka ära kasutasid....

Eesti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki

Kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki Kindlasti on paljud mõelnud, et mis oleks saanud, kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki, et milline oleks Eesti siis nüüd ja kas see oleks hea või mitte. Arvatavasti, poleks eestlased kaotanud vabadust 700'ks aastaks, eestlased poleks jäänud ilma oma eliidist, poleks nii palju inimesi hukkunud, poleks toimunud nii palju lahinguid, samuti oleksid maade piirid teistsugused ja kindlasti poleks ristiusk nii laialdaselt levinud ja palju muud sarnast. Kindlasti poleks toimunud nii palju erinevaid lahinguid. Suure tõenäosusega poleks muidugi...

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust

See oli aga vaba mehe tunnust. Relvad jäeti kätte, lootes et neist on abi sõjalises osas, et eestlased oleks sõjaliselt abiks. 13 saj lõpp hakati relvi ära korjama, kuna ei usaldatud väga. Kardeti ülestõuse jms. Mida piirati, keelati?: 1)Piirati eestlaste jahilkäimise õigus ja kalastamisigust, täielikult keelati kauplemine.Saarlased olid kõige raskemini allutatavad ja pärast muistset vabadusvõitlust toimus veel korduvalt ülestõuse. Sellepärast oli saarlastel alati rohkem õigusi kui mandrieestlastel. 2) Pandi peale maksud, koormised.Teotöö 14 saj. Maksudest: Loomusrent e hinnus- pidi andma kindlaid andameid valitsejatele. Vili,küttepuud,vaha jne. Mida aadlikel vaja oli. Vakus-maksude kokkukogumine. Vakuse kohus.Kirikule maksti kümnist. Eestlased olid ristiusustatud, aga talupojad ei saanud sellest aru, kuna see oli ladinakeelne....

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti enne ja pärast muistset vabadusvõitlust

Gertrud Vardja 10H enne sama pärast *kultuur *Kuna Eestis käisid regulaarselt *mitmed kirjalikud *kirikute ja kloostrite ehitamine- (haridus, kir- Skandinaavia, Ojamaa ja Vene allikad põhiliselt gootistiilis. jandus, kaupmehed, siis polnud võimatu siin *16. Saj algas usupuhastus, mis tõi kaasa arhitektuur) isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu. esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise. *mitmed kirjalikud allikad, millest (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a tähtsaim on preester Henriku Liivimaa Katekismus) kroonika....

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST?

Vabadusvõitlus toimus Eesti aladel aastatel 12081227. Vabadusvõitluse eesmärk oli vastu võidelda ristiusustamisele. 1208. aastal ründasid kristlased esmalt Sakala maakonda ­ tungiti kodudesse ja tapeti kõik, mis ette jäi. Eestlasid ründasid omakorda kristlasi, saates malevaid liivlaste ja latgalite maaalasid rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Selles võidus oli oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi maakonnad pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlastel suur ja hästi or...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eestis Keskaeg ( parast muistset vabadusvõitlust)

Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
1
docx

"UUS ALGUS" peale Muistset Eesti

veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigika...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jüriöö ülestõus küsimused vastused

Ajaloo kt 1)Võimu jagunemine peale muistset vabadusvõitlust 1.)Taani kuningriik- Sai endale Harju-Viru= Eestimaa 2)Ordu- Sai endale ülejäänud Eesti ja Põhja-Läti alad / / / Riia Piiskopkond Tartu Piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkond 2)Põlisrahva koormised 1)Kümnis- 1/10 kogu sissetulekust 2)Hinnus- Kindlaks määratud naturaalmaks ja seda maksti kümnise asemel 3)1/10 kümist- Kohaliku preestri ülalpidamiseks 4)Teaotöö- Tõõtamine mõisa põllul 5)Trahvid...

Ajalugu
288 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajaloo KT kordamine 10. klass

Nimeta külade tüübid ja millistes Eestimaa piirkondades olid nad levinud? *sumbkülad ­ Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis *Ridakülad ­ Ida-Eestis *Hajakülad ­ Lõuna-Eestis Tooge 1 konkreetne näide selle kohta, et skaninaavlased ja venelased korraldasid sõjakäike Eestimaale? * Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite süjakäikudest Eestisse ning on leitud ka viikingite nooliotsi. * Kas Eestis oleks kujunenud riik lähemas tulevikus ka siis kui poles olnud muistset vabadusvõitlust ja Eesti alistamist sakslaste poolt? Jah, kuna olid tekkimas juba maakonnad ning igal kevadel kogunesid pealikud kokku arupidamisele Kas Eestisse oleks ristiusk jõudnud ka ilma muistse vabadus võitluseta ? Jah, kuna ka enne sõda oli eestlastel kokkupuuteid ristiusuga. Mis annab tunnistust sellest, et keskmisel rauaajal muutusid ajad rahutumaks? Ehitati kindlusi Andke hinnang Eesti käsitöö arengutasemele ja kaubavahetusele....

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlaste elu enne ja pärast Vabadusvõitlust

Eestlaste elu enne ja pärast Vabadusvõitlust ­ sarnasused ja erinevused Oma arutluses annan ülevaate eestlase elust enne ning pärast Muistset vabadusvõitlust, tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 ­ 1227. Käsitlen järgnevaid aspekte: talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus. Enne Vabadusvõitlust oli valdav osa eestlasi talupojad. Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Ärkamisajal hakati tähelepanu pöörama oma rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi ning pandi alus järjepidevatele teatritele ning ajalehtedele. inimesi ärkamisajast: Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt, Friedrich Robert Faehlmann, Johann Köler, Jaan Adamson, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald http://www.htg.tartu...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Arutluse kirjutamine - juhend

Seda soodustati sellega, et need, kes olid ristiusu vastu võtnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Eestlased pidid hakkama täitma katoliku kiriku kombeid, austama katoliku usu pühakuid ja neile ohvreid tooma. Eestlaste muinasusund segunes küll katoliku kiriku kommetega, kuid puhtal kujul hakkas see kaduma. Ristiusustamisega ühendati eestlased esmakordselt Euroopa kultuuriruumi. Kõige suurem muutus peale muistset vabadusvõitlust oli see, et eestlased ei olnud enam oma maa peremehed. Vahetult peale vabadusvõitlust olid nad veel isiklikult vabad ja võisid omada maad. Mida aeg edasi, seda suuremasse sõltuvusse ja orjusesse nad langesid. Peale Jüriöö ülestõusu 1343-1345 vähendati isiklikke vabadusi veelgi ja suurendati koormisi. 15. sajandil hakkasid mõisnikud sõlmima kokkuleppeid pagenud talupoegade tagasitoomiseks ja väljaandmiseks...

Kirjandus
373 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalooperioodid

· Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid. · Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227. · Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti) Henriku Liivimaa kroonika. KESKAEG (ka ORDUAEG) (1227-1558): · Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. · Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e....

Ajalugu
464 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Peterburis hakkas Jakobson J. Köleri mõjul osa võtma rahvuslikust liikumisest. Noor Jakobson sai kuulsaks teravate kirjutistega ,,Eesti Postimehes", eeskätt aga eesti koolikirjanduse sootuks uuele tasemele viinud õpikutega. 1868. aastal pidas C. R. Jakobson ,,Vanemuise" seltsis oma kuulsa I Isamaakõne, kus süüdistas sakslasi eestlastele tehtud ülekohtus, ülistas muistset iseseisvusaega ning lubas Vene kotka tiiva all eestlastele paremat tulevikku. Neile aastatele on iseloomulik ka Jannseni tütre L. Koidula isamaalaulude ilmumine ning alusepanek mitmetele suurorganisatsioonidele. Kõik see lõi soodsad tingimused rahvusliku liikumise kasvuks. Tähtsamaks sündmuseks kujunes J. V. Jannseni algatusel 1869. aastal 18.-21. juunil Tartus toimunud I üldlaulupidu. Jannseni eesmärgiks oli erinevate kihtide koondamise teel ühtset tervikut luua...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mõisted

Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej ­ Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad ­ muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus ­ (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus ­ palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism ­ [mai tea mis see on] Hagia Sophia ­ 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskaeg - Usud

Visitatsioon ­ Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit ­ erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ­ ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio ­ saatmine, lähetus). Karolingide renessanss ­ Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja piiblist. Kloostrite juurde rajati koole ja kirjutati raamatuid ümber. Pärispatt ­ Inimese kaasasündinud patusus; selle põhjuseks on esimeste inimeste, Aadama ja Eeva pattulangemine Eedeni aias. Kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud. Püha kolmainsus ­ kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal ja...

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana-Egiptuse arhitektuur

Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...

Kunstiajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Carl Robert Jakobson

Eriti vaenulik oli sellele Jakob Hurt, kes oli ka üks rahvusliku liikumine aktiviste. Tekkinud lahkhelide tõttu muutus rahvuslik liikumine mitmesuunaliseks. 3 Isamaakõnet 1868-1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" . Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne 1870­ "Võitlemised eesti vaimupõllul" on vähem sõjakas. Autor teeb selles lühikese ülevaate eesti kirjanduse ajaloost ja ennustas eesti kultuuri peatset tõusu. Selle kõne kandis ta ette "Vanemuise" 5.aastapäeval. Kolmas isamaakõne 1870­ " Nõiausk ja nõiaprotsessid" on kõige teaduslikum. Valjult kritiseerib Jakobson katoliku kirikut tema sallimatuse pärast teisitimõtlejate suhtes...

Ajalugu
117 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun