õukondlased ise. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1650.aastatel tuli uue zanrina, vastukaaluks tõsise sisuga õukonnaballetile, ilmale ballettkomöödia. · Selle aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. · Kuulsaks sai see zanr tänu kümmekond aastat ühisele koostööle komöödiakirjanik Moliére`i ja helilooja Jean- Baptiste Lully vahel. · Kuulsaim ballettkomöödia on "Kodanlasest aadlimees", mida on etendanud ka Pärnu teater "Endla". Barokkmuusika Prantsusmaal · 17.-18.sajandi vahetusel arenes kõige olulisemal määral klaviirimuusika. · Selle peamiseks esindajaks oli Francois Couperin (1668-1733). · 1713-1730 avaldas ta oma kuulsa klavessiinimängu õpiku ning neli köidet kokku 27 süidiga . · Nende osad kannavad programmilisi pealkirju ("Unistaja"; "Salapärane"; "Ekslevad varjud") või konkreetsete isikute nimesid.
aiakujunduse abil suurendab hoone mõjukust. Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised nt. Louvre'i idafassad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis. Barokkmuusika Prantsusmaal Prantsuse barokkmuusika pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18. sajandi algusest. 1570. aastast tegutses Pariisis Poeesia ja Muusika Akadeemia, kes panid aluse õukonnaballetile. 1650. aastal lisandus õukonnaballetile ballettkomöödia (nt. ''Kodanlasest aadlimees''. Barokkskulptuur Prantsusmaal Prantsuse barokkskulptuuri maitsekas ühtsus kujunes välja siis, kui troonile tõusis Louis XIV. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET. Maalikunst Prantsusmaal Prantsusmaal olid maalijad , nii nagu skulptorid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN.
15. A. Vivaldi Caiuse aaria oop ,,Ottone in villa" 3:23 16. C. Monteverdi avafanfaarid oop. ,,Orpheus" 1:38 17. A. Corelli Concerto grosso op.6 7:17 18. J. S. Bach Kantaat nr. 140 I 6:16 19. H. Purcell ,,Music for a while" 4:11 20. J. P. Lully oop. ,,Kodanlasest aadlimees" Türklaste tseremooniamarss 1:31 21. M. A. Charpentier Te Deum Prelüüd 2:01 22. H. Schütz Taaveti psalmid ,,Jauchzet dem Herren alle Welt" 4:19
6 Moliére kirjutas ka komöödiaid, kus ta viskab nalja arstide ja nende ravimeetodite üle. "Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, kus kirjanik kasutab kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. Näidend "Ebahaige" (1673) on aga mehest, kes oma liialdatud surmahirmus kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii kõiki oma lähikondlasi. "Kodanlasest aadlimees" (1670) on komöödia lihtsast kodanlasest, kes püüab iga hinna eest aadliseltskonda pääseda. Auahnus teeb ta aga naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Komöödiates "Meeste kool" ja "Naiste kool" naeruvääristab kirjanik iganenud kiriklikku moraali. Need kaks näidendit toovad Moliére'ile hulga vaenlasi. Tema näidenditest on veel tuntud "Õpetatud naised", "Scapini kelmused", "Ihnus" jt. LÕPPSÕNA
,, Öine vahkond" 1642 aastal lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Maal on tehtud õli lõuendil. ,,Lõbusad talupojad kõrtsis" (1635) Holland Adriaen van Ostade kuulus nn väikeste hollandlaste hulka, kes põhiliselt tegeles olustikumaalidega. Tema tööde formaat oli üldiselt väike (vastavalt kodanlasest tellija soovile), kompositsioon lihtne ja argipäevane, töö ise humoorikas ja irooniline. Eduard Viiralti teos ,, Põrgu" ,mis on valminud aastal 1930-1932 Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. Jaanuar 1954 Pariis) oli eesti graafik. ,,Tütarlaps allikal" Johann Köler 1859, õlimaal. Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa(Ivaski) 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik
Noomitusi talutakse kergesti, kuid pilget mitte." Teosed Tema käsikirju pole leitud, kuid siiski on ta loomingust on säilinud 32 näidendit. Neist tuntumad on: · "Arutu" (1653) · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664) See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike ini-
Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', avamäng Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', Orpheuse aaria 'Possente spirto' (Oo jumalad, allilma valitsejad) Barokkajastu instrumentaalmuusika Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr. 1 'Kevad', I osa Allegro Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr.2 'Suvi', II osa Adagio-Presto Prantsusmaa barokkmuusika Jean-Baptiste Lully - ballett-komöödia 'Le Bourgeois Gentilhomme' (Kodanlasest aadlimees), Türklaste marss Inglismaa barokkmuusika Henry Purcell - muusika näidendile 'Abdelazar' (Mauri kättemaks), Rondo Kõrg- ja hilisbarokkmuusika Johann Sebastian Bach - 'Prelüüd ja fuuga C-duur', kogumikust 'Hästitempereeritud klaviir' Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d-moll', orelile (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa 'Sanctus'
Kuningat võlusid tema kompositsioonid "Ööballetile" (prantsuse "Ballet de la nuit"). Mõnda aega dirigeeris noor helilooja kuninglikku orkestrit, kuid olles tüdinenud ansambli nõrgast distsipliinist, asutas kuninga nõusolekul kammerorkestri nimega "Väikesed Viiulid" ("Les Petits Violons"). 1650. aastatel ja 1660. aastatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastuse tohter"). Kohtumine Molière'iga pani aluse uue zanri komöödiaballeti tekkele. Kuninga balletivaimustuse raugemisega pühendus Lully ooperite kirjutamisele. Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu 4 Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga
Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastuse tohter"). Kohtumine Molière'iga pani aluse uue zanri komöödiaballeti tekkele.1660.aastal sai Lullyst kuningaperekonna muusikaõpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuusika. Kuninga balletivaimustuse raugemisega pühendus Lully ooperite kirjutamisele. Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga
kui toetaval positsioonil matsid jäävad matsideks. Kuidas härra Jourdainil õnnestus siiski austava mammamushi tiitlini jõuda, saime näha Theatrumi kevadenergiat täis VHK teatrikooli noorte esituses. "Kvaliteetinimene" (Le Bourgeois Gentilhomme, 1670) on viievaatuseline komöödia-ballett, kus mängitakse, lauldakse ja tantsitakse. Näidend saavutas kohe suure menu ja seda peetakse siiamaani üheks Molière'i olulisemaks teoseks. Eestis on seda mängitud nimega "Kodanlasest aadlimees" 1990. aastal Draamateatris, Lembit Petersoni lavastuses. 3 Molière Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin; 15. jaanuar 1622 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga
Molière'i kodanikunimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema eluaastad olid 15 jaanuar 1622 17 veebruar 1673. Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Pärit on ta Pariisist, ta oli õukonna käsitöömeistri poeg. Moliére oli kuulsaim klassitsistliku draama esindaja. Viis aastat käis ta Clermonti jesuiitide kollegiumis, kus ta õppis matemaatikat, füüsikat, ladina keelt ja keemiat. Koolis esitati tihti tragöödiaid ja balletimänge ja nii tutvus Moliére teatriga. Edasi läks ta õppima õigusteadust, aga huvitudes rohkem teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest, jättis ta need õpingud pooleli. Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643. aastal asutas ta teatritrupi L'Illustre Théatre. Kuna see ei saavutanud edu, pandi Moliére võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja ...
Prantsusmaa. Prantsuse kuningakoja nägu kujundas Itaalia ja seepärast sidemed kahe maa vahel näisid küll tihedatena, kuid tegelikult ei võetud võõrast muusikat omaks. Kokkuvõtlikult toimusid Prantsusmaal analoogilised arengud kui Itaalias. Zanritest olid olulisimad õukonnaballett, ballettkomöödia, tõsine ooper prantsuse stiilis ehk lüüriline tragöödia, prantsuse avamäng. Tuntumad heliloojad ja teosed. Komöödiakirjaniku Moliere ja helilooja J.B.Lully "Kodanlasest aadlimees", M.A.Charpentier "Te Deum", F. Couperin "Unistaja". Inglismaa. Tudorite dünastia viimase valitseja Elisabeth I surmaga lõppes inglise muusika kõrgaeg. Hääbus nii vaimulik kui ka ilmalik muusika. Uus valitseja Charles II võttis vastu mõjusid Prantsusmaa muusikaelust (eeskuju Louis XIV). Lavastati nii prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus zanr õukondlik maskietendus (mütoloogiline). Etendati ka nn semioopeeid, milles tegevust kandis edasi dialoog
Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A. Wiera ,,Ihnus" etendusega jõudis Moliere Eestisse Aforism ehk mõttetera, prantuse kirjanduses moes 17-18.saj. Kirjanikud - moralistid ei
Neid näidendeid mängitakse tänapäevani. Näidendid · ,,Arutu" (1653) · ,,Tuulepea" (1655) · ,,Armutusk" (1656) · ,,Naeruväärsed eputised" (1659) · ,,Meeste kool" (1661) · ,,Naiste kool" (1662) · ,,Versailles' improvisatsioon" (1663) · ,,Tartuffe" (1664) · ,,Don Juan" ( 1665) · ,,Misantroop" (1666) · ,,Arst vastu tahtmist" (1666) · ,,Ihnus" (1668) · ,,Georg Dandin" (1668) · ,,Amphitryon" (1668) · ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) · ,,Scapini kelmused" (1671) · ,,Õpetatud naised" (1672) · ,,Ebahaige" (1673) Kasutatud kirjandus · Eesti Entsüklopeedia 6. köide · http://et.wikipedia.org · 10. klassi kirjanduse õpik · Pildid võetud www.google.com -st
Betti Alver Dramaatika ilukirjandusliik, mis on mõeldud laval esitamiseks tunnused: dialoogivorm olevikus esitatav tegevus dramaatika žanrid komöödia tragöödia draama Komöödia dramaatika žanr – lõbus näidend kuulsaid komöödiakirjanikke W. Shakespeare („Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“) Moliere („Kodanlasest aadlimees“, „Misantroop“) Eduard Vilde („Pisuhänd“) Andrus Kivirähk („Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia“, „Vombat“, „Eesti matus“) Tragöödia dramaatika žanr – kurva ehk traagilise sisuga (traagilise konflikti, traagilise lõpplahendusega) näidend tragöödiakirjanikke W. Shakespeare („Hamlet“, „Romeo ja Julia“) August Kitzberg („Libahunt“)
1669. aastal sai Molière lõpuks loa ,,Tartuffe'i" (kogu 5-vaatuselise näidendi) etendamiseks. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Naeruväärne ei ole ta mitte selle siira püüde tõttu, vaid oma võimetusega. See komöödia oli Molière'i menukamaid teoseid. Muu hulgas väärib
Tuntumad autorid J.S. Bach ja G.F. Händel. Ooper ja ballett Ooper - kõige suurejoonelisem ja kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale Libreto - tekst Näitlemine, tants, lavakujundus Keskaeg - Ooperi aluseks olid liturgilised draamad ja müsteeriumid. Renessanss - Itaalias lavastati mütoloogilise sisuga intermeediume - Prantsuse ooperi eelkäija - õukonnaballet Pr. ballett-ooperi looja barokis: Jean Baptiste Lully (“Kodanlasest aadlimees”) - Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused Tuntuim Inglise baroki ooperihelilooja: Henry Purcell (“Dido ja Aeneas”) Rondo - ringmängu vorm (ABACADA…) Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes. Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud aadlike rühmitus Esimesed ooperid nimetati muusikaliseks draamaks ehk drama per musica. Esimene teadaolev ooper “Daphne” - Jacopo Peri (1597)
,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse.,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks.,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda.Oma 1673. aastal valminud näidendi ,,Ebahaige" lavastuses mängis Molière ka peaosa, liialdatult haigusi ja surma kartvat meest. Just selle teose etendusel tabas teda ennast ootamatu surm. Kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Molière siiski St.-Josephi kalmistule. Aforismikirjandus:17.-18. sajandil tuli prantsuse kirjanduses moodi aforism.Aforism-
armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid). Teiste petmine maksab talle (Don Juanile) endale kätte. Kõige keerulisem ja tõsisem on ,,Misantoop" (inimesepõlgur) vaidlused inimeste vaimsete probleemide üle. ,,Ihnur" peategelasest saanud ihnuse võrdkuju (teretamiseks ei anna kätt vaid laenab seda). Läheb vastuollu perega rahapärast. Viimastes teostes pöördub Moliere keskklassi poole. ,,Kodanlasest aadlimees" naeruvääristab inimesi, kes lasevad end matslikul kombel alandada. Segadus, kes on kes? ,,Arst vastu tahtmist" inimest peetakse kellekski teiseks. Kasutab oma teostes karakterkoomikat, situatsioonikoomikat ja kõnekoomikat. Moliere ise väidab, et kirjanik peab kujutama ühiskondlikke pahesid kasvatuslikel eesmärkidel. Naerab välja edevust, rumalust, ihnust. Johann Wolfgang von Goethe (1794 1832)
õukonnapidustustel muusika mängimine. 4. BAROKK PRANTSUSMAAL 1570 loodi Pariisis humanistlik haritlastering. Nagu Firenze Camerata(itaalia haritlased), uurisid ka nemad antiikaja teatrit Kuid nende tulemus polnud ooper, vaid tõsise sisuga õukonnaballett millele vastukaaluks sündis 1650-ndatel aastatel ballettkomöödia Põhineb see sõnalavastusel, millega liidetakse pikemad balletistseenid ja laulud. Saavutas oma tipptaseme kirjanik Moliere'i ja helilooja Lully koostöös. Kuulsaim teos "Kodanlasest aadlimees" (1670) Võrreldes itaalia ooperiga on prantsuse ooperi retsitatiiv väga laulev ja rütmiliselt keerukas (jälgib võimalikult täpselt prantsuse keele rütmi) ning orkestrisaade on rikkalik Aariaid on aga vähe ja needki lühikesed, seevastu rohkesti koori- ja balletistseene Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL 1660 tõusis troonile Charles II
,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste probleemide üle. ,,teretamiseks ta kätt ei anna vaid laenab seda" Läheb vastuolla oma perega. Viimased näidendid pilavad keskklassi ,,Kodanlasest naabrimees" laseb atslasel ennast alandada. Segadus küsimusse, kes on kes. ,,Arst vastu tahtmist" kedagi peetakse kelleksi teiseks. 1)karakteri koomika 2)situatsiooni koomika, 3)kõnekoomika. Säilinud on 32 näidendit. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist
Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. Õnnetuseks armub ta seltskonnadaami Celimene'i, kes esindab just kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. · ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel · ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. · ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. · Klassitsistliku komöödia tunnused- nali (jant), moraal 3. Fontaine valmimeister · Rohutirts ja sipelgas, Rebane ja viinamari, Hunt ja lambatall, Katkuhaiged loomad · Need räägivad peamiselt loomadest, aga ka puudest ja kividest · Ta rõhub valmide tavapärasele lõppmoraalile 4. Valgustuskirjandus · 18
1980 Arnold Wesker, ,,Neli aastaaega" 1986 Molière, "Misantroop" 1987 Thomas Bernhard, ,,Päral" VILJANDI UGALAS 1979 Büchner, "Woyzeck" 1980 Molière, "Don Juan", Lavakunstikateedri diplomietendusena 1982 Anouilh, ,,Antigone", Lavakunstikateedri diplomilavastus 1982 Albee, "Kõik aias" EESTI DRAAMATEATRIS 1981 Paul-Eerik Rummo, ,,Kass!Kass!Kass!" 1988 Bernard Kangro, ,,Merre vajunud saar" 1990 Molière, "Kodanlasest aadlimees" TALLINNA LINNATEATRIS 2002 Sinisterra "¡Ay, Carmela!" 10 RÄNDTEATRIS 1986 ,,Aucassin ja Nicolette", Lavakunstikateedri 12. lennu lõpetajate ja etenduseks moodustatud vanamuusika ansambli ettekandes 1992 ,,Farss isand Patheline'ist", Viljandi Kultuurikolledzi teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega
Õukonnapidustuste musitseerimine. 4. BAROKK PRANTSUSMAAL 1570 loodi Pariisis humanistlik haritlastering. Nagu Firenze Camerata(itaalia haritlased), uurisid ka nemad antiikaja teatrit .Kuid nende tulemus polnud ooper, vaid tõsise sisuga õukonnabalett, millele vastukaaluks sündis 1650-ndatel aastatel balettkomöödia. Põhineb see sõnalavastusel, millega liidetakse pikemad balletistseenid ja laulud. Saavutas oma tipptaseme kirjanik Moliere'i ja helilooja Lully koostöös. Kuulsaim teos "Kodanlasest aadlimees" (1670) Võrreldes itaalia ooperiga on prantsuse ooperi retsitatiiv väga laulev ja rütmiliselt keerukas (jälgib võimalikult täpselt prantsuse keele rütmi) ning orkestrisaade on rikkalik Aariaid on aga vähe ja needki lühikesed, seevastu rohkesti koori- ja balletistseene Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL
Sellest sai alguse Moliér'i karjäär eduka teatridirektori ja näitekirjanikuna. Kuna usuti, et kõik komöödiatega seotud lähevad põrgusse, keeldus kirik Moliere pärast tema surma (mis leidis aset peale ,,Ebahaige" neljandat etendust) matmast ning ta maeti St. Josephi kalmistule, kuhu enamasti maeti enesetapjaid. Tema tuntumad teosed on "Naeruväärsed eputised" (1658), "Naiste kool" (1662), "Tartuffe" (1664), "Don Juan" (1665), "Misantroop" (1666), "Ihnus" (1668), "Kodanlasest aadlimees" (1670), "Scapini kelmused" (1671), "Õpetatud naised" (1672), "Ebahaige" (1673). Valgustusaeg Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana
Prantslased jõudsid mütoloogia ainelise balletini, erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkem vokaalnumbreid (kõnelähedased soololaulud, koorid) Kõik õukondlased, kes vähegi oskasid tantsida pandi tantsima. 1650. aastal lisandub ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödia. Ballettkomöödia tegi kuulsaks Moliere (komöödiakirjanik) Prantsuse baroki suurkujuks oli Jean Baptiste Lully ( despootlik/punktuaalne orkestridirigent), kelle balletkomöödia on "Kodanlasest aadlimees" Lüüriline tragöödia-Tõsine Prantsuse stiilis ooper Libretist Jean Philippe Quinault tegi Lullyga koostööd, millest sündis "Cadmus ja Hermione" "Attis", "Roland", "Armide", "Alkestis". Prantsuse stiilis avamäng, punktuaalse rütmiga, majesteetlik avaosa. Vaimulik muusika Henri du Mont- kapellijuht Grand motet- oratoorimui lähedane Tähtsaim helilooja- Mark Antoine Charpentier, kelle loodud on "Te Deur"
K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi. Prantsuse balett-ooperi loojaks barokis on Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”) Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused (p antomiimtantsud, aariad ja koorid). Üks ja ainus tuntud baroki ooperihelilooja on H enry Purcell (ooper “Dido ja Aeneas” ja näidend “Abdelazar”)
Restaureeriti Bourbonide võim. Tuli 100 päevaks uuesti võimule, Waterloo ja siis oli baibai. VIINI KONGRESS - Legitiimsuse põhimõte, Julgeoleku põhimõte ja Tasakaalu põhimõte. 3.5 Euroopa 19. sajandil Kõik vana korra rüppe tagasi minemise üritused olid juba määratud luhta minema, kuna inimeste prioriteedid olid muutunud. Dekabristid korraldasid venemaal riigipöördekatse, läks pekki. Prantsusmaa kukutas 1830 kuninga ja pani asemele Louis- Philippe (kodanlasest kuningaks). Tsartistid ühendasid tööliskonda. Esitasid parlamendile palvekirju. Ei rahuldatud, puhkesid rahutused. Saksa filosoofia arenes - Immanuel Kant ja Georg Wilhelm Hegel. Dialektiseadused! Killustatud saksamaa rahvas tahtis ühineda, kuid valitsejad mitte. 1820. tolliliit! Kujunes ülesaksamaaline turg. Moodustati Saksa riikide konföderatsioon ja Frankfrundi parlament. Poola, Kreeka, Belgia võitlesid oma riigi eest. 1848. toimus revolutsioonilaine, “vaeseid ühendas
K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi. Prantsuse balett-ooperi loojaks barokis on Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”) Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused (p antomiimtantsud, aariad ja koorid). Üks ja ainus tuntud baroki ooperihelilooja on H enry Purcell (ooper “Dido ja Aeneas” ja näidend “Abdelazar”)
võitjaks Benito Mussolini endine vasakpoolne, kes oli nüüd astunud natsionalistliku ja sõjaka fasistliku partei etteotsa. Mussolini propaganda oli rajatud põhimõttele lubada kõigile kõike. Tema loodud sõjaväelistesse rühmadesse (Fasci di Combattimento) kuulus peaaegu 300000 demobiliseeritud sõjameest, kes ei suutnud tööd leida. Nende abil klaaris ta arveid oma poliitiliste vastastega ning avaldas survet valitsusele. Keskklassi kuuluvat kodanlasest omanikku üritas Mussolini veenda selles, et just tema ja ta kaasvõitlejad on ainus kaitse punaste eest. Oktoobris 1922 sai Mussolinist Itaalia peaminister. 6. 1929.a. suur majanduskriis Kuldsete 20-ndate lõpuks loetakse 24. Oktoobrit 1929 ehk päeva, mida ameeriklased nimetavad Mustaks Neljapäevaks. Sel päeval algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon, mis kestis 1933. Aastani. 7. Roosevelti "Uus kurss"
Raudse tahte ja vääramatu usu kõrval puudub mehel omadus, mis kõigest ülem: armastus. „Peer Gynti“ vastand. 3. “Peer Gynt” - Vastutustundetu, ei suuda endale kindlaks jääda, toimib nii, nagu parajasti meeldib, kergemeelne kelkija, valevorst, egoist, riiukukk, erksa kujutlusvõime ja ilutundliku meelega, kaupleja, meelitaja. Alati hoiab lahti väljapääsutee. Alkoholilembene, seikleja, lapsemeelne, suur emaarmastus. MOLIÈRE (lavanimi) 1. komöödia “Kodanlasest aadlimees” - Püüdlus olla tähtsam kui tegelikult, püüe staatuse ja tunnustuse poole. 2. komöödia “Tartuffe” - Teesklus, kahepalgelisus. Mari-Liis LILL & Paavo PIIK 1. draama “Varesele valu” - Pere ja sõprade tugi on ääretult oluline, depressiooni ei pruugi üldse ära tunda. Ene-Liis SEMPER & Tiit OJASOO 1. komöödia “Mu naine vihastas” - Inimeste vajadus kõike jäädvustada, nad ei oska reaalset hetke hinnata ja nautida.
eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt Enamik tema näidenditest meenutavad mingit olulist pöördepunkti kirjaniku elus (“Meeste kool”, “Naiste kool”, “Misantroop”, “Tartuffe”). M on nimetatud orjastatud geeniuseks, sest enamik tema teoseid arvestab ilmselt oma aja publiku ja eriti kuninga maitset; jagas oma ajajärgu eluvaadet, hindas maailma (keskmisele, arukale) enamikult omaste möödupuude järgi, mis võimaldasid hea kontakti publikuga
poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Aastal 1664 lavastas ta ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku. Tartuffe paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane ilmub lavale alles 3 vaatuse alguses. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. ,,Ebahaige" ´s ei pilgata ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. See komöödia oli Moliére menukamaid teoseid. Moliére´i komöödiad moodustavad tänini koomilise teatri klassika raudvara. Tema näidendid kujutasid kaasaegseid prantslasi. Tema tugevus oli see, et ta tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle. Moliére käsikirju pole säilinud.
Oxford, New York: Oxford Univ. Press. Pipers Enzyklopädie des Musiktheaters 1986-1997. Oper. Operette. Musical. Ballett. Bd. I-VII München: Piper. Abert, Anna Amalie 1994. Geschichte der Oper. Kassel: Bärenreiter; Stuttgart, Weimar: Metzler. Dean, Winton. Knapp, John Merrill 1995. Handel's Operas. Oxford: Clarendon Press. Hamilton, Edith 1975. Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. Kunze, Stephan 1996. Mozarts Opern. Stuttgart: Philipp Reclam jun. Molière, Jean Baptiste 1992. Kodanlasest aadlimees. Tallinn: Perioodika.. Ovidius 1971. Metamorfoosid: Orpheus ja Eurydike. Pygmalion. Fasti: Arion. -- Rooma kirjanduse antoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. The Cambridge History of Seventeenth-Century Music 2005. Ed. Tim Carter, John Butt. Cambridge: Cambridge Univ. Press. VARANE OOPER MTX315 Kordamine eksamiks Mõisted: · Tenor Kõrge meeshääl ulatusega c-c2, eristatakse dramaatilist ja lüürilist tenorit. · Sopran Kõrge naishääl ulatusega h-fis3.
materiaalne toode Generation X vaadeldi põlvkondi, mis on kasvanud tööstusühiskonnast (vanemate puhul kodanikuõigused jne; 80ndate karjäärihuvid, küünilisus jne) tulevad tööle, aga ütlevad kohe, et tulevad tööle nii kauaks, kuniks meeldib. ,,Portfolio career" - tahame kiirelt teha karjääri, valime töökohti selle järgi, mis kombinatsioon CV-l kõige paremini välja näeks. BoBo boheemlase elustiil on väärtus (kodanlasest boheemlane, kasvanud 90ndatel). Stebbins Serious Leisure süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär. Töö- ja eraelu piiride muutumine. Areng: põllumajanduslik => tööstuslik ( = industriaal-) => postindustriaalne ühiskond. # kõigepealt kasvab sekundaarsetes majandusharudes hõivatud inimeste osakaal tööjõust
1664 sünnib Moliere'il esimene poeg, ristiisaks on Louis XIV, ilmub ,,Tartuffe", lavastatakse ühes vaatuses, Moliere poeg sureb, sünnib veel üks tütar 1665 on Moliere'l verejooks kopsus, põeb tiisikust, on raskelt haige, elab perest lahus, kirjutab ,,Arst vastu tahtmist", ,,Misantroop", ,,Ihnus", taotleb luba ,,Tartuffe" lavastamiseks, kirik on vastu 1669 lavastatakse ,,Tartuffe" täielikult 1670 kuninglikud pidustused, ,,Suurejoonelised armastajad" - Louis XIV tantsib ka, ,,Kodanlasest aadlimees" 1672 on Moliere 50, ,,Õpetatud naised", lepib oma perega, sünnib veel üks poeg, kes aga sureb 1673 ,,Ebahaige", Moliere ise mängib selles ka, IV korral mängimisel verejooks, sureb sama päeva õhtul 2. Ülevaade Moosese I raamatust Pilet 17 Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust; Vabalt valitud raamatu analüüs 1. Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust Voltaire 1694 1778 Rääkis suuri sõnu, aga ise nii ei elanud
teemaga ning astuvad sisse järjestikku. Soolokontsert- soolopilli ja orkestri vastandamine. Motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. 1570 aastal tegutses Pariisis haritlastering, mis pani aluse õukonnaballetile kuhu kuulusid luule, muusika, tants, maali- ja kostüümikunst. 1650. aastal lisandus ballettkomöödia, selle aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. ,,Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully (1632-1687). Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa. Jean-Baptiste Lully (1632-1687) ,,Cadmus ja Hermione", ,,Alkestis", ,,Roland","Armide". Henri Du Mont (1610-1684) barokliku kirikumuusika looja Marc-Antonie Charpentier (1634-1704) Jaques Champion de Chambonnieres (1601-1672) Francois Couperini (1668-1733) ,,Unistaja","Ekslevad varjud" Jean-Philippe Rameau (1683-1764) ,,Harmooniatraktaat","Castor ja Polluk","Pygmalion" Inglismaa
last, kellest kaks surevad. Edukas näidend ,,Naiste kool". 1664 sünnib poeg, kes sureb. Näidend ,,Tartuffe", mille kuningas ära keelas, sest see ründas kirikut ja oli usuvastane. 1665 näidend ,,Don Juan", mille aluseks on mingi hispaania lugu. Don Juan valib omale täiesti suvaliselt igasuguseid naisi, ta on Moliere ainuke läbinisti negatiivne tegelane. Shakespeare tervis jääb halvemaks ja abielu läheb metsa. 1669 saadakse siiski luba ,,Tartuffe" mängida. Näidendid ,,Kodanlasest aadlimees", ,,Scapine kogemused". 1673 etendub ,,Ebahaige". Selle neljandal etendusel hakkab ta köhima ja samal õhtul ka sureb. 1817 maetakse ta Pere- Lochaise kalmistule. ,,Tartuffe" on aegade jooksul mitmeti tõlgendatud. Nt Tartuffe kui lihtsakoeline talupoeg, liiderdaja, jesuiitlik (eesmärk pühitseb abinõu). Kokku kirjutas ta elu jooksul 33 näidendit, nende käsikirju pole enam olemas. Ta ei kasutanud remarke, kuna
Mida see tähendab? 12. Milliste euro paberrahade logoks on romaani stiili ümarkaar ja gootika teravkaar? 10. CHAMBORD'I LOSS LOIRE'I ORUS (16. saj.) Chambord'i1 jahilossi seostame kahe suurmehega: kuningas François I (lossi tellija ja esimene omanik) ja Leonardo da Vinci (eskiisi autor). Ehitustööd algasid 1519 ja kestsid 28 aastat. Lossis on 426 tuba, 77 treppi ja 282 kaminat. Lossist on saanud prantsuse renessansi sümbol. Siin leidis aset ka Molière'i näidendi ,,Kodanlasest aadlimees" esietendus 14. oktoobril 1670. (Lisaks jahilkäikudele soovis kuningas Louis XIV ka teatrielamust saada.) Asukoha positiivne aura, kuninga hea meeleolu, kuid kindlasti ka autori erakordne anne kindlustasid sellele näidendile edu, mis ei ole siiani hääbunud. Chambord'i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. NB! Suurenda pilte! Renessans-stiilis Chambord'i loss eest- ja tagantvaates 16. saj
Peale seda ooperit astus Strauss tagasi väiksemate orkestrikoosseisude juurde ning faktuur muutus õhulisemaks (tonaalsemaks). „Der Rosenkavalier“ (1911, Dresdesn) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt 6 Koomiline ooper „Ariadne Naxosel“ (1912, Stusttgart) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt Hofmannsthalil oli idee teha teatriõhtu, kus algul esitatakse näidend „Kodanlasest aadlimees“ (Moliére). Ta tegi Straussile ettepaneku, et viimane võiks kirjutada ooperi, mida paigutada näidendi sisse. Seda kanti sellisel kujul ka ette, kuid kuna see oli kokkuvõttes nii pikk, siis valgus laiali. Ooper töötati ümber, et seda oleks võimalik iseseisvalt ette kanda. Seetõttu koosneb „Ariadne Naxosel“ kahest osast: • Proloog • Ooper Selles ooperis on modernset: • „Teater“ teatris printsiip
- Prantsuse keelest sai Euroopa eliidi suhtluskeel. - Prantsuse ilukirjandus, eriti draamakirjandus: 1. Pierre Corneille: El Cid, tragöödiad. 2. Jean Racine: (suri 1699): heroilised kangelastragöödiad Rooma antiigi ainetel, L.XIV ajaloolane 3. Moliere (1622-73): Erandlik meister, kes on ka tänasel päeval ajakohane ! - Kirjanik ja näitleja ja trupijuht - Karakterkomöödiad sisaldavad palju kriitikat nt: Tartuffe (Vagatsemise taunimine) Ebahaige (Arstide küündimatus) Kodanlasest aadlimees (Tõusikluse satiir), naeruväärset kenitlejad. - Taunis igasugust silmakirjalikust ja teesklemist, üldinimlikud nõrkused. - Rajas Come´die-Francaise - Omal ajal ebasoosingu ohver. - Kujutavas kunstis väljendus ortodoksne keskvõimu vaim: oli isevalitsuse teenistuses, suursugune hiilgus - Õukondlik kunst: kõrgest soost isikud (antiik-mütoloogilises) rõivastuses - Poussin - Arhitektuuris Prantsuse klassitsism - Rene Decartes (s.1650): · Uusaja filosoofia rajaja
Klassitsismi iseloomustab: a) Põhineb ratsionalismil vältis kõike juhuslikku ja segast. b) Väärtustab antiigist tuntud zanreid tragöödia, komöödia, satiir, kangelaseepos jne. c) Tähtis on loogilisus ja selgus. d) Jäljendati antiikkunsti. Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Pilgati tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist. Näidend on tulvil nalja ja tugevat karakterikujutust. Valgustus oli 18.sajandi vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut ja
Levi-Straussi mõju - lääne üldkehtivate normide ja nende eelispositsiooni murendamine. Ülejäänud kultuurid seni kui madalam arenguaste - nüüd kas mitte Lääne kultuur pole hälve (vohav kasvaja)? Levi-Straussi nägemuses inimese areng põhineb ühel allikal - keelel. (vrd Marx - majandus; Ferud - mitteteadvus). Roland Barthes (1915-1980) Mütoloogiad (1957): meie rituaalid ja vaated on mütoloogiad. Uurib peaasjalikult massikommunikatsiooni keelt (aga samal ajal loob müüti kodanlasest kui müütide kütkes olevast...) }=> Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on.
Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda Tähtsamad esindajad: Molière (1622 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja.( "Don Juan" 1665), ("Kodanlasest aadlimees" 1670), ("Tartuffe" 1664) Jean Racine (1639 1699) oli prantsuse näitekirjanik, üks suurimaid prantsuse klassitsistliku tragöödia meistreid. ("Andromache" 1667), ( "Phaidra" 1677), ("Protsessijad" 1668) Pierre Corneille (16061684) - Pierre Corneille (1606 1684) oli Molière'i ja Jean Racine'i kõrval üks 17. sajandi Prantsusmaa suurtest näitekirjanikest. Ta kirjutas vaid neli näidendit ("Cid", "Horatius", "Polyeucte" ja "Cinna")
Tundes oma võimu saadab ta laiali Püha Sakramendi ühinga jesuiitide organisatsioon. Selles uues situatsioonis võib kuningas lubada Tartuffe'i, ei pea kellelegi vastu tulema. Keegi ei julge enam selle pihta midagi öelda. Moliere'i jaoks oli see tõeline pidu, otsekohe näha kuidas muutub tema näidendite meeleolu. Sellest algab tema loomingi viimane periood. 4 aastat ja 12 päeva, siis alustab ta Tartuffe'i taasetendamisega. Kirjutab kaks farssi, ,,Härra Põrsaste" ja ,,Kodanlasest aadlikuks", pilkab neis ohutuid tegelasi, koomilised tegelased. Püüdis aadlikele meele järele olla, otsustas süütut nalja visata. Ilmselt sel perioodil otsib Moliere endale uut lavakuju. Ilmselt kirjutas enda rollid kõik peegli ees. Alguses mängis läbi ja siis pani need kirja sündinud tema meeleoludest, plastikast, seisundist, milles parasjagu viibib. Noor teener jäänud minevikku. Mõtleb välja uue tegelase veidra vennikese, kes riietub ja käitub
Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda Tähtsamad esindajad: Molière (1622 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja.( "Don Juan" 1665), ("Kodanlasest aadlimees" 1670), ("Tartuffe" 1664) Jean Racine (1639 1699) oli prantsuse näitekirjanik, üks suurimaid prantsuse klassitsistliku tragöödia meistreid. ("Andromache" 1667), ( "Phaidra" 1677), ("Protsessijad" 1668) Pierre Corneille (16061684) - Pierre Corneille (1606 1684) oli Molière'i ja Jean Racine'i kõrval üks 17. sajandi Prantsusmaa suurtest näitekirjanikest. Ta kirjutas vaid neli näidendit ("Cid", "Horatius", "Polyeucte" ja "Cinna")
'64 tood lavale 3 vaatust "Tartuffe'ist", kuid kunn ei anna luba kogu lavastuse lavale toomisex: Tartuffe tuleb jõukasse ja jumalakartilkku majja igavasex kostilisex ning sunnib peremeest oma soove täitma. Lõpux pannaxe kõrgema võimu sekkudes T. vangi. Komöödia "Don Juan"(1665) on järgmine, mängiti 15x. 1666"Misantroop", 1668"Ihnus", 1672"Õpetatud naised". M. saab õiguse nimetada oma näitetrupp "kuninglikux". "Kodanlasest aadlimees", "Scrapier'i kelmused", viimane teos "Ebahaige"(1673). Peale surma mitu korda ümbermaetud (kodu raekotta, kloostrisse, Pere Lachaisle'i). 11.2.G.de Maupassant´i elu ja looming, ühe romaani ja paari novelli analüüs 18501893. Pärit Normandiast, isa poolt vana aadlisuguvõsa, aga isa lahkus pere juurest, kui oli alles laps. Laste kasvatamine ema mureks. Ema oli avara mõistusega ja haritud naine
Kärbiti. „Don Juan“ „Misantroop“ – inimestevihkaja. Peategelaseks noormees, keda häirib silmakirjalikkus, võltsid inimesed. Ta on lihtne ja otsekohene inimene. Armub noorde daami, kes kehastab just seeda, mida noormees vihkab. Noormehel on kainet mõistust, ütleb neiust lahti. „Arst vastu tahtmist“, „Ebahaige“ – kujutab haigusi ette, kardab surma, arstid petavad temalt raha välja. Moliere pilkab arste, kes ei tea, mis inimesel viga, aga ikkagi küsivad raha. „Kodanlasest aadlimees“ – kodanlane tahab saada aadlikuks ja kuuluda väljavalitute hulka. Tahab väärikat nime. Soovib ainult väliselt aadlik olla, sest mingit teadust õppida ei viitsi. Nagu uusrikas. Moliere kehastas „Ebahaiget“, suri. Alguses ei lubatud teda Pariisi pühasse mulda matta, aga kuningas andis lese palvel loa Moliere siiski matta. Aga tuli matta enesetapjate ja kurjategijate kalmistule ning sügavamale kui tavaliselt. Moliere sai maetud.
Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Klassitsismi põhimõtted kehtisid prantsuse teatris 19. sajandi alguseni, kuid ka selle suuna hääbudes jäid Molière'i näidendid edasi elama. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Näidendid · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Don Juan" (1665) · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) Dorine,Orgoni ja TArtuffe`i põhjalikum karakteriseering Orgon rumal,naiivne ,endas kindel,uskus pimesi Tartuffe`i. Uskus, et Tartuffe on hea ja korralik mees,igati sobiv tütrele kosijaks. Tartuffe omakasupüüdlik, kahepalgeline, variserlik, rahaahne. Kiire taibuga, kaval, kindlameelne. Alati, kui talle midagi öeldi, oskas kohe midagi vastu öelda. Oli endas liiga kindel ja see sai talle saatuslikuks jäi oma
annaabi.ee 
