kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid
Trubaduur Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik Truväär Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulik Minnesinger Saksamaa rüütlilaulik Fablioos Prantsusmaa rahva seas ülipopulaarne lühike värssjutustus, mis oli loodud rahva lõbustamiseks. Sisuks argielu sündmused. Elurõõmus, naljakas. Kasutatati vanasõnu ja kõnekäände. Lõppes püandiga. Svank sarnane fabliooga, ainult Saksamaal. Tegelased koomilised tüübid, sotsiaalse suunitlusega. Skolaarikud,kleerikud üliõpilased, nn vabad mõtlejad, hetke nautijad Vagandid vabad mõtlejad, kes kirjutasid oma luulet
araablastelt on väga palju õpitud matemaatikas, astronoomias, keemias, meditsiinis, botaanikas ja teistes loodusteadustes ning ka filosoofias. Araabia õukondade eeskujul levis Euroopas "ilusa elu" kultus, õukonnaluule ja -muusika. Suur osa Euroopas tuntud pillidest on araabia päritolu. RÜÜTLILAUL on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse (Ovidius, Horatius), ta on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide (rändavad kleerikud või skolaarid) ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Rüütlilaulikud esindavad väga erinevaid seisusi, nende hulgas on kuningaid, kõrg- ja alamaadlit, kleerikuid ja linnakodanikke, tekstides ja muusikas me mingeid seisusevahesid ei näe. Rüütliluule pole praktikas kunagi eksisteerinud ilma muusikata, poeet oli ühtlasi ka laulik, kes tavaliselt oma laule ise esitas. Lauldi lähedaste inimeste kitsas ringis, selle seltskonna isikuid on sageli tekstides mainitud
hiljem ka Kadedus ja Valevagadus, aitavad aga Suuremeelsus, Kaastunne jms. Romaani teine osa kujutab endast loodusfilosoofilist traktaati, mille peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Elunähtusi püütakse seletada vaid mõistuse abil, puudub esimese osa romantilisus. Lõpuks lastakse Noormehel Roos siiski noppida. 7.Kes olid esimesed linnakirjanikud ja milline oli nende elustiil? Vastus: Esimesed linnakirjanikud olidki enamasti kooliga seotud inimesed - skolaarikud ja kleerikud. Vabamate tingimuste otsinguil rändasid nad ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles kuulutati ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirnadust, heideti nalja igavese elu üle. Lauldes veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest, taaselustasid nad antiikluule motiive. Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid. Neist silmapaistvaim Archipoeta nime all esinenud saksa
Lõpuks lastakse noormehel roosi siiski noppida. Inglismaal kirjutati õpetlikke allegooriaid., mis väljendasid rahva püüdlusi ja unistusi. Inglismaal levisid ka ballaadid õilsast röövlist Robin Hoodist. Lugusid Sherwoodi metsade lindpriidest anti edasi põlvest põlve, täiendati ja loodi juurde. 14. saj. oli sew müüt lõplikult välja kujunenud. Temast on kirjutatud ka palju näideid ja vändatud filme. Haridus muutus ilmalikumaks. Linnakirjanikud - skolaarikud ja kleerikud ( vagandid ehk goljaarid). Nad lõid ladinakeelseid laule, kus kuulutatiu ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirjandust, heideti nalja igavese elu üle, ülistati noorust ja elulusti. Silmapaistvaim Archipoeta "Vagandi patutunnistus". Francois Villon - 1431 - 1465 Kes? Linnakirjanduse luuletaja. Tema elu kohta pole palju teada. Olevat olnud igavene pätt, kakleja varas, mõrtsukas. temast on teada ainult kohtukirjade alusel
Minnegespräch intiimne jutuajamine poeedi ja tema daami vahel. Rüütliromaan Nn uue aja eepos. 12. sajandi keskel kirutati romaane värsivormis. Romaan -viitab algallikatele. Erinevus kangelaseepostest, mis oli pigem pärimuse talletaja. Autor. Ilukirjanduse algus. 13. sajandil ka proosavorm Süzee: armastus ja sõda. Pajatas tõestisündinud, ajaloolisi lugusid, sattudes muinasjutulisest rääkides hoogu. Esimeste romaanide autorid -õpetatud kleerikud. Koostasid kroonikaid. Kroonik Wace kasutas esimesena sõna "romaan". *Wace "Brutus" "Aleksandri romaan", "Teeba romaan", Trooja romaan" Bretooni tsükkel Kurtuaase lüürika sünnikoht Lõuna-Prantsusmaa. Romaan kujunes välja Põhja- Prantsusmaal. Bretooni tsükkel- Arturi romaanide või Ümarlaua romaanide tsükkel. Iga romaani süzee on lokaalne ja episoodiline: käsitleb ühte peategelast või koguni üht sündmust tema elus. Selline kompositsiooni arendas välja Chretien de Troyes (1130
* Lääne sõjajõudude võidukas edasiliikumine kõrgkeskajal, mis viis väikese vallutate eliidi Palestiinasse, Kreekasse, Andaluusiasse, Ulsterisse ja Preisimaale, ning seda saatev linna. Na maauusasunike immigratsioon tõi kaasa väga enesekindla maailmavaate tekkimise. Nad aimasid ette veel suuremat ekspansionistlikku tulevikku ning kujundasid välja vaimu- ja meelelaadi, mida võib nimetada üksnes ekspansioonimentaliteediks. Vürstid, isandad ja kleerikud hakkasid tulevikult ootama ja lootma veelgi enam jõuga omandatud uusi valdusi rohkem eesmärgipärast puhastustööd ja uusasustamist, aina enam sissetulekuid tribuutidest, maksudest, rentidest ja kümnistest. * maa alistamise hetk sai lähtepunktiks, mille ümber organiseeriti mälu ja minevik _ vallutust kirjeldati kui uut algust, ja kes olid nende juures asjaosalised, mütologiseeriti kiiresti ja neile
Kantsoon lembelaul, armastuslaul Romanss kaebelaul Ballaad tantsulaul Tsensoon vaidluslaul, dialoogluuletus Sekstiin 6-värsiline stroofidega luuletus ilma kindla teemata Pastoraal karjuselaul Itk - leinalual Rüütliromaan Uus kirjanduszanr, nn uue aja eepos. Rüütliromaan sündis 12. saj, keskel. Põhja-Prantsusmaal Algas antiiksüzeedest, varajaste romaanide autorid anonüümsed, õpetatud kleerikud, kes kirjutasid kroonikaid. 12. saj. kirjutati värsivormis, 13. saj. ka proosas. Peamised teemad: Armastus ja sõda. Vapruse, truuduse ja armastuse proovilepanek. Muistsed keldi müüdid ja pärimused keskne kuju kuningas Arthur. Kuningas Arthuri romaanide e Ümarlaua romaanide suzee: Arthur oli keltide üks juhte vapruse, suuremeelsuse ja halastuse eeskuju. Abielus Guinevre'iga.
-"Jänki kuningas Arthuri õukonnas" - Twain -"Parun puu otsas" - Calvino 2. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 10.-11. sajand tugevnesid linnad =Linnakodanikud rikastusid =Võideldi oma õiguste eest =Tekivad ülikoolid -1088 Bologna Itaalias -1200 Pariisi Prantsusmaal =Haridus muutus ilmalikuks, juhtiv selles oli Põhja-Prantsusmaa Tudengid ehk skolaarid ehk kleerikud =Koolist vabal ajal rändasid =Looming ülistab maiseid rõõme =Parodeerivad Piiblit =Vagantide luule -Vagare tähendab hulkuma -Eeskujuks Vana-Kreeka luule, nt. Ovidius -Rõhuvad: Carpe Diem ehk naudi hetke ,,Carmina Burana" =Vagantide luule tähtis näide =Ilmaliku sisuga keskaegsed laulud =Leitud kloostrist Rahvusvaheline üliõpilaste hümn =Gaudeamus igitur iuventus dum sumus
Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks"
Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linna, eriti Pariis oma paljude koolidega ja 1200.a. õigustekirja saanud ülikooliga, millele järgnes ülikoolide asutamine mujalgi. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eestkoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi keskajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nälja sunnil ja vabamate tingimuste otsingul rändasid nad ringi ning lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust, ülistasid maiseid rõõme ja heitsid nalja igavese elu üle. Kirjandusajalukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest
Lojaalsus oli enamasti suunatud konkreetsele süseräänile. 20 Kolm peamist seisust: vaimulikud (oratores), aadel (bellatores), linnkodanikud ja talurahvas (laboratores). Võim ja mõju ühiskonnas jagunes kaheks peamiseks haruks: vaimulik ja ilmalik. Puhuti tegutsesid kaks käsikäes – nt keisrite ja kuningate kroonimine, ilmaliku võimuaparaadi moodustasid enamasti kleerikud. Teisalt süvenes nende vahel ajapikku vastuolu – nt investituuritüli: kes võib nimetada piiskoppe (Saksas ja ka nt Eestis sageli ühtlasi ilmaliku võimu kandja) - 1075 kuulutas kirikukogu ilmalike võimude investituuri kehtetuks, keiser Henrich IV ei nõustunud sellega, mispeale paavst pani ta kirikuvande alla (see tähendas sisuliselt ühiskonnast väljaheitmist). Selleks, et oma võim tagasi saada, oli Heinrich sunnitud 1077 aastal Canossas paavsti juures andeks palumas käima. Tüli
edukalt suurfeodaalide ja piiskoppide vastu ning saavutasid mitmeid vabadusi ja eesõigusi. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linna, eriti Pariis oma paljude koolidega ja 1200.a. õigustekirja saanud ülikooliga, millele järgnes ülikoolide asutamine mujalgi. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eestkoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi keskajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nälja sunnil ja vabamate tingimuste otsingul rändasid nad ringi ning lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust, ülistasid maiseid rõõme ja heitsid nalja igavese elu üle. Kirjandusajalukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja
Pilet 6 11. RÜÜTLI JA LINNAKIRJANDUS KESKAJAL, FRANCOIS VILLON Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. 11.-12. saj linna aina tugevnesid, moodustutsid rikaste kogukonnad. Kujunevad ülikoolid: Bologna (1088), Pariis (1200). Haridus muutub ilmalikumaks, vabaneb kiriku eestkoste alt. Skolaarid ja kleerikud haritlased, tudengid, kes õppetööst vabal ajal reisivad ringi. Kirjandused parodeerivad Piiblit, kirikut. Ülistavad maiseid hüvesid. Vagandid hulkujad. Võtavad eeskuju Anakreonist, Ovidiusest ja Horatiusest. Kõige vanem säilinud vagantide laul ,,Gaudeamus," mis on tänapäeva ühtlasi ka üliõpilashümn. Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon.
6 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt (kättesaadav: autori käes) Koostanud: 34Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Esimesed haiglad, kuhu tuldi abi otsima, asutati just kloostrite juurde. Paljud teadmised aianduse ja meditsiini kohta pärinesid antiikautorite käsikirjadest, kus näiteks kreeklased seda teemat üsna palju on käsitlenud. Kleerikud (vaimulik, preester < ld clericus) võtsid antiikautoreid eeskujuks, sageli aga kopeerisid mõningaid lõike oma ladinakeelsete traktaatide kirjutamisel. Luuakse taimede nimestikke koos välimuse ja omaduste kirjeldustega ning sümboolika kohta. Taimede kasvatus ja meditsiin olid omavahel lahutamatult seotud, mõlemad omakorda filosoofiaga. 7. saj algul nimetab Sevilla piiskop Isidorus Hispalensis meditsiini teiseks filosoofiaks
annaabi.ee 
