Peirce'i märgimudel (objekt, esitis, tõlgend) Peab oskama joonistada skeemi ja selgitama sulgudes asju. Esitis (representamen), objekt (object) ja tõlgend (interpretant). Objekt on see, mida esitis esindab (päris puu). Esitis on objekti märk (sõna ,,puu", pilt puust vms). Tõlgend on märk, mis tekib teadvuses kohtumisel esitisega (ettekujutus puust) ning seab esitise suhtesse objektiga. TOO NÄIDE: auto kui rikkuse märk ja oska märk skeemis lahti joonistada. Pierce'i märgitüübid (indeks, ikoon, sümbol) Indeksiga on tegemist siis, kui esitis on objektiga seotud põhjuslikult, füüsiliselt, loomulikul teel (näiteks jäljed lumel, lõkkest tõusev suits, haigussümptomid). Sümboli puhul on esitise ja objekti vaheline seos konventsionaalne, meelevaldne (näiteks riigilipp, sõna, punane kaart jalgpallis). Ikooniga on tegemist juhul, kui esitis on objektiga seotud sarnasuse kaudu (näiteks foto kellestki või millestki). Eksamil tuleb analüüsida, mis o...
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs
- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad.
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik)
"substantsi" rolli. Sisu ja väljendusvormi abil ning ainult selle abil eksisteerib vastavalt sisusubstants ja väljendussubstants, mis ilmnevad vormi projekteerimisega mõttele, just nagu avatud võrk heidab oma varju alla jaotamata pinnale. Keelelise väljenduse puhul on substantsiks hääl või kiri, vormiks aga selle liigendumine häälikuteks või kirjatähtedeks (foneemideks või grafeemideks). Peirce (1839-1914) Loogika -- teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Kategooriate table vt järgmine lk! Õpetus kategooriatest
" siis Leech'i pm oli: "Palun too kolm mutrit." *kaks erinevat strateegiat: 1. läänelik (euroopalik) strateegia - tuleb nimetada asju oma õigete nimedega. st nii nagu mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07.11.08 * kõneakti teooria looja John Austin: oxfordi filosoof. Tähtsaim teos" How to do things with words"(avaldati postuumselt. Raamat oli pöördeline ennekõike lingvistilises filosoofias ja ka keeleteaduses ning ka semiootika jaoks.) Austini jaoks on kõnelemine seotud moraalse aktiga. · ,,Three ways of Spilling Ink" (võiks lugeda. Hea teos moraalifilosoofia kohta) · vastutus eelneb vabadusele Austini moraaliteooria. · ,,HTDTWW"- kuidas sõnast saab asja? Peamine Austini küsimus. Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki? Austin jagab kõneaktid kolmeks: 1) Lokutiivne kõneakt eelneb kõnelemisele,sõnumi loomine, koosneb 2st:
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid
Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida. Silm ja nägemine silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist
Semiootika essee Reklaamklipi analüüs Antud essees analüüsin Maakera ühte reklaami võttes aluseks Umberto Eco visuaalsete kujutiste kodeerimise mitmetasandilise struktuur. Valik selle konkreetse firma telereklaami kasuks oli tingitud hiljuti kirjutatud põhjalikust uuringust AS Nordic Foods´i kommunikatsioonist ning brändingust ning seetõttu tundus loomuliku jätkuna, et ma ka selles töös analüüsin sama kaubamärki. Maakera kaubamärk loodi 2004. aasta mais ning tegemist on täiesti Eestimaise asutusega, nimelt loodi antud firma (AS Nordic Foods) Eestimaist kapitali kasutades. Müügiartikliteks on valimistoidud, supid ja kapsad. Poodides paistavad Maakera tooted välja oma nö eriliste pakendite poolest st need näevad õige lihtsad välja: pakendis oleva toidu pilt, Maakera logo, toidu nimetus (need on küll kohe väga erilised) ning kena valge taust, mis vaheldub kohati rohelisega (seda põhjendas Maakera turundusjuht Katre Kõvask sellega, ...
Semiootika konspekt Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi
valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.
protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. · Biosemiootika
Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korvpallikoondis(1909); Kuna Yala lipp(1925); Ananda Marga vapp. Lääne mentaalsus – tegelikkus ei valeta. Keelata märke: asendada need tegevuse/liigutuse osutamisega. Asi ja märk korraga olla ei saa(tooli näide). Carlo Ginzburg (itaalia semiootik) uuris intevisiitori(uurija) protokollid. Süütõendite paradigma. Mõiste semiootika tuli meditsiinist. Esimesena kasutas sõna arst Galen Claudius Galenus. Õpilane oli tal Marcus Aurelius. Arsti ül on välja ravida haigus. Haigus muidu end ei avalda, aga ta avaldab end läbi märkide. Arst on semiootik. Esimesed semiootikud olid jahimehed. Otsivad saaki märkide järgi. Sherlock Holmes – kriminalistika, meditsiin, ennustused. M-märk; T-tähendus M→T M←T Platon 5.-4.saj eKr Kratilos Cratylus – esimene semiootiline traktaat. Sokratese õpilane.
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad.
valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.
Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui
Pärnu Koidula Gümnaasium Semiootika ja eetika Referaat Liis Ventsel 12.B Juhendaja: Marge Kanniste 2008 Semiootika ja eetika Semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi?
Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika.
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k
Semiootika alused, 4 oktoober Saussure ja strukturalism Keel, milles me suhtelem iseendaga, see pole loomulik keel, varjatud, tsenseeritud meie mõistuse poolt. Unenägudes ma aga ei kontrolli - Freudi ideed. Kogu sotsiaalne aktiivsus on märgiline. Edastame märke. M rgiteadus võiks olla sotsioloogia aluseks, kuni ideoloogiani. Tähtsaim läbimurre tehtud aga keeleteaduses: seotud siis Ferdinand de Saussure'ga (1875-1913) Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest, väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi kui spordiala rajaja, esimene, kes vallutas Mont Blancki. Entomoloogia – putukateadus. „Üldkeeleteaduse kursus“ (Saussure raamat) avaldati pärast tema surma, seda tegid kaks tema kolleegi. See polnud otseselt Saussure kirjutatud, vaid raamat on kokku pandud tema suulistest materjalidest ja konspektidest. Mingisugust nähtust keeles seletame me selle k...
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks.
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon.
ecocriticism nii inimese ja teiste loomade kui inimese ja küberneetika erisuste põhjendamisest Ökosemiootika mõiste Ökosemiootika lähtub seisukohast, et organismi ja keskkonna suhted on märkide poolt vahendatud. Ökosemiootika mõiste: Winfried Nöth (1996) kirjeldab ajakirjas Zeitschrift für Semiotik ilmunud artiklis Ökosemiotik ökosemiootikat kui kõigi organismi ja keskkonna vaheliste suhete semiootilisi aspekte uurivat semiootika haru. 1998. a Kalevi Kulli artikkel Semiotic ecology: diferent natuures in the Semiosphere täpsustab ökosemiootikat kui inimkultuuri ja keskkonna semiootiliste suhete uurimisega tegelevat paradigma ning pakub välja täpsema loodustüüpida jaotuse. 23.09.15 Semiootilist lähenemist võiks huvitada kõik kvalitatiivsed andmed, nt signaalid, mida organismid üksteisele saadavad; organismide agentsus keskkonnas jne Ökoloogilised tegurid
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid.
· Keeli on visuaalseid, helilisi ja naturaalseid (visuaalne+heliline) · Keel ei kujuta endast erinevate märkide mehhaanilist kogu: iga märgi sisu kui ka väljendus on struktuursete suhete organiseeritud süsteem. · Keelte mõistmiseks on vaja keelt õppida keele valdamine on õppimise tulemus. · Filmidest arusaamine võib olla näiline nagu ka sugulaskeeltest arusaamine võib tunduda näiline sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on tähendused teised. · Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks. Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. · Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. · Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad k...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Semiootika osakond Kädi Saar Kognitiivne lingvistika Referaat Tartu 2011 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus......................................................
Nimetamise funktsioonid kaasaegses tarbimisühiskonnas Tänapäeva kapitalistlik ühiskond põhineb tootmisel ja tarbimisel. Igaüks üritab midagi müüa: kas mingit teatud toodet, teadmisi või oma keha. Kuna turul on väga palju sarnaste omadustega tarbeesemeid, tekib tarbijal palju valikuvõimalusi, mistõttu tekib tootjate vahel konkurents ning oma toodet üritatakse teistest samalaadsetest kuidagi eristada ning tarbijale ahvatlevamaks muuta. Pärisnimega tähistatakse objekti, olenemata tema omadustest, üldnimega tähistatakse objekti, millel on kindlad omadused. Üheks tootjate eesmärgiks ongi luua oma tootele imidz, et see on tarbijale kõige vajalikum ning et toote pärisnimega hakatakse kutsuma üldnimetust. Näiteks saapad on esemed, mille tähtsaimaks omaduseks on see, et nad käivad jalga ning on mõeldud jalgade kaitsemiseks. Botased on aga pärisnimega esemed, millel võiks mis iganes omadused olla, kuid antud Botaste omaduste tõttu võib neid saa...
1 Postkoloniaalse teooria uurimuse keskmeks on võimu vahekord. Arusaam kolooniast kui ,,kopeeritust" või originaalist ja selle tõlkest taandab tõlke kirjanduslikus hierarhias palju madalamale positsioonile. Koloonia on märgatavalt väiksema tähendusega kui kolonisaator ehk originaal . ,,Ajalooliselt on tõlkesemiootika nii tõlketeaduse kui ka semiootika osa. Tõlkesemiootika arenguloos on olulisel kohal spetsiifilised seosed semiootika eriti kultuurisemiootika ja tõlketeaduse vahel, mis on loonud eeldused siduda semiootika kasutamine tõlketeaduses ja tõlketegevuse mõtestamine semiootikas ühtsemaks distsiplinaarseks tervikuks. Tõlkeprobleemide vaatlemine tänapäeva teaduse eri distsipliinide ristumispunktis peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.......................................
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole ...
Märgid meie elus Maailmas on palju erinevaid märke. Need kõik kokku moodustavad märgiteaduse ehk semiootika, mida me igapäevaselt, sellele ise mõtlemata, kasutame. Kellelegi vastates me noogutame või laiutame käsi- ka need on märgid, mis edastavad infot. Milleks meile märgid ning mis roll neil meie elus on? Inimkeeles on tüüpilisteks keelemärkideks sõnad. Sõnu ritta seades võime saada palju erineva tähendusega lauseid, mille abil saame informatsiooni edastada. Neile sõnadele rõhku pannes ja emotsiooni andes saame end veel täpsemalt väljendada. Sõnade ning emotsiooni abil saame välja näidata kurbust, rõõmu,viha, auahnust, uhkust ja muid tundeid. Näiteks kellegi peale karjudes teeme kurja hääle ning näo, näidates välja viha. Kui minult esmakordselt küsiti, milliseid märke igapäevaselt kasutan, oskasin nimetada vaid liiklusmärke. Ka need on vajalikud, andes autojuhtidele, jalgratturitele nin...
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada.
tähendustesüsteem, mis annab inimesele vahendid tõlkimaks oma tunge, vajadusi ja muid kalduvusi representatsioonilisteks ja kommunikatiivseteks struktuurideks. Tartu Moskva koolkond & ajalugu Tartu semiootikute kasvav huvi ajaloo vastu, eriti alates 1980. aastate algusest, eeskätt Juri Lotman ja Boriss Uspenski. Varasema huvi muutumatute struktuuride vastu vahetab välja huvi kultuuri dünaamiliste protsesside vastu. Viimane, 25. köide Tartu semiootika sariväljaandest "Töid märgisüsteemide alalt" oli pühendatud teemale "Ajalugu ja semiootika". Juri Lotmani eessõnast nimetatud köitele: "Ajaloo tunnetamine on muutunud semiootiliseks, semiootiline mõtlemine on aga omandanud ajaloolisi jooni." JURI LOTMAN (1922-1993) Minevikuinimeste mõistmine eeldab nende kultuuri tundmist. Inimeste argikäitumist on võimalik käsitleda tekstina, mida saab analüüsida semiootiliste vahenditega
Diskursuse kord. M. Foucault I seminar Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud ...
Valdur Mikita sündis 28.jaanuaril 1970.aastal , Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Suislepa külas. Valdur Mikita on eesti kirjanik ja semiootik. Semiootika on siis teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Praegu elab Valdur Mikita Varal, Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö
Lääne inimese maailm on nagu supermarket - kõigel on sildike nime, tootja nime ja hinnaga. Semiootika on eelkõige mingi märgiline ala. Ainult vastandatuna mittesemiootilisele on ta võimalik. On märke ja mittemärke, seega on olemas ka mingi märkide ala. Keeruline on määratleda, mis ei ole märgid, sest nimetamisega kaasatakse nad kohe semiootilisse ruumi. Asjad ei ole märkidele vastandatud, asjad on märkide poolt sünnitatud. Semiootika tõmbab piire, kuid samas märgistab ka seda, mis jääb piiridest väljapoole, kuigi mittemärgilisest saab rääkida ainult märkide abil. Kultuuri ja semiootika ühendamisel püüavad ameerika traditsiooni järgijad võtta mõlemaid kui loomulikke asju: kultuuri kui uurimisobjekti ja kultuurisemiootikat kui uurimisvahendit. Tartu-Moskva koolkonna jaoks on kultuur ja semiootika teineteisest lahutamatud - semiootika tekib alati kultuuris. Kultuur on semiootika
Teater ja ühiskond Teatri suhestumine ühiskonnaga on põnev teema, mis pakub kõneainet ning on avatud paljudele lähenemistele ja arvamustele. Ka mina teatrikülastajana ei leia enese jaoks diskussioonile missugune suhe valitseb nende kahe kultuurinähtuse vahel lõplikku ja ühest vastust, seda metatõde. Essees püüan avada ja analüüsida nimetatud relatsiooni semiootika kaudu, uurida, mil moel nad üksteist mõjutavad ning lisada juurde enda subjektiivsed mõtted. Antud essee jääb tänase Eesti konteksti. Arvan, et on olukordi (mida ma olen ka ise kogenud näiteks kellegagi mõnest lavastusest rääkides), mil mõnd lavastust tõlgendades, enese jaoks lahti mõtestades, otsitakse liigselt seda ühiskonna ja teatri suhet. Valitseb justkui avalik saladus või printsiip, et teater peab kindlasti peegeldama kas erinevaid sotsiaalseid probleeme,
5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise, organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale,
Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi
Juri Lotman oli juudi päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog. Maailmakuulsa Taru-Moskva semiootikakoolkonna üks asustajaid, pikaaegne Tartu Ülikooli professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib, kuidas mis tahes märk (verbaalne või nonverbaalne) kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk võib olla nt. Rahvuslipp kui terve riigi sümbol vms. Või näiteks kui loeme läbi mõne teose ning õpetaja küsib mida tahtis autor sellega öelda? - siis meie kui lugejate ülesanne on see sõnum sõnade kujul vastu võtta ning enda jaoks lahti kodeerida
profülaktika. Diagnoosimine ilma ravita oleks aga justkui pelk filosoofia, mitte enam arstiteadus. Semiootika ja meditsiinidiagnostika seosest Semiootikat ja arstiteadust võib mingil määral pidada nö vendadeks või koguni üheks tervikuks. Nimelt võttis "semiootika" mõiste kasutusele arst Galenus 2.saj. Kuni XIX sajandi lõpuni tähistaski see mõiste õpetust haiguste sümptomitest. Nii näiteks nimetati Tartu Ülikooli diagnostika kateedrit semiootika kateedriks. Alles hiljem laienes semiootika uurimisväli oluliselt kultuuri ja ühiskonna analüüsimisele. Antud referaat vaatleb seega läbi meditsiinidiagnostika ka mingil määral semiootika juurte kujunemist. 2 1. Meditsiin Vana-Egiptuses Vana-Egiptuse panust meditsiini arenguks on raske alahinnata. Ühe näitena võib tuua egiptlaste poolt surnute palsameerimisega saadud kogemused. Nõnda olid
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi
Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto , Rubens , Velazquez , Rembrandt ja Corinth. Arese kujutamine Kiivri ja kilbiga, ründeasendis Istuvana, relvad tema ette maha asetatud Kujutavas kunstis tugineti Kreeka müütidele Alessandro Botticelli. Venus and Mars. 1483. National Gallery, London, UK Diego Velázquez. Mars. c. 163941. Museo del Prado, Madrid, Spain Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikooli semiootika osakonna referaat (Lona Päll) http://et.wikipedia.org/wiki/Ares http ://www.abcgallery.com/B/botticelli/botticelli64.h TÄNAME KUULAMAST!
BERK Adelina Sklj Vahe 1 July 22, 2012 Footer text here Sündinud 30. juunil 1975 Kohtla-Järvel Eesti kirjanik ja kriitik Töötab Tartu Ülikooli Hariduskäik Pärast Viljandi 5. Keskkooli lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialale, mille lõpetas cum laude Magistrikraadi sai ta with distinction Inglismaal Warwicki Ülikoolis Kirjutas Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorandina dissertatsiooni eksootikast kirjanduses. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Ta oli esimees ka aastatel 2005 2011. Aastatel 2002 2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja Kuulub rühmitusse Tunnustused 2008 Juri Lotmani stipendium 2008, II preemia (20 000 kr) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes
Karl Ernst von Baer Ann Hansen Marii-Marleen Altrof 11A Sünd 17. veebruar 1792 Piibe mõis Isa Magnus Johann von Bear, ema Juliane von Baer Kolmas laps Kuus õde-venda Karl Ernst Ritter von Baer Haridus Tallinna Toomkool Tartu Ülikool arstiteaduskond Haridustee Berliinis, Viinis ja Würzburgis(Saksamaal) Peterburi Teaduste Akadeemia Tegevusalad Professor Königsbergi Ülikoolis Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professori koht- keeldus Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige Huvid Embrüoloogia Anatoomia Ihtüoloogia Entomoloogia Etnograafia Antropoloogia Geograafia Embrüoloogia Munaraku avastamine Baeri kõige olulisem saavutus Arenemise etapid Tunnustus Valitud teadusakadeemiate liikmeks Leopoldina liige meditsiini alal Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia
KAUR KENDER "KUIDAS SAADA ISAKS" Jekaterina Gusseva 11. klass KES TA ON? Kaur Kender - on eesti kirjanik ja Sündinud 27. mail 1971 Tartus Enamus lapsepõlve möödus Rakveres Tal on õde Kirsi ja vend Heiti Abielus Nastjaga, peres HARIDUSTEE Rakvere Reaalgümnaasi umis Eesti Humanitaar- instituut (semiootika ja kirjandusteooria eriala), aga kõrgharidust HUVITAVAT KAUR KENDERIST Mänginud lühifilmis “Ferdinand” On olnud üks Eesti loetavamaid kirjanikke Raamat “Kuidas saada isaks” on kättesaadav ka pimedatele 5 helikassetil (Eesti Pimedate Raamatukogus) MIKS KAUR KENDER KIRJUTAB? “Sellepärast, et see on maailma parim ajaviide.” K. Kender KELLELE KAUR KENDER KIRJUTAB? “Lugejatele ja sõpradele.” K. Kender ÜLEVAADE LOOMINGUST “ Iseseisvuspäev “ “Y...
• „Pilt“ - ESTER: 66, ISE: 50 • „Illustratsioon“ - ESTER: 3, ISE: 20 c) Raamatud ja artiklid, mille lugemisest alustaksin teemaga tutvumist: • “Koomiksi väärtusküsimus. Eesti koomiksi arengust kultuuriloolises kontekstis : magistritöö”, Mari Laaniste, 2001 • “Koomiks ja selle alternatiivsetest väljunditest : magistritöö”, Anni Mäger, 2002 • “Koomiksi semiootika: pildi ja teksti probleem "Narratiivsus piltides" näitel : bakalaureusetöö” , Kristjan Jekimov, 2014
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
