Sõprus Minul ja mu sõbral on sõprus, seda ei lõhu isegi tõprus. Ainult suured haiged sõnad, mida keegi mulle esitand on,muland. Aga mina nendest välja ei tee, mul on omad asjad,oma meel. Ja kui tõesti lõhkeb sõprus, siis tean,see polnud tõprus, kes seda kunagi lõhkus. Ja nüüd ongi lõhkend me sõprus, ma tean,et see polnud tõprus. Ainult suured haiged sõnad, mida keegi,mulle kunagi on esitand,muland. Tuuleiil Tuuleiil rõhub mu hinge, tuuleiil haiget teeb, tuuleiil viib mind mu teele, tuuleiil takistab teed ei südamel liikuda lase, ei rägastik lihtsusta mu tunnete liikumist meres, mu tunnete tõelisust sellest kõigest ma välja nüüd pürgin, ja seljataha kõik see jääb. siis uuesti pööran end ringi ja tuuleiil jälle nii haiget, ta suurt valu hinges mul teeb
nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil, kiil b) I välde, astmevahelduseta (v.a. e- ja u- lõpulised sõnad) nt. lauljatar, lina, küna, kala, luba 6) -id / V a) 3-silbiline, III välde, ne- või s-lõpuline nt. eestlane, prantsalne, võitlus, õmblus, nõrkus, inglane, viltune, kiirendusvõistlus
Ta nosib neid, silmitseb aknal siis mind vist mõistab mu tundeid see õnnelik putukas ta kitsas on kutse, ta pilgus on rõõm kui tahaks ta öelda: ,,Mis teeme uut siin?" Armas koerake truu ja ustav sõbrake on mulle kallis. Armastuse eest ei keegi pääseda saa mitte kunagi. Sõprust ei saa müüa nagu asju poe letil ega osta ka. Vihmane sügispäev jahe ja tuuline toob ihule külmavärinad. Muudab meele tusaseks päeva kurvaks. Öine tuuleiil kahtlane tormiulg ära viib mõtted. Magama meid siis paneb ning kustutab kõik tuled. Linnud laulavad päikene taevas kumab on ilus suveilm. Päike pilve taha kaob kena päevgi peitu poeb. Õnn ootamatu hea tabab meid järsku teeb meie meeled rõõmsaks õnnelikuks. Õnn ootamatu hea tabab meid järsku teeb meie meeled rõõmsaks õnnelikuks.
lilled õitsevad, saab päevitada ja ei pea nii soojalt riides käima. Kõige suurimaks teguriks, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käija nappides riides, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel on rannas hea ujuda ja päevitada, viimase kohta mulle meeldib eriti kuidas nahk muutub mõnusalt pruuniks. Kui olid talvel valge kui lubi, siis suvel pruun nagu sokolaad. Päike kõrvetamas, kerge jahe tuuleiil puhkumas ja jäätis näpus, seda vahvat suveilma nautimas. Teiseks miks mulle suvi meeldib on toidud. Minu arvates maitseb jäätis suvel kõige paremini, kui teistel aastaaegadel. Hea on käija suvel maasikaid ja mustikaid korjamas ning hiljem neid nautida. Suve õhtul on hea lõkke ääres istuda ja saslõkki süüa. Suvel maitsevad minu jaoks kõik toidud paremini. Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust
justkui räägiks eemal. Üritan leida helide allikat ning muudan suunda ja hakkan vasakule liikuma. Teen kiiremaid samme, kuid komistan. Püüan säilitada tasakaalu. Saan aru, et see oli trepiaste. Tahan joosta, kuid külmad kivist astmed takistavad mind. Ma kukun. Püüan kukkudes seinalt leida haaratavaid kohti, kuid kõikjal on tühjus. Kostub kolin. Ajan ennast tasakesi püsti. Tunnen enda pükstel midagi märga vesi.. Mu süda puperdab ja jalad värisevad. Kõnnin edasi, külm tuuleiil riivab mu nägu, justkui keegi oleks minust mööda jooksnud. Kükitan maha, kuulen jälle hääli, nüüd juba lähemal. Kõnnin käsi kõrvale sirutades häälte poole. Mu mõlemad käed puudutavad seinu. Tunnen kuidas miski riivab minu paremat jalga. Tõmbun vasakule poole seina äärde. See miski eemaldub minust. Näen enda ees kaugemal, koridori lõpus ühte lampidest vilkumas. Hakkan selle poole jooksma. Keegi hüppab mulle ette. Kiljatan ehmatusest, ning jooksen temast mööda
Põgene, vaba laps... Neiu tantsib keset suurt tantsusaali, kus saab näha vaid peegeldusi tema enese liikumisest ja liigutustest. Vaikne muusika kui varahommikune õrn, jahutav tuuleiil heliseb kõrvus: seda on vaevu kuulda. Tüdruk avab hinge ja otsib oma mina peegli abiga. Mis on tants, kas muusika saatel liikudes põgenemine reaalsuse eest või otsimine, avastamine end publikuga? Elu on tänapäeval närviline, terav ja siksakiline, lihtsam tundub põgenemine kuhugi, kus saab ennast hästi tunda. Tantsimisega justkui viiakse enda teadvus kuhugi mujale, keskendutakse millelegi muule. Muusikasse minnakse sügavuti koos kehaga, tuleb teha, mida ihu käsib mitte
Monet oli üks Prantsusmaa tuntumaid maalikuntsnikke. Alguses oli karikaturist. Tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Monet sai algul mõjutusi G. Couret'i ja hiljem E. Manet'i loomingust. figuraalkompositsioon ja maastikumaal. on jäädvustanud maastikku vabas looduses erinevatel päeva ja aastajadel. Kandis puhtad ja heledad värvid sidumata pintslitõmmetega lõuendile ning saavutas sellega säreleva valguse mulje. on loonud mitmeid tuntuid kunstivõtteid. Maalis lõpuni välja. "Eine vabas looduses" ,,Tõusev päike" ,,Moonipõld" ,,Udu Londonis" "Vesiroosid" Renoir lõpetas kloostrikooli.Tagasihoidlik, ei armastanud kelkida. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali. Kui teised kunstnikud loobusid musta värvi kasutamisest, siis Renoir ei loobunud. Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tas...
rabistab ja inimesed kilgates katuse alt - katusealla jooksevad. Suvi oli veidi nukrama tooniga, kui kevad, see oli mulle üllatuseks. Kohati läks lugu väga rõõmsaks, ja siis jälle aeglustus- ilmselt oli vihmane suvi. Sügis oli aga kõige rohkem positiivsust täis, selline rahulik, kuid samas särtsu täis, nagu tahaks plaadist välja pugeda. Mõtlesin endamisi sügisele pargile, kus inimesed jalutavad värvilistel vahtralehtedel ning istuvad kahekesi pingil, soe tuuleiil mõõda vihisemas. Talv pani punkti nendele aastaaegadele, algas nõnda vaikselt. Seda oli huvitav kuulata, sest lugu vahepeal põõrdus, justkui oleks torm. Lugu lõppes kuidagi pidulikult, nagu mõni suursündmus, mõtlesin enda jaoks suured lumevallid, ja palju õnnelikke inimesi talverõõme nautimas. See muusika tegi mind rõõmskas, isegi siis kui lugu oli kurb, sest nii lihtne oli endale ette kujutada seda pilti, mis igas aastaajas parasjagu tõimuda võiks. Ma
Tragöödia kurbmäng s,z,z) Puänt ootamatu lõpp Igihaljas Alati värsk, ajakohane Magistrant magistrikraadi t. Ulgumeri avameri Eksaminand eksameeritav Hagu küte Diplomand diplomitöö tegija Agu koit Doktorant doktorikraadi t. Hajameelne laokil mõtetega Diskreetne peenetundeline Haruharva haruldaselt Atentaat tapmiskatse Tuuleiil hoog,puhang kandidaat kandideerija Hämar Delegaat esindaja Hallaöö Dupligaat dokumnedi II ek Hoovab kandub Debütant esmaesineja Harutama sõlmest lahti päästma Bestseller menuk Arutama aru pidama,kaalutlema Belletristika ilukirjandus Iidne vana Hiid hiiglane Psüühika Hingeelu,-laad
konstrueeritud „Häll“, mis on 3 minutiline video, mis esmalt paistav välja justkui Pipi Pikksuka puu onn või „Kolme põrsakese“ üks majadest. Kuid tegelikult, on selline vabaõhu-rippseade ööpäevaringseks elamiseks. Sellise majaga loodeti lahendada elupinna nappuse ja kättesaadavuse probleeme maailma suurlinnades. Kuid tekib küsimus, kes tahaks elada sellises puu uberikus, mille esmapilguna vaadates esimene tuuleiil võiks ära viia või hunt maha murda? Kuidas toimuks nn. maale minek? Tuletõrjujate postist alla libisemise võtet kasutades? Selline töö toob kaasa mitmeid küsimusi, millele ei oska mina ega ma arvan, ei oskaks ka Venemaa arhitektid vastata. Näitus oli huvitav, sest see ei olnud selline tavaline igav 10 pilti järjest ja vsjo, järgmine korrus tüüpi näitus. Tore oli, et kasutatud oli mitmeid kunsti erinevaid
Pierre Auguste Renoir Auguste Renoir`i teoste mõistmine ei nõua inimestelt suurt ponnistust. Tema kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse s...
HANS: Oh Jumal, kõik leivaraasukesed on lindude poolt ära röövitud. GRETE: Mis nüüd küll saab? HANS: Ära muretse, Grete, küll me kuidagi kodutee üles leiame. (Lapsed ekslesid mõnda aega metsas. Lõpuks leidsid nad võõra maja) GRETE: Vaata, mis see sealt paistab, see on ju maja! HANS: Lähme vaatame lähemalt! GRETE: See on söödav! Tule, Hans, proovi! (Lapsed söövad, kuni ilmub kohale Vana Naine) VANA NAINE: Kes seal puutub minu maja aknaruute? HANS & GRETE: see on kõigest tuuleiil, mis vilistab siin! VANA NAINE: lapsukesed, paistab et te olete näljased ja väsinud. Tulge õige issse ja sööge midagi head. Ma ei tee teile midagi kurja. Mul on pannkooke moosiga ja pehmed sängid, kus puhata saab. (Lapsed liiguvad suurest vaimustusest sisse) VANA NAINE (endamisi): Sellest tuleb üks maiusroog, ma tahan nad ära süüa. Aga enne tuleb siiski neid veidike nuumata. Ma viin poisi puuri paisuma ning tüdruku kööki talle kokkama. ~*~
lühinägelikult küll nimetada raha tuuldeloopijateks, kuid tegelikkuses on kõikvõimalikud ekstreemsed ettevõtmised ja elamused tõelisteks pärliteks, mis on väärt iga senti, mis neisse paigutatud on. Kui jalutada keset Kartaago varemeid, tunnetab ka kõige külmaverelisem külastaja sajanditetaguse Rooma impeeriumi suurlinna võimsust ja vastupandamatut soovi minna ajas tagasi nende sündmuste keskele, mis hiiglasliku asula õitsenguaegadel aset leidsid. Iga tuuleiil, õhates soojusest ja kauni Vahemere niiskest hingusest, loob kujutlustesse siira rahulolutunde. Naudingud, mida suudavad pakkuda müstilised ja ajaloolist tausta omavad paigad, on kirglikule avastajale asendamatud investeerijad tõelise elamuse saamiseks. On kaheldav, et keegi, kes kunagi on osa saanud Egiptuse ilust ja imepärast (seda nii püramiidide, laiuva kõrbe kui ka vanima senitegutseva kristliku
sammu ning silmas lagendikul väikest karjapoissi, kellelt oli hunt lambatalle näpanud ja lõuge vahele haaranud. Pikemalt mõtlemata haaras ta raske kivi ja lajatas hundile otse lagipähe. Talleke sai päästetud ning kangelane jätkas oma teed. Jõudnud järve märkas ta, et seda ei saa ületada. Otsemaid tuli ta heale ideele ehitada tugev sild. Sillaehitusega peaaegu ühele poole saanud, rõõmustas vägilane oma kätetöö üle, kui äkki tõusis tuuleiil, ning peksis silla pihuks ja põrmuks. Kui torm oli rahuneud, ohkas ta ning otsustas minna läbi järve, täpselt nii nagu varem. Hiljem meenus talle vaeselapse orjalugu, kes veetis oma päevi karjatades loomi oma kauni lauluhääle saatel. Lauldes oma kurvast saatusest kuulis tema häält haldjatütrest metsapiiga. Neiul hakkas poisist kahju ja otsustad teda rõõmustada. Päikseloojangul laulis ta poisile laulu, kus lubas talle üllatust.
Kindlasti kuuluvad sellise töö juurde ka ülejäänud tavapärase ehitusplatsi turvariietuse osad, nagu kaitseprillid, turvasaapad, spetsiaalsed tööriided. Vältida tuleks kuulmiskaitseid, kuna antud töö ei tekita ülemäärast müra ning suhtlus tööliste vahel on kriitilise tähtsusega. Kõik suhtlust takistavat müra tekitavad tööd tuleks selleks ajaks peatada. Antud olukorras ja asukohas on töölised kõrgendatud riski all, juhul kui peaks tekkima tuuleiil või rike kraana tõstemehhanismidega. Ohtu saaks vähendada, kui töölised ei abistaks käsitsi tõsteprotsessi, vaid eemalt postile kinnitatud juhthaaradega. Kindlasti peab olema tagatud side kraana operaatori, detaili kraanale kinnitavate tööliste ja objektijuhi vahel, kes koordineerib töid eemalt, omades head ülevaadet olukorrast. Positiivne on, et montaazitööde ajaks on valitud vaikne ilm ja kraana tõstepiirkonnas puuduvad kõrvalised isikud
Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura- kerge tuuleiil ,,Laulude raamat'' jaguneb kahte ossa: ,, Madonna Laura eluajal'' ja ''Pärast madonna Laura surma'', sisaldab 366 luuletust,neist 317 sonetti. 1341 krooniti Roomas poeta laureaadiks Sonett 14 värssi (4+4+3+3) Petrarca sonett klassikaline e itaalia e Petrarca sonett inglise e Shakespeare'i sonett Renessansiaegne proosa -Rüütliromaan(seiklused) -Pastoraalromaan(ideaalarmastus,ülitundeline) -Kelmiromaan(realistlik,pisipetised, kuidas ühiskond rikub süütuid inimesi)
Pandi karistuseks ennast armastama. Kaja armastab Narkissost. Echo ta sai karistuse, et ta ei saanud teksti alustada vaid kordas ennast kogu aeg. Smilax muutus kassitappuks. Armastas Krokust Krokus muutub krookuseks . Armastas Smilaxi Adonis Aphrodite armastatu. Aphrodite palub, et Adonis jahile ei läheks, kuid ta läheb ikka. Tekib punane roos, anemoon (vahemeremaade armastuslill) . Adonised tekivad Aphrodite pisaratest ja Adonise verest. Sefiir õrn tuuleiil. Hyakinthos Zephyros Tekib hüatsint. Saab surma Apolloni poolt visatud kettaga. Gükloop sõõrsilm Gükloop Polyphemos kannibal , hiiglane. Armastas Galateiat. Odysseuse reisikaaslased rammisid gükloobi pimedaks. Galateia armastas Akist. Polyphemos tapab kiviga Akise, ta muutub Sitsiilia jõeks. Tuulte jumalad Aiolos- peajumal Boreas- põhjakaare tuulejumal Sireen - kuri deemon, naislind, ilus, hukutavalt ilus hääl. Nende laulule ei suudetud vastu panna
Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ...
Efektiivse inimese 7 harjumust Olen kindle et nii mõnigi on lugenud mitmeid raamatuid mis räägivad sellest, kuidas olla efetiivsem, kuidas olla parem suhetes, oma rahaasjades jne. Leian aga, et see raamat on kõige alus. See on nagu maja vundament, ilma millet võivad asjad lihtslt kokkku kukkuda kui tuleb kõvem tuuleiil. Kuna harjumused on püsivad, tihtipeale ka alateadlikud mudelid, väljendavad need pidevalt meie iseloomu ning muudavad meid efetiivseks või ebaefetiivseks, Aristoteles on öelnud: “ me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole seega mitte üksik tegu, vaid harjumus. 1. ole proaktiivne ma polnud enne selle raamtu lugemist saanud aru proatiivsuse õigest tähendusest, või mis võiks olla selle vaste. REAKTIIVSUS.
Pärnu Täiskavanute Gümnaasium Kristel Bauman 10ÕC KALEVIPOEG XII LUGU Referaat Juhendaja: Õp. Reet Sai Pärnu 2009 a. SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald......................................................................................4 2. ,,Kalevipoja" sünnist".....................................................................................................4 3. ,,Kalevipoja" 12. lugu.....................................................................................................5 3.1. Lauvaõitlus ja siil.....................................................................................................5 3.2. Pi...
Referaat Pierre Auguste Renoir Aliin Sepp Kuressaare Gümnaasium 11E Kuressaare 2008 Sissejuhatus Pierre Auguste Renoir oli Prantsuse impressionist, kes tõi ka tänapäeva kunsti palju. Ta alustas oma maalimist väga noorelt. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ü...
Kuressaare Gümnaasium Sandro Botticelli Referaat Koostaja: Liina Kungla Klass: 11e 2008.a Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Stiili arenemine............................................................................................................................4 3. Botticelli tuleks kunsti............................................................................................................4 4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus.................5 5. Sandro Botticelli teosed.................................................................................................8 6. Maalide tõlgendused.....................................
silmalaud ära lõikas ning maha viskas. Järgmisel päeval oli samasse kohta kasvanud teepõõsad ning Bodhidharama, olles mõned lehed ära söönud, avastas taime und peletavad omadused. Teine legend on rohkem levinud Hiinas ning räägib sellest, kuidas legendaarne Hiina keiser Shénnóng (legendidest tuntud Hiina keiser, kes tutvustas rahvale põlluharimist ja meditsiini) jõi just äsja keedetud vett ja tuuleiil kandis tema tassi paar lehte lähedalolevast puult, mis muutsid vee värvi. Keiser otsustas vedelikku proovida ja oli meeldivalt üllatunud selle joogi maitsest ja ergastavast mõjust. (Gladstone 1890:6-7) Tee Jaapanis ja suured teemeistrid Tee oli Jaapanis tuntud juba enne Kamakura ajastut (1185-1338). Esimesed kirjalikud märkmed pärinevad aastast 729 kui keiser Shmu kostitas sadat munka teega. (Gladstone
Püsivat kultust Aresele ei tekkinud, rahvas ei austaud teda. Erinevalt enamikest teistest jumalatest, ei olnud tal eelistatud linna ,templeid või pühasid/pidustusi. Hoolimata oma sõjakusest ja võitlusoskustest ,oli Ares põlatud kogu Homerose „Iliase“ vältel, kuigi tegu on sõjapoeemiga. Sõdalased olid pigem õnnelikud kui pääsesid julma Arese halastamatu raevu eest, liiatigi võis see pöörduda nagu pidetu tuuleiil – kord ühe ,kord teise leeri vastu. Aresel oli oma kaaskond – tema saatjaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ( kr. keeles „hirm“) ja Deimos ja tema õde Eris (kr. keeles „tüli“, „riid“) ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks. Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks heitis ta külaliste sekka kuldõuna ,millele oli kirjutatud „kõige kaunimale“
IMPRESSIONISM Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike tuntud maalide koopiaid, mis tekitas suure skandaali ühiskonnas. ,,Eine murul" tõi talle kuulsuse. Ta tegi sellepärast nii, et ta püüdis sellega näidata, et see mida maalitakse pole tähtis vaid tähtis on see kuidas maalitakse. Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionist...
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Allar Kikkas Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused Uurimistöö Juhendaja: õp Liidia Pogorelov Alatskivi 2012 RESÜMEE Käesolevas uurimistöös andsin ülevaate 11. Septembril 2001 aastal toimunud Maailma Kaubandusekeskuste katastroofist. Põhieesmärk oli uurida kaubanduskeskuste oletatavaid kokkuvarisemise põhjuseid. Lisaks sellele uuriti ka terroristide töö käiku. Uurimiseks kasutati teatmeteoseid ja veebiallikaid ning refereeriti ja otsiti välja ainult kõige olulisem. Uurimise tulemusena leiti, et kokku varisesid tornid sellepärast, et korruste toed hakkasid tänu põlevale kütusele sulama ning seetõttu kukkusid korrused üksteise peale kokku. 2 RESUME The present paper gives an overview on the World Trade Centre’s disaster...
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks pole ta ...
Realism 19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igap...
Tuulest ja ilmaennustamisest Taimi Paljak sünoptik Veidi ajalugu · Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega · Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri (G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat. vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, ...
loomismuistendid? Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp "Loomine") põhisüzee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika. Ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuuleiil veeretab need merre ja neist sünnivad (taevas ja maa?) päike, kuu ning tähed. Hiljem on vette tehtu pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala laulude valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamöise veest väljaulatuva põlve. Soomlastel (isuri, läänemeresoome) on sel sajandil üles märgitud ka proosapärimus, mille kohaselt tähed on sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. 18. Too (nt Ü
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt kes...
1872. Punased katused. 1877 Camille Pissarro. Camille Pissarro. Montmartre'i bulvar pilvisel hommikul. Camille Pissarro. Sild Rouenis. 1896. 1897. Montmartre'i bulvar öösel. 1897. Impressionismi maalikunst Pierre Auguste Renoir. 1841-1919. Prantsusmaa. Auguste Renoir. Tuuleiil. u. 1872. Auguste Renoir. Madame Monet pojaga. 1874. Auguste Renoir. Tualett. u. 187375 Auguste Renoir. Auguste Renoir. Auguste Renoir.
Kangekaelsus on selle tähemärgi voorus kui ka puudus: tavaliselt rahulik, kui väljavihastatuna kohutav. Parfüümi valivad Sõnnid "hingele", kompositsiooni keerukus ja disaineri kõlav nimi ei mängi siin mingit rolli, sellepärast võib nende valik tihtilugu tunduda ümbruskonnale ootamatu. Sõnni jaoks kõige sobivam parfüüm sisaldab magusat lillelõhnanooti, bergamoti värsket aroomi. See lõhn stimuleerib nende esteetilisust ja kalduvust laiskusele. Tuuleiil metsasambla aroomiga aitab neil kergemini kohaneda kõikvõimalike muutuste ja uuendustega, tehes nad ettevõtlikuks ja aktiivseks. Sõnni rõõmustab suur pudel lõhnaõli erepunases või ererohelises pakendis. Naistele: Christian Dior "Diorissimo", Estee Lauder "Beautiful", Giorgio Armani "Gio", Beverly Hills "Giorgio Beverly Hills", Sergio Tacchini "O-zone". Meestele: Angel Schelesser "Angel Schelesser Homme", Donna Karan "DK Unleaded",
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 ...........................................................................................................................
Nende huuled puutusid hetkeviivuks kokku ja rohu mõrudus pani meest ilmet kortsutama. Elisa naeris ja tõmbus eemale, asudes taas poolkuivade vingerdavate lehtede kallale. Ta surus nad haavale ja jälgis imestusega, kuidas nad suurema vere, mis õhu käes juba kallerduma hakanud oli, endasse imesid, niiviisi rebendi puhastades. Haav oli sügav, lõikas lihani, kuid Halltiib asetas käed selle peale ja sulges silmad, meenutades sõnajalaõite mahedat kuma metsa nõiutud öös. Soe tuuleiil haaras nad mõlemad endasse ja kuumalaine läbistas luudeni, enne kui taandus ja lõhkirebitud naha kokku tõmbuma surus. Roheline valgus õmbles lihaseid kokku ja sulatas armi olematuks haavast polnud jälgegi. Elisa vaarus väsinult põrandale ja sulges silmad ta oli hakkama saanud ja võis lõpuks puhata. Oli keskpäev ja platvormilt sisse paistev valgusvihk ujutas kambri oma soojusega. Kuid enne, kui ta oli jõudnud sukelduda unenägude
Leemet uskus, et inimene pärineb ahvist. Ta oli ise Pirre ja Räägu koopaseinal näinud iidseid jooniseid. Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle
pärineb ahvist. Ta oli ise Pirre ja Räägu koopaseinal näinud iidseid jooniseid. Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle. Ta otsustas
redaktsioonid? Eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul; tants; tantsulaul; laul Soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka Kalevalamittainen laulu) Isuri: lörpötykset Erinevus: Eesti regilaulus ühes reas 8 silpi, Isuri ja Karjala lauludes konkreetne silbisüsteem puudub; Eesti rahvalaulus kordab pääääris palju ridu ja sõnu, teistes mitte eriti Ilmalind leiab pesapaiga, muneb monad ja tuuleiil veeretab need mere ning neist sünnivad (taevas ja maa) päike, kuu ning tähed hiljem on vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuva põlve, ingeri redaktsioonis mätta, saare või laeva. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega?
Miks me ometi ei suuda andestada? Teistele, endale? On see üldse alati võimalik? Mis see meile annab? Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust. Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees. Vahel olen kui kuu- veidi külm ja kauge. Kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele. Vahel olen kui tuuleiil, mis õrnalt kohiseb su kõrvus, sasib su juukseid, vallatleb puude latvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele. Tuul, mis uitab üksi aasal. Tuul, mis tahaks sinugi haarata kaasa ja hoida. Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all- veidike kuum ja veidike torkiv, aga meeldivalt mõnus, et teda igatseda kui ta su talla alt kaob. Rannaliiv, mis joonistab vagusi, ehitab torne ja pudeneb su käte vahelt kui peod avad. Vot selline olengi-
Legendid, ballaadid ja lüroeepika kajastavad juba selgesti kristlikku kultuuri. 7. ajaloolised sõnarunod kajastavad 16. kuni 18. sajandini asetleidnud Rootsi ja Vene konflikte. Müüdirunod Palju tekkemüüte, kuidas tekkis maailm jne. Ei leidnud midagi nii väga erilist mida konspekteerida. Nt maailma-muna-müüt vb: Kotkas lendab merele otsima pesapaika; lind leiab merest mätta ja muneb sellele muna; tuuleiil veeretab muna merre, sellest sünnivad maa ja taevas ning päike, kuu ja tähed. Väinämöinen ja Ilmarinen Nende omadused muutuvad runost runosse. Mõnes on Väinämöinen taevalik looja-jumal, mõnikord jälle kultuurheeros. Eri ajajärkude ja eri kultuurialade laulikud on kujutanud Väinämöist vastavalt oma kangelaskäsitlusele. Sepp Ilmarise nimi viitab soome-saami tuule ja tormi haldjale. Esineb rahvalauludes taeva
Oluline on eristada juhtumeid, kus looduslik faktor ja inimese tegu on mõlemad kahju vajalikeks põhjusteks. Oluline on vaadelda põhjuslikkuse ahelat katkestavat looduslikku faktorit iga kostja suhtes eraldi. Nt: A sõidab erakordselt tugeva vihmasaju tõttu otsa B-le, sest ta B-d ei näinud. Tegemist ei ole põhjusliku soese ahela katkestamisega looduliku faktori tõttu. Nt: Kui aga tugev tuuleiil tõstaks A pargitud auto õhku ja paiskaks vastu B autot, siis oleks tegemist põhjusliku seose ahela katkemisega loodusliku faktori tõttu. Nt: A maja katuselt tuleb sügistormis lahti plekitahvel, mis läheb lendu ja tabab jalakäija B-d. Kuivõrd sügistorm on ettenähtav ja plekkkatuseid tuleb nii ehitada, et sealt plekid tormiga ära ei lendaks, siis ei ole
Vastus on eitav ja bussijänesel kahju hüvitamise kohustust ei ole. 42. Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor? Looduslik faktor katkestab põhjusliku seose juhul, kui ta muutub kahju ainukeseks põhjuseks. Tegemist peaks olema põhjuse täieliku ülevõtmisega. Näide: A sõidab erakordselt tugeva vihmasaju tõttu otsa B-le, siis ei ole tegemist põhjusliku seose katkestamisega loodusliku faktori poolt. Kui vihma asemel on tugev tuuleiil, mis kannab A auto vastu B-d, siis oleks tegemist põhjusliku seose katkemisega. 43. Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kolmanda isiku tegu ning kuidas lahendada kahju tekkimiseks nn "soodusolukorra" loomise juhtumid? Kolmanda isiku tegu katkestab põhjusliku seose üksnes juhul, kui esialgse teo mõju välistub täielikult kolmanda isiku tegevuse tõttu. Raamatupidaja A unustab seifi lukustamata, B varastab selle tühjaks. Kas A peaks kahju eest vastutama, kuna lõi soodusolukorra
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
tahtest. Iiri keldi munkade vanad palved oma sügavuse elu ja looduslähedusega on tänaseni kristlaste hulgas populaarsed. P. Bonifatius - Algselt Sakside apostel Winfrid, kes pühitseti 722. aastal piiskopiks ning Paavst Gregorious andis talle nim Bonifatius. 8. sajandi algul marssis ta Sakside äikesejumal Torile pühendatud hiide kui seal parajasti ohverdati ning raius kõigi nähes maha suure ohvritamme. Legendi järgi tõusis kohe pärast esimest kirvehoopi suur tuuleiil mis puu ja selle ümber olevad paganad pikali puhus. See teguviis ise näitab, kui ükskõikseks saksid oma jumalate suhtes tegelikult muutunud olid. Samas ei jäänud Bonifatiuse n. ö kirvemisjon karistamata. Ta suri koos 50 ametivennaga 754 aastal friiside keskel Dokkumis märtrina. P. ansgarius - Üks esimesi 9. sajandi misjonäre, kes tulid Norrasse ristiusku kuulutama. Liivimaa ja Leedu ristimine - Esimesed Liivimaa ristimise püüded said alguse 1165.
Ta oli ise Pirre ja Räägu koopaseinal näinud iidseid jooniseid. Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle. Ta otsustas sellest võidukarika
Ta oli ise Pirre ja Räägu koopaseinal näinud iidseid jooniseid. Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24. Vanaisa saarele tagasi jõudes ehmusid nad ära. Kaldal seisis Tambeti paat. Hiie tahtis Saaremaale tagasi põgeneda, kuid Leemet pidi vanaisale tuulekoti üle andma. Nad läksid vanaisa onni juurde. Vanaisa Tölp keetis midagi. Tegemist oli Tambetiga. Vanaisa oli mõistnud, et Tambet oli Hiiele järgi tulnud ning tappis Tambeti ära. Ta tundis uhkust Tambeti hiiglasuure pealuu üle
2010. a väljendusvormi ja olemuse tõttu. Taimed täiendasid kompositsiooni kaunite õitega. Yuan Ye poeesia kirjeldab järgnevas lõigus taimede ilu, mis moodustab aiaga terviku: "Öö vihmapiisad, mis kukuvad banaanilehtedelt, on kui nutva merineitsi pisarad (pärlid). Kui hommikune tuuleiil puhub läbi pajude, siis viimane kooldub nagu tantsivate tüdrukute saledad pihad. Akna ette istutab ta bambuse ja hoovide vahele pirnipuud. Kuuvalgus vajub nagu sädelev vesi üle maa. Tuul ohkab puudes, puudutab õrnalt lautot ja raamatut, mis lebab diivanil. Tume värelev veepeegel neelab poolkuu endasse. Kui päev koidab, äratatakse teda värske iiliga; see jõuab voodini ning kogu maailma tolm puhutakse tema meeltest
Annate talle oma vammuse, saate vastu tema seeliku.» 382 «Siiamaani on kõik kena,» tähendas filosoof. «Aga edasi?» «Edasi? Tema väljub teie riietes, teie jääte tema riietes sinna. Võib-olla puuakse teid üles. Tema aga on pääsnud.» Gringoire sügas tõsise näoga kõrvatagust. «Teate, säärane mõte poleks mul enesel kunagi pähe tulnud.» Dom Claude'i ootamatust ettepanekust läks poeedi otsekohene ja heasüdamlik nägu äkki pilve, nagu Itaalia naeratav maastik, kui kuri tuuleiil päikese ette pilve ajab. «Noh, Gringoire, kuidas teile mu plaan meeldib?» «Ütlen, mu õpetaja, et mind mitte «võib-olla» üles ei pooda, vaid kindlasti puuakse.» «Mis see asjasse puutub?» «Pagana pihta!» ütles Gringoire. «Ta päästis ju teil elu. Teie tasute talle ainult oma võla.» «Mul teisigi võlgu küllalt, mida ma ei tasu!» «Meister Pierre, nüüd peate seda siiski tegema!» ülemdiakon kõneles käskivalt. «Kuulge, dom Claude,» vastas poeet kohkunult
südames kees viha. Toodi õhtueine. Mileedi tundis, et ta peab olema tugev, sest ei olnud teada, mida toob ähvardavana lähenev öö -- mustad pilverünkad katsid taevast, kauged välgusähvatused kõnelesid lähenevast äikesest. Kella kümne paiku õhtul puhkes äike. Mileedit lohutas teadmine, et looduses valitses samasugune kaos nagu tema hingeski. Väljas mässas äike, nagu mässas viha tema südames. Talle näis, et mööduv tuuleiil sasis ta juukseid, nii nagu see painutas puid ning rebis neilt lehti. Ta möirgas nagu raju, tema hääl kadus mässavasse tormi, mis näis oigavat meeleheitest samuti nagu tema. Äkki kuulis ta koputust aknale ja välgusähvatuse valgusel nägi ta ühte meest seisvat trellide taga. Ta jooksis akna juurde ja avas selle. «Felton!» hüüdis ta. «Ma olen päästetud!» «Jah, aga tasem, tasem!» lausus Felton. «Mul läheb veel aega, pean trellid läbi viilima
ülestõstetud palitukraes, nagu tahaks ta teiste eest varjata, et tema näos korduvad perioodiliselt mingisugused närvlikud tõmbed. Tema õpetab kõrgemates klassides ajalugu ja oma tundide sissejuhatuseks jutustas ta Indreku klassis prantsuse suurest revolutsioonist, mis on üldse tema suurimaid paleusi. Jutustades sattus ta vaimustusse ja siis tõmbles tema näos kahekordselt, nii et tönts ninaotski liikus. Silmad läksid omal niiskeks, nagu puhuks kustki äkki vinge tuuleiil. Nagu hiljem selgus, see vaikne, kõhetu nosija, kel pehme pilk ja nõrk kõlatu hääl, armastas ajaloos aina suuri ja vägevaid sündmusi, hävitavaid pöördepunktilisi kokkupõrkeid, halastamatuid rünnakuid. Lahinguid kirjeldades tõmbusid tema väikesed, kondised käed rusikasse ja need surus ta siis pikkamisi kokku, nagu peaks ta nende vahel rusudeks litsuma midagi visa ja sitket, pingutades kogu oma jõudu. Ise oli tema veendunud rahuapostel ning põhimõtteline sõdade vastane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
