Neli siili Mõtsaraal kõndseva neli siili. Üts läts paremalõ, kats tükki lätsõva otse, neläs helisti mobiiliga sõbralõ. Sõber ütli, et tule Rimisse, tänä ummava odava kohokõsõ. Seepääle läts tuu neläs siil vasakule. Talle tuli vastu jänes. Jänes küsüs, kohe sa lähet? Siil ütli, et Rimisse kohokõsi ostma. Jänes tõmbsi mõõga välla ja ütli, et Rimisse sa ei läe, sa piat minõma Selveri puuti! Tuu jänes oll nimõlt Selveri tibu veli. Siil naksi naarma ja ütli:,,Jänes, olõd sa ogar vai? Ma
Siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult ...
HARILIK SIIL Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino Harilik siil ( Erinaceus europaeus ) Välimus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 1430 cm, kaal 7001100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g).Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad. Siili saba pikkus on 1,53 cm. Toitumine Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga
............................................6-7 Siil kui söök.....................................................................7 Pildid..............................................................................8 Mida sain teada?............................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................10 Miks valisin? Mina valisin enda teemaks siili, sest siil on väga põnev ja huvitav loom, ta erineb teistest loomadest. Juba väiksena meeldis siil mulle väga, vahepeal oli ta isegi mu lemmikloom, kuigi ma tema kohta väga palju ei teadnud. Tean, et tal on okkad, ta on väike ja ta magab talveund, aga eriti rohkemat ma ei tea ja loodan selle referaadiga siili salapärasest elust natukene rohkem teada saada. Kellele siis siilid ei meeldiks? Nad on ju huvitavad ja juttude kohaselt ka inimsõbralikud.
......................................8 Eluiga..........................................................................................................................................8 Ohud ja vaenlased.......................................................................................................................9 Liigikaitse...................................................................................................................................9 Huvitavaid fakte kokkuvõtlikult siili kohta..............................................................................10 Siil rahvauskumustes.................................................................................................................11 Siil kui mõõtühik.......................................................................................................................11 Mõistatused siilist....................................................................................................................
Harilik siil Välimus Pikkus 14-30 cm. Kaal 700-1100g. Siili pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade. Hariliku siili keha katavad seljapoolt umbes 3 cm pikkused okkad. Teravad okkad tagavad siilile suurepärase kaitse vaenlase eest. Kõhtu ja nägu katavad karvad. Saba pikkus 1,5-3 cm. Siilil on tugev nahalihastik mille abil saab ta end kerra tõmmata ja kaitsta end vaenlaste eest. Paljunemine Harilik siil poegib kord aastas. Poegi on tavaliselt 3-6 tykki. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Paari päeva pärast tekivad
Siil Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Kirjeldus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 2030 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest.
süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse? millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6. elatiiv kellest
Epiteet: valge kitli pikad käised, valge palat kõrge laega, tuleb tammekepi toega, Eesti põlve uueks looma. Võrdlus: supi hind saab võrdseks praega Metafoor: pihk kõik pirrud leeki torkab, supi hind saab võrdseks praega, valge kitli pikad käised, Metonüümia: kad tarvis hargi, roidan mööda võsa ääri, kaelas Vanemuise kannel, saia käigust väljub Anvelt, pirrud leeki torkab, hing saab päitsed, valge kitli pikad käised, Kalev kolgib siili, Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab, Allegooria:Valge palat kõrge laega; Kadrioru park; Mootorsaega läbi kadrioru pargi Refrään: aga ükskord algab aega Elips: kaelas vanemuise kannel, Saadses enne hinnapiiri, Inversion: kuni kalev kolgib siili, Alliteratsioon: mil ma tulen mootorsaega, tapan läbi lingu viske, supi hind saab võrdseks praega, kaelas vanemuise kannel, pihk kõik pirrud leeki torkab, suitsetab marborot mahorkat,
Tsiili piirneb p õhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga , l õunas ja läänes Vaikse ookeaniga Tsiili asend on soodne kalap üügiks ja laevatrantspordiks 8.1.13 Kristyna Kokk 8 Ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamood Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhjalõuna sihilist piirkonda: RannikuKordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv siili pikiorg. Ranniku Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosad madaldub ka Andide Peaahelik. 8.1.13 Kristyna Kokk 9 Tsiili pikioru põhjaosa on 9001200, k õrgune ja 3060km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest l õunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 20003000m k õrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m k õrgune Aconcagua.
Lektüürileht Pealkiri Siil Autor Friedebert Tuglas Lk arv 9 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Võiks rääkida ühe väikese Räägib ühe pere elust, kes siilipoisi elust metsas. leiavad heinamaalt siili ning teda terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Lehmad rohmivad oma Väga sisukas ning 35 pikkade keeltega rohtu, väljendite rikas lause. lambad näksivad siit ja sealt
et sa ilma soojaks teed? Ning et päikene sind kudus vihmapiiskadest ja udust, kiskus kiirtest kuldseid lõimi, seitsme värviga sind põimis. Allikas : Heljo Mänd „Pillerpall“ Valiku põhjendus: Luuletus selgitab ühe põneva nähtuse tekkimist lihtsalt ja lastepäraselt. Mille üle lastega arutleda: Kas lapsed on näinud vikerkaart? Mis ilmaolud peavad selleks olema? Kuidas tekib vikerkaar? Mis värvid on vikerkaares? Siili laul Igaüks ajab oma asju – mina ajan siili asju. Vahel ajan lihtsaid asju, enamasti tähtsaid asju. Istuks mõne tunni vakka, aga kõht see sunnib takka. Kus on kuulda konnakrooksu, sinnapoole pistan jooksu. Sinna, kus on ussisusin, vudima ma olen usin. Lumeni ma asju ajan, talvel ainult und ma vajan. Allikas : Helvi Jürisson „Loomalaulud“ Valiku põhjendus: Lihtne ja arusaadav luuletus lastele, mis õpetab neile tundma õppima siili. Mille üle lastega arutleda: Mida teevad siilid enne talveunne jäämist
EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ,,Põdramaja" (Lisa1) ,,Siilimäng" (Lisa3) konn" (Lisa5) (Lisa9) HOMMIKURING
mõnetoalises korteris, kus kõik tegelased püüavad keeruliste omavaheliste suhete tõttu oma kohta ja privaatsust leida. Tegelased Autori suhtumine oma tegelastesse on igati mõistev. Raamat koosneb kolmest peatükist, iga ühes vaadeldakse tegevust eri tegelase vaatepuntist. Igal karakter on isiksus oma tugevate ja nõrkade külgedega. Samas ei mõista kirjanik kedagi hukka. Kolmeks peategelaseks on ema Siili, isa Helmer ja peretütar Siiri. Põgusalt puudutatakse ka pere vanavanemaid. Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme. Temast sai seega väga intelligentne ja iseseisev naine. See kujunes ajapikku nii tema tugevuseks kui nõrkuseks.
looduskaitse põhimõtetega ja viisil ning määral, mis ei kahjusta rahvuspargi loodust ega mõjuta oluliselt maastiku üldilmet. Soomaa imetajad Soomaa mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele loomadele. Siin on 45 imetajaliigi elupaik. Sageli võib näha põtru. Metssigu ja metskitsi ei ole Soomaal eriti. Marjade küpsemise ajal võib Soomaa metsades kohata ka karusid. Soomaal elab kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mägrit ning võõrliikidest
Päevalill -> lehetäi -> tigu -> hiir -> siil -> rebane Kord imelisel päikselisel päeval, seitsme maa ja mere taga, puhkes õide kaunis päevalill. Ta oli kollane kui päike ning kõrge kui Eiffeli torn. Päevalille lehe peal elas mõnusat elu roheline lehetäi. Söögist tal puudust ei olnud, sest taim oli ilus ja tugev. Nii oli ta elanud kauni taime varjus alates hetkest, mil nägi ilmavalgust. Kuid lehetäi ei saanud nautida oma elu kaua. Tema ligi roomas kavalate plaanidega tigu. Tigu oli läbinud sihikindlalt kahe aasta jooksul 10 meetrit. Pikast rännakust väsinuna leidis ta endale maitsva kõhutäie. Selleks osutus eluterve ja mururoheline lehetäi. Pistnud lehetäi põske, peesitas tigu pahaaimamatult edasi päevalille lehe peal. Kuid ega hiirgi maganud. Hiir oli juba pikka aega jälginud tigu ning kuna oli parajasti lõunaaeg, otsustas hiir teo magustoiduks nahka pista. Oli see alles magus amps! Magusaim tigu, mis hiir eales saanud oli! Kuid va...
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast...
Ööbik ja vaskuss Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta...Ta palus siili, et see ta pehmeks praeks. Siil oli sellega nõus. Nad läksid karjamaale, et tuleaset leida. Kuna neil panni käepärast polnud, siis kavaldas sitikas edasi ja ütles siilile, et too kaevaks süte alla augu ja paneks ta sinna sisse. Vaadaku ainult, et ta teda ära ei kõrveta, sest siis ei kõlba ta süüa...Sel ajal, kui siil setsmesajani luges, tegi sitikas endale all augus paksu söekuue ja jättis ainult silmad välja
Polikliinikusse arsti juurde. Hullumajja ravile. 15. Miks Siim üksi kaubamajas käis? Siim tahtis osta uusi kardinaid. Siim tahtis osta mänguasju. Siim tahtis kojamehele osta uut akvaariumi. 16. Kuhu hüppas vetelpäästja Bill , kui ta nägi suurt okkalise turjaga looma? Katusele. Purskkaevu. Bussi peale. 17. Kelle viis härra Lammas enda juurde koju? Suure musta kassi. Karvase koera. Okkalise siili. 18. Keda kohtas Siim jõe ääres paadisilla juures? Lasteaiasõpra Stjopat. Kojameest. Härra Lammast siiliga. 19. Mis pani isa õnge otsa vihmausside asemele? Heinakõrsi. Suuri putukaid. Saia tükikesi. Millest unistad sina? Kirjuta! ______________________________________________________________ VASTUSED
Mina kui teadlane. Kui minust peaks saama kunagi teadlane. Siis keegi hästi huvitav teadlane, näiteks potiteadlane. Õpiks potte disainima ja teeks neid hõlpsamini kasutavamaks. Ma ei mõtle wc potte. Vaid söögi tegemis potte. Huvitav oleks kindlasti olla ka tehnikateadlane. Teada kuidas kõik töötab. Koostada maailma parimaid rakette, sateliite, arvuteid, autosid, jne. Ma polegi ise katseteid teinud. Ei toru siili pauku. Ega midagi muud. Teadlase amtitelt kõige rohkem sihiksin ma praegult siiski veel tehnikamaailma poole, kuid välistatud pole ka võimalused, et minust võib saada maailma kuulus fotograafia teadlane. Või inglise filoloog. Muidugi ka kosmeetikateadlased on olemas, ning ma pean sedagi üheks huvitavaks teadus keskkonnaks. Mõelda sellele, mis raha võib saada näiteks maalides kellegi nägu, ja teha seda perfektselt. Ja järje kordselt võib saavutada kuulsust maailmas mida pole
2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et oksad tema ema all hakkavad kohe murduma. Kui Leemet kõndis metsas, siis tema ema lehvitas vahest talle kusagilt kõrgelt kuuse otsast. Hale koht tundus mulle, kui Hiie pidi enda vanemate Tambeti ja Malli käsul jänestel päid maha raiuma, et neid huntidele sööta
07.2002 Airi Põld 45006282172 Pärnu, Sihi 5 28.06.1950 Evelin Põld 49407042090 Tallinn, Raudtee 22 04.07.1994 Malle Põldmaa 60505219956 Pärnu, Ringi 20 21.05.2005 Hilja Raid 48406165354 Tartu, Vanemuise 13-8 16.06.1984 Allan Rajamäe 35003144368 Tallinn, Sõpruse pst. 100-54 14.03.1950 Aasa Randla 47701064912 Tallinn, Siili 33-2 06.01.1977 Aare Raudsepp 50603023443 Tallinn, Suur-Ameerika 20-37 02.03.2006 Jaanika Roosimägi 47803015202 Tallinn, Haava 33-60 01.03.1978 Karl Salu 38708092609 Tallinn, Tammsaare 90-34 09.08.1987 Jana Salu 45012097324 Pärnu, Riia 5 09.12.1950 Ave Salu 60701108359 Tallinn, Metsa 22 10.01.2007 Evi Salumets 49908043904 Pärnu, Aia 20 04.08
(nuku ja nuki) nukk Vend ehitas mulle nukumaja. Sõrmenukid hakkasid eile valutama. (reie ja reisi) reis Tal on tugevad reielihased. Pärast pikka reisi on hea jälle kodus olla. roog (roa ja roo) Eelroaks on täna värske salat. Pilliroo katus on imeilus. (serva ja servi) serv Pargi auto tee serva. Kaia servis täna paremini kui ta vastane. siili ja siilu) siil Siilike sööb õuna ja joob vett. Pintsaku siil tuli õmlusest lahti. 2. Kõik need sõnad on täielikud homonüümid: kõik sõnavormid langevad kokku, aga tähendus on erinev. Leia nende sõnade erinevad tähendused! aru: I kuiv rohumaa; II mõistus, taip 1. hanguma: I kõvastuma; II hanguga tõstma 2. hari: I sugemis- v. puhastusriist; II kõrgeim osa 3. kulu: I väljaminek; II kuivanud hein 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz AS Taibu infosüsteem Lõputöö Juhendaja: lektor T. Tammeleht Kohtla-Järve 2010 Töö tabulatsiooniga joonlaual jaTabs aknas. Peale tabulatsioonit kasutage ka Ülesanne Nr. 1. Ametikirja loomine joondamist. Avage fail jaatis.pdf. Avage fail jaatis_toorik.doc, kujundage ta samasuguseks kui jaatis.pdf ja salvestage see selle dokumendi lõpus uuel lehel. Uue lehe lisamine ENTER + CTRL. Ülesanne Nr. 2. Lõputöö teema deklaratsiooni vorm Koostage ,, Lõputöö teema deklaratsiooni vorm" vastavalt näidisele (vt. VORM_yl2.pdf) failis Vorm_yl2.doc ja salvestage see jälle dokumendi lõpus uuel lehel. Ülesanne Nr.3. Töö joonisega. Vormista joonis vastavalt näidisel...
Mõlemasse lisati 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutati. Reaktsioonisegu hoiti keevas veevannis 40 minutit, aeg-ajalt loksutades. Seejärel jahutati jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mida sai mikroskoobis vaadelda. Maltoosi lahusest saadud kristallid olid gruppideks kokku koondunud, teravate otsdega ja nagu lipsu kujulised. Laktoosi lahusest saadud kristallid olid samuti terava otsaga, aga pikemad, meenutasid ümmargust siili. Keskel olid kristallid tihedalt kokku põimunud, äärest tulid välja nagu teravad siili okkad. Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina Töö käik: Katseklaasi valati 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisati 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel.
Sandra Karu 8a klass Madagaskar Referaat Tõrva 2008 Saare asukohast ja kliimast Madagaskar on suuruselt maailma neljas saar ning asub India ookeanis, Aafrika ranniku lähedal. Ta on kontrastide ja üllatuste maa. Madagaskari idarannikul kasvab troopiline vihmamets, lõunaosas on aga kuum ja kuiv. Saare keskosa mägedes on kliima jahedam. Ainulaadsed loomad Madagaskaril on palju loomi ja taimi, kes elavad ainult sellel saarel, näiteks siili meenutavad tenrekid ja ahvisarnased leemurid. 2 Kattade ehk leemurite elupaik on ainult Lõuna-Madagaskari metsades ja võsastikes. Nad toituvad puuviljadest, lehtedest, puukoorest ja rohust ning elavad kuni 40-pealiste karjadena. Madagaskaril elab ka kaks kolmandikku maailma kameeleonidest. Olles vihale aetud või ärritatud, muudavad need sisalikud oma värvust. Mõned on nii väikesed, et mahuvad istuma sinu pöidlale.
Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta. Viinamarjasordid: siili punaste viinamarjasortide lipulaevaks peetakse Carmenere'i, mis on oma nime saanud ilmselt karmiinpunase värvi järgi.Pärit on see sort aga Prantsusmaalt Bordeaux'st. Algul kasvatati seda viinamarjasorti Tsiilis Merlot' pähe, alles 1991. aastal avastati, et tegemist on kadunud Carmenere'iga, mille juuretäi Bordeaux' piirkonnast hävitas. Palju kasvatatakse ka Cabernet Sauvignon'i, millest paljude asjatundjate arvates valmivadki Tsiili parimad veinid
kõigile alati maitses. See oli ahjukartul viinerite, morsi, kastme ja salatiga. Mis tegi toidu heaks oli kaste, mis koosnes ketšupi ja hapukoore segust ning mis oli imemaitsev. Seda toitu jumaldame me kõik siiamaani. Lasteaia lõpuaktusel oli meil kõigil natuke nukker meel, sest arvasime et ei saa kunagi siia enam tagasi tulla (ei saanudki). Aktusest mäletan ma seda, kuidas me lugesime ridade kaupa ette üht luuletust ning kuidas ühel minu lasteaiakaaslasel oli siili soeng, mis tähendab et tema juuksed olid nagu okkad lae poole. Kooli esimest klassi ei mäleta ma üldse, niiet sellest pole niipalju rääkida. Seda küll võib, kuidas meie lasteaiast pärit lapsed teise lasteaia omadega kokkupuutusid. Algselt oli meil klassis kaks suurt gruppi, üks oli meie lasteaia lapsed, teine teise. Aga ajaga suutsime end kokkuvõtta ning teistega ka suhtlema hakata. Veel mäletan seda, kuidas hinnete
Loom vahetab vooderdist sageli, eriti pärast vihma. Niimoodi kogunevad uruava juurde kõdunevad lehed. Täiskasvanud vöölane ei rahuldu 1 uruga, mõningad kaevavad enesele kuni 12 varjupaika. Üheksavöölane jagab oma kodu sageli teiste oma liigi samasooliste esindajatega. Igal loomal on oma ,,korter", ent isase alad kattuvad sageli osaliselt emaslooma aladega. Üheksavöölane märgistab oma territooriumi erinevates kehaosades paiknevate näärmete eritisega. Ohu korral tõmbab ta end siili kombel kerra või tõmbab oma jalad enda alla ja surub end vastu maad. Kui üheksavöölast jälitada, läheb ta sibavalt kõnnilt üle galopile ja püüab põgeneda urgu. Urust on teda väga raske kätte saada, sest ta kiilub end rüü ja käppade abil sinna kinni. Saba on tal libe ja kooniline ning sellest on teda samuti tülikas haarata. Hämaruse saabudes lahkub üheksavöölane oma maaalusest urust ning suundub toiduotsingule. Tema menüü on äärmiselt rikkalik
Kõigi nende valmistamiseks läheb 5 erinevaid materjale, mis on niit, puuvillariie, täitematerjal, kunstkarusnahk ja plüüs. Materjale mõõdetakse meetrites. 1. Ühe mängujänese valmistamiseks tuleb kasutada 2m niiti, 3.5m puuvillariide, 3m täitematerjali ja 1m kunstkarusnahka. Jänest müüakse hinnaga 7 eur. 2. Ühe mängusiili valmistamiseks tuleb kasutada 1.5m niiti, 0.5m puuvillariide, 2.5m täitematerjali , 3m kunstkarusnahka ja 2m plüüsi. Siili müüakse hinnaga 6.5 eur. 3. Ühe mängukaru valmistamiseks tuleb kasutada 3m niiti, 4.5m täitematerjali, 2.5m kunstkarusnahka ja 1m plüüsi. Karu müüakse hinnaga 10 eur. 4. Ühe mängurebase valmistamiseks tuleb kasutada 2m niiti, 3m puuvillariide, 3m täitematerjali ja 3m plüüsi. Rebast müüakse hinnaga 7.5 eur. Tehase käsutamises on laos olemas kindlad materjalide kogused. Niiti on olemas 980m,
meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga. Sõraliste hea käekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid ja Soomaa lamminiitusid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega
SISSEJUHATUS Esiajaloolistest rõivastest on üldiselt vähe teada. Arvata võib, et nende tegemiseks kasutati villa ja nõgest, hiljem ka lina. Rauaaja algusest on leitud särke ja umbkuubi. Naiste ja meeste pealisrõivastel polnud erilist vahet. Keskmisel rauaajal oli arvatavasti tarvitusel samasugune riietus. Täienes vaid kudumistehnika. Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku u...
aastakümneid pole sellel paigal enam mingit majanduslikku tähtsust. Loomad ja linnud Varakevadel ja sügisel kogunevad lahesoppidesse ja tammi äärde väike- ja lauluikede salgad, samuti kühmnokk-luiged, kes siin ka pesitsevad. Talviti või varakevadeti, kui voolukohad lahtedes jää alt vabad on, kogunevad sinna hallhaigrud. Kevadisel hommikul võib näha toitu otsivaid sookurgesid. Kohata võib veel metskiuru, rohevinte metsvinte, leevikesi, puukoristajat, kodukakku ja imetajatest siili, metssiga ning oravat. Taimestik Lääne-Eesti puisniitude uhkuseks on kaunis kuldking, meie looduse suurima ja huvitavama õiega käpaline. Enne kui seemnest saab õitsev taim, kulub 15 aastat. Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi. Südasuvel võib tammede läheduses kasvamas näha tamme-kivipuravikke.
Kes ei teaks kuulsat eepose algusrida ,, Laena mulle kannelt, Vanemuine !" või lõpuvärsi juppi ,, Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal ...". Neid osasid tsiteerivad mitmed Eesti autorid oma teostes. See on vaid üks näide sellest, mida rahvuseepos annab meie keelele juurde. Paljudes publitsistlikes artiklites ja arvamuslugudes tuuakse paralleele ,,Kalevipoja" sündmustikuga või vihjatakse mõnele tegelasele. On kujunenud välja mitmeid lemmikkohti teosest, näiteks siili tarkussõnad Kalevipojale või Kalevipoja karakteristlikud jooned, mis leiavad meediakajastust ajakirjanike sule läbi kui mitte iga nädal, siis kuus korra kindlasti. Tihti kõrvutatakse päevakajaliste persoonide tegevusi või väljaütlemisi eepose olukordade või tsitaatidega. Raamatust on pärit ka mõningad vanasõnad, mida kasutatakse tänapäevalgi väga usinalt. Vahel kasutatakse ka parafraseeringuid, mis iseloomustavad olukordi hästi ja mida annab tõlgendada vastavalt autori soovile
Toit:Toituvad parvkaladest (kilu,heeringas, sardiin jne) Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja. Merisiilik Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad okasnahksete hõimkonna.Merisiilikute ümmargune keha on kaetud arvukate okastega, mis mõnikord on mürgised, keha pikkus on 3 10 cm.Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad nagu siili okkad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada.Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka keha alumisel poolel asuvaid okkaid.Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja. Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt, moonde ajaks laskuvad nad merepõhja.Merisiilikud on lahksoolised. Nende vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks
Aga mina annan lastele ülesande otsida piltide hulgast ainult metsloomade pildid. Selleks jagan lapsed nelja gruppi. Annan igale grupile kaks tabelit ja vastava koguse pilte. Igal grupil on täpselt ühesugused tabelid ja pildid. Hiljem kõik koos kontrollime kas leidsime ikka kõik metsloomad ülesse. (10 min.) Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Aktiivselt kasutab värve ja pintslit. Trükib pintsliga sügislehti. Joonistab kahvliga kraapimis tehnikas siili. Katan ühe laua rohelise linaga. Panen sinna peale rohkesti puhtaid, värvilisi vahtra lehti ja nende sisse peidan pisikese pehme mängusiili. Lapsed ei näe minu ettevalmistusi, nad on teises rühmatoas sel ajal. Hiljem kui lapsed tulevad palun neil olla korraks hästi kuss. Seletan, et vist kuulsin mingisugust häält, just kui sahinat, et see oli vist siin. Ja kutsun lapsed laua ümber kuulama. Küsin: ,,Kas kuulsite? Jälle miski krõbistas." Siis hakkame otsima ja
Pajudes tema selle perioodi töödes oli kasutusel lehtkuld. Rohket kullakasutust on näha juba "Pallas Ateenal" ning "Judith I", kuigi enim tuntud tema selle aja töödest on siiski "Adele BlochBauer I portree" ning "Suudlus". 1911. aastal tõi maal "Elu ja Surm" talle esimese auhinna maailmanäitusel Roomas. Gustav Klimt suri 1918. aastal Viinis. LOOMING Gustav Klimti väga isikupärase siili tõttu on tema tööd kergesti äratuntavad. Tema piltidel näeme palju kuldset või ülivärvilist mustrit , olgu see siis maali taustal, rõivastel või eraldi dekoorina. Rohke kuldse värvi ja isegi ehtsa lehtkulla kasutamise pärast nim. tema edukaimat perioodi "kuldseks perioodiks". Usutavalt mõjuvate inimfiguuride põimimise abil rohke mustripinnaga soovis Klimt traditsioonilist modernsega ühendada.
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas ...
ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Leemte päästis Indsu siili käest. Leemeti ansti peale Manivald matus kott kus sees oli sõrmus mille tähendudst ja mõju Leemet ei teadnud kuid ta uskus et see sõrmus viib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Neile tuli vastu munk kes haaras Leemeti sõrmus ning pani selle endale suhu ning Ints salvas munka jalast seejärel kukkus munk istukile ning Ints salvas teda uuesti kuid seekord kõrri munk suri silmapilkselt kui sõrmus jäi tema sisse.selleks et seda
Kõige enam võib kohata närilisi 21 eri liigi. Suurimetajatest on eestis kõige enam metskitsi, kelle arv ulatub kuni 55 000 isendini. Suurte imetajate alla kuuluvad ka halljänes ja valgejänes- kokku ligikaudu 20 000 isendit. Peale eelnimetatud loomade võib meie metsades kohata veel põtru, metssigu, rebaseid, kährikuid, loomakasvatajatele valmistavad kõige suuremat muret aga meie metsade hundid. Väiksematest loomadest võib veel kohata siili, oravaid. 3 Põhiosa Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maa-all ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda
.... 21 Tallinna Linnahall.................................................................................................... 21 Kaasaja arhitektuur (avalik hoone)............................................................................23 Hiinalinna lasteaed Lotte........................................................................................ 23 Kaasaja arhitektuur (erahoone)................................................................................. 26 Tartu kortermaja Siili 6........................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 28 Pildid......................................................................................................................... 29 Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend.................
1990. aasta sügisel sündis Siim-Sander Vene. Kui ta oli umbes viie kuune, võttis ta ema juba teda korvpalli saali kaasa ja seetõttu pole liialdus öelda, et Siim-Sander on sünnist saati korvpalli juures olnud. !990ndate esimesel poolel kolis perekond Vene mitu korda Tallinna ja Tartu vahet. 1997. aastal jäädi aga lõplikult pealinna. Siim-Sander läks Tallinna Saksa Gümnaasiumi esimesse klassi ja hakkas kooli kõrvalt Siili palliklubis treener Olev Baari käe all korvpalli harjutama. Siim-Sander oli enda klassis kõige noorem, aga teistest pikem ja füüsiliselt võimsam. Teistega võrreldes oli ta juba päris alguses peajagu üle, palli käsitsemine oli käpas. Kui mitte jalgade vahelt, siis igatahes mõlema käega ühtemoodi hästi põrgatas ta küll. Siim-Sander Vene oli juba noorelt tipus. Teda peeti nimelt juba viiendas klassis tippkorvpalluriks. Peagi noorele korvpalliliikmele Eestis enam vastaseid polnud
elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga. Sõraliste heakäekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid ja Soomaa lamminiitusid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega.
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagais saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmatejaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %). 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi.
3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 297-298. 4 European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html 5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED nimetav 5 1. siil nominatiiv abstraktsed ehk omastav 2. siili grammatilised genitiiv käänded osastav 3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist elatiiv
Mõlemasse lisame 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutame. Reaktsioonisegu hoiame keevas veevannis 40 minutit. Seejärel jahutame jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mis vaatleme mikroskoobis. Maltoosi lahusest saadud kristallid olid gruppideks kokku koondunud. Laktoosi lahusest saadud kristallid olid samuti terava otsaga, aga pikemad. Keskel olid kristallid tihedalt kokku põimunud, äärest tulid välja nagu teravad siili okkad. Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud (reageerivad fenüülhüdrasiiniga), mille osasoonid omavad oma kujuga. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Töö käik: Katseklaasi valame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisame 0,5ml konts. NH4OH lahust ja loksutame. Seejärel lisame 1ml glükoosi lahust ja loksutame. Segu soojendame veevannis
Sellepeale anti karu aga vene mehele, kes ta puuri pani. Jaunart Jauram võttis aga ka naise ja õpetab pojakestele, et voorus on kõige tähtsam. Ja poisid pidid ära kooli minema. ,,Jaunart Jaurami jõngermannid" · Ameerika onu Piider Pattenson ostis endale karupere ja viis nad enda aeda. Jaunart Jauram arvas aga, et nad võiksid olla vabad. Nii said põgenema Januart Jauram, tema naine ja vanem poeg. Kaks karupoissi jäid aga aeda. Nad hakkasid uudistama siili, kassi. Varsti nägid nad kitse ja nad veeresid mööda kallast alla, kus parasjagu Heit ja Henno kala püüdsid, poiste paat läks ümber ja nad kõik pidid kaldale ujuma. Siis võtsid Heit ja Henno karud endaga ühes ja panid neile nimed Summ ja Sulps. Karud viidi Pattensoni aedniku onu Pampeli juurde. Summ ja Sulps said sõpradeks Murvaksiga. Summ ja Sulps ajasid leivanõu ümber ja said taignaga kokku, pärast lakuti koos Murvaksiga end aga puhtaks.
15. sajandil hakkas aga jalaväelaste osatähtsus suurenema. Seejuures tuleb rõhutada, et nende seas kasvas järk-järgult palgasõdurite osakaal. Need olid aga professionaalid, kelle oskused täienesid pidevalt ja ühtlasi ka raskeratsaväe vastu võitlemiseks. Jalameeste seas üha suuremat populaarsust võitnud hellebardide kõrval võeti 15. sajandi keskel kasutusele pikkodad e piigid. 45 meetri pikkuste piikidega tihedalt kokku koondunud jalaväeüksus meenutas väliselt turris siili või okassiga, mida rüütlitest raskeratsavägi polnud võimeline enam murdma (Howard 1999, 2425). Teise osa jalaväest moodustasid tulirelvadega varustatud ja pidevalt laskmist harjutanud mehed. Järk-järgult täiustati ka püsse. Kui raudotsaga ammunool võis kumera pinnaga kaitserüült küllalt kergesti ära põrgata, siis püssist lastud tinakuul, millel oli mõnikord rauast südamik, suutis heal juhul raudplaadist läbi tungida. Lisaks
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. 1. Definitsioonid: aimekirjandus- teabe- e populaarteaduslik kirjandus. Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muina...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
