Mees kes teadis ussisõnu (1)

3 HALB

Mees, kes teadis ussisõnu
Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme , onu Vootele ning ema Linda .Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga . Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti.
Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Leemte päästis Indsu siili käest. Leemeti ansti peale Manivald matus kott kus sees oli sõrmus mille tähendudst ja mõju Leemet ei teadnud kuid ta uskus et see sõrmus viib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima . Neile tuli vastu munk kes haaras Leemeti sõrmus ning pani selle endale suhu ning Ints salvas munka jalast seejärel kukkus munk istukile ning Ints salvas teda uuesti kuid seekord kõrri munk suri silmapilkselt kui sõrmus jäi tema sisse.selleks et seda sõrmust kätte kutsusid nad kohale vaskussi kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse ära. Metsas elasid veel inimahvid kes olid alasti ja kasvatasid täisid. Pärtel, Ints ja Lemmet käisid kitsesuuruseid täisid jalutamas. Leemeti õde Salme käis karuga kelle nimi oli Mõmmi kuid emale see ei meeldinud ning Leemet pidi koguaeg mõmmil järel käima sest Mõmmile meeldid metsa serval küla tüdrukuid vaatamas käija.Poisid käisid ükskord jälle külas ning seekord koos Intsuga ning külavanem Johannes tahtis Intsu maha lüüa ning poisid põgenesid metsa tagasi. Metsa jõudes anastas Leemet et tal oli külas käigust leib pihku jäänud ning poisid proovisid seda ning neil hakkas leivast väga paha.Õhtu söögi ajal tuli välja see et Leemet käis külas leiba sõõmas ning veel see et peale tema on ka Salme külas käinud ning ka leiba proovinud seda kuuldes tekkis emale hirm et lapsed tahavad tulebikus külla kolida kuid lapsed teotasid et nad ei lahku kunagi metsast . Ühel päeval teatas Pärtel et ta kolib koos vanematega külla peale seda hakkas Leemetile tunduma et mets oleks nagu järsku tühjaks jäänud. Leemet ei näinud Pärtlit enam mitu nädalat ning kui nad ükspäev kokku sattusid oli Pärtel ristitud Peetruseks ning Peetrus pidas metsaelaniku lollakateks ja poisid läksid tülli. Talve saabudes kutsus Ints kõik metsa elanikud maa-alla talvituma. Kevade saabudes ärkasid kõigepealt ülese Leemet ja on Vootele ning nad läksid keldrise põdraliha söömamis ning läbinärimata lihatükk jäi onule kurku kinni ning ta lämbus surnuks. Leemet tahtis ta keldrist välja tirida, kuid ei jaksanud. Ta kukkus keldrisse tagasi ja murdis käeluu. Keldriluuk vajus kinni. See oli niivõrd raske, et Leemetil ei õnnestunud seda pealt lükata ning kukku treoist alla ja murdi oma käeluu veelkord ära. Onu Vootele laip mädanes keldris ning Leemet sisistas nädal aega ussisõnu, kuni teised ussid
talveunest ärkasid ja ta päästsid. Leemeti vasak käsi jäigi kõveraks ja laibahais ei kadunudki tema sõõrmetest. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks . Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. . Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju.Leemet tahtis Hiiega rääkida sellest ebameeldivast kallistusest ja läks Hiiet otsima kuid ei leidnud teda. Hiiet otsides kohtus Leemet Magdaleenat ning naad veedsid koos toredasti aega. Kui Leemt koju tagasi jõudis rääkis ema , et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore Hiie et seeläbi metsaelu parandada. Leemet võtis Hiie kaasa ja põgenesid. Nad jõudsid saarele . Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees – Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega.Vanaisa palus lastel endale tuua tuulekott mida ka lapsed tõid. Selle ajajooksul kui lapsed ära käisid tappis vanaisa Ülgase ning lapsed võisid lälle koju minna. Koju lõudes rääkisid nad kõigile abielu plaanist. Pulmapäev ründasid hundid Hiiet ja tapsid . Arvati et Hiie surma põhjuseks oli Leemeti poolt mahariutud
Hiiepuu mis oli metsa elanikele väga olulin kuna arvati et puu sees elavad haldjad . Leemet põdes Hiie surma mitu kuud ning Magdaleen kutsus ta külla elama ja tahtis et peagi sündival lapsel oleks Leemet isa eest. Nõnda otsustaski Leemet minna külasse elama. Ta ei oleks suutnud elada nii nagu varem, ta pidi tegema kannapöörde. Leemet tahtis sellele lapsele edasi anda suurima vara – ussisõnad. Ussisõnad elasid veel, kuni elas Leemet ja ta soovis, et need elaksid edasi.
Leemet hakkas elama külavanema Johannese katuse all. Külaelanikud olid Leemeti jaoks lollid.Kuid peagi hakkas Leemet igatsema õnneliku hetki metsas. Ta tahtis põgeneda lolluse eest, aga soov Magdaleenaga olla oli tugevam. Kuigi ka Magdaleena oli rumal. Kevadel sündis Magdaleenal poeg kes ristiti Toomaseks.Ühel päev kohtas Leemte Intsu nad rääkisid ning Leemetile meenus metsa õnnelik elu. Ta ei teadnud enam põhjust, miks oli külasse tulnud. Üks oli kindel – ta tahtis Toomasele ussisõnad selgeks õpetada.Leemet läks oma ema vaatama. Linda elas nüüd koos rästikutega. Linda kallistas poega kõvasti. Linda oli küll vanaks jäänud, kuid ronis siiski puu otsa, et pojale lemmik toitu tuua, nimelt öökullimune. Leemet läks koos Intsuga külasse, et talle Toomast näidata. Toomasel ja Magdaleenal olid aga kõrid puruks rebitud. Johannes oli kadunud. Ints ütles, et see on Ülgase kätetöö. Leemet oli vihane et kõik tema ümber surevad välja arvatud Ülgas. Järgmisel päevel kui Ints ja Leemet metsavahel kõndisid tundsid naad äkki suitsu haisu, inimesed olid Intsu kodu põlema pannud ning seal see olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Intsu ajas see tõsiselt närvi ning ta läks külaelanike tapma .Külaelanike tapmise eest tehti Leemetile tuleriit ning enne kui see põlema pandi lendas kohale Leemeti vanaisa ning naad asusid koos külaelanike tapma ning peale seda suundusid nad tagasi metsa. Metsa olle tekkis neil mõtte Salmet vaatama minna kuid nende teele sattusid raudmehed kes tapsid vanaisa kuid Leemet ei lastnud end sellest heidudada ja läks edasi Salme juurde.Salme juurest äta tulles kohtus ta Meeme kes andis talle kunagi ammu sõrmuse ja kotti ning Meeme rääkis et kui Leemet selle koti küljes väikese tükki närib ja ära sööb neenub talle kohe kus Põja konn elab ning kohe kui Meeme oli oma juttu lõpetanud suri ka tema.Peale Põhja Konna leidmist surid kõik kes metsa elasid ning ainukesed kes elle jäid oli Põhja Konn ja viimane mees, kes mõistis ussisõnu.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 188 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

188 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helikiima Õppematerjali autor

kokkuvõte

mees kes teadis ussisõnu kivirähk kirjandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati

Kirjandus

odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas

Kirjandus

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt

Kirjandus

docx

Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei

Kirjandus

doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range. Tölp- Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, väga julge ja energiline, vapper ja nutikas. Tal olid mürgihambad.

Kirjandus

doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Neil oli hirm, kuid neile meeldis see elu seal, või seda elu jälgida seal. Üks tüdruk märkas neid, kuid and ei tahtnud ära joosta. Isa Johannes ja tüdruk Magdaleena naitasid neile kodus olevaid asju, mida poisid pole eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib varsti ussisõnu selgeks ja ta elu on parem ja kergem. Leemet oli vihane. Onu Vootele hakkas Leemetile ussisõnu selgeks õpetama. Ta oli range ja õpetas nii, et Leemetil valutas keel sellest väänamisest. Ema Linda palus, et ta ei oleks nii karm, kuid onu Vootele tahtis teda õpetada ja arvas, et Leemetist saab kunagi hea ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda

Kirjandus

docx

Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis

Kirjandus

docx

Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - referaat

Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid

Kirjandus

Rohkem sarnaseid