Raamatust: Raamat''Mees,kes teadis ussisõnu'' on ühe mehe(Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel elasid metsas ja paljud neist kolisid linnadesse/küladesse. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod oli nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama ajamöödudes, ainult Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergesti loomi tappa kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ja seegi koguaeg vananes, nii Leemet jääbki üksikuks, kuigi õnnestub tal kaks korda abielluda, siis Hiie tapetakse hundi poolt ja Magdaleena tapavad raudmehed. Mõlemasse tüdrukusse oli Leemet väga armunud. Hiiet teadis ta juba väiksest peale ja ta ei uskunud iialgi, et Hiie võiks talle meeldima hakata. Metsas on
Meeleheitlikult üritatakse oma juurtest kinni hoida ja ei suudeta kohaneda.Kivirähk laseb oma raamatus loo kangelastele kui ka vaenlastele osaks saada suurest julmusest .Verd pritsib ja laipu lendab "Ussisõnades" märksa rohkem kui mõnes kolmanda kategooria õudusfilmis. http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=RzuLtfdWzgc#! romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks põhja-konna nägemine või oskus mõista uusikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili . Raamatus ei anta ühelegi poolele armu. Antud teoses on väga palju tegelasi, kes kõik annavad oma panuse suhete keerisesse. Raamatu tegevus toimub muinasajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ning oskasid ka iidset ussikeelt, mille abil räägiti loomadega. Suhete probleemid aga kerkivad
uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis Pööriööl. Kohtuti Meemega. 6.Võti käis valvuri käest valvuri kätte ja oli hästi peidetud aare. Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid. 7.Põhjakonn jäi leidmata. Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest (inimahvid), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi., millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid, kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest. 8
Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Raamatus on väga palju erinevaid suhete probleeme, mis kõik suuremal või vähemal määral puudutavad ka peategelast Leemetit. Leemet mees, kes on kõiges viimane. Viimane õige eestlane, viimane metsas sündinu, viimane mees, kes teab ussisõnu, viimane, kes nägi Põhja Konna. Leemet oli antud teoses ainuke selgelt ja iseseisvalt mõtlev tegelane, sest ta ei lasknud ennast teiste ideedel ning väärtustel pimestada Leemet on mees, kes muutuvas ajas suudab jääda kuni lõpuni iseendaks, olgugi et vahel jättis enda arvamuse ütlemata ta austab vanasi kombeid, kuid ei jookse ka uute ees. Ta on hooliv ja hea südamega, kindel ja teadmishimuline. Salme, Leemeti õde,abiellub karu Mõmmiga.
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks.
inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult. Põhja Konn - Ta oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Kui Leemet tahtis Põhja Konnaga tutvuda, magas ta parajasti ning teda sai äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Tambet - Ta oli kindel, et vanad tavad on need ainuõiged, ta jäi oma põhimõtetele kindlaks ja ei hoolinud sellestki, et peab ohverdama oma lihase tütre. Ta pidas alati reeglitest kinni. Isana oli ta väga range: käskis Hiiel kogu aeg raskeid töid teha. Ülgas - Ta oli pühendanud kogu oma elu haldjate kummardamisele ja võis olla vahest vägagi äärmuslik ja
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab,
3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei joonud hundipiima, onu Vootele & Leemeti & Intsu seiklused metsas, Põhja Konn jälle, sõnajalaõie otsimine & Meeme ilmumine, 6. lk47 - Leemet mõistatab Põhja Konna ja temani viiva võtme üle, onu Vootele selgitab Meeme tegusi, Ints & Leemet lähevad sõrmusega
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme
Sisukokkuvõte Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid ,
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tantsis, teisele näitas sabasulgi. Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama. Leemet oli ema uus peigmees ja linnuga kohtus ta järgmisel õhtul. Ta arvas, et Mardu lõhkus linnupesa ära ja riidles temaga. Vanaema rääkis, kuidas lind neile oli sattunud. Mihkli vabadusele tegi alguse Leemet. Nii tatsas vares õuepeal ringi. Ta püüdis ka lennata, aga see ebaõnnestus. Äkki oli varese peakohal kajakakisa. Mardu päästis juba teist korda Mihkli. Kuid ka edaspidi käis Mihkel ainult vanaema järel. Aeg oli kaalikaid istutada. Vanaema pani taime auku ja Mardu kastis. Kui nad peenra lõppu jõudsid, oli vares kõik kaalikad peenrast välja sikutanud. Mihkel oli solvunud, kui ta peenramaalt ära viidi. Ka edaspidi oli nii, mis ripakil see oli Mihkli noka vahel.
Põhja Konn- Majesteetlik, hirmuäratav, hõõguv. Röks (Taaniel)- Tuulepüüdja Möigase poeg, kristlik, siiras, kastraat ja mitte Möigasele meeltmööda käitumsiega. Möigas- Karm, seikluslik, vana kool, sõbralik Jaakop, Andreas- Juhmid, eksiteel rumalaks saanud, võitlejat neis pole. 7. Põhisündmused, süzee Mehe kes teadis ussisõnu lugu algab lõpust, ehk kogu lugu räägitakse tagantjärge selle juhtumisest. Lugu algab metsast siis ühesõnaga kus peategelane Leemet tutvustab meid ussisõnadele ja nende väe demonstreerimiseks kutsub enda juurde põdra kuid teisel minna laseb. Siis hüppame aga aastakümneid tagasi Manivaldi matustele kelle põletus mattuseid nagu metsas kombeks oli olid kõik metsa elanikud ning Leemeti sõbrad vaatama tulnud tänu Manivaldi mainele kui vaenlaste laevade tuleku hoiatana. Kunagine veteran rüütel Meeme annab Leemetile mingi õhukese kottikese sõrmuse mis tuleb hiljem tähtsaks. Tutvustatakse meile ka valitsevat
mitmed väärtuslikud traditsioonid ning vanem generatsioon kohaneb uudsete oludega üldjuhul raskustega, hoides juurtest meeleheitlikult kinni. Uute ning vanade väärtuste vahele võib jääda pendeldama terve generatsioon: need, kes on kasvanud endiste traditsioonide vaimus, kuid täiskasvanuikka jõudes leidnud ennast keskkonnast, kuhu ei nemad ega ka nende tõekspidamised enam ei sobi. Raamatu peategelane Leemet ei sobitu samuti külla elama, kuid viimasena metsas elada ka esialgu ei soovi. Õnneks õpib Leemet enda erinevusi külaelanikest siiski väärtustama. Sündmustik ja lõpplahendus: Raamat algab minategelase Leemeti kirjeldusega metsas valitsevast tühjusest, kuid pöördub peatselt mineviku radadele ning lugu algab Manivaldi matustega, mil Leemet on 6-aastane. Järgneb Leemeti sirgumine poisist noorukiks: onu Vootele
uus on huvitav ning justkui magnetina ligitõmbav, kuid samas kaovad mitmed väärtuslikud traditsioonid ning vanem generatsioon kohaneb uudsete oludega üldjuhul raskustega, hoides juurtest meeleheitlikult kinni. Uute ning vanade väärtuste vahele võib jääda pendeldama terve generatsioon: need, kes on kasvanud endiste traditsioonide vaimus, kuid täiskasvanuikka jõudes leidnud ennast keskkonnast, kuhu ei nemad ega ka nende tõekspidamised enam ei sobi. Raamatu peategelane Leemet ei sobitu samuti külla elama, kuid viimasena metsas elada ka esialgu ei soovi. Õnneks õpib Leemet enda erinevusi külaelanikest siiski väärtustama. Sündmustik ja lõpplahendus: Raamat algab minategelase Leemeti kirjeldusega metsas valitsevast tühjusest, kuid pöördub peatselt mineviku radadele ning lugu algab Manivaldi matustega, mil Leemet on 6-aastane. Järgneb Leemeti sirgumine poisist noorukiks: onu Vootele õpetab talle
hakati loodust kartma (nt madusid) - Mõlemas paigas, nii külas kui metsas, sõltuti kõrgemast jõust ning oldi usu nimel kõigeks valmis 4. Tsitaat: “Oli täiesti loomulik, et Pärtel mu nende vastu vahetas, nii oli lihtsam” Tsitaat on olukorrast, kus Leemeti parim sõber oli metsast lahkunud ning nad ei puutunud enam kokku ning kui kohtusid, polnud neil millestki rääkida. Leemet ei mõistnud teda hukka, sest kujutas ette, et käituks võib-olla isegi samamoodi. 5. Seos kaasajaga Ka tänapäeval on kultuure/rahvaid, mis hääbuvad. Neid asub näiteks vihmametsades või kasvõi Eestis, sest kuna eestlasi on vähe, kardetakse traditsioonide kadumist ja keele liigset muutumist. 6. Hinnang Arvatavasti üks paremaid raamatuid, mida lugenud olen. Mulle meeldis Kiviräha kirjutamisstiil juba väiksena ning kuigi kohati oli raamat liiga võigas, oli siiski huvitav lugeda.
Kivirähk. Uurin seda raamatut kuna see on üks viimasel ajal enim kajastatud ning huvipakkuv ilmunud teos. Tekitas huvi, et miks see nii kuulus raamat on. Teost uurin ma teose analüüsiga ja toon välja põhiprobleemid ja nende iseloomustused. 4 Taustainfo Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. 5
Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on ühe mehe (Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal, kui viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse/küladesse moodsat euroopalikku elu elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks
Varesepoeg rippus kadakaladvas. Mardu tuli koolist ja leidis lõhutud linnupesa koos 4 linnupojaga õhtuhämaruses, kellest üks oli elus, kui ta koolist tuli. 5. Miks ei tahtnud Mummi alguses varest koju jätta? Varesel oli ühe tiiva peal valge jutt. Vanaema arvas, et see on saatuse märk, et see on äratehtud nonn ja käskis linnu uksese välja visata. 6. Miks ei sallinud Mardu Leemetit? Mardu arvas, et emal pole uut meest tarvis. Leemet jõi palju ja haises viina järgi. Leemet oli varesetapja. 7. Kes oli luigetapja ja miks teda nii kutsuti? Mardu vanaisa oli luigetapja. Kui Mardu ema oli noor jäi ta raskelt haigeks. Rohi oli kallis ja vanaisa lasi mitu luike maha, et nende müümise eest saadud raha eest emale rohtu osta. 8. Mis ametit pidas Leemet? Leemet oli kalur. 9. Miks sai Leemet Mihkliga hästi läbi?
Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga.
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab
Eestlased romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Vanasti elasid kõik eestlased metsades. Inimeste elupaigaks oli sajandeid mets. Metsaelanikud mõistsid ussisõnu ning liha saamine polnud eriti raske ülesanne. Neil olid omad tavad ja kombed. Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega. Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme
Anni Tetsmann Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Retsensioon Andrus Kivirähu viimane romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks Põhja Konna nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Inimesed valivad metaselu asemel külaelu ning põdralihale eelistavad nad putru ja leiba ning ussikeele õppimiseks on nende keeled pudru ja leivaga ära rikutud. Leemet jääb viimaseks mohikaanlaseks, kuid see ei taga talle poolehoidu ka metsas, kuna sealsed meelest nõrkuvad
“ Kokkuvõte teosest Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on Leemetist ja kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest ja arenemisest. Raamatu sisu toimub ajal, kui 2 viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse või küladesse elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, mõlemad abikaasad aga tapetakse. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Leemet tahtis väga Põhja-Konna, kuna tema oli see, kes metsaelanikud päästis raudmehe käest. Teoses paljastatakse Leemetile saladus, et kui ta
blogspot.com) C II Eesti proosa 1990. aastatel Kirjuta teose retsensioon (300 sõna). Vali üks järgmistest teostest: A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees kes teadis ussisõnu" või Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik" või Peeter Sauteri ,,Indigo" ,,Mees kes teadis ussisõnu" A.Kivirähk Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool käisid
Tema raskustest, katsumustest ehk , kuidas elus toime tulla. Raamatu tegevust toimub ajast, kui inimesed elasid veel metsas, kuid enamus neist tahtis minna juba kangesti linna või külasse elama, et tunduda targem inimene ja elada euroopa luksuslikku elu. Metsas olevaid inimesi on väheks jäänud, kõik vananevad. Metsas elavatel inimestel oli , aga üks suur eelis, nimelt nad oskasid ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnade tulevik oli ohus, kuid Leemet õppis neid siiski oma onu Vootele käest. Ussisõnade abil oli sul kogu võim, sa said loomi tappa ja panna neid tegema mida sina tahad. Leemetil oli vähe sõpru, nimelt kolm: Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende suhted kaovad, Ints on rästik, kes on Leemetile väga truu sõber. Leemet abiellub kaks korda, kuid mõlemad abikaasad tapeti. Põhja-Konn oli päästnud palju metsaelanikke raudmeeste käest ja toonud külale rahu, kuid nüüd oli ta kadunud
vennad. Ratsutati huntide seljas ja tuhandete meeste suust kaikuvate ussisõnade toel kutsuti appi Põhja Konn, kes aitas jagu saada kõikidest vaenlastest, on möödanikuks saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab kiiresti üle uued kombed ja usu. Hakkab entusiastlikult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus, õpib rääkima saksa keelt, et raudmeeste käest veelgi vahvamaid ja uudseimaid vigureid õppida. Romaani peategelane on Leemet, kellel oli metsas kolm sõpra: Ints, Pärtel ja Hiie. Ints oli rästik ning kuna onu Vootele oli Leemetile ussisõnad selgeks õpetanud, polnud tal raske Intsuga suhelda. Hiie ja Pärtel olid tema parimad sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris pisike ja temaga mängida ei saanud. Hiie isale, Tambetile ei meeldinud ka, et Leemet Hiiega mängiks, kuna Leemet oli külas sündinud ning seega ju saatanast tulnud. Pärtel oli tõeline sõber,
,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille järjest rohkemad inimesed ära unustavad ning üheks suureks põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega. Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ei taha nad küll kunagi kolida. Kogu elu käib vanade tavade järgi. Mingil hetkel hakkab aga järjest rohkem inimesi külla kolima ning kuna seda teeb ka Leemeti parim sõber Pärtel, saab peategelase uueks parimaks sõbraks rästik Ints (kes on emane). Ka Leemet käib vahepeal elamas
Kõik metsasolijad polnud siiski ainult inimesed või metsloomad. Peale nende elasid metsas ka inimahvid Pirre ja Rääk, kes kasvatasid täisid. Kuigi putukad ei mõistnud tegelikult enam ussisõnu, siis suutsid inimahvid täid endile kuuletuma panna. Kui juba see oli piisavalt veider, et neil olid konnasuuruseid täisid, siis otsustasid Pirre ja Rääk kitsesuuruse täi aretada. Sama veider oli ka kujutlus sellest, kuidas Leemet selle kitsesuuruse täiga ringi pidi jalutama ning kuidas see sama täi ka ujumas käis. Groteskiks võib pidada ka Leemeti vanaisa, keda Leemet pidas surnuks, sest tema onu rääkis talle, kui Leemet veel väiksem oli, kuidas vanaisa oli lahingus hukkunud. Kui aga Leemet hiljem koos Hiiega Hiie isa eest põgenedes ühele pealtnäha tühjale saarele sattusid, kohtus Leemet oma kadunud vanaisaga. Tema vanaisa aga nägi üsna jube välja, kuna niinimetatud raudmehed raiusid tal jalad otsast
Putk hakanud aga laulma: "Pai emake, see mu nabavarreke." Nüüd alles saanud ema aru, kuda tütrega lugu oli. 24) A. Kivirähki ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kui eesti mütoloogial põhinev teos. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.'
Loomeprotsessi juures naudid ta kõige enam algust, kui ideed alles tekivad ning tekib ettekujutas, kuidas kõik olema saab. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ilmus 2007.aastal. Romaan on tekitanud palju vastakaid arvamusi, paljud peavad kirjutist tippteoseks, teised on üllatunud kohates sellist pessimismi Kivirähki poolt. 4 3.Teose temaatika Romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõtiskleb Leemet, kes viimase mehena mõistab ussisõnu, oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt.
kitkuda, et tütre lapsele mängukanniks viia. Putk hakanud aga laulma: "Pai emake, see mu nabavarreke." Nüüd alles saanud ema aru, kuda tütrega lugu oli. 25. A. Kivirähki ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kui eesti mütoloogial põhinev teos. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.'
Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga
1) "Mees, kes teadis ussisõnu" on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima, kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu
kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel. Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo arenedes käib metsarahva maailm alla ja hääbub tasapisi. Metsaasukate tarkust, juuri ning müütilist Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu.
headel aegadel ning seepärast kasvatasid kasutult hiiglasuurt hundikarja. Raamatus kohtame väga huvitavaid karaktereid nagu seda on Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ja muidu poleks ta saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli võitlusvaimu küllaga ja koos Leemetiga nad pidasid nii mitmedki sõjaretked. Vanaisa ülevalt kirvega vaenlastele pähe lüües ja Leemet maalt. Omalaadseks muudab teose kummalised juhtumid. Viimased inimahvid Pirre ja Rääk kasvatasid kitsesuuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täiga nagu koeragi käitutakse, täid hoiti nööri otsas ja temaga käidi jalutamas. Natuke häiriv on, et teoses oli ehk liialt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert vanaisaga raudmeeste vastu võitles. Rõõmu pakkus sündmusterikkus, põnevad karakterid, kummalised juhtumid- mis kõik
Pärtel/Peetrus – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti. Johannes – külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad Magdaleena – külavanema tütar, palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle “nõiakunsti” Sisu Raamatu peategelane Leemet elab ajal, mil enamus eestlased on metsast lahkunud ja raudmeeste kombel läinud elama küladesse. Leemeti saatuseks on kahe kultuuri piiril paiknemine, millest esimene on määratud hävimisele, teine aga edasi kestma. Metsas elavad veel vaid vähesed. Seal elavad inimesed erinevad oma kommete ja uskumuste poolest üksteisest. Sisu II Metsa elanikud on säilitanud oma sideme loodusega ja mõistavad usside keelt, mis on n.ö. lingua franca loomariigis
Andrus Kivirähk ''Mees, kes teadis ussisõnu'' TEGELASED: Leemet, madu Ints, onu Vootele, Tambet, Pärtel/Peetrus, Hiie, ema Linda, Pirre, Rääk, Salme, Tölp, Hiietark Ülgas, Johannes, Magdaleena, Tegevus toimub muinasajal, kus eestlased olid veel metsarahvas. Teose peategelaseks on Leemet, kes on viimane mees kes teadis ussisõnu, kuid oli ka väga palju teisi tegelasi. Oma ussisõnade oskuse võttis ta üle oma onult Vootelelt. Peategelase heitlus käib teose vältel selle üle, kuidas maailma tajuda
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba
Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa) Külavanem J ohannes Mall(Hiie ema) Teised Hiie(Leemeti naine) külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik. Hiie Arg, üles kasvanud vanemate karmi käe all, sõnakuulekas, kohusetundlik, kaasaminev Magdaleena Hea välimusega, jutukas, eriliste nõudmistega, sõbralik, seltskondlik. Raamat räägib... Inimeste ja loomade metsaelust Inimeste kolimisest metsast külla Ussisõnade õppimisest ja kasutamisest Hiie ja Leemeti suhetest
13) K A L U R 14) P Õ L E M I S 15) K A S S 1) Mis saar paistis Roomassaarest vaadates Abruka metsaviirust? 2) Kus toimus peamine tegevus? 3) Mis nimi seisis Mardul sünnitunnistusel? 4) Mis värvi oli mardu üks silm? 5) Varese peres oli vaid üks tüdruk sündinud. Mis talle nimeks pandi? 6) Mille kinkis Leemet Mardule lepituseks? 7) Kuhu Mihkel elama seati? 8) Kus käis Mardu iga päev pärast kooli? 9) Vanaema hüüdnimi. 10) Mis oli Mihkli nimi sündides? 11) Mis aastaajal tegevus toimus? 13) Kuidas Mardu vanaisa kutsuti? 13) Mis ametit Leemet pidas? 14) Millisest surmast Mardu jaanipäeval Leemeti päästis? 15) Mis loom Mardul oli enne jänest?
dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv, Tormide rand(populaarseim)- koostöös Juhan Smuuliga Tegevus toimub Hiiumaal 18-19 saj. vahetusel. Ungru krahv, kes on ajalooski tuntuks saanud vale-majaka tulede abil karilejooksnud laevade röövimisega. Tema tegevust üritavad takistada vene ohvitser Petrov ja paagivahi tütar Mall ning endine krahvi ori Leemet. Tegevusrohke ja dramaatiline sündmustik, ent õnneliku lõpuga. Petrov hukkub krahvi käe läbi. Rannarahvas ja Leemet viskavad krahvi kaljukaldalt merre. · Avaldas mitu raamatut: Nii ajaratas ringi käib, Suu laulab, süda muretseb, Kutse
Proosateosed: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" 1995 "Sirli, Siim ja saladused" "Sibulad ja sokolaad" "Rehepapp" tõlgitud soome ja norra keelde. Romaan eesti rahva elust mõisahärrade rõhumise all, ära kasutatud eestlaste ebausku, vaimukas sõnaseadmine. "Leiutajateküla Lotte" "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. Lugu on
mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet. Tema segasus peitub just selles, et ta võitleb oma elupäevade lõpuni vanade traditsioonide ja tavade poolt. Kui vaadata tagasi teosele pärast selle lugemist, võiks Leemetit võrrelda ka tüüpilise eestlasega. Peamiselt just seetõttu, et kõik me oleme üsna kangekaelsed ning sageli hakkame teistele vastu juba ainult kiusu pärast. Minu arvates võiks Leemetit võrrelda ka Rehepapiga, sest mõlemad olid väga targad ning justkui juhtisid kogu külaelu.
Retsensioon Jüri Tuulik "Vares" 9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud. Põnevad olid ka tegelaste käitumise nüansid: purjus Leemet kolistas
Teose tegevus toimub umbes 13. sajandi Eestis. Seda võib järeldada, kuna inimesed olid hakanud metsast küladesse kolima, mis aga teatavasti toimus ristisõdade ajal. Metsas elati vanade tavade järgi. Osati ussisõnu ja taltsutati nende abil metsloomi. Näiteks võib tuua selle, et põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka hunte piimaloomadena. Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas. Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa arvatud inimesed. Metsainimsed olid madudega suured sõbrad. Inimesed said ussisõnade oskamisest palju kasu ja esialgu polnud kellelgi plaani kolida rästikute mõjusfäärist ära. Ilmselt kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena mürgihambad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
