DORIS LESSING Before her name was Tayler, Iran, then known as Persia; Alfred Tayler-father-lost a leg durin WW I, in hospital met his future wife Maude Tayler- nurse, Later they moved to Kermanshah(iran) After drois was born they moved with british colony to southern rhodesia ( now zimbabwe) She left home at 15 and worked as a nursemaid Started reading material on politics and sociology, then started writing Then moved to Salisbury and to work as a telphone operator-got married Both these marriages failed, she has not been married since... She moved to london with her youngest son. Other two sons she left with his father to south africa Published two novels under pseudonym- JANE SOMERS She have many awards- most important is the nobel prize, She was 87 then. Making the oldest winner of the literatur prize at the time of the award The communist theme- was writing radically on social issues ( the good terrorist- 1985) And when she left he...
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Raamat algas selliselt, et vanaemad Roz ja Lil, nende pojad Tom ja Ian, ning nende tütred Hannah ja Shirley olid rannas, veetsid mõnusasti aega. Seal oli Baxters'i restoran, kus töötas Theresa. Theresa unistas sellest perekonnast, see oli ta kirg. Siis mingi ajapärast Iani naine Mary läks randa, oli väga vihane, võttis tütred ja läks minema. See asi jäi arusaamatuks. Siis hakkas jutt nagu alles algusest. Peategelasteks siis vanaemad Roz ja Lil, kes olid juba väga väikesest saadik sõbrannad. Kasvasid koos üles, elasid ka väga lähestikku, veetsid vägaväga palju aega koos. Elasid Baxter'si ranna ja restorani lähedal. Suureks kasvades, leidsid mõlemad endale toredad mehed, said lapsed, pojad Tomi ja Iani. Meestest Roz ja Lil väga ei hoolinudki, nad hoidsid kokku ja olid koguaeg koos. Arvati isegi, et nad on lesbid. Ühel päeval sai Iani isa surma, ja enamvähem samal ajal kolis Tomi isa ära, leidis uue naise ja lõi uue pere. Roz ja Lil veetsi...
Ettekanne loetud kirjanduse põhjal Raamatu autor: Doris Lessing Raamatu pealkiri: ,,Viies laps" Lühikokkuvõte loetu põhjal Raamat algab sellega, kui kaks inimest- mees ja naine- David ja Harriet kohtuvad peol, alguses silmitsevad üksteist kaugelt, hiljem said nad aru, et on teineteise jaoks lausa loodud. Neil olid suured tulevikuplaanid, soovisid kohe abielluda, soovisid endale maja, palju-palju lapsi. Abiellusid, ostsid endale tohutu suure- lossi suuruse Victoria ajastu stiilis maja, see oli absurne
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab om...
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht
51,3) laskmine: 1+3+0+2 M 20 km eraldistart 15.02.2018 (osavõtjaid: 86) 32.koht, aeg: 51:43.6 (kaotus võitjale: 3:39.8) laskmine: 1+0+1+0 Kalev Ermits Foto: Hendrik Osula Kalev Ermits M 4x 7,5 km teatesõit 23.02.2018 (osavõtjaid: 18 võistkonda) 13.koht (võistkonda kuulusid: Kalev Ermits, Rene Zahkna, Roland Lessing, Kauri Kõiv) Ermitsa aeg: 20:05.6 (14.koht) laskmine: 0+0 1+3 Roland Lessing Sünniaeg: 14.4.1978 Treener: Rein Pedaja, Indrek Tobreluts, Ilkka Luttunen Klubi: Elva Spordiklubi M 10 km sprint 11.02.2018 (osavõtjaid: 87) 41.koht, aeg: 25:19.7 (kaotus võitjale: 1.40,9) laskmine: 1+1 M 12,5 km jälitussõit 12.02.2018 (osavõtjaid: 60) 53.koht, aeg: 38:54.4 (kaotus võitjale: 6.02,7 ) laskmine: 1+1+3+1 M 20 km eraldistart 15.02
Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega. Arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese loomulikud õigused. Thomas Hobbes, John Locke, Samuel Richardson, Henry Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Diderot, Descartes. 7 Satiiriline ja filosoofiline proosa. Swift ja „Gulliveri reisid” Ta on pärit Dublinist, vaesest vaimulikust perest. Satiiriline filisoofiline proosa saab alguse Jonathan Swiftist. Jutustav, arutlev aga teravalt pilkav jutustav teos. Tema
Läti 0 2 0 2 Soome 0 1 4 5 Eesti 0 1 0 1 Kasahstan 0 1 0 1 5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva
despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali, st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III `'Laputamaa'' keskajateadust mainib, IV `'Hiihnhnide maa''- hobused, kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik. SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS · Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant · `'tormi ja tungi'' liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik · Jätaks edasi Voltaire'i ideid · Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist. Nõudis teatrilt elulisust ja meelelisust · Tuntuim esteetikaalane töö `' Laokoon''
“To Room Nineteen” “To room nineteen” is considered to be one of the best short stories by Doris Lessing. The book takes place in a mid-twentieth century in London suburb. It gives insight about women’s rights and London society on these days. Showes how the perfect lives as they seemed from outside, acctually weren’t that ideal on the inside. The book itself is about a middle-aged woman, Susan, whose life is spinning around her four children, ideal husband and lovely home. Everything seems to be just perfect. When the
laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris, kokku 18 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), · hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine),
poolvend Blifil, vastanduvad teineteisele. Tomi võitlus oma õnne eest on raske, Blifili silmakirjalikud sepitsused põhjustavad rohkesti segadust ja arusaamatusi, aga lõpuks laheneb kõik siiski hästi 12. Smollett- inglise sentimentalistlik valgustuskirjanik · ,,Roderick Randomi seiklused ,, ja ,,Peregrine Pickle'i seiklused" · Smollett ei ilusta tegelikkust, vaid toob halastamatult esile elu inetuid ja jõhkraid külgi 13. Lessing- saksa valgustuskirjanik · Näidend ,,Minna von Barnhelm" · Näidend ,,Hamburgi dramaturgia" - Lessing kuulutas tarbetuks tragöödia õpetlikkuse nõude · Tragöödia ,,Emilia Gallotti" käsitleb saksa pisivürstide türanniat · Draama ,,Naatan Tark" käsitleb usuprobleeme · ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" siin käsitleb Lessing
Saksa valgustuse eripära Saksa kirjanduses oli põhi zanr draama, mida kirjanikkudele meeldis kirjutada. Teisejärguline oli aga romaan. Alles 18.sajandi lõpul hakkas Saksamaal välja kujunema oma eesmärkidega valgustuskirjandus(rahvusteadvuse tõusu ajal). Kirjanduselu ilmet kujundas noorte kirjanike vararomantiline liikumine, mis sai 1770.-1780. aastatel tuntuks nimetusega Sturm und Drang. Saksamaal oli väga palju erinevaid andekaid kirjanikke: Gotthold Ephraim Lessing(1729-1781) Lessing oli filosoof, näite-ja valmikirjanik, kriitik, draama- ja kunstiteoreetik. Ta kirjutas oma näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Lessing oma kuulsaimas tragöödias ,,Emilia Gallotti" kritiseeris kaasaegset ühiskonda. Tema töö ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid. Lessingi arvates oli
koht individuaalses kahevõistluses Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006
Beethoven. *Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID (1748-1825). Tema teos "Horatiuse vanne" sai klassitsismi programmiliseks teoseks. Kunstnik kujutab Rooma patriitsi Horatiust oma kolme poega sõtta saatmas. Neile mõõku ulatades võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. David oli kunstnik, kes reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. *Tuntumad kirjanikud olid G. E. Lessing ja J. W. von Goethe *Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen luuletaja, jutu ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa
Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18
.." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne" · 2008 Andrei Hvostov "Sinised mäed" ; Mihkel Mutt "Siseemigrant" · 2007 Jürgen Rooste "Pornofilm ja pudel viina" ; Mats Traat "Sarviku armastus" NOBELISTID: 2009- Herta Müller-"Niederungen" 2008- Jean-Marie Gustave Le Clézio-"Päev, mil Beaumont tegi tutvust oma valuga" 2007- Doris Lessing-"Imerohi ei ole müüdav". 2006- Orhan Pamuk-"Lumi" 2005- Harold Pinter-"Majahoidja! 2004-Elfriede Jelinek-"Klaveriõpetaja" Pulitzeri preemia- 1953 "Vanamees ja meri" E.Hemingway Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia- Jürg Schubiger : " Goncourti auhind- 1995-Andreï Makine="Prantsuse testament" BertrandRussel.-
toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal. Eesti tuntumad laskesuusatajad: Indrek Tobreluts (sündinud 5. aprillil 1976 Tartus) on eesti laskesuusataja. Ta osalenud viitel olümpiamängudel alates 1998. aasta Nagano olümpiamängudest.Ta esindab Elva Suusaklubi, tema treener on Jüri Käen. Ta oli Eesti lipukandja Sotši olümpiamängude avatseremoonial.Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Roland Lessing (sündinud 14. aprillil 1978 Tartus) on Eesti laskesuusataja.1998. aastal sai Lessing juunioride talvistel Euroopa meistrivõistlustel Minskis jälitussõidus 9. koha. Aasta hiljem samas peetud laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel oli ta sprindis 24, jälitusjooksus 19 ja teatejooksus kolmas. 2000. aasta laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel Hantõ-Mansiiskis oli ta sprindis 6, jälitusjooksus 5 ja teatejooksus teine.7. septembril 2007
7. XVIII saj draamat mõjutas mõjuvõimas klassitsism. Voltaire tõi draamasse progressiivsed valgustusideed - usufanatismi kriitika, võitluse vaimupimeduse vastu - ja suurendas Shakespeare'i eeskujul näidendi tegevust, kahandades dialoogi. Valgustusaja draamakirjanikud: Inglismaal -> Lillo (kodanlasetragöödia), Fielding (komöödiad), Gay (muusikalised komöödiad). Itaalias -> Goldon (komöödia). Prantsusmaal -> Diderot, de Beaumarchais. Saksamaal -> Lessing. Diderot hindas küll kõrgelt antiikdraamat ja varasema klassitsismi suurkujusid, ent pidas hädavajalikuks uue teatri loomist, mis vastaks kaasaja vaimule. Saksa rahvusliku teatri rahas Lessing. Lessingu teosed: ,,Laokoon", ,,Minna von Barnhelm", ,,Hamburgi dramaturgia", ,,Emilia Galotti", ,,Naatan Tark". De Beaumarchais ülimenukatel proosakomöödiatel põhinevad maailmakuulsad ooperid - Mozarti ,,Figaro pulm" ja Rossini ,,Sevilla habemeajaja". 8
*1703- hakati ehitama Peterburi linna (pealinnaks 1712) *1724 loodi Peterburi Teadiste Akadeemia *Peeter I käskis aadlikel habemed maha ajada, parukad ära võtta ja Euroopalikult käituda Mihhail Lomonossov (1711-1765) *Pani aluse vene uueaegsele kirjandusele *Poeet, teadlane *füüsik, keemik, astronoom,geograaf,keeleteadlane *Polüglott *Kirjutas oode *Lõi ilukirjanduse stiilide ja zanrite teooria Valgustus *L-Euroopas tekkis valgustus XVIII saj keskel *Montesquieu , Voltaire , Diderot, Lessing *Venemaal- A.Radistsev(1749-1802) *väärtustati inimese vabadust, võrdõiguslikkust ühiskonnas *Ülim väärtus-inimene *Ostutati tähelepanu lihtsale inimesele *klassitsismis ideaaliks oli riiklik inimene Valgustusajail- inimlik riik *Teatrilavale ilmus tsaaride asemel lihtinimesed Aleksandr Redistsev (1749-1802) *Pärines vanast aadlisuguvõsast *Õppis Leipzigi ülikoolis *"Reis Peterburist Moskvasse" *See protsestiavaldus ja isevalitsuse ja pärisorjuse vastu *1790 a
teooria, parlamentaarne monarhia. Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia. Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe. Kristluse inimlikumaks muutimine ehk humaniseeritud kristlus. Deism – jumal lõi maailma. Lõi korra, milles maailm edasi eksisteerib, aga hiljem pole ennast enam inimestele ilmutanud - Jumal ilmutab ennast inimestele loodusseaduste kaudu, mitte üleloomulikul teel. SAKSAMAA G. E. Lessing J. G. Herder J. W. Goethe – „Faust“ VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE 1. Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise. 2. Kunstniku taotlus on ainult eneseteostus, mis allub esteetilistele kriteeriumitele. 3. Kultuur ja kunst valgustavad inimest paremini, kui abstraktsed ideed ja teadmised. 4. Valgustus on valgustamine, terve mõistuse või teaduse, kultuuri ja jumaluse kaudu, tõest osasaamine. 5. Hädade põhjus on väär ühiskonna korraldus
· Eesrindlikud ideed pääsesid mõjule proosas · Juhtivaks zanriks kujunes romaan. Daniel Defoe (1660-1731) Romaan ,,Robinson Crusoe" jt seiklusromaanid. Defoe pani aluse inglise realistlikule proosale. Jonathan Swift (1667-1745) Kuulus inglise satiirik, kes piitsutas ühiskondlikke pahesid. Romaan ,,Gulliveri reisid". Henry Fielding (1707-1754) romaan "Tom Jones" Samuel Richardson (1689-1761) kiriromaanid "Pamela" , "Clarissa". Saksa valgustuskirjandus Gotthold Ephraim Lessing (1729-1781) rajas saksa uueaegse draama "Naatan Tark", "Emilia Gallotti" Friedrich Schiller (1759-1805) ajalooline tragöödia "Don Carlos". Ballaadid. Triloogia "Wallenstein", "Maria Stuart", "Orleansi neitsi". Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) 20 köidet proosat, 12 köidet draamateoseid, arvukat kirju, esseesid ja artikleid, umbes 1600 luuletust. Kiriromaan "Noore Wertheri kannatused", romaan "Wilhelm Meisteri õpiaastad", "Wilhelm Meisteri rännuaastad". Luule, ballaadid.
79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor suusahüppajadJens Salumäe, Jaan Jüris mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Eesti olümpiamedalistid
17. ja 18. Prantsuse revolutsioon Gottsched tragöödia), Rahvusvahelisus sajandil (algab 1789) Christoph Martin Essee ja essee (üle-euroopaline Kodanlikkuse tõus Wieland Gotthold faabula Põhja-Ameerika Filosoofia ja teaduse õitseng Ephraim Lessing nähtus) Majandus- liberalism, Friedrich Gottlieb Ebatäpsus vs Inglismaal Klopstock vastutus tööstusrevolutsiooni algus Mathias Claudius sekulariseerumis Georg Christoph Lillede teadused
eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante: suhtumist Jumalasse, riiki, ühiskonda, loodusesse ja inimesse endasse. Inglise filosoof Thomas Hobbes põhjendas ühiskondliku lepingu teooria. Tema järgi on ühiskonnal kaks seisundit: looduslik ja tsivilisatsiooni seisund. Looduslikus seisundis toimub kõigi sõda kõigi vastu, kuna kõik lähtuvad enesesäilitamise instinktist. Seda vastuolu saab aga ületada rahu
Eestit esindab: Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice
eneseületamise järele. Inimesed püüavad järjepidevalt ennast arendada ning tõestada teistele. Inimesed tahavad enda elu eesmärgini jõuda. Eesmärkide saavutamise võimalikkus on individuaalne. Mõned näevad nende saavutamise nimel palju vaeva, teised aga vähem. Kuid suure pingutusega jõuavad inimesed oma unistusete ja eesmärkideni. Need, kes millegi poole ei püüdle, need ka ei pruugi elus midagi saavutada. Saksa kirjanik Gotthold Ephraim Lessing on lausunud: „Kõige aeglasemgi, kes eesmärki silmist ei kaota, liigub ikkagi kiiremini kui see, kes sihita ringi hulgub.“ Järelikult tuleb valida kõrged eesmärgid, et elus midagi saavutada. Meil kõigil on omad püüdlused. Need panevad meid elus edasi liikuma ja annavad meile motivatsiooni tegutsemiseks. Inimeste põhiline püüdlus on hea elu, mis on rajatud stabiilsele tööle, perekonnale ja enesearendamisele. Eesmärgid, mis on sihiks võetud, saavad
Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast Doris Lessing on öelnud : ,,Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste, kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime." Lugesin hiljuti ajalehte Sirp, kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus
26. Peter Høeg ,,Preili Smilla lumetaju" 27. Michel Houellebeq ,,Võitlusvälja laienemine" 28. Aldous Huxley ,,Hea uus ilm" 29. Kazuo Ishiguro ,,Päeva riismed" 30. Venedikt Jerofejev ,,Moskva-Petuski" 31. Viktor Jerofejev ,,Hea Stalin" 32. Franz Kafka ,,Protsess" 33. Ken Kesey ,,Lendas üle käopesa" 34. Jack Kerouac ,,Teel" 35. Milan Kundera ,,Olemise talumatu kergus" 36. Harper Lee ,,Tappa laulurästast" 37. Doris Lessing ,,Kuldne märkmeraamat" 38. Svend Age Madsen ,,Jutustada inimesi" 39. Thomas Mann ,,Võlumägi" 40. Gabriel Garcia Marquez ,,Sada aastat üksildust", ,,Armastus koolera ajal" 41. William Somerset Maugham ,,Kirev loor" 42. François Mauriac ,,Armastuse kõrb" 43. Daphne du Maurier ,,Rebecca" 44. Patrick McCabe ,,Lihunikupoiss" 45. Frank McCourt ,,Angela tuhk" 46. Ian McEwan ,,Lepitus" 47. Gustav Meyrink ,,Golem" 48. Henry Miller ,,Vähi pöörijoon" 49
µ - ehk näitekirjandus, on üks kirjanduse 3-st põhiliigist, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. Draama - on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegusev(ad)
saksa tütarlastekoolis, kus ta õppis 7 aastat. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja veel tähtsal kohal oli ka Shakespeare. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov. Samuti tutvus L. Koidula ka saksa suurte klassikutega, kelleks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. 1862.a sooritas Lydia Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal algul Pärnus, hiljem Tartus ajalehte toimetada. Samal ajal hakkas Lydia tegelema ka oma kirjaniku tööga. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi.
chen nne 600- Mittelalter Hildegard von Bingen, Martin Luther, Walther von der Vogelweide 1600 1600- Paul Fleming, Jakob Christoffel von Grimmelshausen, Andreas Barock 1720 Gryphius, Christian Hoffmann von Hoffmannswaldau, Martin Opitz 1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis
· Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid
Eesti edukaim laskesuusataja: Kaija Parve-Helinurm Sündinud: 14. juunil 1964 Saavutused: seitsmekordne maailmameister. 1986 10 km, 1985 5 km, 1984-88 teatesõidus. Kuulunud ka Eesti koondisse murdmaasuusatamises. Tunnustus: Eesti parim naissportlane 1985 ja 1986. Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel: Matti Paavo, Heikki Parve, Dimitri Borovik, Ants Freimuth, Eivinas Gusas, Matti Kanep, Agu Keemu, Aimar Koni, Agu Lamp, Roland Lessing, Külli Metsoja, Olaf Michelson, Peeter Mitt, Heino Mäesalu, Kristjan Oja, Kalju Ojaste, Matti Paavo, Heikki Parve, Kaija Parve, Martti Parve, Rein Pedaja, Janno Prants, Kalev Pukk, Ria Pärnoja, Tõnu Pääsuke, Oskar Rehtsalu, Eva Rinne, Raguell Rohtväli, Hillar Zahkna, Indrek Tobreluts, Even Tudeberg, Enn Tupp, Aivo Udras, Marina Vahi, Eve Vait, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva. 7 Võistlused Maailmas
........................................................ 5 Priit Viks............................................................................................................................. 5 Indrek Tobreluts..................................................................................................................5 Kauri Kõiv.......................................................................................................................... 5 Roland Lessing....................................................................................................................5 Eveli Saue........................................................................................................................... 6 Kadri Lehtla........................................................................................................................ 6 Kristel Viigipuu..........................................................................
Viirmaa, Jelena Vsivtseva, Connor Olev Martin O'Brien, Margus Hernits, Helen Novikov. Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998. Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Neljandat korda olümpial: Andrus Veerpalu. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006
vanemasse naisesse, kel · ,,Kuradi eliksiirid" romaani ,,Õpetlikke oli 5 last ja sai temaga · ,,Teisik" ülestähendusi kõuts lapse · ,,Pähklipureja ja Murri sulest". hiirekuningas" Veel sakslasi: Heine, Goethe, Schiller, Herder, Lessing. Alexandr · surma mitte kartev · ,,Vang" · aitas oma teostega kaasa Puskin oli seotud Sergejevic · käis kahevõitlustel · ,,Ruslana ja Ljudmilla" vabadusvõitlusele dekabristidega ja ta aitas Puskin · suri kahevõitlusel naise · ,,Kaukase vang" · kontrastid oma teostega palju
(Lõpp põleng 1902) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängukavas oli ooper, operett ja sõnalavastus. Näiteseltskond koosnes Saksamaalt palgatud jõududest, ainult üksikud kooriliikmed olid kohalikud. Nagu võib mõelda, oli teater tolleagse kohaliku saksa seltskonna keskpunktiks. Kavas võis näha terve rea klassikuid: Schiller, Goethe, Shakespeare, Lessing ja teised, kes peaks siis olema iga noore teatrimõistmise aluseks. Klassikuid mängiti kindla vinkli ja traditsiooni järgi, igal näitlejal oli oma kindel stiil ja neist raamidest ta välja ei läinud. Tallinna Saksa teater oli nii-öelda vilja õitsengu alguspaigaks. Siin alustasid mitmed hiljem Saksamaal kuulsaks saanud näitlejad. Eesti teatrinduse sünd 1819. aastal lavastati esimene täiesti eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti esimene selts "Vanemuine" asutati 1865
Õppetöö toimus saksa keeles. Seal kooli õppis ära Prantsuse ja Vene keele. Eesti keelt õpetasid talle vanavanemad ja isa. Saksa keel oli kodune keel ja seda oskas ta niigi. Kooli lõpetas kursuse parimate hinnetega. See võimaldas sooritada Tartu Ülikooli juures koduõppekutseeksami. Tundis huvi perenaise kohustuse vastu. Tütarlastekoolis laiendas teadmini välismaiste kirjanike teoseid lugedes ( Inglise kirjanikud: Cooper,Caderon, Vene kirjanik:Puskin, Saksa kirjanik:Goethe, Lessing). Elasid Pärnu ülejõel 1850-1863. Aastal 1863-1873 Elas Lydia Tartus. 1863 ilmus Eesti postimees. Lydia toimetas ajalehe ,,jututuba." Kui J.V.Jannsen käe haiguse tõttu ei saanud ajalehe eest hoolt kanda langes kogu kuurem Lydiale. Tartus kirjutas luuletusi. Esimene luulekogu ilmus 1866 mille nimi oli ,,vainulilled" ,,matuse kell" Kellahelin orust tõuseb- Keda kellad hüüavad? Lauluhääled kõrvu kostvad- Keda lauljad saadavad? ,,armastus" Ja kui sul arm ei iilagi
m.a. Termin "komöödia" (komoidia") tähendab "koomose laul". "Koomoseks" nimetati lõbusat lärmitsevat salka, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, esitades tantse, pilkelaule, pidades sõnasõda jms. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat Inimesekujutus draamas Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt
Tõsise konfliktida näiden, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Zanr arenes välja alles 18. sajandil, kui oluliseks publikuks teatris sai keskklass. 16. Nimeta draama põhiliike (4 5). *Karakterdraama *Psühholoogiline draama *Olmedraama *Ideedraama *Ajalooline draama 17. Mis ajal sai draamast üks juhtivamaid zanre, kes olid sel ajal juhtivad näitekirjanikud ja millist zanri nad peamiselt viljelesid? 19. saj sai draamast juhtiv zanr. Denis Diderot ja Gotthold Ephraim Lessing. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat.
1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt. Lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Oskar Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud olid: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu. Mõnede arvamuste kohaselt asus Oskar Luts raamatud kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD IV TEADUSRAAMATUKOGUD Jules Mazarin. Gabriel Naude. Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine.
_ Erinev lõpp. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks. Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat. Inimesekujutus draamas. Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali
Inglise teater puhkes õitsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molière'i peetakse tänini üheks säravaimaks komöödiate autoriks. Hispaania näitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lõplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse ühtsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov
kriitiku, draama- ja kunstiteoreetiku nimega. Saksa valgustuskirjanikud Friedrich Schillerit(1759-1805) on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajaks. Schiller õppis alguses õigusteadust, siis meditsiini, ent rohkem huvitasid teda filosoofia, ajalugu ja eriti kirjandus. Tema silmapaistvamateks teosteks osutusid ,,Röövlid" ning ,,Fiesco vandenõu Genuas" Gotthold Ephreim Lessing(1729-1781) õppis Leipzingi ja Wittenbergi ülikoolis ning elas seejärel Berliinis ja Hamburgis, kus ta töötas rahvusteatri dramaturgina. Saanud ideid inglise sentimentalismist, kirjutas ta näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Tema teatrialased vaated olid avaramad kui prantsuse valgustajatel.Lessingi kuulsamateks teosteks olid ,,Minna von Barnhelm" ning ,,Emilia Gallotti"
· Populaarseks arenes kiriromaan! · Kirjanikud: 1) Voltaire- filosoof, matemaatik, ajaloolane, prantsuse kirjanik, kirjutas luulet, proosat, draamat. ,,Zadig" (1747), ,,Candide" (1759) 2) Rousseau- prosaist, poliitik, pedagoog, prantsuse kirjanik, ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) 3) Swift- iiri-ingilse kirjanik, peateous ,,Gulliveri reisid" (1726), sõna liliput algus. 4) Montesquieu- prantsuse kirjanik, ,,Pärsia kirjad" (1721) 5) Defoe- inglise kirjanik ,,Robinson crusoe" (1719) 6) Lessing- saksa kirjanik 7) Goethe- saksa kirjanik 8) Schiller- saksa kirjanik · Olustikulist ja sentimentaalset romaani viljelesid Richardson (inglise; kiriromaan ehk epistolaarne romaan ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa") Fielding (inglise; ,,Tom Jones"), Sterne (inglise; ,,Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia"), Goethe(saksa; ,,Noore Wertheri kannatused"). · Dogma- tõestuseta tõeks peetav õpetus, täht-tähelt järgitav eeskiri
annaabi.ee 
