Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"karusid" - 88 õppematerjali

karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest paleoliitikumist alates.
thumbnail
15
doc

Kiviaeg ja muinasusund Westis

Asulakohtadest leitud luude järgi võib oletada, et kütiti peamiselt metsloomi nagu näiteks põtru, kuid ka mitmel pool kopraid. Põtrade küttimise plussideks oli peale suure koguse liha saamise veel ka nahk, millest tehti kehakatteid, ning luud, millest valmistati tööriistu. Peale nende kütiti veel ka hirvi, metskitsi, metssigu, metshobuseid, karusid , hunte, rebaseid, nugiseid ja teisi loomi. Peale loomade kütiti ka veel linde, kes peamiselt veekogude ääres pesitsesid. Tolleaegsed kütid harrastasid nii ajujahti kui ka varitsusjahti, kuid peamine saak saadi kätte püüniste ja lõksude abil. On leitud ka nooleotsi, peamiselt Pulli asulakohalt. See tõestab, et üheks küttimise tööriistaks võis olla ka vibu. Luust nooleotsad on enamasti olnud kaksikkoonilise või teravovaalse kujuga, hästi voolitud ning lihvitud pinnaga....

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

seoses ELga liitumisega ulukite nimekirjast, siis vastavalt 2004.a. kütiti viimase 15 aasta kõige väiksem arv karusi. Peale seda on aastane kütitud karude hulk taastunud 2000ndate alguse tasemele (ligikaudu 25 karu/a). Nimetatud 2004.a. majandamismuutusega seoses võib praegu Eestis karu küttida kahjude vältimise eesmärgil. Praktiliselt tähendab see vaid paberimajanduse kasvu. Kahjuks on teadmised sellest, kui suured on kahjustused ja kui palju võidetakse karusid mingis piirkonnas küttides (sh. kas võidetakse), praktiliselt olematud. Kuigi karu küttimist põhjendatakse nö. karus inimesehirmu säilitamisega ja kahjude vältimisega, on käesoleva teksti autori arvates karu küttimine vajalik peamiselt seetõttu, et inimestes püsiks huvi karu vastu (jahimehed on nt. rohkem motiveeritud karusid loendama jm. andmeid koguma, kui nad neid ka veidi lasta saavad) ning...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaeg (Eesti)

Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid j...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eestlane laulab ja pajatab

Ei tohi kanda võltsvuntse, mis põhjustavad kirikus naeru. Ühesuunalisel tänaval võib sõita vales suunas, kui autole on külge pandud latern. Avalikus kohas ei tohi kanda maski. Autos ei tohi sõita paljajalu. Tänaval ei või avada vihmavarju, kuna see ehmatab hobuseid. Peale päikeseloojangut ei tohi müüa maapähkleid(kehtib kolmapäeviti). 2. Alaska seadused: Morska ei tohi vaadelda lennukist. Karusid tohib tulistada, nende äratamine(näiteks pildistamine) on keelatud. Morska ei tohi lükata välja liikuvast lennukist. Morsale ei tohi pakkuda alkoholi. 3. Kus on kõige rohkem jäneseid? ­ Bussides, trammides, trollides. 4. Miks blondiin ei taha arvutiga töötada? ­ Sest ta kardab hiiri! 5. Kuidas sisustada blondiini päeva? Tuleb talle anda paberileht, mille mõlemale poole on kirjutatud: ,,Vaata teisele poole!"...

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mees kes teadis ussisõnu referaat

Kuigi Leemet oli sõbralik ja tema parim sõber oli Pärtel, kes pidi vastu tahtmis külla kolima, käis Leemet teda künkal külast otsimas et vana hea sõbraga vestelda. Saades teada et Pärtel on omaks võtnud kõik küla tavad, muutnud nime ja räägib Jeesusest ja ristilöömisest, saadab ta oma sõbra pikalt. Kõigi heade iseloomujoontega Leemet ei piirdunud, muutudes vaenulikus raudmeeste vastu,nagu öeldakse et viha sünnitab vägivalda, põletas külasid ja piinas karusid . On üsna tüüpiline ,,vabastajate" võte sundida olendeid omale vastuvõetamatut tegema ning siis seletama, et näete, teie uskumused on lollid ja nõmedad, vaevlete ebausu küüsis. Nii tegid ristirüütlid moslemitele ja nii tegid natsid juutidele ja nii tegi Leemet ja ta vanaisa karudele (tapsid narri, kes neid armastusega oli toitnud). Sisukord Sisukokkuvõte Miljöö Probleemid Leemeti armuelu Peategelase iseloomustus...

Kirjandus
847 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvuspargid

Siin on 45 imetajaliigi elupaik. Sageli võib näha põtru, kes on siin läbi aegade oma eluga hästi toime tulnud. Arvukuse madalseisu perioodidel on põdra pelgupaigaks olnud sood. Metssigu ja metskitsi ei ole Soomaal kunagi palju elutsenud, kuna nende käekäik on otseselt seotud siin ennast koduselt tundvate huntide ja ilvestega. Marjade küpsemise ajal võib Soomaa metsades kohata ka karusid . Soomaal elab kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega....

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Karud

Kohati ilmuvad nad aga ka inimasulate lähedusse, kus toituvad puuviljadest ja põllusaadustest. Mehhiko pruunkaru Mehhiko pruunkaru, tuntud ka mehhiko grilsi nime all, on üks pruunkaru arvukatest alamliikidest ning on kõige tõenäolisemalt juba välja surnud. Nende kahvatupruunide karude looduslik leviala ulatus Alam-Californiast üle Texase ja New Mexico kuni Põhja- Mehhiko Sanora, Chihuahua, Coahuila ja Duango provintside. Kogu sellel maa-alal on talumehed karusid pidevalt taga kiusanud. Viiekümnendate aastate lõpus elas Chihuahua linnast põhja pool veel vaid 3 tosinat pruunkaru. Aastal 1961 läks ühel kohalikul talumehel 16-pealine kari kaotsi ning ta pani selle kahju karude arvele. Loomapidajate hulgas tõusis paanika ning nad kihutasid jahimehi igal võimalikul juhul viimaseid säilinud karusid maha laskma, neile lõkse panema ja aastatel 1961-62 pandi välja enam kui tuhat mürgitatud peibutist...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

1000. · Veekogu ääres. · Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel. · Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved. · Luust ja savist ahing, tuur, harpuun, õngekonks. · Küttimine, kalapüük ja korilus. · Rändlev eluviis. · Koer ­ esimene ja ainus koduloom. · Kütiti põtru, karusid , metssigu, kitsi, ürgveisi. · Kalapüük ­ haug, angerjas, räim. · Korilus ­ metsaandide korjamine toiduks. Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3). 2. Neolitikum (u. 5000-1800 eKr) Elanikke umbes 2000. Keraamika kasutuselevõtt. Jätkuvalt rändlev eluviis. a. Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr): · Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil. · Paremini töödeldud (lihvitud) tarbeesemed....

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Itaalia

1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taiga

Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid ­­ grislisid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud. Taiga loomi Ahm (kaljukass) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline. Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom. Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja-...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ivan julm

Jälgides nende aeglasi kannatusi keset purskavat verd, kontide praksumist, karjumist ja korinat verevahus suudest tundis ta naudingut. Selle paiga lõhn, mis lehkas mädanemise, väljaheidete, higi ja kõrbenud liha järele paitas ta sõõrmeid. Õhtuti läks ta oma rahvaga jumalateenistusele ja pärast seda oli ühine söömaaeg , mis lõppes padujoomaga. Siis näidati õpetatud karusid ning vägistati ja piitsutati naisi. Hoolimata kõigest sellest oli Ivan pidevalt kinnismõtte võimuses, et tema vastu sepitsetakse vandenõu ning see muutis teda koguaeg veel raevukamaks. Ta tahtis ühe enam näidata oma kõikvõimuga ning ta ei saanud piirduda vaid üksikisikute karistamisega, tuli karistada linnu ning ta alustas Suur-Novgorodist ja Pihkvast. Sõdurid asusid linna ümber ehitama kõrgeid palissaade, et ükski inimene välja ei pääseks...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Laanemets

3.2 Karu Karu on meie metsade suurim kiskja. Täiskasvanud loom kaalub 100-200 kg. Karu tagakäpa jälg meenutab inimese palja jalatalla jälge. Kuigi karu loetakse meie metsade suurimaks kiskjaks, pole ta siiski ainult lihasööja. Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad) ning ta võib isegi tappa teisi karusid . Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Suve esimesel poolel on tema peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve 5 teisel poolel ja sügisel metsamarjad, tammetõrud ja pähklid. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel ­ enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet...

Loodusõpetus
120 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kunda kultuuri asukate tööriistad olid tehtud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Kasutati kivikirveid, mis olid ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga. Kunda kultuuri elanike elatusaladeks olid kalastamine, jaht (kütiti veiseid, põtru, kopraid, karusid jne.) ja tegeleti ka hülgeküttimisega. Tegeleti ka korilusega. Kammkeraamika kultuur ­ Umber 4000. a. paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Tulid kasutusele paremad savinõud, mida oli kaunistatud lohukeste ja kammi meenutava hambulise templiga tehti väikesed täkked. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes arenenud...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Jahindus

Kohtlemise Eest (People for the Ethical Treatment of Animals, PETA), kuhu kuulub üle 2 miljoni liikme ja toetaja (PETA`s Mission ... 2009). Ühing Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (PETA) on aastaid kutsunud Briti kuningannat ja kaitseministeeriumi üles lõpetama mustade karude nahkade kasutamine sümboolsete peakatete valmistamiseks. Loomakaitsjate teatel võib ühe mütsi tegemiseks kuluda terve karunahk ning paljusid karusid püütakse lõksudega, mis põhjustab neile päevadepikkuseid kannatusi. (Loomakaitsjad korraldavad ... 2008) Eesti loomaõiguslaste liikumine Loomade Nimel usub, et kõik loomad väärivad tähelepanu ja hoolitsust ning et loomade ärakasutamine on vale. Loomade Nimel peamisteks 18 eesmärkideks on inimeste harimine, loomavastase julmuse paljastamine, vabatahtliku töö...

Keskkonna kaitse
94 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Contra referaat

03.1974.aastal Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste algkoolis 1981­1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984­1989 ja Antsla keskkoolis 1989­1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993­1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996­1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004­2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paro...

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid . Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga. Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde. Onu Vootele ütles, et mingeid haldjaid pole olemas ja Ülgas usub muinasjuttu. Ülgas sai vihaseks ja ründas onu noaga. Onu hammustas tal käest tüki välja. Ülgas jäi kartlikult lebama ja Vootele läks koos Leemetiga koju. 9...

Kirjandus
1563 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat karust

Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ ELUVIIS Karu on peamiselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru...

Etoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Paide

Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest. Sood ja Rabad Eestimaa südames Järvamaal ei ole järvesid palju. Pigem soolaukaid ja teisi veekogusid, mis Järvamaa viljakat pinda niisutavad. Norra allikad keset Eestit on ühed unikaalseimatest allikarühmadest. Sinna on koondunud nii eesti sügavaimad, selgeimad kui suurimad allikad. Pea viie meetri sügavune Sopi allikas on...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...

Mäng
353 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kalevipoja 9. loo kokkuvõte

Ta otsis ja otsis, kuini jõudis kohta, kus hundid olid hobuse maha murdnud, Kalevipoeg sai vihaseks ja läks huntidele kätte maksma, võttes mälestuseks kaasa hobuse naha. Ta tappis nii kuis jaksas, kõik kohad olid verest punased. Pimedas ei seletanud silm enam midagi ja Kalevipoeg jättis asja sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid . Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase vanaisa...

Kirjandus
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun