vanglana. Pärast Liivi sõda, 17. sajandi alguses rajati vallivärav. See oli ridamisi kolmas ja ajalooliselt neljas eesvärav. Peavärav põles 1757. 1782. aastal varises ja lammutati. 1870. aastal lammutati värava ees olev sild, seejärel ka vallivärav. Paksust Margaretast sai sõjamoonaladu, 1830. aastal avati seal vangla. 2. Märtsil 1917 vabastati seal olnud vangid ning torn pandi põlema. 1930 kasutas torni säilinud osa Tallinna Linna Muuseum. Paks Margareta renoveeriti 1978-1980. Nüüd on Paksust Margaretast saanud turistide lemmik. Eelkõige on torn tuntud kui meremuuseum, kus on Eesti merenduse ja kalanduse ajalugu käsitlev väljapanek. Muuseumi esimene asukoht oli 1935. aastal sadamahoones.
Margareta kirjeldus Margaretat võiks nimetada vooruslikkuse ideaaliks enne kui ta kohtus Faustiga, kes armus neidu esimesest silmapilgust. Ta oli nagu kaunis ja rikkumata kevadine lille õis, kes oli rikkumata. Kui Faust soovis koju saata, siis Margareta keeldus viisakalt ega läinud meelitamisega. Võiks öelda, et Faust rikkuski Margareta ära. Neiu oli väga naiivne ja uskus Fausti igat sõna ning tundus nagu ta tahaks iga hinnaga olla koos Faustiga. Suurepärane näide on see, kui ta oli valmis oma süütusest loobuma. Ta kuulas Fausti nõuannet ja soovis, et ta ema magaks seni kuni ta Faustiga lõbutseb kõrval toas. Ta andis oma emale unerohtu, mis viis ta teispoolsusesse. Selle juhtumiga jäi Margareta rasedaks. Samuti lebab Margareta hingel veel üks surm, nimelt ta venna oma. Ta vend sureb rüseluse
The Three Sisters, Fat Margareta & The Great Coast Gate - The Lower Town Dagne Markiine Kotkas 10.klass The Three Sisters Three Sisters is a group of 15th century houses at 71 Pikk Street with many decorative elements. The first record of The Three Sisters merchant houses comes from the year 1362. This is a typical of the Tallinn school of Gothic architecture. Recently a hotel was opened in this medieval complex. The Three Sister's Hotel Big sister's suite Middle sister's suite Junior suite The hotel has 5 stars and is very expensive. The Fat Margaret The Fat Margaret was built on the site of the eastern tower in the outer gate of the Great Coast Gate at the beginning of the 16th century to protect entrance to the town. Its walls are over 4 meters thick at the base and its flat roof is ...
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib
Goethe „Faust“ Margareta õnnetu armastuse lugu Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust palub tal end koju saata, kuid tagasihoidlik Margareta ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel kohtumistel on Margareta pisut avatum nin suhtleb hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist. Fausti meelest aga on Margareta lapsemeelsus ja alandlikkus suurim maailma tarkusest. „Su süütu pilk, paar lihtsat sõnakest on kallim terve ilma tarkusest.“ Margareta on küll Faustist samamoodi sisse võetud, kuid talle teeb muret Fausti siira usu puudumine ning Mefistofeles, kes temaga alati kaasas käib.
Paks Margareta Avinurme Gümnaasium Neeme Mälgi Sass Kaarama Paks Margareta ehitati 16 sajandil. Click to edit Master text styles Esimese kavandi autor oli Second level Clemens Pale, aga hoone Third level Fourth level ehitati valmis Gert Konigk Fifth level poolt. 18. sajandi teisest poolest oli tornis laskemoona ja relvaladu. 2
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks
...................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest.......................................................................... 5 Kiek in de Kök..................................................................................................... 6 Paks Margareta................................................................................................... 7 Neitsitorn............................................................................................................. 7 1.3 Väravad................................................................................................................ 8 1.3.1 Näited mõningatest väravatest..................................................................... 10
Mefistofelesel korraldada nende kohtumise. See juhtuski ja Faust armus tüdrukusse, mis kuradile üldse ei meeldinud, sest armastus on nii püha tunne ja sellest ei ole ükski kuri jõud võimsam. Fausti teekond jätkus, mille jooksul sai ta tunda ka armastuse valusamat poolt, nimelt selle kaotamist. Pärast Valpurgiöö kummalisi juhtumeid, mis sisendasid Faustile veelgi enam meeleheidet, püüab ta veel viimast korda oma armsamat vanglast päästa, kuid Margareta ei lähe temaga kaasa ja ta hukatakse. Kogu teekond on Fausti karakterile väga oluline. Ta kogeb uusi elamusi ja tundeid, kuid lõpuks jõuab järeldusele, et mitte kellelgi pole vastuseid tema küsimustele. 2 Faust ja Margareta olid väga erinevad karakterid. Margareta oli noor ja naiivne tütarlaps, kelle elu polnud küll lihtne olnud, kuid kes püüdis pakkuda oma emale ja õele parimat. Ta tegi tööd iga päev ja uskus siiralt, et jumal aitab teda ja ja tema peret
Järgmine käik viib neid nõiakööki, kus Faust joob jooki, mis muudab ta kolmkümmend aastat nooremaks. Lisaks näeb Faust peeglist kaunist naist, kellesse ta armub. Siis lähevad Faust ja Mefistofeles tänavale, kus nad kohtuvad Margaretaga, kes aga esimesel kohtumisel Fausti ära põlgab. Faust armub ja nõuab, et Mefistofeles talle selle neiu muretseks, kuid saatan puikleb vastu. Ta ütleb, et sellega läheb väga kaua aega, kuna Margareta on väga usklik, Faust aga nõuab kohest soovitäitmist. Siiski saadab ta Margaretale kauni ehetekarbi, kuid kui neiu ema seda näeb, viib ta selle kohe papile. Ta nimelt ei usalda seesuguseid aardeid, arvates, et tegu on Saatana kätetööga. Margareta, ehk Gretchen, aga ei suuda unustada ei aardeid ega seda, kes need tõi. Saatan annab uue ehetekasti ning seekord ei avalda Gretchen seda emale. Selle asemel räägib ta
peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6.Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab? Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita. Kui Faust saab teada, et tema kingitust võeti Margaretelt ära, palub
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat. Millest esialgu soovis kirjutada tragöödiat, kuid see kasvas liiga mahukaks (2osa) ja seda pole võimalik lavastada(liiga palju sündmusi). Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu. Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng):
2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja. b) Taevas vs Põrgu – kuidas Margarita ikka taevasse sai kui oli patune. c) Noorte armastus – on kohati nagu pime, Margarita ja Fausti pärast suri tüdurku ema d) Süütunne - kuidas Margareta ei põgenenud vanglast koos Faustiga, kuidas Margareta matustel minestas. f) Soov õnnele - kuidas Faust oli nõus kõike tegema, et tunda ennast õnnelikuna. g) Elu ja surm - kas elada edasi õnnetuna või surra. 3. Mille poolest on „Faust“ valgustusajastu teos? Valgustusajastul vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem
Koer on tegelikult Mefistofeles. Ta pakub Faustile diili, et ta suudab teha Fausti õnnelikuks. Teades, et seda ei juhtu, Faust nõustub. Nad kinnitavad lepingu verepiisaga. Kui Mefistofeles võidab, siis võib Mefistofele Fausti hinge põrgusse viia. Esimesena minnakse kööki, kus nõid annab Faustile võlujooki, mis ta palju nooremaks teeb. Peale seda kohtub Faust kena tütarlapse Margaretiga. Ta saadab Margaretale terve karbitäie ehteid ning esimese korraga ei julge Margareta neid vastu võtta ning Faust saadab talle veel ühe karbi. Lõpuks Margareta armub Fausti Sama päeva õhtuks korraldab Mefistofeles Faustile kohtumise Margaretaga. Õhtu möödub neil hästi ning Faust ja Margareta veedavad hästi aega. Lõpuks kutsub Mefistofeles Fausti ära ning nad liiguvad edasi. Ühel õhtul kohtuvad nad Margareta maja juures tänaval Margareta venda Valentini. Nad hakkavad sõnelema, milles Valentin
tudengeid ja Mefistofeles ja Faust ühinevad nendega. Üks tudeng arvab, et nad on petised. Mefistofeles laulab neile ja seejärel teeb ta ühe triki nii et kõik saavad selle joogi mida nad tahtsid. Üks aga ajab natuke maha ja sellest süttib leek ja siis nad saavad aru et nad on petised. Mefistofeles ja Faust lahkuvad. Edasi lähevad nad õhe nõia juurde. Mefistofeles lasi nõial joogi teha, mis tegi Fausti 30a nooremaks. Tänaval kohtas Faust neidu nimega Margareta ja ta tahtis, et Mefistofeles talle selle tüdrukuga kohtumise korraldaks. Õhtul läks Faust Margareta(Gretchen) tuppa ja jättis kingituseks riidekappi ehetekarbi, seda aga ei lubanud Margareta ema alles jätta. Faust lasi ka teise karbi saata, mille Margareta alles jättis. Margareta läheb naabrinaise Marta juurde, kes istub üksi ja nutab oma meest taga kuna ta ei tea kus ta mees on ja kas ta üldse eluski on. Tuleb Mefistofeles ja valetab Martale, et ta mees on surnud
peamine probleem. Ta oli väga tark mees, tuntud teadlane, kellel oli palju õpilasi. Ta leidis, et see ei ole üldse tähtis ning otsustas asuda oma elumõtte otsingule. Tema ,,abiliseks" oli kurat Mefistoteles, kes sõlmis jumalaga kihlveo, et suudab viia Fausti hinge halvale teele. Kurat andis Faustile võlujooki, mis muutis ta nooruslikumaks ning selle tõttu võrgutas Faust ära noore neiu, kes sai tunda nii armastuse võlu kui ka valu. Margareta oli väga nooruke neiu, kui Faust teda tänaval kohtas. Mehele meeldis tüdruku vooruslikkus, puna huultel ning sära silmis. Isegi Margareta nipsakus ei häirinud teda vaid hoopis vastupidi. Faust käskis Mefistotelesel see tüdruk temani toimetada. Peale võlujoogi joomist oli Faust hoopis teine inimene, ta tahtis igat tüdrukut, keda nägi. Naiivse Margareta pea oligi sassi aetud ning tüdruk unistas salapärasest Faustist nii päeval kui ka öösel. Kuradi
vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surevad ka ta ema ja vend. Valentin- Margareta vend, kes sureb rseluse kigus, kui ritab kaitsta(hoiatada oma de Faust eest) oma de, kakleb Mephistofelesega ja Faustiga ning Faust tapab ta. ldplaanis on ta surmas sdi Margareta. Marta-Margareta naaber Fausti CV
maailmas. Ta oli väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamalt kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti
Leping tehti verega, kuna sõnadest ei piisanud Mefistofelesele.Esmalt läksid nad Auerbachi keldrisse, kus oli üks joomaseltskond. Fausti ei rahuldanud need joomised ja lõbud. Faust suutis mehed kõik omavahel tülli ajada nii, et tüli lõppes kaklusega. Siis viib Mefistofeles Fausti nõiakööki, et Faust jooks seal noorendavat võlujooki, lootes, et mees siis armub. Võlujook pani Fausti armuma ka esimesse ettejuhtuvasse neiusse. Esimene ettejuhtuv neiu oli Margareta. Faust armus tasse ja tahtis neiut koju saata, kuid too keeldus. Siis hakkas Mefistofeles tegutsema, et Faust saaks seda mida ta tahab. Nii pani Mefistofeles Margareta kappi ehtelaeka. Margareta rääkis sellest oma emale, kes annetas laeka kirikule. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele Martale. Faustil ja Margaretal oli Marta juures kokkusaamine, kus Faust võitis neiu südame. Nad
tülli nii et õhtu lepib kaklusega. Järgmiseks viib Mefistofeles Fausti nõia juurde, et Faust jooks jooki, mis muudab ta nooremaks ning Faust armub oma unelmate naisesse Margaretasse, keda kohtab tänaval. Faust suudleb esimest korda elus ning nende armastus hakkab tasapisi liiga tõsiseks muutuma, Faust palub ka erinevaid teeneid Mefistofeselt, et Margaretat enda poole võita, kui ta lõpuks seda ka teeb annab ta Margaretale unerohtu ja käib välja idee seda anda Margareta emale, et ta ema võiks uinuda ning et Margareta ja Faust saaksid öö koos veeta. Margareta annab seda aga õnnetuseks oma emale liiga palju ning Margareta ema suri. Samal ajal kui Faust on teel Margareta juurde kohtub ta tolle venna Valentiniga, neil tekib kaklus ja selle käigus tapab Faust Valentini. Faust lööb kartma ning põgeneb kiiruga. Margareta pannakse vangi, kuid Faust ei tea seda, nad lähevad Mefistofelesega
,,Kui sul se jook kord hinge taga, siis iga eit on võrdne Helenaga." Tänav 1. Mis juhtus tänaval? Faust kohtab imeilusat 14 aastast Margaretat ning tahab teda endale, käsib Mefistofelesel ta endale muretseda, aga Mefistofeles ütleb, et sellise tüdruku saamine võtab aega. ,,Kuid mõelge asja lähemalt. Pool kuud mul kulub vähemalt. Head juhust igapäev ei leidu." 2.Millest loodab Faust naudingut leida? Faust loodab naudingut leida Margareta mõnest väikesest esemest, kui Mefistofeles selle talle tooks. ,,Too midagi talt ometigi! Vii mind mu ingli voodi ligi! Too rätt, mida kandis kaunis kael, too kallikese sukapael!" Õhtu Faust on Margareta toas. Ta tunneb, et tema pelgast ihaldusest on saanud armastus Margareta vastu. Ta on lootuses ja tunneb end õnnelikuna ,,Ma tulin jõhkra maitsmisnõuga. Nüüd armastus mind haarab täie jõuga." Margareta, kes õhtul tagasi oma tuppa jõuab leiab oma kapist ehted
kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6) Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab? Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita. Kui Faust saab teada, et tema kingitust võeti
nad liitusid. Fausti ei meeldinud need joomised ja lõbustused. Siis viib Mefistofeles Fausti nõiakööki, et Faust jooks seal noorendavat eliksiiri. Varsti kohtas ta oma teekonnal Margaretat, kes talle koheselt meeldima hakkas ja Faust palus Mefistofelesel korraldada nende kohtumise. 8.Faust ja Margarete. Kui nad kohtusid tahtis Faust Margarete koju saata aga tüdruk keeldus, siis hakkas Mefistofeles tegema nii , et Faust saaks seda mida ta tahab. Mefistofeles pani Margareta kappi ehtelaeka. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ehteid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja annab selle ära. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele. Faustil ja Margaretal oli selle naabrinaise juures kokkusaamine, kus Faust võitis Margarete südame. Nad tahtsid ööd koos veeta. Selleks andsid nad Margarete emale unerohtu
Näiteks mõjutab ta Fausti valetama Marthale, et ta mees suri. Faust ise ei oleks seda teinud, kuid nõustub siiski. Kurat püüab Fausti ka veenda, et kõik baseerub loomsel instinktil. Faust ei leia kogu teose jooksul meelerahu ega tõde, mida oli otsinud ning peab pidevalt pettuma, kuid võrreldes tema meeleseisundiga enne lepingu tegemist, siis kuradiga seltsides ta mingi rahulolu siiski leiab ning enesetapumõtteid enam ei teki. Ta suudab isegi armuda. 2. Margareta ja Faust on väga erinevad. Margareta on väga noor, kogenematu ja kergeusklik neiu. Faust on vana, elukogenud ja elust tüdinud teadlane. Margareta allus täielikult oma emale ja käitus vastavalt tolle aja kommetele, allus enne Faustiga kohtumist normidele täielikult. Faust oli vabameelsem, riskialtim. Suur erinevus nende vahel oli usk. Margareta oli sügavalt usklik. Allus reeglitele, käis kirikus. Käis pihil isegi siis, kui pattu ei olnud teinud
Faust annab Mefistofelesele mõista, et teda pole mõjutanud kogutud rikkused ning ta tunneb end üksiku ning kasutuna. Mefistofeles hakkab otsima uusi viise, kuidas doktori hinge püüda ning viib ta rahva sekka kõrtsi, tahtes mehe tuju parandada ning panna teda elust rõõmu tundma. Pärast seda peibutab kurat Fausti läbi viima noorenduskuuri, pärast mida armub Faust Margaretasse, range kasvatuse, kuid heasüdamlikku tütarlapsesse. Mehel õnnestub võita Margareta süda oma mõistuse ning Mefistofelese kavalate trikkide kaasabil. Mefistofeles kavatseb meelitada Fausti meelelise iha lõksu, kuid kahe armastaja vaheline tunne on sügav ning Mefistofelest ei saavuta kokkuvõttes edu. Ümbritsevate inimeste silmis on Fausti ja Margareta suhe patune. Mefistofeles ei tee nende elu lihtsaks ning kahel armastajal tuleb läbida mitmeid takistusi ning oma lõpu leiavad kolm Margaretale tähtsat
3 Fausti vaevab elutüdimus. Põhejnda, et see tõesti nii on. 3.1 Ta sai küll magistriks ja doktoriks ning tal oli palju õpilasi, kuid ta tundis, et keegi ei hinda tema teadmisi. 3.2 Ta tahtis näidata inimsoole paremat teed, mille poole suunduda, kuid kahjuks ei olnud see tema võimuses. 3.3 Maailm tema ümber oli nii tühi, hall ja masendav. Nimetas oma tuba konginurgaks. 4 Võrdle Margareta ja Fausti maailmapilti. 4.1 Kui Margareta oli sügavalt usklik inimene, siis Faust ei olnud usklik ning ei täitnud ristiusu nõudeid. 4.2 Kui Margareta oli alaväärne ja lihtne naine ning teadis oma kohta ühiskonnas, siis Faust ei leidnud oma kohta maailmas. 4.3 Kui Margareta maailma keskpunktiks olid igapäevased toimetused, siis Faust tegeles alles enda elu mõtte otsimisega. 4
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese
tippsaavutuseks on "Arnolfini abielupaar", millel Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. · Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. · Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline · Tehnika: Õlivärvitehnika · Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis · Luubiga jälgides võib näha toolile Graveeritud sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri Margareta figuuri Legend · Margareta oli Antiookia paganliku preestri tütar, sündis 3. sajandil. Ta lasi end ristida ja andis tõotuse jääda neitsiks. Kui tüdruku isa viskas oma ristiusku pöördunud tütre majast välja, otsustas Margareta hakata lamburineiuna leiba teenima. Tema ilu pälvis Rooma asevalitseja Olybriuse tähelepanu. Mees tahtis Margaretaga abielluda, kuid tüdruk keeldus ja ta anti kristlasena võimudele välja
Ta on iseloomult väga tagasihoidlik, see on ka üks põhjustest miks ta arvab, et ta teadmised on täiesti kasutud. Faustil puudub enesekindlus, seda võib välja lugeda sellest, et ta nii kergekäeliselt sõlmislepingu Metistofelesega. Ta saadab Metistofelese abil korda palju, aga tema teod on väga kerged kui soovid ja näivad vähese vastutusega kuna alati saab ta süü ajada Metistofese kaela. Ainuke hetk, kus ta isiklik süü ja vastutamatus esile kerkib on Margareta loos. 5. Margareta traagika. Margareta on tohutult ilus noor tütarlaps, kellel ei ole elus väga hästi läinud, aga kellesse Faust sellegipoolest pimesi armub.Ta ema on raskesti haige ja isa juba aastaid surnud, mistõttu on pidanud ta ülesse kavastama oma noorema õe. Peale kõike juba läbielatut enne Fausti kohtumist peale seda muutub ta elu ainult traagilisemaks, tappes tahtmatul ära oma ema, andes talle liigse koguse unerohtu ning kui ta vend saab surma läbi Fausti käe
Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga Ilmub Fausti juurde puudlina
muudab paljud asjad tähtsusetuteks. Faustile selline elu ei meeldi ja keeldub alkoholi naudingutest ning tahab võimalikult kiiresti lahkuda. NÕIAKÖÖK Nõid, isa-ja emapärdik, Faust,Mefistofeles Fasut näeb peeglist iluse Helena kujutist ja tahab endale nii ilusat naist saada. Faust job nõiajooki, mis ta nooreks teeb. TÄNAV Faust näeb tänaval noort tüdrukut Margaretat ja armub temasse silmapilkselt. Ta nõuab, et Mefistofeles paneks Margareta temasse armuma. Missuguse lahenduse leidis Fausti ja Mefistofelese leping? Faust väärtustab tööd ja kuidas see inimesele kasuks tuleb. Väärtustab vabadust. ,,See on minu ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Vaid see on väärt vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab." Mida Goethe tahab teosega öelda? · Inimene peaks mõtisklema oma eksistentsi üle. · Kuigi inimene võib sattuda halvale teele, jääb ta olemuselt heaks.
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada
tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mefistofeles on kurat,ei taha Faust teda takistavat pentagrammi ära võtta,et ta saaks ära minna.Faust jääb magama ja Mefistofeles laseb oma jüngritel pentagrammi läbi järada. (lk 47)Mefistofeles ja Faust veavad kihla:kui Faust peaks kunagi ütlema "Oh ilus hetk,oh viibi veel",siis Mefistoteles võtab ta kaasa põrgu oma teenriks,aga kuni selle hetkeni ta on Fausti teener. (lk 71) Faust joob nõia valmistatud jooki. (lk 72)Margareta ja Faust kohtuvad.Margareta annab Faustile korvi.Faust hakkab teda ihaldama. (lk 89)Mefistofelesi korraldatud Fausti ja Margareta kokkusaamisel Margareta tunnistab oma armastust Fausti vastu. (lk 92,93)Mefistofeles kiusatab Fausti oma kirele järele andma. (lk 122)Faust tuleb Margaretat kongist päästma. (lk 127)Margareta tahab ajada Mefistofelese minema,kuid lõppkokkuvõttes ta jäetakse üksi kongi edasi,kus ta saab päästetud.
Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Mefistofeles ja Faust läksid nõia juurde, et Heinrichi nooremaks muuta ja neid saatis edu. Faust kohtas oma unelmate naist Margaretat. Faust tahab, et Mefistofeles aitaks tal kohe Margaretaga sõbruneda, kuid Mefistofeles ütleb, et see on pikem töö. Faust ja Mefistofeles jätavad Margaretale ehtekarbi, kuid ta ema annab selle papile. Faust saadab Margaretale teise ehtekarbi. Mefistofeles sekkub Marta ja Margareta vestlusesse ning tal õnnestub kokku leppida kohtumine. Margaretale hakkab Faust meeldima, kuid naisele ei meeldi see, et Faust ei usu kirkusse. Samuti arvab ta, et Fausti "sõber" Mefistofeles on halb. Kui Valentin, Margareta vend, tuleb tagasi sõjaväest, Faust ja Mefistofeles tapavad ta. Margareta pannakse vangi ja Faust otsustab teda päästma minna. Margareta ei tunne alguses Fausti ära. Hiljem, kui ta Fausti ära tunneb, nähes teda Mefistofelesega, ei ole ta nõus vanglast lahkuma
1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast
deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat. Ühtäkki ta ilmub Fausti ette puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki, mis teeb ta võrgutavaks ja niipea kui ta kohtub süütu tütarlapse Margaretaga, armuvad noored teineteisesse. Volbriööl satub Margareta vangikongi. Faust üritab tüdrukut päästa, kuid asjatult, sest Margareta ei tunne oma armastatut ära ja sureb. Inglid päästavad neiu hinge ja ta läheb taevasse. Margareta on tegelane, kes taipab, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Tüdruk on sügavalt usklik ja saab aru, et Kurat on kelm. Kui Faust on juba kõrges eas, siis soovib Mefistofeles mehe surma. Kurat jääb kaotajaks, sest ta ei suuda kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja tänu Margareta armastusele
peab kogu aeg hoolsalt valvama, et see üle ei keeks. Muidugi keeb leem seal üle ja sellest kerkiva auru seest tuleb esile algul vihane, kuid lõpuks taltuv nõid, kes annab Faustile Mefistofelese palvel noorendava eliksiiri. Tänu sellele eliksiirile muutub Faust ihaldusväärse välimusega noormeheks, kes kohtub noore ja vaga Margaretaga. Faust armub koheselt ja soovib, et Mefistofeles viiks neiule aardekirstu, et see hakkaks teda armastama. Aga esimesel korral asi ei õnnestu, sest Margareta ema teatab kohalikule kirikuisale ja see viib ,,sellise jumalateotuse" kohe minema. Aga Faust palub uuesti kuradit ja teisel korral läheb asi õnneks. Seepeale läheb neiu oma ehteid näitama sõbranna Martale. Mefistofeles läheb nende juurde ja räägib Martale, kuidas hukkus tema mees ning, et sellele kinnituse saamiseks, tuleb neil kohtuda pealtnägija ehk Faustiga. Nii kohtuvadki Margareta ja Faust ja nad suudlevad juba esimese kohtingu lõpul
tark. Raamatus on palju sündmusi, mis näitavad Fausti nõrkusi. Fausti kõige suurem nõrkus oli see, et ta tegi lepingu kuradiga. Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida vanapagan rääkis. Kuna Faust polnud eluga rahul, siis ta nõustus sellega, kuid ei arvestanud tagajärgedega ning loobus on senisest elust ja jumalast. Peale seda Fausti elu muutus totaalselt. Fausti nõrkuseks oli ka noor ja ilus Margareta, kellesse ta kohe armus. Ta tahtis, et kurat teeks kõik, et tüdruk tema omaks saaks. Kahjuks Faust ei hoolinud sellest, et tüdruk oli puhas ja range eluviisiga. Aga ka tüdruk armus temasse ning tappis seetõttu oma ema andes talle palju unerohtu. Peale seda jäi Margareta rasedaks ning hiljem tappis nende lapse. Vahepeal naases koju Margareta vend Valetin, kelle tappis Faust. Kurat mõjutas teda ning ka seda võib lugeda mehe nõrkuseks.
sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Esimese kiusatus, mida Mefistofeles Faustile pakub on alkohol. Faust ütleb sellest kohe ära, kuna talle ei meeldinud Auegbachi kelder, kus kõik jõid ja laaberdasid. Teiseks pakkus ta Faustile noorust ja armastust, mille faust vastu võttis. Mefistofeles viis fausti kokku ilusa tüdrukuga, kelle nimi oli Margareta. Mõlemad lõpuks armusid üksteisesse. Lõpuks saavad nad lapse, kelle Margareta uputab ja siis tapab Margareta tahtmatult oma ema. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margareta vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse. Fausti võib kõrvutada Hamletiga, kes samuti otsis elu mõtet.
Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistofeles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt õllekeldrisse lõbusate tudengite juurde. Pidutsemine ja joomine ei paku aga Faustile mingit rõõmu. Seejärel tuleb Saatanal mõte Faust nõiajoogi abil noorendada. Noor Faust kohtub Margaretaga ja armub. Naine on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistofelese trikkide kaasabil armastatu südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margareta armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margareta kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle Faust kahevõitluses tapab ja lõpuks nende ühine laps, kelle Margareta uputab, kui ta on meeltesegaduses. Selle kuriteo eest satub naine vanglasse. Kui Faust Margaretat sealt päästma läheb, ei tunne viimane meest ära ning pole nõus lahkuma. Naise surres päästavad inglid ta hinge ja viivad selle taevasse.
vastutasuks tema tuleviku põrgus. Haarates kinni viimasest võimalusest õnnelik olla, kirjutab Faust lepingule verega alla. Nende rännak viib neid nõia juurde, kelle võlujooki juues muutub Faust 30 aastat nooremaks. Märgates tänaval kena usklikku tütarlast Margaretat, tärkab mehes kinnisidee teda enda omaks teha. Mefistofelesel õnnestub tüdrukule kinkida suisa kaks ehtekarpi ning viimaks ka doktor Gretcheni(Margareta) koju viia. Seal tärkab mõlema südames armastus. Söötes Gretcheni jumalakartlikule ja rangele emale unerohtu, õnnestub armastajatel vahel kohtuda. Nagu väikelinnades ikka, lähevad jutud liikvele ning Faustil tuleb tegemist teha Margareta vennaga. Konfliktis kahe mehe vahel jääb peale doktor. Peagi selgub, et noor Gretchen on liiga habras, et vastu panna tema elus toimunud hiljutistele traagilistele sündmustele ning murdub
õhtul Mefistofelese abiga salaja ehtelaeka kingituseks viib. Kui Grete kasti avastab, viib ta selle aga tubli kirikuinimesena papile. Seepeale sokutab Mefistofeles kappi uue laeka, kuid seekord viib Gretchen ehted naaber Marta juurde, et ema laegast jälle kirikule ei annaks. Marta ja Margarita vestlusesse sekkub aga Mefistofeles, kes tuli Marta juurde kui tema mehe surmast teadaandja. Mefistofeles korraldab Fausti ja Margareta kohtumise. Margareta armub Fausti ning nad suudlevad. Hiljem tunneb Margareta huvi, kas ehk Faust kirikuga halval jalal ei ole. Ta on Fausti hinge pärast mures ning püüab seda päästa. Linna saabub Gretcheni vend, sõdur Valentin, kellele Faust surmava löögi annab. Hinge vaakudes paneb Valentin õele südamele, et tüdruk ausa elu kõrvale on jätnud ja seeläbi ka oma vennale surma toonud. Pärast seda intsidenti minestab Gretchen kirikus, venna matustel, sest ta piinleb süütunde käes ja
"Faust" Johann Wolfgang von Goethe Auli Lass ja Alice Post "Faust" · Värssdragöödia · Algvariant 1773- 1775 · Trükki ilmusid "Faust. Fargment" 1790 "Faust I" ja "Faust II" 1833 "Faust" Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat
toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks. Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. ,,Faust" I osa kokkuvõte Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle
võlujoogi meisterdamisel. Faust näeb nõiapeeglis kaunist naist : "Kui vaatan seda kaunist naist, mu hinge täidab joovastuselaine. Kas tõesti võib nii veetlev olla naine?"lk 67 o TÄNAV noorenduskuuri läbi teinud Faust kohtub Margaretega. Faust hakkab teda ihaldama. Mefisto hoiatab: "See on veel hoopis süütu tall.."... ja teda pole nii lihtne võita ..." Tea selle plikaga on nii, et rutt sind sihile ei vii...." o ÕHTU Faust on tulvil armastusest Margareta vastu. Mefisto muretseb kingituseks juveeli-ja kullakasti. o JALUTUSKÄIK- Margarete ema annab ehtekasti papile aimates selles tütre jaoks halba o NAABRINAISE MAJAS Margarete leiab uue kingituskasti, ei näita emale. Mefisto esineb Margarete naabrinaisele tema meest tundnud isikuna, kes räägib, et ta mees on surnud, pakub et Fausti abiga saaksid nad kohtus mehe ametlikult surnuks tunnistada. o TÄNAV Mefisto ja Faust vaidlevad. Faustile ei meeldi vale, millega ta peab
kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Faust otsustas temaga lepingu sõlmida, et saaks Kuradit teenida. Tingimuseks oli, et ta ei tohtinud õnnelikuks saada. Ta nõustus sellega. Mefistofeles viis Fausti nõia juurde kes andis talle noorendavat eliksiiri. Pärast seda kohtas mees tänaval kaunist neidu Margaretat, kes aga temast välja ei teinud. Faustil oli kindel plaan neiu endale saada. Ta sai lõpuks neiuga jutu peale. Margareta jutustas talle oma elust. Faustil õnnestus neiu ära võrgutada. Margareta sattus vanglasse. Faust üritas teda päästa, kuid neiu suri ning inglid viisid ta hinge taevasse. Tsitaadid · ,,Sa kardad sedagi ,mis iial Sind ei taba, Sa leinad, mida eal ei ole kaotanud." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 22) Ma arvan, et siin on mõeldud seda, et inimene mõtleb vahest üle ja kujutab endale palju ette. Kuid teine pool lausest jääb mulle veidi arusaamatuks.
Kindlasti kohaneb inimene ka teda ümbritseva keskkonnaga, aga selline kohandumine ongi inimese muutumine ajas. Raamatu alguses võib mõista Fausti all kui üht väga heatahtlikku vana meest, kes on pühendanud kogu oma elu teiste inimeste aitamisele. Raamatu keskosas saame teada, et tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse olla taas noor, muutus Faust väga kiiresti äärmiselt egoistlikuks ja ainult enesele mõtlejaks. Teise peamise tegelase, Margareta, näitel sain teada kui lihtsalt võib üks ennast alahindav tütarlaps halvale teele minna. Neiu lasi ennast ära osta, et saaks nautida magusamat elu ning saatus maksis talle seetõttu kätte. Ta sai oma elule kohutava lõpu. Margareta muutus loo käigus jumalakartlikust neiust ahneks ning unustas oma tõekspidamised sootuks. Selline ülbus ja ükskõiksus tõid tema perekonnale, kõigile, kes olid talle tähtsad, surma.
mõtet.Teoses jääb mulje, et Fausti sõber Wagner nagu kutsubki esile Faustis mõttetuse tunde.Wagner on Fausti vastand.Wagner on teadlane kes vaimustub konkreetse teema uurimisest ning on kindel et kõigel on mingi mõte ja eesmärk.Ta on leidnud selle, mida ta tahab ja millest hoolib, ühesõnaga tal on omad põhimõtted.Kuid jääb arusamaamatuks kas tal ikkagi suudab Fausti õigele teele saada või läheb kõik vastupidi keerab ta pea sassi.Faust kohtub taevas tegelasega Margareta ,kellesse ta armub ja on õnnelikult koos.1 osa lõppeb siiski õnnelikult.Faust ja Mefidtofeles tegid lepingu, mis aitas Faustil ennast leida.leping (Mille sisu oli ,et kas Faust murdub maailma lõbude ja kõige selle muuga kaasnevate mugavuste ees või jääbki masendusse)lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks.Faust leidis oma elu mõtte ja elurõõmu,millele aitas kaasa kindlasti Margareta,
Kiusatused, mida pakub Faustile Mefistofeles: 1. joodikud veinikeldris põlastus; Faust võrdleb purjus inimesi sigadega; 2. nõia juures nooruse tagasisaamiseks algul Faust loobub: see tundub mõistusevastane, pealegi pole ta valmis loobuma elu jooksul kogutud teadmistest nooruse vastu. Lõpuks kompromiss: Faust saab noore mehe välimuse, kuid säilitab oma teadmised ja elukogemuse; 3. armastus süütu neiu Margareta vastu puhas tunne, millest saab Mef õhutusel kirg, mille rahuldamiseks hukkuvad Margareta ema ja vend; Margareta tapab lapse, patuöö vilja ning hukatakse. Faust põgeneb süümepiinades. II osa: Jätkuvad kiusatuste pakkumised Mefistofelese poolt: 4. suur raha ei huvita; 5. ilu prostituutide näol ainult lihalik suhe välimuselt ilusa naisega on Faustile vastuvõetamatu, kuigi pakutav on Ilus Helena, maailma kauneim naine; 6
toovad elus ainult õnnetust. Faust saab Mefistofelese ohvriks, sest ta on äärmiselt haritud ning laia silmaringiga. Faustiga sõlmitud kihlvedu on teistel eesmärkidel. Ta lubab aidata Fausti nii, kuidas oskab, et too näeks, et elu on võimalik nautida. Kui aga saabub hetk, mil Faust tõesti tunneb, et elu on väärt elamist, läheb tema hing põrgusse saatanale. Kurat väljub kihlveost igatahes võitjana. Ühel juhul jääb Faust õnnetuks ning teisel juhul saab Mefistofeles tema hinge. Margareta on imekaunis tütarlaps, kellesse Faust sügavalt armub. Kahjuks aga ei lähe tüdrukul elus väga hästi. Juba lapsest saati on ta pidanud palju vaeva nägema, et kasvatada üles oma noorem õde, sest ema oli raskesti haige ning isa juba aastaid surnud. Sündmused muutuvad Margereta jaoks ainult traagilisemaks. Tahtmatult tapab ta ära oma ema, andes talle liiga palju unerohtu. Ka neiu vend saab surma ning seda Fausti käe läbi.
annaabi.ee 
