KLASSITSISM Klassitsism · 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest · Ametlik kultuuriideoloogia Prantsusmaal alates Louis XIII ajast · Periodiseering: varaklassitsism (kuni aastani 1800) Kõrgklassitsism (hilisem) Klassitsism · Vastandus barokile, rõhutades tasakaalukust ja korrastatust · Selge piir üleva ja madala vahel · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi, võitlema pahede vastu. · Tugevad mõjutused Descartes'i ratsionalismist "Kogu inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus." · Hilisemad kunstivoolud ühel või teisel moel
Mille poolest on Prantsusmaal oluline Louis XIII valitsemisaeg? Louis XIII asemel valitses Richelieu. Prantsusmaast tehti euroopa võimsaim riik. Taheti luua tsentraliseeritud riik. 1629. a. Armuediktiga hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused tühistati. Valitsemine maal läks riigiametnikest intendantide kätte, alamaadel seoti riigiteenistusega, keelati duellid. Ametlik kultuuriideoloogia klassitsism. ajaleht Gazette de France. Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule. Pidas end jumala poolt troonile panduks ja seetõttu arvas, et võib teha, mida tahab. Ihkas kuulsust, selle nimel pidas mitmeid laastavaid, aga tulutuid sõdu
Kokkuvõte klassitsismist Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti
Rajatud teravatele kontrastidele, ilu ja inetuse; Barokk 17 saj vooruste ja pahede ühendamisele. Baltasar Gracian Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui inenägu, teater, laat, vangla Väga emotsionaalne: sisemine lõhestumine, moraalne allakäik Valitsev kultuuriideoloogia Prantsusmaal. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja ratsionalism. Vastupidiselt barokile, valitses selgus ja korrapära, juhuslikkust välditakse. Moliére, Corneille', Racine, Klassitsism 17 saj Töötati välja ranged reeglid, millele teos pidi J.W. von Goethe, K.J. vastama: tragöödia, kui kõrge zanr, pidi Peterson
Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud filosoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutati Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted: Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J
mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud filosoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutati Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J
Pilet 10 1. Klassitsismi mõiste, Moliere’i elu ja looming, ühe näidendi analüüs Klassitsism – lahutas vastandid. Klassikalise esteetika põhimõtted, antiigi eeskujul. Keskaeg → renessanss→klassitsism Klassitsism oli eelkõige 17. sajandi keskpaiga nähtus. Kõige puhtamal kujul esines Prantsusmaal, Louis XIV ja kardinal Richelieu ajal. Kultuur oli seostatud riigiga, riik jälgis, et teater vastaks igati absolutistliku riigi huvidele - ametlik kultuuriideoloogia. 1635. aastal asutati Prantsuse Akadeemia (monarhia ja kirjandusmaailma liit), see oli pigem juhtimis- kui uurimisasutus. Nad alustasid prantsuse sõnaraamatu kirjutamisega, aga ei saanud valmis. Klassitsismis oli mõistus ja mõistuspärasus, individualismi välditi. Selgus, korrapära. Rene Descartes – „Mõtlen, järelikult olen“. Tema arvates oli kõige tähtsam mõistus ja mõte (äärmiselt selge, korrapärane ja rangete piiridega nähtus).
annaabi.ee 
