Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha...
Tema ilmumine toob päikese ja peletab mure ,,Sa tulid". Luuletuse ,,Sina ja mina" ülesehitus tugineb traagilisele kontrastile, mille moodustavad õitsev neiu ning surma ees seisev luuletaja. Selles luuletuses juurdleb Liiv mõtte ja tunde vahekorra üle, andes suurema tähtsuse siiski viimasele. Mu ees on surm, Ma tunnen ta vina, Ja sealpool on nurm, Kus õitsed sina: Küll ilus on nurm, Kus õitsed sina! Mu ees aga on surm, Ma tunnen vina. J. Liivi värsiloomingule on omane erakordne tundeintensiivsus. . Olulisel kohal on kordus ja muusikaline rütm. Tõepoolest, Juhan Liivi kordus on ainulaadselt erk ja mitmekülgne. Vahel on
Kas Maa tehiskaaslased toimivad ka Pascali ja Archimedese seaduses? Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Raidar Nurm Isolatsioon Sisukord Torukoorikud Torukoorikud 1) IKO Enertherm ALU plaat 2) Isolatsiooniplaat 3) Kivivill, Tulekindel kivivill 4) Klaasvill 5) Puistevill, Kivivillmatid IKO Enertherm ALU plaat- Universaalseim ja efektiivseim soojustusplaat PIR soojustusplaatide perekonnas. IKO enertherm ALU on sobilik kõikidesse enamlevinud väliskonstruktsioonidesse. Isolatsiooniplaat- Isolatsiooniplaate kasutatakse siseruumides seina -, lae- ja
Noori varitsevad ohud Kolm peamist asja mis noori ohustab on: Arvutid, telefonid ning meelemürgid. EnamuseVirtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet . Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutie...
algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed Nimetavapõhimõte Võõrnimi võetakse üle nimetavakäändelisel kujul, kaasa arvatud nimetava käände lõpud, nt läti (-s, -s) ja leedu keeles (-as, -is, -us) Kui lähtekeeles on grammatilisi teisendeid, siis kasutatakse vormi, mida vastav keel näiteks kaartidel ja teatmikes ise esinduskujuna kasutab TÄNAVANIMED Teatmetekstides jäävad tänavanimed reeglina tõlkimata, k.a liigisõnad Ernst Nurm käsitles 1965. aastal tänavanimede osalist või täielikku tõlkimist, tänapäeval tundub erandi tegemine Vene tänavanimedele ebapraktiline ja võib soovitada üldreegli järgimist, nt Suvorovski prospekt Üldjuhul sobib nummerdatud tänavate puhul säilitada algkeelne nimekuju, nt East 42nd Street Väike osa kõige tuntumaid linnakohanimesid käibib meil ka üldjuhul tõlgituna ISIKUNIMED
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame ar...
Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) I.Laaban tõlkijana On tõlkinud prantsuse keelest rootsi keelde valimiku "19 franska poeter". Tõlkinud ka eesti luuleloomingut rootsi (A.Alliksaar, B.Alver, J.Kaplinski, V.Luik, P-E.Rummo jt) ja saksa keelde (J.liiv, G.suits, J.Oks, M.Under, H.Visnapuu) Värsse luuletusest "Mikrokosmos" Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed laotus jookseb verd laotuse lukkudes laotuse valevõti Ma segan kaarte millele lukku ei leidu ega saa hävida Ilmar Laabani tähtsus On avanud keele Tegi koostööd rikkusi uudsest küljest moodsate Tema looming on frankofiilsete rootsi andnud loometõukeid noorluuletajatega mitmetele kodueesti luuletajatele, nt A
ajaloos. Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Sina ja mina. Mu ees on surm, ma tunnen ta vina. Ja säälpool on nurm, kus õitsed sina. Küll ilus on nurm, kus õitsed sina. Mu ees aga surm, ma tunnen ta vina. Luuletus ´´Sina ja mina ´´ - räägib kahest inimesest, ühel neist läheb elus hästi, teise elu on aga raske. *** *** *** Johannes Vares - Barbarus Johannes Vares - Barbarus sündis 1890. aastal Viljandis. Tema kodaniku nimi oli Johannes Vares. Kooli ajal võttis omale varjunime Barbarus, sest õpilastel oli trükisõnades esinemine keelatud.
Hispaania põllumajandusministeeriumi töögrupp on jõudnud hoopis arvamusele, et selle kasvatamiseks tegelikult Hispaanias põhjust pole. Seal küll on varreleedikut(kahjurputukas), kuid seda pole nii palju, et muundmais end ära tasuks. Samuti kurdavad osad Hispaania põllumehed, et lähedal asuvad muundmaisi põllud on nende saagi rikkunud ning nad ei saa nüüd seda enam maheda sildi all müüa. 2004-ndal aastal Tartus toimunud teabepäeval arvasid taluliidu juht Kaul Nurm, toitumisteadlane Mihkel Zilmer ningi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Marek Strandberg, et geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud riskid on hetkel veel liialt ebaselged ning seetõttu oleks parem neid Eesti põldudele ja toidulauale parem mitte lasta. Zilmeri arvates pole mingit põhjus miks Eestis oleks vaja kasvatada geneetiliselt muundatud organisme. Eestimaine toit on igati täisväärtuslik, seda on piisavalt ning see on kindlasti parem kui paljude teiste maade toit
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Avatäited Raidar Nurm EP-16 2018 Aknad Aken on ava seinas, ukses või katuses, mis võimaldab siseruumi lasta valgust, heli ja enamasti ka õhku. Tänapäeva aknad on tavaliselt klaasitud või kaetud mõne muu läbipaistva materjaliga. Ka lükandosad ja raam viitavad aknale.Paljusid klaasitud aknaid saab avada, et ruumi ventileerida, või sulgeda, et vältida väliseid ilmaolusid. Enamasti on
Nele Nurm ja Margot Saar KST 11 2011 1 Sissejuhatuseks Söömishäirete keskmeks on kehakaalu ja kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm, kehakaalu tõusu ees. Kaalu tõusu vältimiseks võetakse kasutusele äärmuslikud meetodid. Söömishäired on tavaliselt kroonilised, vahelduva kuluga ja väike osa paraneb iseenesest. 2 Noorukite seas on levinumad 1.anorexia nervosa. 2.bulimia nervosa. 3.Ja ka mitte küll väga levinud Ortoreksia. 3 1.Anoreksia Anoreksia algab tavaliselt 14-16 aastaselt ,aga on leitud ka sümtomeid 10-12 aastastelt lastelt. Enamasti pärinevad haigestunud lapsed peredest, kus on tähtsustatakse edukust,saavutusi ja tulemusi. Võib juhtuda nii, et edu saladuseks peetakse välimust ja väikest kaalu. ...
keelde. Kõike siiski ei ole võimalik tõlkida, sellepärast siinkohal lühike seletus. Salatsiliivi keeles esineb vormide lühenemise tõttu palju mitmetähenduslikkust, seda kõige sagedasemate sõnade puhulgi. Näiteks om tähendab nii 'on' kui 'oma', vald on 'valge, valgus' ning ka 'vald, jõud; vabadus', ürg 'aeg', 'algus' ja 'hetk'. Sarnased on paljude sõnade nimetava ja omastava käände vormid, seda nii ainsuses kui ka mitmuses, nt nurm võib tähendada nii 'nurm, põld' kui 'nurme, põllu', pilud 'pilved' ja 'pilvede', nänt 'nemad' ja 'nende'. Salatsiliivi keeles on hulganisti omapäraseid hääliku- ja vormiarenguid. Järgneva silbi i on eelneva silbi tagavokaali võinud muuta eesvokaaliks ning iseloomulikud on hilisdiftongid, nii on saadud näiteks tüömki 'toomingas', hilisdiftong on ka sõnas üöl 'hääl'. ü ja ö on salatsiliivi keeles olnud veel enamasti säilinud, nagu oli ka XIX sajandi Kuramaa liivi keeles
isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine. Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises. Suhtlemise mõistekaart www.sindi6.webs.com Kuulamine Kuulamine on kompleksoskus teate vastuvõtmine, hindamine, interpreteerimine ja vastamine. Kuulamine on segu kuulmisest ja keskendusmisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks:
Liputoimkond • Kolonelleitnant Rene Innos • Lippur: major Taavi Otsamägi • Lipu saatorid: major Joel Puulmann, major Marek Miil Vahipataljon • Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad • Lippur: lipnik Sven Ringveres Kuperjanovi jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Toomas Tõniste • Relvastus/varustus: automaat AK-4, kuulipilduja MG-3 Liputoimkond • Lippur: kapten Marko Pungar • Lipu saatorid: Alan Edvrd Nurm, nooremleitnant Talis Marna Kaitseliit • Ülem: brigaadikindral Meelis Kiili Liputoimkond • Major Madis Morel • Lippur: kapten Meelis Ivask • Lipu saatorid: sideohvitser major Villem Sedrik, staabiohvitser Ivo Heilo Tallinna maleva liitlased, põhjakompanii • Ülem: kapten Tanel Järvet Liputoimkond • Lippur: lipnik Tõnu Kõrge Naiskodukaitse • Üksusejuht: Ave Proos • Lippur: Sirle Baldesport Märss
elulähedasemaks kuid gümnaasium säilitas ikkagi klassikalise iseloomu. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) 1912.aastal lisandus kohustuliku ainena sõjaline ettevalmistus, ning I maailmasõja ajal vähendati võõrkeele ja filosoofia eelkursuse tunde ning suurendati Venemaa ajaloole ja geograafiale pühendatud tundide arvu. Õppetööd iseloomustas formaalne ainekäsitlus ja tuupimine. Aastal 1907-1914 Nikolai I gümnaasiumis õppinud ja hiljem pedagoogina töötanud Ernst Nurm meenutab: „Ainult õpik, õpik!“ Tänu tuupimisele avaldas olukord negatiivset mõju õpilastele ning tänu sellele oli väljalangemine suur. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Küpsuseksamid algasid aprilli lõpul ning kestsid juuni alguseni, pidulik lõpuaktus toimus juunis. Vana kombe kohaselt pidas lennu üks lõpetajatest seal ladinakeelse kõne. Pedagoogikanõukogu autasustas kuldaurahaga lõpetajaid, kelle kõik hinded küpsustunnistusel olid väga head
ADOLF HITLER Raidar Nurm EP-16 Pärnumaa kutsehariduskeskus SISUKORD 1) Perekond 2) Noorpõlv 3) Esimene maailmasõda 4) Õllekeldriputs 5) Hitleri eraelu 6) Hitleri surm 8) Hitleri võimuletulek Perekond Adolf Hitler sündis 20 aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem- Ausria väikelinnas. Adolfi isa oli Alois Hitler kes oli tolliametnik, ema Klara Hitler. Alois Hitleril oli väga palju armukesi, kui kõik nendest surid üsnapea. Hilleri perekonnas oli kokku 6 last, Gustav sündis 17. mail 1885. 25. mail 1886 sündis tütar Ida. 1887. aasta talvel surid Gustav ja Ida mõlemad difteeriasse. 1889 20. aprillil sündis poeg Adolf, 1892 juunis poeg Otto kes suri paarpäeva hiljem. 1894 24 märts sündis poeg Edmund, kes 1900 28 veebruar suri leetrisse. 1896 21 januar sündis tütar Paula. Kuuest lapsest kaks jäi elama, Adolf ja Paula. ...
neid hoida ja paitada. ,,Kaks kätt ja üks neist ainsama/ ööga muutunud ülearuseks." Surm saabub äkitselt ning kõik tundub arusaamatu ja ebaõiglane. ,,Ikka mõistusse mul ei mahu see,/ et on mulla sees minu laps." Luuletaja on surmateemat käsitlenud ka veidi teise nurga alt, nimelt jutustanud tulevikust sureva inimese vaatevinklist pigem muretul ja paratamatul moel. ,,Ühel põuasuve päeval,/ kui niisama õitseb nurm,/ sama hajameelse käega/ minu peagi võtab surm." Leinajatele on kaotus palju suurem ja raskem kui lahkujale, kes teab, et saatust ei ole võimalik kuidagi muuta ja kunagi jätavad maailma maha kõik. Kui saabub aeg minna, pole midagi parata. Hoolimata inimeste saavutustest ja tegudest elus, ei suuda keegi surmale vastu hakata. ,,Ja mulla all pea magame me kõik,/ kes maa peal üksteist magada ei lase." Nagu lauluski toob Tsvetajeva sisse loojangumotiivi. ,,Tean, poolvalguses suren! Kas
on ei tea kus. On inimene, tulnukas ja vaim mul on kummaline nime kaim. Seal kus sini, must ja valge näeme marsivaid jalge Hiina, saksa, vene keel see on sürrealismi segane meel. Kell tiksub üks, kaks, kolm sedasi tekib valge tolm. Võibolla panen kaela salli Kui mina olen Kuri Kalli Lind õues puud toksas nüüd on aeg mul otsas. Värsse luuletusest “Mikrokosmos” Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed laotus jookseb verd laotuse lukkudes laotuse valevõti Ma segan kaarte millele lukku ei leidu ega saa hävida Sürrealism on ... ... igasuguste ühiskondlike standardite ja normide eitamine; ... meeleseisund, eluviis, vaimulaad; ... elatav, mitte maalitav ega kirjutatatav; ... katse hüljata mõistuse kontroll, loogika, tavalised meetodid; ..
peidetud sõnumeid, millest ei pruugigi keegi muu aru saada kui ta ise. Talihommik Ma olin ammu unustanud juba, et rahu annab taevaserva hõõg, et talihommik vilistada lubab ja metsahärmas hingab sügav rõõm. Tuul uueks tormiks puhkab laante taga ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm. Silmnäolt käib metsasihis umbne rada, all jalge vajub lume pehme murd. On puhkepäeva rahu kõikjal ringi, ees raiesmiku seisatama jään. Kriiks kostab metsamaja ukselingilt, üks eksind puhang riivab männi pääd. Siis mõne hetke vaatepiiril talub silm päiksetõusus õhetavat lund.
kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Üliõpilaste orinteerumisjooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli Kaljus hõbeda (1996) ja pronksi (1994); Sixten Sild võitis teatepronksi 5 (1990). Juunioride orienteerumissuusatamise MM pronksi võitsid teates Margus Hallik, Taavi Nurm ja Canter Värton (1999). Veteranide orienteerumisjooksu MK (VWC): kuldmedalid Mare Beilmann /Ojaste/ (1990), Leida Sevruk (1995, 1996, 1998 ja 1999), Tõnu Savi (1995); hõbe Marje Viirmann (1997). Kasutatud kirjandus 6) ,,Eesti Entsüklopeedia 7", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1994, lk 95 7) http://www.srd.ee/srdsk2006/index.php?tmpl=or_history 8) http://www.srd.ee/srdsk2006/index.php?tmpl=or_main 9) http://www
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
- Selleks peame seadistama esmalt ühe punkti nulli ja mõõtma 1 ja 2 punkti vahelisenurga, ja siis tegema pool ringi ning mõõtma sama asja uuesti, me saame kaks erinevat nurka, (nt 35 ja 325, kuid me peame suurema nurga lahutama maha 360st, kust saame, et see on ka 35 kraadi). - Siit saame, et meie keskmine nurm on (35+35):2= 35 kraadi, lisaks saame nii ka pikkused, mis on antud kui horisontaalprojektsioonid! Ja nendel peame arvutama samamoodi keskmised. Ja kui on vaja siis saame leida nii ka kõrgused. 5. Pindalade määramise viisid (laboratoorne töö nr 6). Pindala ühikud ja teisendused. Polaarplanimeeter- aparaat, millega määrasime tunnis saare pindala.
aastal. See õppemaks oli 400 rubla. http://real.edu.ee/failid/raamatud/viiekumnendad.pdf 11 http://www.werro.ee/failid/stat/uuringud/hariduselu_juhtimine.pdf 12 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga, 14. veebruaril 2010 14 töökohta. Ta töötas Võru Maksuametis pearaamatupidaja asetäitjana. Kolme aasta pärast läks ta pensionile. Nüüd ta tegeleb minu vanaisa ehitatud suvilas aiandusega. Jõhvist Võrru tuli ka elama Aljo Nurm. Erna ja Aljo armusid ja otsutasid koos elama hakata. 1960. aastal 23. novembril sündis neil esimene poeg Sulev. Kuna minu vanaema tahtis väga, et tema poeg oleks minu vanaema perekonna nimega, saigi Sulevile perekonna nimeks Lebreht. Foto 7. Vanaisa Aljo Nurm. Koht, aeg ja fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Kuna Aljo töötas Võrus ETKVLis juhatajana, sai ta luba elama minna uude majja, mis oli Võru linnas valminud. Ta valis endale 2-toalise korteri
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
(1986); teatejooksus 1981 (Arvo Kivikas, Nikolai Järveoja, Johannes Tasa), 1982 (Kalle Luuk, Arvo Kivikas, Nikolai Järveoja, Johannes Tasa), 1984 (Trudi naiskonnas Anne Kiudorv /Keerberg/), 1989 (Sixten Sild, Are Leesik, Leho Haldna, Inno Ling), 1990 (Viivi- Anne Soots, Külli Kaljus, Marje Idavain, Ede Ümarik). NLiidu karikavõitja o-suusatamises Riju Johanson (1988). Juunioride o-suusatamise MM pronksi võitsid teates Margus Hallik, Taavi Nurm ja Canter Värton (1999). Veteranide o-jooksu MK (VWC): kuldmedalid Mare Beilmann /Ojaste/ (1990), Leida Sevruk (1995, 1996, 1998 ja 1999), Tõnu Savi (1995); hõbe Marje Viirmann (1997). Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Meie orienteerumispäev
EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppesuund Raili Tiits, Paula-Liisi Nurm INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI OLEMUS JA EESMÄRK Referaat 2012 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus..................................................................................3 3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3 4
• tuli (tuli, süsi, katk ‘suits’) • elatis (nool, peksma ‘nahka parkima’, vask (mingi metall)) • religioon (vägi) • koht (ala, üla, vasak, parem, esi (<*eti), pära • pronoomenid (see, too, ke-, mi-, ku-, me, te) • verbid (ela-, ole-, sõuda-) Omatüved: soome-ugri tüved (3000–4000 eKr; ~300 tüve) • somaatilised (käsi, jalg, kops, pea, küünar, ihu, sapp, sõrm, sülg, vats, veri) • loodus (jää, kask, lind, maa, nurm, pilv, paju, mari, tüvi, rebane, siil, utt, hiir, vares, püü, pääsuke, säga, särg, täi, talv, sügis, tõug ‘kevad’, öö) • tuli, toit (palama ‘põlema’, küdema, pada, leem, või ‘kalarasv’, väits, sau ‘suits’ • elu-olu (sõba ‘üleriie’, koda, küla) • sugulus (isa, poeg) • religioon (nõid, ise ‘varihing’, ilm ‘taevas’) • omadused (valge ‘mitte pime’, hahk ‘valge (värv)’, uus, sepp ‘osav, meister’
Rohkesti näiteid sõnade hariliku ümbruse, väljendite, rektsiooni jm kohta. • 1918 õigekirjutuse-sõnaraamat 1925-37 õigekeelsuse-sõnaraamat 1933-46 ja 1948-51 õigekeelsus-sõnaraamat 1953 ja 1960 õigekeelsuse sõnaraamat 1976 õigekeelsussõnaraamatut Siit on näha, kuidas Veski ja Muuk pooldasid sõnaraamatu liigi väljendamisel liitsõna, mille kirjutasid sidekriipsuga. Muuk võttis s-liitumise kujunedes keskelt e ära. Nurm lahutas pika liitsõna pooleks, Kull pani taas kokku. • Oma tüübilt puhtaid õigekeelsusgrammatikaid on eesltlastel ainult üks: J.Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika (1936). • Johannes Voldemar Veski, hariduse poolest loodusteadlane ning see on mõjutanud suuresti rema arusaamist keelest ja nõudeid keele suhtes. Keele võrdlemine elusorganismidega: mõlemad tärkavad, arenevad, kasvavad, toituvad. Suurimad teened oskussõnavara
Kaldmäe, K., Kontson, A., Matiisen, K., Pais, E. (2005). Matemaatika 7.klassile II osa. Tallinn: Avita Nõmmiste, K. http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/pi_ajaloost.pdf (22.05.2012). Pais, E. (1998). Matemaatika 7.klassile II raamat. Tallinn: Avita (2009). Pi Day. http://www.mathgoespop.com/2009/03/pi-day.html (22.05.2012). (2012). Pi Day. http://en.wikipedia.org/wiki/Pi_Day (22.05.2012). (2010). Pi päev. http://miinor.wordpress.com/2010/03/30/pi-paev/ (22.05.2012). Telgmaa, A., Nurm, E. (2002). Matemaatika VI klassile 1.osa. Tallinn: Koolibri Things to do this Pi day. http://www.piday.org/stuff/ (22.05.2012). Tõnso, T. (1998). Matemaatika VIII klassile. Tallinn: Mathema Veelmaa, A. (2000). Matemaatika VIII klassile. Tallinn: Mathema LISAD Lisa 1. Pi arvutamine enne 20. sajandit Lisa 2. Pi päeva kook
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Vääriselupaik võib olla killuke kunagisest põlismetsast või põlismetsale sarnanev vana mets, aga ka põline puisniit või puiskarjamaa või hoopis üksik puuhiid. Ehk siis kasvab palju haruldasi taimi, imimtegevusest puutumata, põliselupaigaga sarnane. 2. Arurohumaad. 2.1. Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niitude terminoloogiast üldiselt: niit, vain, aas, nurm, rohumaa Niit- peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike. Aas– (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp. Nurm– karjamaa, viljapõld (rohustu peam. kõrrelised). Vain –elamute ümbrus. Rohumaa–laiem mõiste kui niit; taimestik koosneb: rohundid(1-2-aastased, püsikud);
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
hääldamiseks vastava võõrkeele oskust (raskete nimede näited Queuille, Boisguillebert, Bordeaux jms), vaid nimesid tuli kirjutada eesti kirjaviisis. Ettepaneku pooldajate pakutud nimekujud olid nt Bordoo 'Bordeaux', Versai 'Versailles', Luaar 'Loire', Sampann 'Champagne', Vaiooming 'Wyoming', Djörr (sic!) 'Gyr' jne. Kuigi mugandamise nõudjate ägedus vaibus 1950. aastate lõpuks, esines 1960. a ÕSis kompromissina küllalt palju nimemugandeid. Ernst Nurm püüdis seda põhjendada reegliga, et teatavat rühma nimesid on tavaks mugandada (Nurm 1959): kõigi iseseisvate riikide ning suuremate maa-alade nimesid, kõigi Euroopa pealinnade nimesid, suuremate ja tuntumate linnade nimesid ning suuremate jõgede ja muude veekogude nimesid. Seega mugandati nimesid ka üksnes kuulumise tõttu ühte nimetatud rühma, nt San Mariino, Slesvig- Holstein 'Schleswig-Holstein', Reikjavik 'Reykjavk', Pretooria 'Pretoria', Amasoonas 'Amazonas'. 1960
tootmismeister. · Maja tootmist ja müüki juhib maja osakonnajuht Romet Rindberg, kellele alluvad maja projektijuht, maja tootmisjuht ja tehnoloog- projektijuht. · CNC/trepi tootmist ja müüki juhib CNC/trepitootmise juht Marek Orumaa, kellele alluvad assistent/logistik ja programmeerija. · Ehitust ja paigaldust juhivad paigaldusjuht Argo Nurm, kellele alluvad ehitajad ja paigaldajad. Ehitusjuht on Rein Maamägi. · Tehnilist teenindust juhib peainsener Tiit Tamm, kellele alluvad elektrik ja teritaja. · Finantsi ja personali juhib arendusjuht Tiina Murumägi, kellele alluvad raamatupidajad, analüütik-projektijuht. · Assistendile alluvad koristajad ja valvurid. · Kvaliteedijuht. (Struktuuri skeem lisa1) 1
,,Antonüümisõnastik", ,,Väljendiraamat", ,,Esimene eesti slängi sõnaraamat", ,,Võõrsõnade leksikon", ,,Väike uudissõnastik", tõlkesõnaraamatud, millest suurema osa moodustavad kakskeelsed (inglise-eesti, saksa-eesti, vene-eesti, prantsuse-eesti jpm). leksikograafia meetodid-leksikograafia e sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika. Sõnaraamatu eeltöid juhtis Ernst Nurm, käsikirja hakati koostama juba 1961. 1988 ilmus ,,Eesti keele seletussõnaraamatu" esimene vihik ning see jõudis lõpuni 2007 26nda vihikuga. Selle ajani on olnud 6 peatoimetajat. EKSS on kirjeldav sõnaraamat, see ei hinda, soovita, normeeri, vaid registreerib, kuidas kirjeldatud sõnu on eesti keeles kasutatud. Esitab sõnade tähendused ja osutab näitelausete abil olulisematele semantilistele ja süntaktilistele seostele, milles sõna esineb. Iga
-,,Sügis". Loodusest räägib piltide kaudu, näeb ehedat ilu. 2.Isamaalüürika-Liiv samastab oma raske saatuse kodumaa saatusega. ,,Sa oled seesama elu, mis sinult pärinud maa"-,,Isamaale". Kodumaa ja luuletaja sulavad sageli üheks. 3. Armastusluule-kuulub ta luule helgemasse poolde. ,,Üle vee" 4. Mõtteluule-kajastuvad ta enda tunded, mõtted ja meeleolud, hirmud ja ängid.Räägib iseendaga kuuldavalt. ,,Sina ja mina" Mu ees on surm, Küll ilus on nurm, Ma tunnen ta vina, kus õitsed sina! Ja säälpool on nurm, Mu ees on aga surm, Kus õitsed sina: ma tunnen ta vina. ,,Mets kohas" Mets kohas tumedalt, tõelt... Ma kuulasin hirmuga. Ta kohin tiibu laotas Mu üle ju hälissa. Ta tume kohin jäi rinda, Seal kohab nüüd alati Ma nagu tad taga leinan, Ei rõõmsaks saa iialgi. 2.SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Teos rajaneb vanadel Teeba müütidel, mille kohaselt Kadmose suguvõsa hävib väärtegude
Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb! :,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,: Ning hämaras toomepuu lumena valev on sinule hõiskavaid ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu õiele sarnane näib! 27 Refr. Oh, keeruta, lennuta ... Oi, Saaremaa niitude kastesed süled, öövaikuses lauludest helisev nurm! On pilvedest helendav taevas su üle ja kirgliku suudluse esmane hurm. Refr. Oh, keeruta, lennuta ... Just sellisel heinamaal peamegi pidu, kus hämarik koidule ulatab käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund see tööde- ning rõõmudeküllane päev. Refr. Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu, kuldtärniga nooruke sõjamees sa. :,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et linalakk-neidu sa püüda ei saa. :,: Sahvris jooksid hiired, rotid Sahvris jooksid hiired, rotid,
Need on diakroonilises mõttes aluskäänded. Tänapäeval kääname neid nii: lähen Orule, Jänestesse. 5) 6) Kohanimede eripära on lokatiivsete (kus?) käänete kasutamine. Kohanimesid muudes käänetes tihti ei esine. Lms keeltes on välis- JA sisekohakäänded Külanimed on pea pooleks, veidi sagedasemad sisekohakäänded, saared võivad olla mõlemat (Saaremaal, Muhus, Kihnus). Sõltub järelsõnast: sisekohakäänetes on mets, nurm, saar (nt Põhjassaares). Väliskohakäänetes on jõgi, mägi, järv. Sisekohakäänetes kohanimede puhul on oluline ka lühike sisseütlev (nt Eru – lähen Ergu, Hara – lähen Harga). Etümoloogiliselt on neis kunagi kadu olnud. 7) 8) Topoformant. Formant on moodustaja; topo- on toponüümist; kohanimeliited. Erinevad üldsõnaliidetest, osa langevad kokku (-la, -stu), aga nende kõrval on liiteid, mis on kasutusel ainult kohanimedes (-si, -vere). 9) 10) Toposufiksite eristamine
917 1193 Nigulas Harles Harju 03:52:11 M21 643 335 Niibo Priit Tartu 03:37:58 M21 1072 1049 Niinemägi Ülari Tallinn 03:59:43 M21 651 1208 Nikolajev Raul Harju 03:38:11 M21 2228 1719 Nirk Olav Harju 05:17:59 M21 1117 2295 Noormets Kristjan Tartu 04:01:49 M21 2372 2815 Novitski Kristjan Harju 05:54:52 M21 1020 847 Nurm Dag Tallinn 03:56:44 M21 2367 2366 Nurmela Marek Harju 05:52:05 M21 2269 1182 Nurmiste Lennart Tallinn 05:23:54 M21 25 108 Nõlvik Lasse Tallinn 02:50:28 M21 111 188 Nõmm Raivo Viljandi 03:02:47 M21 707 652 Nõmmik Jaanus Järvamaa 03:41:25 M21 1550 2412 Nõmmik Rando Tallinn 04:23:05 M21 2399 2438 Oherd Rain Tartu 06:10:34 M21
kõik mõtted toidust olid neile tüütud ja nõudis: "Võlla kärnas reo, ning saaki, õrnukest ja süütut, kes tegi nõnda hirmsa teo!" nüüd luurata ei tundnud huvigi Ja nõnda surmasüüks sai Eesli vääratus: ei hunt, ei karu ega rein, sõi rohti, kus on võõras nurm?! ja ära lendas turteltuvigi Nii ropu süü saab pesta ainult surm! ja lõppes arm, jäi hirm ja lein. Ja Eesel surmale siis saigi määratud. Siis Lõvi pidas nõu ning lausus: "Sõbrad head, me endi kuritööd ja vead Ka oled saks või sant, eks sedamööda vist andsid põhjuse seks taudiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
