Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast
Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas) Gustav töökaaslane Helena ustav sõbranna, kes päästab peategelase probleemidest Andreas peategelase sõber, kes töötab mälestusluuletuste kirjutajana (kahepalgeline, omakasupüüdlik, kohati abivalmis, jutukas, andekas) Merike Andrease tüdruksõber, keda poiss petab (naiivne, hella südamega, sõbralik, kinnine) Sündmustik Tegevus toimub Tartus Peategelane kohtub eluarmastusega Uus töökoht Peategelane visatakse koolist välja Konflikt hotellis, mille tekitavad soomlased Pettumine armastuses Tutvumine Helena, Merikese ja Andreasega, nende juurde kolimine Merikese ootamatu enesetapp Autoõnnetus, milles hukub Andreas Minategelane varastab Andrease identiteedi
............................... Himaalaja mäestik Järgmiseks tee topeltklõps Himalaya nimetusel. Himaalaja mäestik on tõusnud kahe mandrilise laama, Euraasia ja India laama, kokkupõrkel. Küsimus 11: Kui lai on Himaalaja mäestik? ..................................................................................................................................................................... Transformmurrangud San Andreas Järgmisena kliki San Andrease nimel. Leia San Andrease murrang – piir Vaikse ookeani ja Põhja- Ameerika laama vahel. San Andrease murrang on tegelikult kahe laama ääreala asukoht – kahe laama kokkupõrke ning üksteisest mööda libisemise piirkond. Küsimus 12: Vaata mäestiku suunda San Andrease murrangu läheduses. Kas mäestiku teke on otseselt seotud laamade kokkupõrkamise või laamade üksteisest mööda libisemise nähtusega? ................................................................................
Gunnar Press Tartu - Otepää Kas laste tulemused teevad uhkeks isegi kahe olümpiakullaga isa? Perekonnapea teab vastust, ent vaikne loomus paneb nuputama, kuidas tagasihoidlik olla. Ei õnnestu, sest süda hõiskab pisut ja vana Veerpalu kostab selgel häälel: ,,Loomulikult olen laste üle uhke!" Andrease, Anette, Andersi ja ka seitsmese Anlourdeesi nimed leiab protokollidest hõlpsasti. Räägi pisipoeg Andorresist! Poolteist oli, kui suusatama hakkas. Käima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta edasi läinud, sõidab üsna kõrgetest nõlvadest üles ja alla. Kui Angela vanemad trenni viib, on Andorres, keda me Torreseks või Torruks kutsume, kaasas ja eks ta seal tunni jagu sõidab. Ta sai Soomes slaalomi põhiliikumised ka selgeks.
servad järjest kõrgemale · Nii tekkis Himaalaja mäestik ja sellega külgnev Tiibeti kiltmaa Noor kurdmäestik Himaalaja Mount Everest 8846m Laamade liikumine küljetsi · Kui laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist · Tugevate pingete vallandudes tekivad tugevad maavärinad · San Andrease murrang Põhja Ameerikas on tekkinud Põhja Ameerika ja Vaikse ookeani laama erisuunalisest liikumisest San Andrease murrang P.-Am laam Vaikse o. laam San Andrease murrang Mis on "kuumad täpid"? http://www.gi.ee/geomoodulid/ · Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel. · Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides.
Sealt selgub, et Andreas ongi mees, kellega Elina peategelast pettis. Andreas on loomult võitja, tal on omadus rääkida musta valgeks ning kõik enda tahte järgi tegutsema panna. "Andreas Kalda, tugev, tark, kiire, andekas, vihane, sõltumatu visionäär, kes oli mulle kogu aeg, kui ma halasin oma mannetust allakäigust, toeks, oli tegelikult väiklane ja silmakirjalik poisike, kes kartis oma olukorraga midagi ette võtta." (Henno 2006: -16). Kolmas neist oli Merike, Andrease elukaaslane. Merike oli naiivne ning õrna hingega naine, kes armastab ja jumaldab Andreast. Ta ei tea, mida teeb Andreas oma vabal ajal ning et ta Merikest petab. Loo lõpus, kui ta sellele Andrease päevikut lugedes jälile jõuab, teeb ta enesetapu. Merike ootas Andreaselt last ning ta pidi temaga kolima samal päeva, kui ta Andrease tegudest teada sai, Rootsi oma õe korterisse elama ja uut elu alustama. Seda ei jõudnud neist kumbki, sest kui loo peategelane kuulis sellest, et see oli
Andreas ise on koos Merikesega, ent petab teda. Nüüd põigatakse olukorda, kus on toimunud avarii, kus auto rammis kommipoodi ja kaks neidist tahavad ajalehte surmakuulutust panna. Toimetus soovitab Andreas Kaldat, kel näikse olevat mitu ametit nagu hundil. Ta kirjutab lahkunute mälestuseks luuletusi. Merike tahab ühel päeval kirjutada oma sugulase Jaanikale, kes elab Stockholmis. Jaanika teeb pakkumise, et Merike tuleks Andreasega Stockholmi elame. Arvestades Andrease kahtlast minevikku, tundub see hea võimalus olevat. Lõpuks sõidab peategelane koos Andreasega sadamasse, kus Merike pidi järele tulema. Andres on purjus ja teeb lolle luuletusi. Siis tuleb kõne Helenalt, kes ütleb, et Merike oli hommikul enda veenid läbi lõiganud, kuuldes, et Andreas on teda palju petnud. Selgub ka, et Helena on Elina õde. Helena teeb pakkumise, et ta koos Elinaga läheks hoopis Stockholmi. Sellest telefonikõnest kuuldes on
1. Kirjelda, mis juhtub punktis 1- parempoolne joonis (laamade liikumine?, geoloogilised protsessid?). Vulkaan purskab laavat. Omavahel on kokku saanud (põrkunud) ookeanilaama ja mandrilaama. Maakoor puruneb, mere põhja tekivad riftid, magma tõuseb maapinnale, mere põhja tekib basaltne maakoor, tekivad vulkaanisaared. Sellega kaasnevad vulkaanid, vulkaanilised saared, maavärinad. 2. Miks Põhja- Ameerika lääneranniku lähedal paikneb San Andrease murrang? Miks ei esine seal (vulkaane/ maavärinaid)? Vali sulgudest ja põhjenda. Põhja-Ameerika lääneranniku lähedal paikneb San Andrease murrang, sest laamad liiguvad külitsi ning liikumine piki murrangut tekitab maakoores pingeid, mis lahenevad maavärinatena. Seal ei esine vulkaane, sest kahe mandrilaama kokkupuutel muutub maapind nii paksuks, et magma ei pääse välja. 3. Miks on tekkinud Kanaari saared Atlandi ookeanis? Mis number joonisel
Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes. Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel
kasvuhoone gaaside vähendamiseks ja alates 2005ndast aastast järgitakse täpselt selle täitmist vähendamaks maakera saastatust ja kliimasoojenemist. Maavärinad Loodusõnnetuste arv ja neist tingitud kahju suureneb järjepidevalt. Ka Californias on hakanud tõusma loodusõnnetuste arv ja praegu tuntakse California rannikut väriseva maana. Maavärinad selles piirkonnas on seotud läbi California rannikuala kulgeva San Andrease murranguga. Maa väriseb seal väga tihti, mõnikord isegi kolmkümmend korda päevas, kuid need on väikesed värinad ja neid suudavad registreerida ainult ülitundlikud seismograafid. Vaikse ookeani rannik on geoloogilises mõttes liigestatud maa. Loode kagusuunaline 400 km pikkune San Andrease murrang on jälgitav alates Arena neemest üle San Francisco poolsaare kuni California lahe põhjatipuni, kus ta ilmselt jätkub vee all.
1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud 1992. aastal California (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m. San Andrease murranguvöönd Põhja-Ameerikas Loode–kagu suunaline 400 km pikkune San Andrease murrang sai oma nime 1895 aastal geoloog Lawsonilt, kes nimetas selle San Andrease järve järgi. Tookord ta ei teadnud, et see ulatub kuni Californiani välja. San Andrease murrang Maavärinad • 95% maavärinatest on tektoonilised maavärinad, mis on tekkinud kivimite purunemisel e. murrangute tekke tulemusena. Need tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides.
Kontserdi retsensioon Andreas Hõlpus 14. novembril käisin Arensburgis kuulamas Andreas Hõlpuse kontserdit. Kohal oli väga vähe inimesi, millest on kahju, kuna kontsert oli tasuta ning Andrease esitusel kõlasid väga ilusad ning enamasti tuntud laulud. Õhkkond oli restoranis hubane, inimesed einestasid ning kuulda oli mõnusat jutusuminat. Esimese loona kõlas ,,Vala Veini". Lugu tekitas väga nostalgilise tunde, ilmselt oma rahuliku meloodia pärast. Selle laulu juures meeldis mulle kõige rohkem see, kuidas esitaja näitas välja oma emotsioone. Oli näha, kuidas ta elas oma loosse väga sisse, kandis edasi rahu.
Eristatakse 3 laamadevahelist piirkonda: 1) Lahknemine – tekib maa sügavustest Tõusva magma toimel , tardkivimid, uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid, maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga. B) Ookeaniline ja ookeaniline laam põrkuvad : Üks laamadest sukeldub, tekivad süvikud, moondekivimite teke, kivimite sulamine, maavärinad, vulkaanid. Näit
· süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Everest 8848 m ) · vulkaane ei esine · maavärinad · kurdmäestik hästi kõrge Meelde tuletada uus ja vana mäestik . Laamade liikumine külgepidi San Andrease murrang , Põhja- Ameerikas. · tugevad pinged ja tugevad maavärinad Ida- Aafrika murrangu vöönd - mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · rifti süsteem koos Punase mere ja Surnumerega · uue ookeani avamine tekivad piklikud sügavad järved nt Albert, Tanganjika, Reini jõe org, Kuum täpp · Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel · Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides
arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhental, lühidalt ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene: Рухенталь, läti: Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis. Asub Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Pilsrundāle külas.
· Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 19921995) · Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba ) Tunnustused · Riigivapi II klassi teenetemärk · Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997 · Kaitseväe teenetemärk 1998 · Kaitseliidu teeneterist 1999 · Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 · Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist · Püha Andrease rist · 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge · Kaitseväe eriteenete rist 2005 · Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest 2006 Tema eesmärgid ja saavutused · Seadis sihiks teha kõik endast sõltuv, et kunagi enam ei korduks 19391940.aasta. · Aitas kaasa Eesti taasiseseisvumisele · Aitas viia Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. · Ta on üritanud teadvustada maailmas kommunismi poolt korda saadetud kuritegusid ning taotleda kommunismi
Magdalee Hobuveski Ammende Villa na kirik Kärdla tuletõrjemaja Anija mõis AEÕK Suure- Jaani Eivere Mõis Peetruse Pauluse Elistvere mõis kirik Emmaste mõis AKEL Tartu adventkiri k Äksi Andrease kirik Ambla kirik Monumendid Muuseumid Teemapargid Kaubandus- ja vaba aja Üritused keskused Käsmu kapteniteküla Elistvere loomapark Jääaja Keskus Tartu maraton Vabaduse väljak ja meremuuseum Tallinnas Kadrioru park Elva Matkakeskus Hansapäevad Kurgja talumuuseum
serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd, kui need vulkaanid ületavad üle veepinna, siis kujunevad vulkaaniliste saarte ahelikud, nt. nii on tekkinud MARIAANE saarestik Vaikses ookeanis, kus okeaaniline raskem FILIPIINI laama sukeldub veidi kergema Vaikse ookeani laama alla 6. kui kaks laama liiguvad üksteise suhtes küljetsi mööda kokkupuutejoont, siis tekivad kokkupuutejoonele ristlõhed ning seda protsessi saadavad tugevad maavärinad, nii on tekkinud SAN ANDREASE murrang ja P-AMEERIKA lääne rannikul, kus erisuundades liiguvad P-AMEERIKA ja VAIKSE OOKEANI laam 7. päris vaikne ei ole ka laamade keskosas, seal võib esineda maakoore aeglaseid kõikuvliikumisi ning nõrku maavärinaid, nt. Eesti asub Euraasia laama ja loode osas, kuid ka siin võib toimuda nõrku maavärinaid
Alguse rahulikult tempole lisandub järsem, kiirem klaveri meloodia, millele vastab ka tsello. Mõlemad teosed olid valitud sellise vahelduva tempoga, mis sobisid hästi laupäeva õhtusse, säilitades peale kontserti erksuse ja lõõgastatud tunde. Ma läksin seda kontserdit kuulama, sest olen lapsepõlves Andreas Lendiga kokku puutunud palju, seoses tema ema, Maris Lendiga, kes oli mu õdede flöödi õpetaja mingi me esinesime samuti koos, kui ma mängisin kannelt, õde flööti, Andrease õde saatis klaveril ning Andreas mängis tsellot. Ruum, kus kontsert toimus oli üsna tavapäratu, sest tegemist oli tsaariaegses stiilis ruumiga, kuhu olid toodud toolid. Saali mõõtmete kohta, oli toole ning kuulajaid palju, mis tingis ka lämbuse ja õhu nuppuse. Sellegi poolest oli tegu head klassikute/romantistide teostega, kelle loomingu kuulamine lõõgastas pärast rasket koolinädalat.
Selge Tekst jaotatud mõõdukateks lõikudeks Alapealkirjad lühikesed, selgesti mõistetavad, huvipakkuvad(ka küsimusena esitatud) Laamade liikumine küljetsi Mis on Maa sees? Miks Maa väriseb? Kuidas tekivad vulkaanid? Illustratsioonid Enamus värvilised Kohati liiga palju Enamike piltide all selgitav tekst, seostamaks pilti tekstiga Stereotüüpide vaba Õpikus esinenud illustratsioone San Andrease murrang Põhja-Ameerikas Tsiili 1960. aasta maavärina purustused Motiveerimine Illustratsioonide rohkus Emotsionaalne tekst Lühikesed lõigud (motivatsioon ei kao) Õppetüki lõpus iseseisvat tööd nõudvad ülesanded (oma arvamuse esitamine) Huvitava algusega alapeatükid (probleemne, kaasakiskuv algus) Kasutatud kirjandus Aunap, R., Kont, A., Jauhiainen, J., ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " 2011 J. Mikk (2002a)
jäi peale sünnitamist viljatuks. Mul oli kahju, et Pille lapsi enam ei saanud. Paljud naised teevad aborte ning nendega ei juhtu mitte midagi. Aga elu ongi ebaõiglane. Kahjuks ei läinud ka uue abikaasaga hästi. Andreas pettis Pillet pidevalt ning pärast osutus ta ka mõrtsukaks. Lahutada nad ei jõudnud, kuna nad läksid vangi. Arusaamatuks jäi mulle aga see, miks Pille ei andnud Andreast üles miilitsale, kui Andreas oli sooritanud esimese mõrva. Kui ta läks ülestunnistama Andrease kohta, oli juba liiga hilja. Ta tunnistas üles liiga palju, mis aitas neid mõlemad vahi alla võtta. Õnneks ei saanud ta surmanuhtlust nagu Andreas sai. Minu arvates ei ole see õiglane, et Pille sai 12 aastat vangistust. Olgugi, et ta miilitsale ei teatanud Andreasest mitte midagi, aga Pille pole ju kedagi tapnud. Vanglas oli tal raske. Kedagi ta ei tundnud, kõik oli ta jaoks nii võõras ning ühiskond oli täiesti uus
Esiteks kukub ta koolist välja, kuna pole sellega tegelenud piisavalt palju aga samuti vallandatakse ta töölt, kuna tundub, et tal on teised asjad tähtsamad. Merikese sugulane aga pakub välja, et nad Andrese, Helina ja peategelasega tuleksid Rootsi. Enne Rootsi minekut saab peategelane teada, et Andreas oli see kes oli Elinaga teda petnud ja sellepärast sõidab peategelane autoga kummipoodi, mille tagajärjel saab Andreas surma ja peategelane otsustab võtta Andrease nime endale. Samuti teeb enesetappu Merike, kuna ta sai teada, et Andreas pettis teda. Peategelane otsustab sõita koos Elinaga hoopis rootsi ja nendega liitub ka Helina. Raamat ise on muidu kirjutatud mina vormis ja peategelase nime pole ühtegi korda mainitud. Samuti on raamatus kirjutatud olukorrad segamini, mis tähendab seda, et teost lugedes pead sa koguaeg jälgima korralikult mis toimub. Autor jätab ka raamatu lõpu lahtiseks, kuna lõpus
Laamade liikumine külitsi Laamade liikumine külitsi Tekivad murrangud, tulemuseks maavärinad. Murraangute käigus võivad mõned kivimplokid kerkida ja teised vajuda. Mandril tekivad pangasmäestikud. Tekivad murranguvööndid ja suured maavärinad. Tekivad riftid (maakoore rebend, mille külgedel on väljunud magma) Murrang fault – katki murdumine, rebenemine (San Andrease murrang Põhja- Ameerikas. Euroopas on kuulsaim Reini org.) Kuulsaim San Andrease murrang Põhja-Ameerikas. San Andrease murrang. Mandrilised rifid Mandrilised rifid. Siin liiguvad küljetsi Vaikse ookeani laam ja Põhja.Ameerika laam. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Kokkuvõtvalt geoloogilistest protsessidest laamade erinevatel servaaladel http://www.seed.slb.com/en/scictr/watch/living_planet/mountains.htm vasakult.
Krossi "Väljakaevamised" tegevus toimub 1954. aastal. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk. Ta on hea jutuvestja, Mirk oskas alati jutu huvitavaks teha, kui ta mõne tuntud inimesega rääkis. Ta oli ka natuke norija tüüp, sest kui talle midagi ei meeldinud, siis ta hakkas kohe selle inimesega norima. Peeter tuleb Siberist tagasi ja alustab tööd arheoloogilistel väljakaevamistel ja sealt leiab ta ühe libelli, mis on Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus ja see on kirjutatud 700 aasta eest. Libelli võtab ta enda kätte ja laseb selle ära tõlkida. Lõpuks hakkab see teda piinama, et ta ei ole seda juba ära andnud. Ning siis hakkab otsima neid, kes saaksid selle viia sinna, kuhu vaja, et libell õigetesse kätesse jõuaks. Peetril tekib ka väike suhe Loolaga. Kuid see ei lõppe hästi. Romaani lõpus saab Mirk libellist lahti ja hakkab sellest romaani kirjutama.
Lugu oli ise esituses kontserdi lõpu poole, kuid meelde tuli mul nüüd esimesena. Esinejate lavaline olek ja kogu esitus ise tõid mulle külmavärinad peale ning suu kiskus naerule. Veel meeldis mulle väga nende enda loominguna kõlanud lugu nimega “Butterflies”. Esitus oli aeglane ning seetõttu viis see mind enda mõtetesse. Lugu kõlas kontserdil eelviimasena ning väljas oli juba hämar ja see hämarus sobis looga ideaalselt kokku. Andrease näoilmetest oli näha tema pühendumust ja soovi esineda. Need oli kogu õhtu jooksul kõlanud lugudest kõige meeldejäävamad. Kõige rohkem meeldisid mulle eelmainitud lood, kuid rahule jäin siiski kõikide esituses olnud lugudega. Minu arvates on noormehed hakkama saanud super tööga ning usun, et oma kirega muusika vastu suudavad nad publikule alati midagi uut ja põnevat pakkuda , samal ajal rikastades inimeste muusikaelamusi ja tehes kauneid õhtuid veelgi kaunimaks.
elutegevuse setetest Näide basalt Gneiss Põlevkivi Marmor Lubjakivi kvartsiit liivakivi 4. Laamade liikumine & sellega kaasnevad protsessid VEEL FAKTE: -Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nim transformmurranguteks. (Nt. San Andrease murrang Põhja-Ameerikas)-Seal toimuvad vaid madala sügavusega maavärinad. -Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad väga sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. (Nt. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärjel) -Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/aastas. -Kui üks laam sukeldub teise alla, siis seda nimetatakse subduktsiooniks (-->vulkaanipursked/mäestikud)
Ookeanilaamade põrkumine: · Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) · Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik · Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: · Tekivad mäeahelikud · ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb · Tugevad maavärinad · Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: · Tekivad murrangud, sügavad lõhed · Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim.
Ookeanilaamade põrkumine: Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: Tekivad mäeahelikud ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb Tugevad maavärinad Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: Tekivad murrangud, sügavad lõhed Maavärinad (nt Los Angeleses) Nt San Andrease murrang 1.1 Vulkanism ja maavärinad Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel
· 1660 restauratsioon ja parlamendi positsioonide paranemine · 1688 "Kuulus revolutsioon", 1689 Bill of Rights (parlamentaarse monarhia põhiseisukohtade kinnitamine): Kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heakskiidetud seaduste toimet Parlament peab regulaarselt koos käima Maksude määramine on parlamendi kompetentsis Ühendatud Kuningriigi kujunemine ·1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (Soti James Püha Georgi lipp Püha Andrease lipp VI -> Inglise James I) (Inglismaa) (Sotimaa) ·Cromwelli ajal Sotimaa ja Iirimaa koloniseerimine ·1707 Soti ja Inglise Püha Patricku lipp parlamentide ühendamine -> (Iirimaa) riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik (United Kingdom) ·Sellest ajas pärineb ka kuningriigi lipp (Union Jack)
punane plagu. Esimene valge-sinine-punane trikoloor valmis 1693. aastal ja selle kinkis Peeter I peapiiskop Afanassile. Lipul oli ka kuldne tsaarikotkas. See kotkaga trikoloor ehk tsaarilipp kujunes esimeseks standardseks sõjalipuks nii merel kui maal. Trikoloori alusel kujundas Peeter I ka üheksa triibuga admiralilipu, mis samuti matkis Hollandi admiralilippu. Suurbritanniast tõi Peeter I kaasa sotlaste Püha Andrease diagonaalristi. Risti kasutamist põhjendas fakt, et Jeesuse jünger Andreas suri märtrina Lõuna- Venemaal. Kõigepealt asutas tsaar uue sümboli õigustamiseks Andrei Pervozvannõi ordeni. Andrease ristiga lipp lehvis esmakordselt 1699. aastal sõjalaeval "Krepost", millega sõideti läbirääkimistele türklastega. Lipp oli oma kujunduselt ebaõnnestunud, kuna sinine rist sulas kauguses kokku trikoloori värviliste laikudega. Iseseisvalt oli Andrease rist esindatud "liiniadmiralide"
esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; ALPID vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. Noor kurdmäestik - Himaalaja Mount Everest 8848m HIMAALAJA Laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika laama transformset murrangut; tuntuim on San Andrease murrang nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika laama piiri sügavad lõhed; ja maavärinad näiteks: San Franciscos ja LosAngeleses. Kokkuvõtteks Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid: vulkanism; maavärinad; kurrutused kurdmäestike teke; murrangud pangasmäestike teke; kivimite teke ja ringe; maakoore uuenemine ja hävimine; ookeanide laienemine ja sulgumine.
1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi? veneetsia 1p 7.Joonistage basiilika läbilõige.
laigukesed. Lisaks algelistele restaureerimistehnikatele, on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo da Vinci kasutatud uuenduslik värv, marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused. Originaalteose seisund halvenes juba pärast valmimist kiiresti. 1642. aasta ülestähendustes on märgitud, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Sümbolid Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale : Bartolomeuse, Jaakobus Noorema ja Andrease nägudel peegeldub imestus ja üllatus öeldu üle. Juudas kannab rohelist ja sinist ning on nõjatunud varju, ta näib üsna pettunud ja jahmunud oma plaani järsust ilmsikstulekust. Ta on haaramas väikest kotti. Võib-olla tähistab see kotike hõbedat, mis ta sai Jeesuse reetmise eest. Ta on ainus keda on kujutatud toetamas küünarnukki lauale, traditsiooniliselt on peetud seda märgiks halbadest lauakommetest. Peetrus paistab vihane. Nuga tema käes on suunaga
Ookeani keskahelikus toimub spreeding ehk lahknemine, transformmurrangute järel tekib riftiorg ning ka pangasmäestik. Nt: Island 5) Kontinentaalne rift ehk kuum täpp mandrilaama all Tekib maakoore laama võlvkerge ja venituspinged, kolmeharuline rebend. Nt: Yellowstone rahvuspark 6) Kuum täpp ookeanis Tekivad veealused vulkaanid, hiljem vulkaanisaared. Nt: Hawaii 7) Laamade nihkumine Tekib murranguid, murrangulõhe, toimub mandrite äärealadel. Nt: California, San Andrease murrang Vulkaanid I Lõhevulkanism – magma jõuab maapinnale piki maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslikke lõhesid. II Lõõrvulkanism – magma jõuab maapinnalemagmakolde kohale moodustunud tühikute kaudu. Jagatakse ka aktiivsuse alusel – kustunud (ei ole inimajaloo vältel pursanud), suikunud (aktiivse puhkerahu seisundis olevad) ning aktiivsed (pidevalt või mõne- kuni kümneaastase vahega tegutsevad)
maavärinate ennustamiseks. Koolitati kümneid tuhandeid vaatlejaid. Vaatlejad avastasid, et kasulikku infot maavärinate ennustamiseks annavad kaevud ja veekogud, mis muutuvad enne maavärinat sogasteks ja muudavad värvi. Samuti märgati kummalist käitumist loomade käitumises. Maavärina eel võib juhtuda, et rotid lahkuvad majadest, maod roomavad massiliselt oma urgudest välja, koerad käituvad kummaliselt. Geoloogid on rajanud San Andrease murrangut 20 umbes 3,5 kilomeetriliste vahedega puurauku, mis on osutunud üheks kõige usaldusväärsemaks maavärinate ennustamise viisiks. Iga nädal teostatakse seal uurimusi. Avastus, et on võimalik esile kutsuda ka kunstlikke maavärinaid, on viinud teadlased mõttele, et survet San Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui kutsuda piki murrangut esile mitu väikest, kuid kontrollitud maavärinat. Mõnikord püüavad seismoloogid maavärinat ära hoida. Selleks pumbatakse
Maakorr koosneb 35-st erineva suurusega laamast. PROTSESSID LAAMADE SERVAALADEL: 1) TÕUKESERVAD iseloomulik ookenite keskmäestikel. kaasneb vulkanism ja maavärinad. 2)PÕRKUVAD a)ookeaniline/mandriline võivad kaasneda maavärinad, vulkanism b)mandriline/mandriline tekivad mäeahelikud, maavärinad 3)LIUGSERVADEGA San Andrease murrang Calinfornias MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED (Kerkimine või vajumine) Kõikuvliikumised on maa sisejõudude poolt põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade kokkupuutealadega. EESTI GEOLOOGILINE EHITUS OOKEANI PÕHJA RELJEEF 1 mandrilava e self mandrilava on mandrite veealune järk ehk madalmeri, mille sügavus ei ole üle 200 meetri
Iga 30 sekundi järel väriseb maa kuskil natuke.Need maavärinad on küllalt tugevad,et neid tunda,kuid nad ei tekita kahju.Iga mõne kuu järel toimub suurem maavärin.Siis väriseb maa nii tugevasti,et maanteed lagunevad,moodustuvad hiiglaslikud lõhed ning hooned ja sillad varisevad kokku,surmates palju inimesi.Maavärinate teket põhjustab suurte maakoorelaamade liikumine.Maavärinad toimuvad maakoorelaamade kokkupuutekohtade piirkonnas,näiteks San Andrease murrangu alal,mis läbib 435 km pikkuselt California keskosa.Mõnikord suudavad teadlased inimesi saabuva maavärina eest hoiatada.Näiteks 1974. a. Ennustasid nad maavärinat Hiinas ja päästsid sellega tuhandeid elusid.Aga alati ei lähe maavärinahoiatus täppi.Kõige sagedamini täheldavaks nähtuseks maavärinate puhul on salapärased tuled.Kord sarnanevad need eredate sähvatustega ,sammaste ,kiiret või tulekeradega,kord maheda valguse või koguni hõõgusega pilvedes või maa peal
Mandrilaamade põrkumisel laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid Laamade küljetsi liikumine teine teise suhtes toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika laama transformset murrangut; tuntuim on San Andrease murrang nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika laama piiri sügavad lõhed; ja maavärinad näiteks: San Franciscos ja Los Angeleses. Kokkuvõtteks Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid: vulkanism; maavärinad; kurrutused kurdmäestike teke; murrangud pangasmäestike teke; kivimite teke ja ringe;
Michael Andreas Barcla de Tolly Karlotte Kilu Elulugu Michael andreas barclay de tolly sündis 26. Detsembril 1761 kuramaa hertsogiriigis pamsises (praegu leedus) weinhold gotthard barclay de tolly ja margaretha elisabeth von smitteni pojana. Tema erusõjaväelasest isa, leitnant gotthard barclay de tolly oli 1750 kuni 1760 paju mõisnik luke kihelkonnas valgamaal, mille ostis 1750 lugazi vabahärra carl johann von wrangellilt (17251798). michael andrease vaarisa johann barclay de tolly oli vana soti aadlisuguvõsa liige, kes asus 17. Sajandil elama riiga ning tegutses seal riia rae advokaadina. Perekond Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 24. detsembril. 1761 Kuramaa hertsogiriigis Pamsises (praegu Leedus) Weinhold Gotthard Barclay de Tolly (surnud 1781 Laiksaares) ja Margaretha Elisabeth von Smitteni (17331771 Saarde) pojana.
Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke, volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke. Kontinent vs. kontinent, põrkumine, kuna sukeldumist ei toimu, mõlemad kerged. India laam põrkus Euraasia laamaga, tekkis Himaalaja mäestik(tõuseb 1 cm aastas) Divergentsed äärealad lahknemine Lahknemisel tekib maakoort juurde, vulkaanide ja maavärinate esinemine, vulkaanilised saared. Transformmurrangud San Andrease murrang - Põhja-Ameerika laama jaVaikse ookeani laama nihkumine (õrnad maavärinad) Kuuma täpi vulkanism - võib toimuda laamade äärealadest eemal - Hawaii saarestik Vulkaan maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, kust purskab välja magmat, purustatud kivimeid ja gaasi. Kustunud vulkaanid - inimajaloo vältel pole pursanud suikunud vulkaanid Aktiivsed vulkaanid - pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad
kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam). · Mandriliste laamade põrkumine (tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam). · Laamade liikumine küljetsi (tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja- Ameerikas San Andrease murrang) 7. Kivimite teke: · Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). · Tardkivimid tekivad magma kristalliseerumisel (basalt ja graniit). · Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees (kilt, gneiss, marmor, kvartsiid). -kihilised 8. Moondekivimid ei saa tekkida looduslikult maa peal, vaid tekivad vees, sest
16. Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort, Islandi pindala suureneb 2cm aastas kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17. Kui kaks kontinentaalset laamat lahknevad, tekivad riftitorud. 18.Uus ookean võib tekkida Aafrika laama ja Somaalia vahele. 19. San-Andrease murrang asu Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama vahel, moodustab nende vahele piiri. 20. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkaanisuu tagajärjel. 21.Kauai, O'ahu, Maui, Hawaii, Ni'ihau, Molokai, Lana'i, Koho'dawe. 22. Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes umbes 2-20 cm aastas. 23. 1915 aastal avaldas A.Wegener kontinentide triivi hüpoteesi, mida alguses naeruvääristati, kuid 50 aastat hiljem pidid geoloogid tõdema, et Wegeneril oli tähtsaimas osas õigus
hilisematele põlvedele palju kasu. Edusammud Avastatud on palju ja edusammud on suured. Näiteks San Andreasse on seismoloogid ( inimesed kes uurivad maavärinaid) rajanud 20 murrangut umbes 3,5 kilomeetriste vahedega puurauku. Need puuraugud on osutunud üheks kõige usaldusväärsemaks allikaks maavärinate ennustamisel. Iga nädal teostatakse seal uurimusi. Teadlased on ka avastanud, et on võimalik esile kutsuda kuntslikke maavärinaid. Nad on hakanud mõtlema, et survet San Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui tekitada mitu väikest kuid kontrollitud maavärinat piki lõhet. Seismoloogid on vahel ka püüdnud maavärinat ära hoida, pumbates selleks laamade üksteisse takerdumist põhjustavatesse kivimitesse vett. Maavärinat aitaks ennetada veel nõrk plahvatus, mis maavärina võimalikus koldes pingeid alandab. Avastused Tehtud on ka mitu veidrat avastust. Enne maavärinat muutuvad kaevud ja veekogud sogaseks ja muudavad värvi
Järjest halvenev tervis sundis kindralfeldmarssalit Böömimaa tervisevetele sõitma. Pärale jõudmata suri 57- aastane Barclay de Tolly Insterburgist kuue versta kauguselasuvas mõisas. Tema süda maeti sealsamas, surnukeha aga balsameeriti ja toodi Jõgevestele. Barclay de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgevestel. Jõgeveste Mausoleum kuhu on maetud tema surnukeha lasi ehitada tema abikaasa1823. aastal. ,,Hea mõisnikuna" tuntud Ernst Magnus August Barclay de Tolly jäi Michael Andrease viimaseks otseseks järeltulijaks. Enamik Barclay de Tollyga seotud- gravüür, abikaasa portree ja vaated Barclay platsile asuvad Tartu Ülikooli Raamatukogus. 5 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Andreas_Barclay_de_Tolly http://barclay.helme.ee/page1/page1.html 6 Lisad: 7 8
sümbolit juba eelkristlikust perioodist Kaheksanurk ehk kaheksand- Kaheksandi tuntakse Eestis ka nime all ,,Muhu mänd". See oli tõrjemaagilise elemendina tuntud veel 19. sajandi ehteil. Ehtesepad graveerisid kaheksandi eestlaste kuhiksõlgedele; tolleaegsele lillornamendikale oli märk stiililiselt aga veel võõras. Peremärgina kasutati Tõstamaal ja Kuusalu kihelkonnas. Rist- Nõiamärkidena on kõige rohkem kasutatud risti. On olemas Kreeka rist, ladina rist, diagonaal ehk Andrease rist, Antoniuse rist, läbikriipsutatud otstega rist jne. On kaheldav, et peremärgina on rist viide kirjaoskamatusele. Mitmete allikate andmeil on Kihnus ristikujulised märgid hilisemad üldisest kirjaoskusest. Mida lihtsam on ristimärgi struktuur, seda rohkem tähendusi võib sellele omistada. Mida keerulisem, seda kindlamat tähendust ta omab. Eesti 19. sajandi ornamentikas on ristimotiiv üldlevinud. Sellel ajal oli märgi kasutamine
a. jaanuaris Lääne- Euroopasse. Kõigepealt sõitis ta Pariisi, et tutvuda seal kaasaegse muusikaelu ja heliloominguga. Seejärel peatus ta Münchenis, Prahas ja Dresdenis. Pikemat aega elas ta Teplice lähedal Eichwaldi kuurordis (praegu Dubi), kus töötas oma oratooriumi "Joonase lähetamine" loomisel. 1908.a. lõpus asus ta elama Leipzigi, kus ta juhatas oma oratooriumi "Joonase lähetamine" esiettekannet St. Andrease kirikus 26. novembril 1909.a. Kahjuks see ettekanne ebaõnnestus. Seda peamiselt puudulikult ettevalmistatud noodimaterjali, aga ka piiratud võimetega esituskoosseisu tõttu. Pärast seda asus Tobias 1910.a. elama Berliini, kus tegutses organistina ning ajakirjanikuna. Alates 1911.a. oli ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liige. 1912.a. kevadel kutsus Berliini Kuningliku Muusikaülikooli (Königliche Hochschule für Musik) tolleaegne rektor prof
sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. · Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. · Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. · Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) 5. Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 6. Mis on mineraal? Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja
a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb maa seest välja) b) maavärinad c) vulkaanipursked ja vulkaaniliste saarte teke (nt. Madeira) d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb 3. kahe mandrilise laama kokkupõrge Himaalaja, Euraasia ja India laam a) kurdmäestike teke b) maavärinad 4. küljetsi liikumine (üks ühes, teine teises suunas) Põhja-Ameerika läänerannik, San Andrease murrang a) maavärinad Vaata lisaks: http://www.gi.ee/geomoodulid/ Mille poolest erinevad mandriline ja ooekaniline maakoor? 1. ehitus 2. paksus 3. vanus 4. tihedus ooekanilises on basalt (väga tihe) 3 g/cm3 vs. 2,7 g/cm3 KIVIMITE RÜHMAD 1. settekivimid tekivad setted, mis hiljem kivistuvad (lubja-, liiva-, põlevkivi). See kivimite liik on Eestis valdav. 2. moondekivimid sette- või tardkivimid sattuvad sügavamale maa sisse, moonduvad
1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud 1992. aastal California (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m. San Andrease murrang pikilained ristlained pinnalained Seismilised lained S lained P lained Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Seismograaf ... registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa-
vürstiriigid, kes kõik püüdsid oma valdusi Liivimaa endale vallutamisega suurendada. Viies kokku faktid ja filmis toimunud, leian ma, et kõik oli üsna sarnane. Linn oli ümbritsetus kõrge kivist müüriga, kuhu igaüks sisse ei saanud. Tähtsaimaks müügikohaks oli turuplats. Väljaspool müüri elas aga vaesem rahvas, kes püüdsid elada oma reeglite järgi. Linnamüüride vahel liikusid ringi usklikud, kes üritasid ka teisi enda usku pöörata. Piiskopid arutasid vaba linnakodanik Andrease olukorda, keda Üksküllide isand tahtis tappa. Kuna Üksküllide isand tappis vaba linnakodaniku, siis oli raekohus sunnitud langetama õiglase otsuse ja mõistma surma isepäise ja julma parun Ükskülli. Juba keskajal oli vaba linnakodaniku tapmine kuritegu ning tapja mõisteti surma. Peale parun Ükskülli hukkamist hakkas Tallinnas valitsema Lübecki linnaõigus. 11B klass Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/ http://www.miksike
annaabi.ee 
