Zeusi kuju Ehitamise aeg Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana Kreekas Olümpias. Ehitamise põhjus Zeus oli kreeka usus peajumal. Selle autor oli kuulus kujur Phedias. Asukoht, selle kirjeldus Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Kuju asus Zeusi templis Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine
Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt
Amandus Adamson Kes ta oli? Amandus Heinrich Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Lapsepõlv ja koolitee Sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal, Uuga Rätsepal, suri 26. juuni 1929 Paldiskis Isa oli meremees, ema talu peretütar Alustas Tallinnas ToomVaestekoolis Juba koolis tegeles ta kunsti ja laevukeste nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a
,,Disokobolus" Kettaheitja Autor Myron Myron elas 5. sajandil eKr. Ta oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida.
massiline ümberasumine lähis-idasse Herodotos- kreeka ajaloolane, ajaloo isa, kogus palju andmeid maade- rahvaste kohta Aischylos- kreeka näitekirjanik, Atika tragöödia peamine looja, lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogi Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e
Kreeka skulptuuris domineeris vabaplastika. Arhailises skulptuuris ilmnes algselt mõjusid egiptuse kunstist. Peamiselt tehti riietatud neidude kujusid koresid ja alasti noormehekujusid kuroseid. Kreeka skulptuur arenes realismi suunas. Kunsti klassikalisel kõrgajastul osati kujule anda erinevaid poose. Üks parimaid näiteid on Myroni ,,Kettaheitja", 5. saj eKr, kus kunstnik on kujutanud sportlast kõige pingelisemal hetkel. Kujur Polykleitos töötas välja täiusliku inimese proportsioonid. Klassikalise ajastu kõige kuulsam kujur oli Pheidias, kelle valmistatud on istuva Zeusi kuju Olümpias. See kuju oli üks maailmaimedest. Zeusi kuju oli 12 meetrit kõrge ja valmistatud puust, kuju juuste ja riiete osa oli kaetud kuldplaatidega ja paljastatud kehaosi kattis elevandiluu. Hellenismi ajajärgul hakkas kunstnike enam huvitama inimisiksus ja tema individuaalsus
SOKRATES Nimi 12. b klass ELULUGU Elas 490-399 eKr Vana- Kreekas, Ateenas Isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur Ema Phainarete oli ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-...
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873
teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi põõrduma ja selline uudne asend jättis muje liikumsest. Siiski ei saanud sellisyele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, kujur ja pronksivalaja, kes oli pärist Elutheraist. Ta kujytas meisterlikult keha pingestatud liigutusi ja asendeid. Ta lõi kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Ta on ka üldtuntud ,,Kettaheitja" looja. Ülistati ka tema loomingu looduslähedust. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase, klassikalise ajajärgu kõige silmapaistvama kujuriga. Ta täitis tellimusi Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning
Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda... ja kuigi ma olen teeninud paavste, olen ma seda teinud sunnitult." Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Elu viimastel aastakümnetel tegeles Michelangelo arhitektuuriga. Tema kujundatud on Rooma Peetri kiriku kuppel. Michelangelo elas 89-aastaseks.
Belgia sümbolist, maalis eredavärvilisi kummituslikke nägemusi, maskides inimestest, elades selliselt välja lapsepõlvemälestusi kohalikest karnevalidest. Mihhail Vrubel 1856-1910 Vene tuntuim sümbolist, kes maalis vitraalikult kumavas koloriidis, tegelaste näod kaunid ja meeldejäävad. Eriline rõhk portreedel, eriti ilmekad suured ja sügava vaatega silmad. ,,Luik-tsaaritar" "Deemon" Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse kuulsaim kujur, kes klassitsistlikult siledad pinnad vormis impressionistlikult krobeliseks. Suurimaks eeskujuks oli Itaalia kujur Michelangelo. ,,Suudlus" RAHVUSROMANTISM 19.saj tekkinud kunstisuundumus (Põhjamaades rahvuslik ärkamisaeg), kus kasutatakse rahva ajaloost, rahvaluulest, mütoloogiast pärinevaid süeesid. Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome suurim kunstnik, keda inspireeris Karjala ürgne ja võimas loodus. Soome rahvuseepose ,,Kalevala" illustraator
Oluline oli ka ilmekus, mõtted ning tunded, mida Paxitelese skulptuuride nägudelt selgelt välja lugeda võib. Skulptori kuulsaimaks tööks võib pidada Knidose Aphroditet (u. 350 e.m.a.), mis oli esimene naisakt kreeka skulptuuris. See kuju püstitati 4. saj. e.kr. Väike-Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette. Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast Jumal Hermes väikese Dionysosega (u. 340 e.m.a.) Selle töö puhul võttis kujur kasutusele uue poosi, mida hakati kutsuma "Praxitelese kumeruseks". Praxiteles oli äärmiselt oluline ning silmapaistev kunstnik. Tema stiili unikaalsus ületas kõik vanad meistrid. Skulptori stiilile omane manerism aga sillutas tee uue põlvkonna kujuritele. Praxiteles andis kehale loomuliku elu ning lummava olemuse, millele ükski teine skulptor polnud eales nii lähedale jõudnud.
Michelangelo Buonarroti Michelangelo Buonarroti oli Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Ta sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Piazza del Campidoglio Roomas. 1538 - 1650-ndad. 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda... ja kuigi ma olen teeninud paavste, olen ma seda teinud sunnitult." ...
Monumendi autor on Voldemar Mellik. V. Melliku kavandi järgi vaid Faehlmanni hauaplats Raadi kalmistul ning esialgselt kavandatud mälestussamba püstitamine lükkus edasi 1930. aastasse. Ka ei saadud mälestussamba jaoks tellida esialgselt kavandatud Faehlmanni täiskuju, vaid piirduti rinnakujuga. Kuigi mälestussamba kavandi saamiseks kuulutati välja võistlus, ei rahuldanud võistlustulemused komiteed ja büst mälestussamba jaoks telliti kujur V. Mellikult. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus "Tegur" Avamistseremooniast võttis osa üle 1000 inimese. Kõne pidas K. E. Sööt, kes ühtlasi esines aruandega komitee tegevusest ning andis mälestusmärgi edaspidiseks ülikooli hoole ja järelvalve alla. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Kuradisild Kuradisild ehitati 1913
Wiiralt, Puulõike sünd Kõrgtrükk Siledast plaadist uuristatakse välja need osad, mis paberil peavad puhtad jääma. Olulisemad tehnikad on linool- ja puulõige (nimetus vastavalt trükiplaadi materjalile). puulõige 3. Skulptuur Skulptuuril on peamine väljendusvahend vorm. · vorm · materjal Skulptuur- ruumiline kunstiteos Skulptor ehk kujur A. Adamson, Koit ja Hämarik Skulptuuri tehnikad · ÜMARPLASTIKA savi, plastiliin · VALATUD KUJUD pronks Tauno Kangro, Tarvas (Rakveres) · RAIDKUJUD marmor graniit puit Michelangelo. Taavet Myron, Kettaheitja Reljeef - skulptuuri alaliik, kus kujutis eendub pinnalt või on sellesse süvendatud. Vana-Egiptuse reljeef. 4. Tarbekunst
Tundlikule noorele mehele oli sealviibime tramaatiline.Seejärel õppis Rilke Linzi ärikoolis ning jätkas oma õpinguid hiljem Praha, Müncheni ja Berliini ülikoolides. Rilke luuletajadebüüt leidis aset 1894. aastal, "Leben und Lieder" oli kirjutatud traditsioonilises Heinrich Heine stiilis. Noore Rilke peamiseks mõjutajaks sel ajal oli vene päritolu intellektuaal Lou Andreas-Salomé, kes omakorda oli olnud Nietzsche õpilane. Rilke abiellus 1901. aastal kujur Clara Westhoffiga (18781954). Kooselu kestis napilt aasta; sündis tütar Ruth. Peale Clarast lahkuminekut kolis Rilke Pariisi, kus ta töötas oma raamatu kallal Auguste Rodinist. Pariisi-aastad (19031906) olid Rilke loomingu seisukohast ühed olulisemad, just sel ajal kujunes lõplikult välja Rilke lüürilise luule stiil. Rilke suhteline noorus ning kuulsus tegid tast eeskuju paljudele ajastu teistele noortele luuletajatele.
RENESSANSS TEADUSES 14.-15. sajandil tekkisid kõigepealt Itaalias ja seejärel paljudes Lääne- ja Kesk- Euroopa maades uus maailmavaade ja uus kultuur, mida tähistavad mõisted "renessanss" ja "humanism". Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist, antiikkultuuri taassündi, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik- skolastilisele teadusele. Tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas. Renessansiaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Osa teadlasi rõhutas matemaatika tähtsust, väites, et mõõtmine on igasuguse tunnetuse alus. Eriline osa oli renessansis vanakreeka ja ladina keele heal tundmisel. Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kunstihuvilised ja ka tavainimesed tunnevad teda kui maalide "La Gioconda" (rohkem tuntud "Mona Lisa" nime all) ja "Püha õhtusöömaaeg" ...
Pariisi. Ta suri 55-aastasena. Eduard Wiiralt Konrad Mägi Konrad Wilhelm Mägi sündis 1. novemberil 1878a. Tartus. Eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi oli 20 sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Konrad Mägi Amandus Heinrich Adamson Sündis 12. novembrelil 1855. Eesti kujur. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolaj Triik ja Konrad Mägi. Amandus Heinrich Adamson Johann Köler Sündis 8, märtsil 1826. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Johann Köler Ants Laikmaa Sündis 5.mail 1866. Eesti maalikunstnik. Tema korraldatud oli esimene eesti kunsti üldnäitus 1906. aastal Tartus. Ants Laikmaa
käsitöös on Kunstiloomingut vabariigi ajastul ja hiljemgi vaasimaalidel(punase- ja iseloomustab eelkõige praktiline laad mustafiguuriline tehnika) ehitusmeistrid püstitasid hooneid , kus kujutati jumalaid, otstarbekusest lähtudes ning katsid hiljem kangelasi ja igapäevaelu. rahulik ent värvika sikatuuriga, kujur võttis kõigepealt surnumaski ning andis siis sellele kunstipärase vormi jne. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Tekkisid kaaristud. Valitses kodanlik ehk profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, veejuhtmed jne) Religioossed ehitised olid teise järgulised. Ringikujulised templid põhiplaanilt. Naose ette jääb sügav eeskoda. Basiilika teke, avar piklik hoonetüüp, mille sambaread on kolmeks või viieks lööviks jaotatud.
rahvaga. "Ood lilledele" ja "Vihmavarjud". Edgar Degas oli Prantsusmaa maalikunstnik ja skulptor. Tema maalid on teiste omadest väga erinevad. Ta kujutab väga selgeid kontuure ümbritsevas looduses. Tema maalidel on tavaliselt kujutatud mingit liikumist, baleriine, ratsutajaid jne. Kasutab peamise töövahendina kriitpastelle. Tema töödes võis näha peale kaunite pooside ka inetuid ning ka inetuid nägusid. Auguste Rodin oli Prantsusmaa kujur. Ta kasutas oma töödes nii pronksi kui ka marmorit. Rodini kujud on tehtud väga peenelt ning varjud on väga hästi välja toodud. Lisaks kasutas ta ka väga keerukaid poose.
Auguste Rodin Film räägib ühest ajaloolisest skulptorist nagu Auguste Rodin. Antud film annab põhjaliku ülevaate skulptori eluteekonnast ning kõikvõimalikest äpardustest ja edukamadest osadest. Film tutvustab ka August Rodini tuntumaid töid. Eesti keelset teksti loeb filmile peale Margus Saar. Tegeliku nimega François-Auguste-René Rodin sündis 1840. aastal Pariisis ning oli prantsuse kujur ja graafik. Rodin sündis oma perre teise lapsena. Esimene laps oli õde Maria, kes oli Rodinist kaks aastat vanem. Elu algusaastate kohta võib mainida, et alles 14-aastasena asus Rodin õppima Petite École-i, mille ta lõpetas 1857. aastal. Rodin püüdis kolmel korral École des Beaux-Arts-i õppima saada, kuid kordagi ei võetud teda vastu ning ta alustas tööd skulptoriabilisena. Õe surma tõttu 1862. aastal, loobus Rodin vahepeal skulptuuritööst, kuid 1870
Skulptuur 19. saj. Neoimpressionism 1. Auguste Rodin. Millega ta tegeles, nimeta tema tuntumad teosed, nende lühitutvustus. François-Auguste-René Rodin oli prantsuse kujur ja graafik. Tuntumad teosed:’’Põrguväravad’’ - Rodin sai "Põrguväravate" idee Dante poeemist "Jumalik komöödia"ning imetlusest gooti arhitektuuri, eriti gooti katedraalide vastu. Väravate algne kontseptsioon oli sarnane 15. sajandi Itaalia skulptori Lorenzo Ghiberti loodud Firenze toomkiriku baptisteeriumi idapoolse uksega, nn Paradiisi väravaga.
aastal maalis. Maal on must-valges toonis ning pildil on näha kahte meest, kellel on kaks silmatera ühes ainsas silmas. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) on realistliku kunstivoolu esindaja Eestis. Ta on eesti graafikja kujur. E.Wiiralt sündis 20. märtsil 1898. aastal Peterburi kubermangus ning suri 8. jaanuaril 1954. aastal Pariisis. Tema teine väga tuntud kunstiteos on ,,Põrgu". ,,Abtsindijoojad" on valminud kunstniku loominguliste muutuste perioodil. Tegelesteks on kaks joobunud meest, kellel on kahestunud silmatera. E.Wiiralt on kasutanud pinnatöötluses nii uuritsat kui ka ruletti
Zeusi sünd-Jumalate ja inimeste käskija Kronos kartis ennustust"et ta sureb oma poja käeläbi" ja sõi ära kõik oma lapsed. Tahtes päästa vähemalt üks laps, põgenes jumalanna Re Kreeta saarele ja sünnitas poja-Zeusi. Zeus jagas koos oma vabaks saanud vendade Poseidoni ja Hadesega kogu võimu maaillma üle. Olümpia asus Peloponnesose lääneosas Alpheiose jõe orus, varjurikaste oliivipuusalude keskel, pühas salus asusid mängude kangelaste ja võitjate raidkujud. Pheidias-kuulus kujur kes lõi ka Zeusi ja Athena kuju. Olümpiapidustuste juhtivateks tegelasteks võisid olla ainult Elise kodanikud. Võistlusest võisid osa võtta ainult vabana sündinud, Kreeta kodanikud ja need kes end kuritegevusega polnud häbistanud. Naisi mängudele ei lubatud. Mängude kavas olid: Jooksualad, hobuste võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, odavise, viievõistlus, kaugushüpe ja kettaheide. Kohtunikud olid purpurrõivastes. Alates 33.OM. Võeti kavva veel üks ala-pankraaton(maadluse ja
· See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib erinevalt. "Mona Lisa" (15031505) · "Mona Lisa" on maal, mida peetakse kogu kunstiajaloo kõige kuulsamaks maaliks. Portreel on kujutatud Firenze aadliku Giocondo naist Mona Lisat. Kokkuvõte · Leonardo da Vinci ei olnud ainult kunstnik, ta jõudis olla ka kujur, insener, arhitekt, tehnik , kunstiteoreetik, kirjanik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid silmapaistvad.
6. Sireenid Sireenid olid kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Neil olid mitmesugused erilised võimed. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Nendega oli kimpus ka Odysseus, kuid ta lasi oma kaaslaste kõrvad vaha täis toppida, ennast masti külge siduda ja pääses hukkumisest. 7. Pygmalion legend. Kreeka mütoloogias andekas noor Küprose kujur, kes naistevihkajana oli otsustanud mitte kunagi abielluda, kuid loonud suurepärase elevandiluust naisekuju, armus sellesse ja oli äärmiselt õnnetu. Pygmalioni palvel elustas Aphrodite kuju, kelle Pygmalion nimetas Galateaks, ja austas nende pulmi oma osavõtuga. 8. Antigone legend. Kreeka mütoloogias Teeba kuninga Oidipuse ja Iokaste tütar. Antigone saati koos Ismenega oma pimedat isa Kolonosess pagendusse ja tuli pärast Oidipuse surma tagasi Teebasse
3) Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses.Rajatud aastal 550 e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest.365.aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos , et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. 4)Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432 eKr. Vana-Kreekas Olümpias.Selle autor oli kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi,see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast,elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Vana-Rooma päritolu Istuv Zeus, marmor ja pronks, Pheidiase järgi. 5)Halikarnassose mausoljom on üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Mausoleumi laskis
Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja perioodil 19401941 Konrad Mägi nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli skulptuuriõppejõud. Minevikku minev isikunäitus hõlmab kujur Ernst Jõesaare teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis. Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale. Seekordsesse väljapanekusse on valitud mitmeid täisfiguurilisi statuette, tuntud Eesti kultuuritegelaste portreid, väga kujundlikke ja väljendus rikkaid reljeefe ja väga tundliku
Berliini Kunstide Akadeemiasse. Seal pidi ta pingutama kõvasti kuna oli teistest vanem ja raha tal appis samuti. Ta õppis veel Käsitööliste Seltsi kursustel. Seal modelleeris ta ka oma esimesed skulptuurid - portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale. Edasi läks ta Peterburi. Weizenberg õppis Peterburi Kunstide Akadeemias aatail 1865-1867. Õpetajaks oli talle Põhja-Tartumaalt Reastverest pärit kujur Alexander von Bock (1829-1895). Esimeseks tööks, mis rahuldas A. von Bocki ja Kölerit, oli väike piibliaineline figuur "Saamuel". Järgmiseks valmis poisikese figuur. Peterburis raius ta ka oma esimese marmorskulptuuri. Ühe töö käigus läke ta tülli oma õpetajaga ja J. Köleriga. Suhted õpilase ja õpetaja vahel muutusid veelgi kriitilisemaks ja Weizenbergile anti käsk akadeemiast lahkuda. Ta elas veel mõned aastat Peterburis. Töötas seal ja tegeles kunstiga. 1870
kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Aiad ei olnud tõenäoliselt rippuvad. Artemise tempel Ephesoses Jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses (tänapäeva Türgis). Rajatud aastal 550 e.m.a. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Halikarnassose mausoleum Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks.
Rooma foorum 23. Willendorfi Veenus- naisekujuke, avastas Austriast Wachau 07.08.1908, tehtud umb. 24000-22000 eKr., pikkus umb. 11 cm, poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga 24. Ateena- Kreeka pealinn 25. Colosseum- amfiteater Roomas, ovaalne 188x156 m, kõrgus 48 m., ehitusmaterjal põhiliselt lubajakivi tellis 26. Pheidias- 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur 27. Abu Simbel- paik Egiptuses, Niiluse jõe läänekaldal, kaldakaljusse raiutud tempel, tõsteti 64m kõrgemale, et ei jääks vee alla(Venemaa tahtis rajada hüdroelektijaama), töid juhatas UNESCO 28. Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja päikesejumal 29. Kapitoolium- Rooma kindlus, usuline ja poliitiline keskus
· Kuni siiamaani 1931 elas tallinnas · Avas 1920 a kadrioru lossis skulptuuride püsinäituse · Oli kirjavahetuses ärkamisaja tegelastega · 1878 korraldas oma isikliku kunstinäituse · Tööd olid seotud eesti kultuuriga · Tööd: linda kuju,kalevipoeg kuulsaim on koit ja hämarik Amadeus heinrich adamson · Õppis peterburis.välismaal õppinud kujur,kes töötas eestis · Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias · Õppis,elas peterburis,pariisis itaalias · Tema õpilane oli K magi
aastatuhandel eKr. Colosseum- amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse (270 tuhat, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 tuhat) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Pheidias- 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur. Pheidiase on valmistanud kullast ja elevandiliuust Zeusi kuju Olümpias. Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Abu Simbel- asub 280km kaugusel Assuanist ja üle 1000 km kaugusel Kairost.(Assuan asub 886 km Kairost ja 215 km Luksorist.) . Suure templi mõõdud : 32m kõrge, 38m lai, 65m sügavusse kalju sisse. Templi lasi ehitada RAMSES II, Hetiitidega rahu sõlmimise auks, ent ka enda võimsuse märgiks.Sõjakäigud Süüriasse ja Nuubiasse
suhteliselt väikesemõõtmelisi pilte, mille tumedal neutraalsel taustal ta kujutas säravate värvidega poolfiguur-portreid või madonnasid. (,,Taani kuninga Christian portree", ,,Aragoni Katariina portree" , ,,Maarja kroonimine" ) · Muutused arhitektuuris : sisekujundus muutus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, raidkunst (etikukivid). · Hollandist tuli Eestisse 1589. Aastal arhitekt ja kujur ARENT PASSER. Tema tähtsamad teosed on Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus, Mustpeade maja fassaadi ümberehitus.
Välimised sambad aga asetati 6 cm sissepoole kaldu, selleks et kõrvaldada illusiooni, nagu kukuksid nad väljapoole ümber. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud hiiglasuur jumalanna Athena kuju. Rühikas ja pidulik, rõivastud pikka kitooni ning relvastatud mõõga ja piigiga, rinnal egiid (kitsenahk hirmuäratava gorgo Medusa madudest raamistatud peaga), hoiab jumalanna käes Athena Nike kuju. Kiivrit kaunistavad sfinks (naise pea ja lõvi kehaga tiivuline olend) ning kaks tiivulist hobust; jumalanna jalge ees puhkab suurel kaunistatud alusel Erichthoniose madu
Eeskujud Henry Moore , kelle teostes on julgelr õldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore'I kunsti eeskujude hulgas on Mesopotaamina ja Vana-Ameerika skulptuurid. Ilmneb arhailise ja loodusrahvaste kunsti mõju. Moore rajas 1936 a. Inglise Sürrealisteide Grupi. 4 Looming Inglise kujur ja graafik.Viljelenud nii figuraal- kui abstraktset skulptuuri. Karastanud, visa, ambitsioonikas mees Yotkist, üks kuulsamais briti kunsti meistreid. Tema looming on populaarne valik rahvusvahelistes skulptuurimonumentidek, kuid selle olemus avaldub kõige praemini maastikutaustal, mitte galeriis. Tema romantiline ja inimfiguuri käsitlemineon sagely nende kahe süntees- tema kujusid võib pidada nii orgaanilsteks objektideks( kivi, kaljud, puud ) kui ka inimesteks
Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju. Antiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. Räägiti legendi, et Heliose käsul olevat Rhodose saar merepõhjast üles kerkinud. Sellepärast peeti Heliost ka saare kaitsjaks. Kolossi autoriks on Kreeka kuulus kujur Lysippose õpilane skulptor Chares. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Materjalina olevat kasutatud valget marmorit ja pronksi. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Heliose kuju ehitust alustati alt ning iga valminud osa valati üle mullaga, et ehitusmeistrid saaksid
JAAN KOORT ELULUGU Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti Olevikku ja Valgust, austati muusikat
Sakraalarhite ktuur Profaanarhitektuur ilmalik usuga seotud ehitised mõis, palee, loss, kindlus, tempel, katedraal, kirik, linnus, elamud, kabel, klooster kontorid, avaliku hooned, tootmishooned, vms II Skulptuur e. voolimiskunst, raidkunst • Skulptuuri peamiseks väljendusvahendiks on vorm. • Skulptor ehk kujur on inimene, kes kavandab ja valmistab skulptuure. MATERJAL Skulptuure tehakse mitmesugustest kiviliikidest (graniit, basalt, marmor, liivakivi, lubjakivi nt), puidust, elevandiluust, metallist, savist (terrakota, keraamika, portselan jt). • https://et.wikipedia.org/wiki/Skulptuur Reljeef Süvendreljeef * kujundid uuristatud pinda Kõrg- ja madalreljeef *kujundid eenduvad
Lihula Gümnaasium XI.klass JEAN GOUJON Juhendaja:Maris Roost Teostas:Gerda Tseresne 06.11.2008 Jean Goujon See prantsuse kujur ja arhitekt on arvatavasti sündinud Normandias Prantsusmaal 1510. aastal. Siiani on kindlaks tegemata tema täpne sünnikoht. Tema elust pole praktiliselt midagi teada. Esmakordselt mainitakse Goujoni 1540. aastal, kus ta tegi sambad Püha Maclou kirikule Rouenis. Uurimistöödes on tõestatud, et ta suri Bolognas samal ajal Pärtliöö veresaunaga 1566. Teda peetakse silmapaistvaimaks prantsuse renessansiaja kujuriks. Tema looming on elegantne ja graatsiline.
Asutas 1635 Prantsuse Akadeemia. Joseph II (1741-1790): Saksa-Rooma riigi keiser 1765-90, Austria ertshertsog 1780-1790. Piiras kiriku mõju, kehtetas 1781 ususallivuse. Kaotas pärisorjuse, edendas haridust, algatas maksureformi. Rajas tugeva tsentraliseeritud riigi. KUNSTNIKUD Francois Boucher (1703-1770) Rokokoo maali tüüpiline esindaja. Kenitlevad ja magusad, enamasti antiikmütoloogia kergemeelsemat poolt kujutavad seinamaalid. Michelangelo Buanorroti (1475-1564) : itaalia kujur, maalikunstnik ja luuletaja. Itaalia renessanskunsti hiilgavaim esindaja. Sixtuse kabeli laemaal Roomas Peetri kirikus. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) : hollandi maalikunstnik, üks hollandi nn kuldse ajastu silmapaistvamaid kunstnikke, töötas paljudes zanrides maalides portreid, maastikke ja grupiportreid. Elas jõukalt naise(Saskia)surmani , aga suri puruvaeselt. Kuulsaim teos on Öine vahtkond(1642). Üldiselt
EESTI KUNSTI SÜND 19 SAJ TEISEL POOLEL Autor:Anu Palmi 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt
kujutama peenemalt, kuid ka siis säilitati teatud iseloomulik ilme. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi. Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada. Kivi kasutati lisaks sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste, naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes. Tuntuimateks etruski skulptuuri teosteks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Antiikajal olid etruskid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil (Romulus ja Remus lisati 15. sajandil) ning Arezzo linna üks sümboleist pronksist kimäär. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa imelistest Etruskide kunsti pronkstaiestest.
Asutati 1919-ndal aastal Tartusse. Peamine kujutava kunsti õppeasutus Eestis. Kooli juhtisid välisamaal tegutsenud kunstnikud Konrad Tartu kunstikool ,,Pallas" Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Ekspressionism 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõju, eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. Anton Starkopf. Leda. 1930. Tamm. Konstruktivism Seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarman). 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul
Aastal 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Kooli üleüldine meeleolu oli tänu asutavatele kunstnikele vabameelne ja avangardilembene. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmituse asutajaliikmed olid Jaan Vahtra, Eduard Ole, Friedrich Hist, Felix Randel, Hendrik Olvi, Arnold Akberg ja Märt Laarman). Rühmituse iseloomustavateks joonteks olid kubistlikud ja konstruktiivsed otsingud. Likvideeriti see rühm siis 1940. aastate alguses. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. 19. ja 20
Colosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit. Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Pheidias - 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Pheidiase elulooandmed on vaieldavad, pärimuslikud: protsess, mille tema vastu algatasid Ateenas Periklese poliitilised vastased, süüdistades teda Athena kuju jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel osales Pheidias Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Ta visandas ning osaliselt
Ka skulptuurikunst oli matmiskombestiku teenistuses. Valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi, see oli pehmem materjal ja seda oli lihtsam kujundada. Kõige tuntumaks etruski skulptuuri teoseks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Etruskid olid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid. Tänapäeval üks tuntuim pronkskuju on Rooma linna üks sümboleist, Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa Etruuria kunsti pronkstaiestest. Ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks
Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunst- 1) Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi-ranged, suursugused, üldistatud. Kaanon (kaugus küünarnukist pöidla tipuni, kõik pidi olema nii nagu ette nähtud, ei tohtinud olla riidevolte, juuste lehvimist vms). Skluptuur+arhitektuur= nt Sfinks. Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga väiksemad, elavamad ja vabad rangusest, tihti puidust ja värvilised. Egiptuse reljeefkunst- enamasti madalreljeef, aga sageli ka kujutise kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut.
Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Ateena- Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Colosseum- amfiteater Roomas. Pheidias- 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Abu Simbel- paikkond Egiptuse lääne kaldal, kus asub kaks 13.saj eKr kaldakaljusse raiutud templit Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Kapitoolium- Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus.
hüdrostaatika põhiseaduse. 34. gladiaatorid- kutselised võitlejad, peamiselt orjad ja sõjavangid 35. parnassos apolloni pühamu, muusade asukoht, luulekunsti sümbol, seal austati ka Dionyssost 36. Diogenes kuulus kultuuripõlgur ( elas legendi järgi tünnis ) , kes elas suursugusest päritolust hoolimata kerjusena. 37. egiid,egiidi all olema õudust tekitav kilp, turvis-kaitse,hool, kaitse all olema 38. pygmalion - ..kuulus kujur,kes armus enda loodud elevandiluust tütarlapsekujusse, aphrodite elustas selle kuju ja nii sai võimalikuks abielugi. 39. graffiti- seintele ja kaljudele, anumatele ja savipotikutele kriibitud kirjad või uuristatud tekstid, mis teatavad avalikus ja eraelus toimunud sündmustest 40. hetäär vabade elukommetega vallaline kunstihuviline naine. 41. pythagoras - .. filosoof ja matemaatik, kelle teoreem väidab, et täisnurkse kolmnurga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
