Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta). Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama. Tahavad Athenale ohverdada kõige ilusama peplose, te Athena nende vaenlane ei oleks ja kavaldaks Diomedese. VI laul Athenale annetatakse peplost ja iga aasta lubavad anda 12 lehma. Aga Athena keeldub. Hektor leiab üles Parise, kes jalga lasi
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus
Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ning Agamemnon peab põgenema, tema järel põgenevad veel paljud kreeklased, kuid Diomedes ja Odysseus võitlevad edasi. Achilleus jälgib eemalt sõda
,,Hetk on saabunud, Kreeka pojad! Siin otsustatakse meie saatus! Kui võidame, tungime Troojasse, kui kaotame, tungivad vaenlased meie laagrisse, põletavad meie laevad ja võtavad meilt lootuse jõuda tagasi kodumaale. Odysseus, ma loodan sinu peale! Kreeta kuningas Idomeneus, ole vapper lahingus! Sangarid, Aiased, Oileuse poeg ja Telamoni poeg, kui teised mu kaptenid oleksid sama tugevad kui teie, oleks sõda ammu lõppenud! Nestor, mu sõber, võitle minu kõrval! Diomedes, seisa sirgelt oma sõjavankril ja lajata neile! Edasi, kreeklased! Lahingusse!..." V laul Kaks armeed liigub teineteisele vastu. Neid juhivad kaptenid, seistes kõrgetel sõjavankritel. Sõdurid hõiklevad, vehivad odade ja päikeses helkivate odadega, maa müdiseb ja relvade tärin kostab taevani. Veel enne, kui toimub kokkupõrge, langevad vastase ridadele nooltepilved mõni sõdalane variseb surnult või haavatult maha, aga see ei pidurda teisi
ja Arese ema, soovis aidata kreeklasi, kes olid parajasti väga raskes olukorras. Achilleuse ja Agamemnoni vahelist riidu ära kasutades tappis Ares valimatult ja julmalt kreeklasi, kuigi oli lubanud neid aidata. Arest saadeti peatama Athena. Täpselt sel hetkel ,kui sõjajumal oli paisanud kreeka kuulsa kangelase Diomedese pihta pronksoda, juhtis Athena käsi selle oskuslikult eemale. Arese ja Diomedese vahel puhkes võitlus ,milles jäi suuresti täna Athena abile võitjaks Diomedes. Aruka ja kindlameelse Athena ning tormaka Arese vahel tekkis vaen ,mis päädis mitmete võitlustega, kus paraku jäi kaotajaks Ares. Nende kahe jumala vastuseisus võib näha ka alatist osavuse ja tarkuse ning tooruse ja arutuse vastandust. Püsivat kultust Aresele ei tekkinud, rahvas ei austaud teda. Erinevalt enamikest teistest jumalatest, ei olnud tal eelistatud linna ,templeid või pühasid/pidustusi.
ning linnas tunti teda hästi. Loomuselt oli Glaucus aus ja heatahtlik. Ione tumedajuukseline imekaunis naine, kellest igaüks oleks võinud rääkida Pompeji's. Glaucuse armastatu. Clodius Galucuse sõber. Rikkamapoolne Pompeji elanik. Nydia pime lilleneiu Tessaaliast, kel olid head muusikalised anded. Oli Galucusega väga lähedane. Arbaces Egiptlane, kes mõistis maagiat. Kasvatas üles Ione ja tema venna. Loomuselt oli Arbaces õel, salakaval ja petlik mees. Diomedes rikas kaupmees. Julia Diomedes kaunis tütar, kes ihkas sisimas Galucuse järele. Apaecides Ione vend, Isise preester. Calenus Isise preester, kes nägi pealt Apaecidese surma. Olinthus Kristluse levitaja, tänu kellele oli Apaecides valmis oma usku vahetama. Sallust Glaucuse sõber, kes hoolitses mehe eest, kui ta oli süüdi mõistetud. Buro ja Staphyla kõrtsiomanikud ning algselt ka Nydia käskijad. Lydon gladiaator, kes tegeles selle alaga, et oma isa vabaks osta.
Kuigi tr vihkasid Parist, ei aidanud keegi raevus Menelaosel Parist otsida. Agamemnon teatas, et tr on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane, ja tr oleks nii teinudki, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtsi, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalast ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramaid võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis. Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes. Arese kadudes, taganesid troojalased. Hektor pidi
naise, taevajumalanna Hera poeg. Päritolu... Ares olevat pärit Traakiast Traakia- kirde Kreeka toores ja metsik rahvas Ares ja aphrodite Nende armastuslugu on nimetatud püsivaks kireks See oli mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja hapra armastusjumalanna vahel Lapsed... Aphroditega(armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna) 1. Deimos(õud) 2. Eeros (armastuse jumal) 3.Harmonia 4. Phobos(hirm) Lapsed... Cyrenega 1. Diomedes(osad allikad räägivad, et tal olid inimsööja hobused) Lapsed... Otrera(amatsioonide kuninganna) 1. hippolyte Lapsed... Tundmatute emadega Eurytion Alcippe Oenomaus Kyknos(ares tundis tema üle enim uhkust ,kr. Keeles luik) Ascalaphus Tereus ... Arese kaaskond Pojad phobos ja deimos Ta õde eris(tüli,riid) Täname kuulamast
Bellerophon Sisyphose pojapoeg, Pegasose valdaja Chalkiope kuningas Aietese naine Charon paadimees allilmas, kes vedas surnuid üle Styxi jõe Charybdis Poseidoni tütar, veekeeris Chimaira koletis, kelle Bellerophon tappis Daidalos Kreeka suurim meistrimees, Ikarose isa, Vahatiivad Danae Perseuse ema Deianeira Heraklese naine Demeter põllutööjumalanna Demodokos pime jumalik laulik, kes laulis Odysseusele Deukalion Prometheuse poeg, kes lõi uue inimsoo Diomedes kuingas, kelle hobused toitusid inimlihast, Herakles tõi hobused Dionysos veinijumal Elektra Agememnoni tütar Eos koidupunajumalanna Epimetheus Prometheuse vend erinnüsed kättemaksujumalannad Eros Aphrodite poeg, laskis armunooli Eteokles Oidipuse poeg Eumaios seakarjus, kes olid Odysseusele truu ju aitas teda Euripides kuulus vanakreeka kuulsasse draamakirjanike kolmikusse Europe kuningatütar, kellesse oli armunud Zeus / Viis sõnnina Euroopasse
Herakles sai sellega hakkama ja viis suure looma elusalt Eurystheusele. Uhke Eurystheus tahtis sõnni Herale ohverdada, kuid Hera keeldus loomast, öeldes, et ta ei taha saada osa Heraklese kätetööst. Hera vabastas looma, kes rändas mööda Kreekat ringi, kuni Theseus ta lõpuks kinni püüdis, taltsutas ning Apolloni auks ohverdas. 8)Diomedese märad Kaheksanda ülesandena käskis Eurystheus Heraklesel Mükeenesse tuua Diomedese inimsööjatest märad. Diomedes oli Arese poeg ning Bistonese linna valitseja Traakias. Diomedese neli mära (Podargos, Lampon, Xanthus ja Demos) olid päranduseks saadud isalt. Et hoida märad verejanuliselt lahinguvalmitena toitis Diomedes neid inimlihaga. Herakles suutis märad pronksist köidikutest vabastada ja oli juba lahkumas Mükeene poole, kui teda ründasid Diomedes ja tema linna asukad. Lahingu ajaks andis Herakles märad Hermese poja, Abderuse hoida, kuid vihased märad rebisid ta puruks
kilp.Ta oli hirmus tegelane, kes tundis konfliktist mõnu, nautis verevalamist ja rõõmustas enda põhjustatud hävingu üle. Metsik ja isemeelne,käitua ta harva väärikalt ja ei mõelnud oma tegude õigustatusele,või tagajärgedele. Poeet Homeros nimetab teda "hulkade tapjaks" ja "linnad hukkajaks". Iliases haavab teda tapluses lihtsurelik Diomedes , keda abistab Athena, kes erinevalt Aresest kasutab ka oma mõistust. Ares oli Aphrodite armuke ning esines kreeka kunstis habemiku sõdalase ja alasti noormehena. Kronos (Aeg) on titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa.
(müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambuja Pandaros, hea vibulaskja Paris. Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele
Homeros ,,Ilias" (8.saj eKr) Lugu kreeklaste sõjast Trooja (Ilioni) linna vastu. Sündmused kujutavad viiekümnendat päeva kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige kaunima naise (Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena). Kreeklased: (ahhailased) Agamemnon (kreeklaste väejuht) Mükene kuningas, Diomedes, Aias, Oüsseus, Achilleus, Patroklos. Troojalased: Hektor Aineias Pandaros Paris (trooja kuningapoeg) Priamos kuningas (Hektori ja Parise isa) Kreeklaste poolt Troojalaste poolt Hera Aphrodite Athena Artemis Poseidon Ares Hermes Serhephaistos Zeus ei olnud kellegi poolt. Sisu: 1
Eurystheusele elusana näha toonud, olid vabaks lastud.Seejärel hulkus loom mööda Peloponnesost. Teda hüüti Maratoni sõnniks. Hull oli ta endistviisi ja kimbutas inimesi, kuni Theseus ta lõpuks surmas.Zeus tõstis sõnni lõpuks taevasse Sõnni tähtkujuks. 8.Diomedese hobuste äratoomine-Diomedese hobused olid vanakreeka mütoloogias Traakia kuninga Diomedese inimsööjad hobused, kelle äratoomine oli Heraklese kaheksas vägitöö. Argose kuningas Diomedes ei ole selle müüdi tegelane.Hobuseid oli neli ja nad olid kõik märad. Diomedes toitis neid inimlihaga. Nende nimed olid Dinos, Lampos, Podargos ja Xanthos.Herakles ajas hobused ära ja jättis nad siis oma abilise Abderose hoolde. Selle asemel sõid hobused Abderose ära. Siis sai Herakles väga vihaseks, tappis Diomedese ja söötis ta oma hobustele. Täis kõht tegi loomad rahulikuks, Herakles sidus neil suud kinni ja toimetas Eurystheuse juurde.Herakles mattis Abderose
hakkama saama. Herakles sai sellega hakkama ja viis suure looma elusalt Eurystheusele. Uhke Eurystheus tahtis sõnni Herale ohverdada, kuid Hera keeldus loomast, öeldes, et ta ei taha saada osa Heraklese kätetööst. Hera vabastas looma, kes rändas mööda Kreekat ringi, kuni Theseus ta lõpuks kinni püüdis, taltsutas ning Apolloni auks ohverdas. 8)Diomedese märad Kaheksanda ülesandena käskis Eurystheus Heraklesel Mükeenesse tuua Diomedese inimsööjatest märad. Diomedes oli Arese poeg ning Bistonese linna valitseja Traakias. Diomedese neli mära (Podargos, Lampon, Xanthus ja Demos) olid päranduseks saadud isalt. Et hoida märad verejanuliselt lahinguvalmitena toitis Diomedes neid inimlihaga. Herakles suutis märad pronksist köidikutest vabastada ja oli juba lahkumas Mükeene poole, kui teda ründasid Diomedes ja tema linna asukad. Lahingu ajaks andis Herakles märad Hermese poja, Abderuse hoida, kuid vihased märad rebisid ta puruks. Herakles
Nüüd pöördus Agamemnon mõlema sõjaväe poole ja kuulutas, et Menelaos on võitnud ning troojalased peavad Helena välja andma. Troojalased oleksid sellega nõustunud, kui Athena poleks Hera õhutusel vahele seganud. Hera oli otsustanud, et sõda ei tohi lõppeda enne, kui Trooja on varemeis. Lahing puhkes taas valla. Õudus, Hirm ja Riid olid kohal, et õhutada mehi üksteist nottima. Kreeklaste poolel olid suuremateks eestvedajateks Aias ja Diomedes. Prints Aineias (ladina Aeneas) pidi peaaegu Diomedese käe läbi surema. Aineias oli Aphrodite poeg ja kui Diomedes printsi haavas, sööstis jumalanna alla ja päästis oma poja. Diomedes aga teadis, et Aphrodite on arg ja haavas tema kätt. Jumalanna lasi poja oma kätelt kukkuda ja pages valust nutte Olümposele, kus Zeus muigas teda nähes. Aineias ei saanud siiski surma. Diomedes aga võitles edasi, kuni jõudis silm silma vastu Hektoriga. Kuid Ares kaitses Hektorit
võidujooks. Theseioni tempel on Hephaistose auks ehitatud. Eris - tüli ja vihkamise jumalanna Ares sõjajumal, nägus, hea kehaehitusega, ta armastas sõda, õhutas seda, kuri, halastamatu, metsik, rumal, naeruväärne. Surm, lahingud ja veri pakkusid talle lõbu. Tema sümboliteks olid oda ja raisakotkas, oda, mis tapab ja raisakotkas, kelle toiduks on tapetute liha. Arese 2 poega: Phobos( hirm) Deimos (õud) Aphroditele meeldis Ares. Diomedes vapper kreeka sõdalane, kelle päästis lahingus Athena. Ta haavas Arest. Kyknos arese poeg, juhm, loll Herakles Zeusi võitmaltu poeg Herakles tappis Kyknose, kui viimane tahtis Aresele ehitada inimluudest templit. Keyx Kyknose äi Anauros püha jõgi Apollon käskis jõejumalal Kyknose mälestusmärgi peale paisata. Ares tahtis Aphroditega ööd veeta aga Helios kuulis pealt ja teatas Hephaistosele, ta tegi nähtamatust võrgust lõksu, kuhu patused kinni jäid.
kandis Troojasse. Kuigi tr vihkasid Parist, ei aidanud keegi raevus Menelaosel Parist otsida. Agamemnon teatas, et tr on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane, ja tr oleks nii teinudki, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtis, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalasi ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramad võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis. Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes. Arese kadudes, taganesid troojalased. Hektor pidi minema oma
Kuigi tr vihkasid Parist, ei aidanud keegi raevus Menelaosel Parist otsida. Agamemnon teatas, et tr on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane, ja tr oleks nii teinudki, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtis, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalasi ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramad võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis. Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes. Arese kadudes, taganesid troojalased. Hektor pidi minema oma ema juurde, kes pidi
Achilleus ei võidelnud. Oli verine lahing. Siis see lakkas, jättes võitlema Menelaose ja Parise. Nooruke Paris ei olnud võidelnud, Menelaos aga oli kogenud. Paris oli hädas, kui Aprodithe saabus ja ta minema viis. Agamemnon ütles, et Menelaos võitis, kuid Athena segas vahele, sest ta soovis Trooja langemist. Athena mõjutas üht troojalast Menelaose pihta laskma. Haav ei olnud raske, kuid kreeklased raevusid ja sõda läks edasi. Achilleuse puudumisel oli kreeklaste juhid Diomedes ja Aias. Troojalane Aineias (Aeneas) pääses napilt Diomedese käe läbi suremisest. Aprodithe proovis oma poega Aeneast päästa, kuid Diomedes haavas jumalannat. Aeneas siiski pääses, sest Apollon päästis ta. Ares tuli troojalastele appi, kuid Hera ajas Athena abil ta lahinguväljalt minema. Troojalased palusid andestust Athenalt, aga too ei võtnud seda vastu. Hektor kohtus oma naise ja pojaga, paludes jumalatelt abi, et poeg ellu jääks. Zeus abistas troojalasi
v) agnostika õ) agonistika 57. Rooma keiser kes käskik aasta 426 m.a.j v) agnoosia lammutada kõik ehitised olümpias Nero 24. andmeid antiikolümnpiamängude kohta Theodosius I peetakse usaldusväärseiks alates : Theodosius II Õ) 776 a.e.kr v) 767 a.ekr 58. Vahemaa,mille 490a.eKr läbi Diomedes v) 753 a.ekr ateenlasetele Marathoni lahingu võidust teadet tuues oli 26. antiik- Kreeka pankration oli : 40,232m kombinatsioon : 42,195m v) jooksudest (sh. Relvisjooks) 46,150m õ) maadlusest ja rusikavõitlusest v) kaarikusõidust ja ratsutamisest SPORDIAJALOO KT nr. 3 Keskaja kehakultuur 1
Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ning Agamemnon peab põgenema, tema järel põgenevad veel paljud kreeklased, kuid Diomedes ja Odysseus võitlevad edasi. Achilleus jälgib eemalt sõda
Juba „Iliase“ esimesed laulud kinnitavad, et inimese hindamise mõõdupuuks polnud tollal mitte kitsad isiklikud huvid, vaid kogukondlik ühtekuuluvus ning sellest tulenev au- ja kohusetunne. See ongi sangarlus, mida Homeros ülistamast ei väsi; sellised sangarid on Achilleus, Odysseus, Hektor, Diomedes ja paljud teised. Sageli jõutakse üleva vapruseni raske enesevõitmise (Hektori hirm Achilleuse ees), ränkade katsumuste ja elukaotuse hinnaga. Elukatsumustes läbiproovitud kangelasmeelt peetaksegi eeposes suurimaks inimväärtuseks.
Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ning Agamemnon peab põgenema, tema järel põgenevad veel paljud kreeklased, kuid Diomedes ja Odysseus võitlevad edasi. Achilleus jälgib eemalt sõda
Minosel sai ühel päeval härjast villand (eks ikka oma abikaasa veidruse tõttu) ja ta päästis eluka lahti. Herakles tuli kohale, taltsutas härja ja toimetas ta Peloponnesosele. 8. Tuli taltsutada Diomedese hobused. Traaklaste kuningal Diomedesel oli neli metsikut mära, keda mees kohutavalt armastas, kuid kes olid ohtlikud kõigile, kes Traakiat läbisid, sest need loomad toitusid inimlihast. Herakles tappis tallipoisid ja laskis hobused mere äärde lahti. Peagi oli Diomedes ihukaitsjatega kohal. Herakles lasi käiku oma nuia ja surmas nad kõik. Nüüd võttis ta kuninga surnukeha ja andis selle hobustele eineks. Märad muutusid pärast kehakinnitust taltsaks. Herakles pani loomadele päitsed pähe ja tõi nad Mükeenesse. 9. Tuli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Amatsoonid olid sõjakad naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias. Mehi vajasid nad vaid soo jätkamiseks. Neid nimetati
2. laul laevade kataloog 3. laul Menelaose ja Parise kahevõilus 4. laul Agamemnon õhutab kreeklasi võitlema 5. laul Diomedese vägiteod( tal õnnestus haavata Aphrodithet ja Harest) 6. laul Hektori hüvastijätt Andromachega 7. laul Hektori ja Aiase kahevõitlus 8. laul troojalasi saadab edu 9. laul Achilleuse juurde tuleb saatkond kingitustega 10. laul Odysseuse ja Diomedes öine käik troojalaste leeri 11. -13. laul troojalasi saadab edu 14. laul Zeusi uinutamine 15. laul Hektori vägiteod 16. laul Patroklos suundub lahingusse Achilleuse relvadega ning langeb Hektori käe läbi 17. laul Patroklose surnukeha päästmine 18. laul Hephaistos valmistab Achilleusele uued relvad 19.-21. laul Achilleus osaleb jälle sõjategevuses, ka jumalad võivad lahingust osa võtta, ngu soovivad 22
kreeklaste poolel troojalaste poolel Achilleus Hektor Agamemnon Aineias Menelaos Paris e Aleksandros Odysseus Sarpedon Aias Helenos Diomedes Deiphobos Patroklos Troilos Idomeneus Antenor Nestor Priamos Jumalad-kreeklaste poolel Jumalad- troojalaste poolel Hera Aphrodite