kahurikuuli mäetipust üha kiiremini kosmosesse tulistada. Algul kukuks see ruttu alla. Mida suurem on kiirus, seda laugem tuleks selle tee. Lõpuks lendaks see nii kiiresti, et trajektoori kumerus on väiksem Maa kumerusest. See jääkski lendama, kukkudes pidevalt, aga ei jõuaks kunagi maa peale. Teisisõnu, see jääks orbiidile lõksu. Newton mõistis, et Kuud ei peagi mingi jõud tõukama. Nagu Galileo oli juba avastanud, läheb liikuv keha inertsi tõttu muudkui edasi. Newton taipas, et inertsi mõjul liiguksid kehad sirgjooneliselt, kui just mõni jõud neid kõrvale ei kalluta. Kuu "tahaks" lennata otse, kuid Maa gravitatsioonijõud tõmbab teda tagasi ja muudab liikumistee ringikujuliseks. Newton mõistis sedagi, et täpselt samamoodi "kukuvad" planeedid ümber Päikese, mille tohutu gravitatsioon hoiab neid orbiidil lõksus. Ta arvutas matemaatiliselt välja planeetide täpse kiiruse ja orbiidi kuju. See oli hirmkeeruline ülesanne, mis võttis tal aega aastaid ning
ta pigem tööle kui perele. Tõenäoliselt ei arendanud ta suhteid oma lastega inimliku tasemeni, kus võiks tekkida teatud usaldus isa-tütre vahel, kus arenenud suhe püsiks rohkemal kui vanemlikul ülemvõimul laste üle. Palju töötades võis Goriotis siiski täheldada armastust, sest tihti ei suuda mehed end emotsionaalselt väljendada vaid jälgivad oma soorolli (materiaalne kindlustaja) täitmist ning heausklikult peaks sellega kõik korras olema. Kuid tegelikult ei ole. Mida aeg edasi, taipas Goriot, et tüdrukud on siiski ainus, mis tal on. Kõige põhilisem inimese tung on sugutung, elutung enda ,,igavesti elama panemine" (Freudi ,,Psühhoanalüüs"). Tõenäoliselt taipas isa Goriot, et ta on liiga vana, et ise kuhugi jõuda, elada, temas kustus primitiivne unelm enda ihad täide viia, ta suunas need oma tütardele võrdlustas enda õnne tütarde omadega. See ei olnud aga tõeline armastus, see oli lootusetus, mille ainus ülejääk
Kuidas on selle lausega seotud selle raamatu tegelased? ,,On kujutlusi, millest tardub hing" tähendab midagi ilusat või uskumatut, mida pole võimalik panna sõnadesse ja mis võtab lausa nõrgaks. Indrek sai linnaservas kokku teistega, kes samuti sakslastega sõtta läksid. Nad pidi minema rüüstama, et saada kokku piisavalt raha ja varandust sõjariistade jaoks. Rünnati viinapoodi, külastati valitsejat. Purustamine ja rüüstamine ning raha kogumine aina jätkus. Lõpuks taipas Indrek, mida nad terve see aeg teinud olid. Nad olid hävitanud vara, mida inimesed olid võib-olla aastasadu kogunud ja ta tundis tõsiseid süümepiinu. Jõuti kokkutulekule, kus pidas Indrek oma esimese kõne. Ta rääkis sellest, et oma rüüstamistega ei tohiks siiski liiale minna ning kui vara koguda, siis tõesti ainult sel eesmärgil, et relvi osta. Teised vaidlesid talle aga vastu, sest nad arvasid, et mõisahärrad ei ole seda toredust ära teeninud, sest lihtinimesel seda nagunii pole
" ,,Läksin talle appi, aitasin tal ümbrikele aadresse kirjutada." ,,Raadio hakkis ja nime me teada ei saanudki." ,,Kõmpisin esikusse, keerasin trepikoja ukse lukust lahti, ronisin üles." ,,Ta tõstis pea, vaatas mulle kurva koerapilguga otsa." 5 põimlauset: ,,Need on kõrged sirged puud, mis seda tunnet tekitavad." ,,Pärast raadiouudiseid tunnistasin Tarmole, et haiglas on tegelikult minu õde." ,,Kui Diana taipas, et ilmselt on tal tegemist psüühiliselt ebastabiilse isikuga, kes võib vestlusest keeldumise korral keset poodi stseeni korraldada, puudutas ta mind kergelt küünarnukist ja andis märku, et võiksime tagasi kohvinurka minna." ,,Läksin tagaaeda jalutama, et teda mitte äratada." ,,Lapsele meeldis tiigi ääres mängida, sest seal leidus liiva."
ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust.Talle ei meeldinud seal olla, ta igatses tagasi mere äärde.Samas käis Hannes palju ka merel.Ka seal ei meeldinud tal olla ja ta igatses väga kodu. Hannese vastandiks on see-eest tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga.Tema just ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada.Ta lahkus juba suhteliselt teose alguses tööle maailmamerele. Romaani lõpus taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal.Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga.Kes on kunagi olnud randlane, jääb selleks elu lõpuni, elagu ta kas või tuhandeid kilomeetreid merest eemal.Seal, kus on süda, tahab tagasi ka hing, mida näitab ka Hannese naasmine oma kallisse tallu.
maailmas. · Mefisto: kuri deemon, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda · Margareta: tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. 6.) Küs: · Kas peaks end meeleheitest ,,kuradile" müüma? · Kas peaks meeleheites peaks tegema mida iganes et saavutada seda mida sa tahad?
Hannesele olid abiks ka tema õde Marie ja Taali, kelle mees endale naiseks palus pärast lahutust Liidast. Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmine. Raamatu autor tahab teoses öelda, et iga inimene on oma õnne sepp ning enne kui ta midagi tegema hakkab, peab ta sügavalt järele mõtlema, kas see on tõesti tema soov. Vastasel juhul ei pruugi kõik nii hästi minna kui võiks. Raamatus läks Hannes sisemaale elama, aga seal ta taipas, et see ei ole temale õige koht ning ta ei kuulu nende inimeste sekka. Ta oli seal kuidagi piiratud. Mälestused ning vabaduseihk sundisid teda naasema rannaväljale. Alles romaani lõpus taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta läbi kogu romaani kestnud meenutuste ja mälestuste, mis sidusid teda rannikurahvaga. Lisaks hakkas ta uskuma isa õpetust, et õnneks pole
Vennad käisid ikka ainult maja taga asuvast uksest ning püüdsid olla võimalikult märkamatult. See tegi juhtumi lahendamise raskemaks. Ühel päeval kui nad rääkisid kahe vennaga,kelle nimedeks olid Al ja Fred ning, kes olid Clarencei sõbrad hakkas Joele kõik selgeks saama. Clarencei röövliteks olid need kaks venda, sest nad müüsid varastatud kaupa teleshopis. Clarence sai sellele jälile ning selle pärast ka Al ja Fred röövisid Clarence. Kui Joe taipas mis toimub läks ta ühe veoauto juurde, mis kuulus Alile ja Fredile. Joe läks autosse vatama kas seal midagi sees ka on. Seal oligi ülipalju kuldkette mida kaks venda teleshopis müüvad. Akitselt tulid kaks venda veoauto juurde ja võtsid Joe kinni. Nad viisid ta kinniseotud Clarencei juurde, kes oli A-stuudio lae juures oleva ühe silla peal. Mälumäng juba käis ning seal võistles ka Frank. Järsku tuli Joele meelde münt mis ta taskus on
PJOTR TSAIKOVSKI Anniriida Arge MT-21 ELULUGU Sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides. Esimesed muusikalised muljed seotud lauludega, mida kuulis lapsepõlves emalt. 10 aastasena asus õppima õigusteadust. võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1859.a. lõpetas kooli ja asus tööle Justiitsministeeriumisse. Peagi taipas, et see pole talle. 1862-1865 õppis Peterburi Konservatooriumis Kompositsiooni. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". 1866 kutsuti professoriks Moskvasse. Kus ta oli 10 aastat. Seal palju tähtsaid teoseid: balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis koos vennaga Haapsallu suvitama. Tsaikovski kuulsus heliloojana hakkas kasvama. 1871.a. toimus Tsaikovski autorikontsert,
on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on see, et ta tahabrikkaks saada ning teeb tehingu rikka Kremeriga. Ta andis oma naist rikkurile kasutada, kuid pärast hakkab seda kahetsema. Ta satub suurde masendusse ning hakkab jooma ja hiljem sureb. Kremer on amoraalne mõisnik. Selle lausega on
reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud. Reisidel jõudis ta 25. Lõuna laiuskraadini ning taasavastas tähed α Centauri (Proxima centauri) ja B Centauri ja Lõunaristi tähtkuju, mida põhjapoolkeral näha pole. (Nende olemasolust teatiVana-Kreekas, kuid keskajal nad Euroopas unustati.) Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasjaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Martin Waldseemülder avaldas1507 maailmakaardi, millel ta esimena nimetas äsjaavastatud piirkondi Atlandi Ookeanist idas Ameerikaks. Vespucci ise kasutas oma nime kujul Americus Vespucius. Amerigo on italiseeritud vorm keskladina nimest Emericus. See arvatakse pärinevat saksakeelsest nimest Heinrich, mis omakorda pärineb germaani nimest Haimirich. Amerigo vespucci laev
Sisseastumiseksamitel sai ta mitmes aines halva tulemuse, mistõttu teda ei võetud vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Ta saadeti lisa teadmisi omandama üheks aastaks Aarau kantonikooli. Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni.. Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on
10.03. 1496 pöördusid tagasi Hispaaniasse Kolmas Avastusretk 13.05.1498 lahkus Kolumbus Hispaaniast kuue laevaga 412. 08 uuris LõunaAmeerika mannert 19.08 saabus tagasi Hispaaniasse Neljas avastusretk 11.05.1502 lahkus Kolumbus Hispaaniast 14.08 maabusid nad Ameerika mandrialal Hispaaniasse jõuti tagasi 7. 11. 1504 Kolumbuse retked Kokkuvõtteks Ameerika nimi Amerigo Vespucci Vespucci taipas esimesena, et Kolumbus ei jõudnud mitte Aasiasse, vaid uuele mandrile Maadeavastused mõjutasid Euroopa kaubandust ning kiirendasid rahamajanduse arengut Eurooplastele sai tuntuks kartul, tomat,mais, kakao
Päikesesüsteemi hiiglane Jupiter Jupiteri tuntakse antiikajast ja hämmastaval kombel andsid vanad roomlased sellele oma peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda
mõtlemist", oli tuulepea, kes alati oma esimesele impulsile järgnes ja siis meelt muutis. Nii oli seegi kord. Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused - jõu, nobeduse, julguse, osavuse, kavaluse karusnaha, suled, tiivad, karbid jne., nii et inimese jaoks polnud enam midagi järele jäänud, ei kaitsvat kehakatet ega omadust, millega loomade vastu väärikalt võidelda. Liiga hilja, nagu alati, taipas Epimetheus kahetsema hakata ja läks venna käest abi paluma. Siis võttis Prometheus loomise ülesande enese peale ja mõtles välja abinõu, kuidas inimsugu kõigist ülevamaks teha. Tema andis inimesele uhkema kuju kui loomadele, seadis ta nagu jumala püsti käima; ja siis läks Prometheus taevasse päikese juurde, läitis tõrviku ja tõi alla maa peale tule, mis oli inimesele palju parem kaitsevahend kui miski muu, parem kui karusnahk, suled, jõud või nobedus.
Tühjus Soe hommikune päikesekiir torkis hundile silma. Ta liigutas end nõrgalt, ringutas ja haigutas. Kuid veel enne, kui hunt silmad avada jõudis tundis ta, et midagi on valesti. Midagi maailmas oli täiesti teisiti. Erinev senisest, erinev hajurnust. Täielikult muutunud. Koos silmade avanemisega taipas ta, millega tegu. Hunt tundis hirmu ja segadust. Ta viibis kusagil pimedas kohas. Silmad hakkasid kiirelt pimedas paremini nägema. Ta nägi, et ta oli igast küljest piiratud tugeva võrega. Oli suhteliselt kitsas. Võre vahelt oli näha veel selliseid kaste, kus oli igast teisi olendeid. Mõned neist nagu magasid, tesed liikusid närviliselt oma kinnises kohas. Hunt muidugi ei mäletanud või ei teadnud, mis juhtunud oli. Teadlased oli ta
'' ''Mis sa nüüd,'' ütles üks kääbustest ''me ei üritaks midagi sellist.'' Kääbus lisas ''Sa võid siin elada, kuid sa pead mägedesse kulda kaevama minema kuni meie siin majapidamist korras hoiame.'' Tumemustakese süda lausa hüppas rõõmust seda kuuldes, ta haaras kirka ning ruttas kevandusse ja kaevas seal terve päeva. Õhtul puhkamiseks maha istudes nägi ta ühte meest enda poole tulemas. ''Mees, ta tahab mind kindlasti vägistada,'' taipas Tumemustake koheselt, ning valmistus vägistamist täpse kirkahoobiga preventeerima. ''Tervitus'' tutvustas ta ennast ''vabandust tülitamast, kuid ma otsin siin üht kurjategijat taga, kes oma juudist naabrimeest lolliks sõimas. Ega te teda näinud pole? Peidab end minu eest juba aastaid, raibe.'' ütles Zuroff ning lõgistas AK47 lukku. ''Ei, kahjuks ei ole'' lausus Tumemustake, ise samal ajal 10.000 kroonisele vaevatasule
Meil on valida halva ja hea vahel ning see on meie teha kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saavutada harmoonia ülejäänud maailmaga. Faust oli aga maailmaga konfliktis ning tegi ka valesid otsuseid, mis põhjustasid hiljem halba. Lõpuks kui Faust taipas oma vigu oli hilja. Ta üritas päästa oma armastatut vangist, kuid see oli juba liiga hullunud. Polnud enam midagi teha, kui Faust mõistis oma viga oli liiga hilja midagi muuta ja jäi üle ainult oma teo eest vastutada.Inimese elus tuleb ka ette mitmesuguseid kiusatusi, millele tuleb siis järele anda või neist mööda minna. Inimesel on ka valida kas ta teeb häid või halbu tegusid. Elus tehakse nii halbu kui häid tegusid
Võrdlus "Beowulf" ja "Tristan ja Isolde" Mõlemas teoses leidub vapper sõdalane, kes surma ei karda. Beowulfis on sõjad ja jõhkrad tapmised, aga Tristanis ja Isoldes on samuti võitlust, aga seal leiavad kaks noort inimest armastuse. Tristan tappis Iirimaad kurnanud lohe, aga Beowulf suri võideldes draakoniga. Sarnanevad need teosed nii, et mõlema teose lõpus surevad peategelased ja maetakse hauda. Suurim erinevus on see, et need teosed on tehtud erinevatel ajastutel. Nende sõdalaste julgus võidelda endast suuremate ja surmavate olenditega haarab järeltulevaid põlve. Neljanda päeva viies novell ümberjutustus Selles novellis on kolm venda, kes on kaupmehed. Nende õde Lisabetta ja vendade kaupluses töötas noor Lorenzo, kes juhtis kõiki nende asju. Lisabetta ja Lorenzo armusid, sest nende vahel tekkis tugev side. Nad tahtsid ...
PERESTROIKA · M.Gorbatsov 1985 NLKP peasekretäriks o Erakordselt noor, sai 54 aastaseks, elab siiani o Taipas vajadust muutuste järele Kauba puudus Lääneriikidest ollakse maas Lootis, et elu läheb paremaks ja NSVL jätkub o Kuulutas välja perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamine (''uutmine'' hiljem ei sobinud sest võru keeles tähendab ootamist) Võitlus alkoholismiga (01.06.1985 NSVL tuleb hakata piirama alkoholi kätte saamist)
Hamlet sai teada seda oma isa vaimult ning kuna peaaegu mitte keegi Taanist seda ei teadnud, tahtis Hamlet selle teatavaks teha. Ta oleks vabalt saanud kuninga ära tappa, kuid see oleks teinud temast mõrtsuka. Hamlet tahtis aga rahvale näidata tõelist mõrtsukat, kes oli kuningas. Teiseks tooksin selle, et Hamlet ei andnud alla. Peale seda, kui uus kuningas troonile astus, muutusid kõik. Tundes ära kuninga ja kogu õukonna tõelise pale, hakkas Hamlet mängima hullu. Alles siis taipas ta, kui mitmepalgelised võivad olla teenrid. Alamad ajasid täpselt sellist juttu nagu neile enestele hetkel kasulik oli ja nad ei hoolinud üldse ustavusest. Hamlet oli väga pettunud kogu maailmas. Sellest tuleb ka tema tuntud lause „Olla või mitte olla“. Enesetapp oleks olnud kindlasti kõige lihtsam lahendus, aga Hamlet ei pidanud seda õigeks. Ta ei arvanud, et nii saaks tema probleemid lahendatud
lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne. Füüsiliselt raske ja kurnav. Vaimselt raske.
. Reisid: Vespucci tegi aastail 14971504 Hispaania (toona Aragóni ja Kastiilia) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" ja "Amerigo neli reisi", mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Ta külastas nii Lõuna-Ameerika põhja- kui ka idarannikut. Jõudnud tagasi kirjutas ta, et taema reis tõestas, et ekvaatorist lõunapool avastas ta mandri. 3 Vespuccil polnud aga mingit aimu mandri suurusest. Võib öelda, et Kolumbus avastas Ameerika, kuid ta ise ei teadnud seda; Vespucci
Sellisel juhul öeldaksegi, et kontrollkese asub inimesest väljaspool. Üldiselt kalduvad inimesed olema kas seesmise või välise kontrollkeskmega. Seesmise kontrollkeskmega inimene usub, et ta on ise oma tegude peremees, välise kontrollkeskmega inimesed on pigem fatalistid- neile tundub, et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimesena, et ebameeldiv tunne kahe asja ebakõlas, pole ainult tunne, vaid tugev motivatsiooniline jõud. Tekkinud häiritustunne sunnib inimest tegutsema ebamugavust põhjustava ebakõla kõrvaldamise nimel. Sellise motivatsioonimehhanismi seletamiseks lõi Festinger kognitiivse dissonantsi teooria: ebakõla tunnetav inimene teeb ühte kahest võimalusest; 1. üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu; 2. muudab oma arvamusi nii, et ebakõla väheneks.
Hamletil oli liiga suur usaldus oma kaaskondlaste vastu, seetõttu oli ta osaliselt ise süüdi oma hukus, . Tal oleks pidanud olema kogemusi enne mõõgavõitlusesse astumist, sest olukordi, kus temast salakavalalt vabaneda püüti, tuli ka eelnevalt ette. Tema kaks sõpra reetsid ta, kuid Hamlet oli targem ning valmistas ise surmalõksu oma kojarüütlitele, kes teda kuninga plaanikohaselt surma oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surm. Hamlet käis selle võimalusePoloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surm koos teistega, sest eelnevalt suutis ta
Kõrboja talutütar Anna ja Katku Villu, said lapsepõlves läbi nagu külanoored tollel ajal ikka. Kasvades ja maailma rohkem tundma õppides, armusid nad teineteisesse. Takistuseks osutus nende isadevaheline tüli, mis tõusis siis, kui Kõrboja Rein tahtis Katku Jürilt talu ära osta. Jüri aga ei andnud järgi ning talu jäi talle alles. Villu oli laisk ning tööd ta teha ei viitsinud. Talutööd olid kõik isa teha. Alles vanglas sai Villu omale tööpisiku külge. Koju tulles ta taipas, kui palju on vaja talus ära teha ja suundus isale appi. Ka Anna oli üllatunud Villu töökusest. Kuna Anna pidi Kõrbojale ise uue peremehe otsima, käis ta ka Villut palumas. Millega viimane aga kuidagi nõus ei tahtnud olla. Villu suureks probleemiks oli ka alkoholilembus. Olles selle aine mõju all, tegi ta mõtlematuid tegusid, mida hiljem ära kahetseda ei suutnud. Näiteks juhtus ta saama Sauna Eeviga lapse, kuigi ta süda kuulus Kõrboja Annale
Ekke otsib erinevaid rolle ja elab nad ka läbi: teater elus. Erinevad rollid annavad kogemnusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Pöördub koju tagasi mõistes, et tema sisemised allikad on kodus asuvad juured. Eneken ootab teda kodus. Kodus leiab ta eest oma poja. 3) Probleem: 1) Tihti tuleb näha elu mujal, mõistmaks, et kodus on ikkagi kõige parem. Ekke rändas palju ringi, seikles koos rändnäitlejatega, käis Lapimaal tundrates ja mujalgi, enne kui taipas, et tema sisemised allikad asuvad siiski kodus. Paralleeliks päriselust võib tuua üliõpilaste (noorte) minekud välismaale, et saada uusi kogemusi ja avardada silmaringi. Siiski tulevad paljud hiljem tagasi, leides, et kodus on siiski kõige parem. 2) 4) erinevad tegevusliinid: eneken- ekke ekke rändamised seos ekke ja kodukohaga 5) Tegelaste iseloomustus: Ekke Moor: Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. Ekke Moorile
Hamletil oli liiga suur usaldus oma kaaskondlaste vastu, seetõttu oli ta osaliselt ise süüdi oma hukus. Tal oleks pidanud olema kogemusi enne mõõgavõitlusesse astumist, sest olukordi, kus temast salakavalalt vabaneda püüti, tuli ka eelnevalt ette. Tema kaks sõpra reetsid ta, kuid Hamlet oli targem ning valmistas ise surmalõksu oma kojarüütlitele, kes teda kuninga plaanikohaselt surma oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surma. Hamlet käis selle võimaluse Poloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada
keda kutsuti samuti Triibikuks. Triibiku vanaisa oli jutustanud, et tiiger Sophia oli sündinud samal päeval ja kellaajal, mil sündis Pille- Riin. Peamised seiklused ja juhtumid juhtusid Triibikuga loomaaias. Näiteks ühelpäeval kadus üks pisikene poiss Madis loomaaias ära. Aga kõige suurem seiklus juhtus Triibikuga hiljem. Ükskord tuli Triibiku vanaisa Berliinist tagasi ja tõi sealt kahte tiigri kutsikat, aga hiljem jäid nad kõvasti haigeks. Triibik taipas, et midagi on valesti. Loomaias jalutasid kaks inimest, kes olid väga kahtlased. Nad jalutasid hommikul loomaaia metsas ning rääkisid telefoniga. Järgmisel päeval käis ringi imelik punaste juustega naine kes pildistas ümbrust. Triibik oli kaval ta pani oma sõbrad luurele ning varsti oli tõe hetk käes. Punaste juustega naine väljus loomaaia toaletist. Tal oli käes suur kott mida varem ei olnud. Onu Andres ja Triibiku sõbrad piirasid punaste juustega naist ning sundisid teha
kuulsust ja raha, teiste imetlust ning tähelepanu. See ihalus süvenes veel,et ta on midagi enamat väärt kui teised, igasugu lihtinimesed, väikekodanlased. Ta mõtles oma kirjanikufaasis isegi välja, et kõige ohtlikum on inimene, kes teab oma väärtust. See pole sugugi vale. Ent on väga vähe inimesi, kes ei pea end teistest paremaks. Seda lihtsalt ei tunnistata, ei öelda välja. Tema, vaatamata oma arvamusele, ei olnud teistest sugugi parem. Mitte kuidagi. Hetkest, mil ta seda taipas, kuskil oma viimasel eluaastal, leidis ta, et on elanud illusioonides. Sealt alates hakkas ta oma elu üle järele mõtlema ning leidis, et on üldsegi liiga ahne, isekas ja ülbe. "Mis seal ikka": mõtles ta ning jalutas rahulikult õue. Ta kõndis kuni jõudis randa. Oli veebruarikuu ja seega üsna külm, ent sellel polnud tema jaoks erilist tähtsust. Ta jalutas ranna lõppu, sadamatrellide lähedusse ning istus tööstuslikult toodetud kiviblokile. Ta istus seal veidi
” sähvas põõsas olev noormees. “Tohoh, nii kohe räägi võõra poisiga, kas sa üldse tead kes ma olen?”. “Loomulikult tean, sa oled Indre.”. Indre mõtles korraks, et kust see noormes teda teab. Kas ta on sugulane või sõbra sõber keda ma korraks olen näinud aga suhelnud eriti temaga pole. “Kes sa oled ja kust sa mind tunned?” küsis Indre. “ Kas sa tõesti ei saa aru, et ma olen su klassivend Aleks?”. “Oota.” Indre vastas ning varsti taipas, et see noormees ongi Aleks, tema klassivend. “Mis sa siin üldse teed?” küsis Indre Aleksilt. Aleks tuleb põõsast lõpuks välja ja paneb käe taskusse ning võtab ühe lilla kivi ja näitab Indrele “Näed seda kivi, see on üks väga müstiline kivi, alati kui ma seda käes hoian saan ma lugeda inimeste mõtteid.”. Indre vaatab Aleksit imelikult ja astub paar sammu eemale ning küsib “Sa ikka oma ravimeid oled võtnud või unustasid?
Tegelikult oli Mari viibinud allveelaevas kuu aega ning sel ajal olid Jo vanemad koju tulnud. Tuli välja, et Jo tegelik nimi oli hoopis Johannes. Ka Anto oli linna sõitnud. Mari ise sõitis samuti tagasi linna. Kodus olid kõik rõõmsad ning seal hakkas ta taas Gane järgi igatsema. Kui ta võttis lahti fotoalbumi, kus oli pilt temast ja Ganest, siis pidi ta peaaegu karjuma hakkama. See pilt oli alles ja seal seisid hoopis Mari ja Anto. Nüüd taipas tüdruk kõike. Anto oli tegelikult olnud Gane. Ta sõitis tagasi Birgiti suvila juurde ning läks väikese maja juurde, kus pidi elama Anto vanatädi. Uksele tuligi vana naine, kuid kui Mari temaga vestles, siis tuli välja, et Anto nimelist poissi pole see naine küll kohanud. * Kasulikud faktid * 1) Birgiti suvila asus Eestis, Kaldamäel. 2) Anto ja Gane olid tulnukad. 3) Kui Gane ära läks, siis kustutas ta enda seal viibimise kõigi mälust peale Mari. Samuti tegi ka Anto.
jõudis oli kõik jäänud vaikseks. Muhamed ootas mõne hetke metsa ääres, nautides värskelt väetatud põlde ning uurides surnuid hiiri ja rotte, mis olid aiamaale maha jäänud peale seda, kui Muhamedi vanaisa käis viljalõikusmasinaga muru niitmas. Lõpuks sai Muhamedil villand ning ta hakkas koju tagasi kõndima, kuid järsku nägi ta midagi maas helkimas. See oli ristikujuline kruusakivi. Muhamed korjas selle üles ning märkas, et sellel oli auk sees. Muhamed taipas, et kui muretseda sellele kett siis on võimalik seda kaelas kanda. Muhamed, karvane nagu ta oli, tiris rinna keskelt suure hulga karvu, mis paljastasid tema kolmanda ja neljanda nibu. Karvadest meisterdas ta endale kee, mille otsa ta riputas just leitud kruusast risti. Ja ta asus kodu poole kõndima. Kui Muhamed lõpus koju jõudis tuli talle meelde, et ta oli unustanud mune korjata. See tegi ta kurvaks. Aga siis tuli talle meelde risti, mille ta leidis
Muinas Julle Elas kord poiss, kelle nimi oli Juulius, aga s]prade jaoks oli ta lihtsalt Julle. Talle meeldis joosta, jalgpallimängida, aga üle kõie meeldis talle vanaaega uurida. Kui ta ühel ilusal täiskuu õhtul magama jäi, sattus ta oma unenägudega vanaaega. Alguses tundus koht talle natuke võõras, kuid edasi liikudes märkas ta enda umber vanaaega. Akende ees olid seapõied, uksed olid madalad, ning vanamemmed keetsid lõunaks jahukörti. Peagi olidki taadid kohal, ning kõhud olid tühjad nagu huntidel. Nad asusid peagi sööma, et varsti tööle tagasi minna. Vanalajal tehti ju tööd varavalgest hilisõhtuni, et oma perekonda ära elatada. Julle liikus veel natuke edasi ning nägi lapsi. Nnende näod ja juuksed olid mustad ning seljas olid ainult väiksed kehakatvad riidejupid. Nad jooksid paljajalu ringi, kuid sellest olenematta olid nad siiski väga rõõmsad ja sõbralikud. Üks poiss võttis Julle käest ki...
See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma suure saamahimu tõttu ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse. Kui Tõnu ka piimamehena läbi põrus, siis tundus see kõik talle kui üks kohutav unenägu. Prillup mõistis, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, paraku taipas ta seda liiga hilja. Prillup oli kaotanud peaaegu kõik, mis talle tähtis. Et kõrtsis rahu saada, pidi ta ülameeste suu õllega kinni panema. Ta hakkas ka ise üha rohkem jooma, sest tema südametunnistus piinas teda kohutavalt. Alkoholi tõttu ta lõpuks oma elu kaotaski. Prillupi nn. ,,Kolmas laps" Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja
Robin Sharma on sündinud Aafrikas ja kasvanud üles Kanadas (tema vanemad on pärit Indiast). Enne veel, kui Sharma asus nõustama maailma edukamaid ettevõtteid, tegutses ta juristina, kuid ühel hetkel taipas, et oli väliselt edukas, aga seest tühi. Pärast seda kui ta oli kirjutanud raamatu «Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari», hakati teda tasapisi kutsuma ettevõtetesse nõuandjaks. Robin Sharma on juhtimisala, särava esinemise ja isikliku meisterlikkuse arendamise suuremaid asjatundjaid maailmas. Ta on kirjutanud 11 rahvusvahelist bestsellerit, nende hulgas raamatud "Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari", "Juhtimistarkus" ja ,,Pühamees, surfar ja tegevjuht"
Teistele Messias ütlesid nad, et Lorenzo läks äriasjus teise linna. Mõne aja pärast hakkas Lisabetta muretsema, et miks tema armastatu ikka veel tagasi pole. Öösiti ta nuttis ja kutsus Lorenzot haledalt. Kord öösel, kui ta oli ta nutmisest uinunud, nägi ta unes kahvatut Lorenzot, kes ütles talle, et tema vennad olid tapnud ta. Ta teatas tapmis koha ja Lisabetta läks sinna, hakkas kaevama ja polnudki vaja palju vaeva näha, kui ta nägi oma armsama keha. Sel hetkel taipas ta, et unes nähtu oli tõsi. Ta tahtis võta surnukeha kaasa, aga kahjuks oli see võimatu. Lisabetta lõikas noaga pea kehalt otsast ära ja kattis selle rätikuga. Toas istutas ta pea koos basiilikumiga potti ja kastis seda oma pisarate ja suudlustega. Vennad said aru, et lillepott muudab õde järjest jõuetumaks ja nad otsustasid selle ära varastada. Nähes seda, et lillepott on kadunud, palus Lisabetta, et ta selle tagasi saaks. Seda ei juhtunud ja õde jäi kurbusest haigeks
EUGENE DELACROIX (1798-1863) Ferdinand Victor Eugene Delacroix sündis 26.aprillil 1798.a. paari kilomeetri kaugusel Pariisist, tuntud diplomaadi neljanda lapsena. Isa töö tõttu kolis pere Bordeauxi, pärast pereisa surma aga Pariisi. Kooliajal huvitus noormees kirjandusest, muusikast ja sai algõpetuse joonistamises.Pärast lütseumi lõpetamist oli õpipoisiks portreekunstniku juures. Varsti taipas Delacroix, et klassitsistlik laad ei sobi talle ja ta alustas iseseisvat kunstnikukarjääri. 1822.a. eksponeeriti esimest korda näitusel Delacroixi maal. Sel perioodil köitis Delacroixi kreeklaste vabadusvõitlus Türgi ikke vastu. Paar aastat hiljem valmib maal ,,Chiose veresaun". See maal tähistab kunstniku romantismiperioodi algust. Maal ei leidnud publiku ega ka kriitikute heakskiitu.Maalil on kujutatud õnnetuid, poolalasti kreeklasi, kes kehastavad õilsust ja kannatusi
Jevgeni Onegin siirdus maale onult päritud mõisa elama ja eraldus kogu tema elu kestnud pealinna võlts suhetest, varandusel põhinevast keskkonnast, kus võttis teda vastu siiras armastus. Tatjana jaoks kulgeb sama teekond vastupidi. Kus eelistaksin mina elada tol ajal, põhinedes raamatu sündmustikule. Jevgeni Onegin oli terve elu pealinnas elanud „tark, meeldiv noormees igati”. Saanud hea hariduse,valdas hästi suhtlemiskunsti ja aadelkonna käitumisreegleid. Ta taipas, et pealinna koorekiht ei paku talle midagi. See oli tapnud temas usu millessegi ehtsasse ja siirasse. Võimaluse avanedes kolis ta maale. Maal võttis teda vastu siiras armastus, mis ei olnud kahepalgeline ja mida ta polnud tunda saanud. Ta ei osanud ega tahtnud tulla välja harjunud kestast, mille tagajärgi ta pärast sügavalt kahetses. Linnaelu muutis inimest ükskõiksemaks elu ja selle nautimise suhtes.
Subway on Ameerika frantsiisiettevõte, mis müüb peamiselt võileibu ja salateid. Ettevõtet juhib ja omab Doctor's Associates, Inc. Subway on 35 302- restoraniga 98 riigis üks kiiremini kasvavaid frantsiise maailmas. Aastal 1965 asutas Fred DeLuca võileivapoe finantseerimaks oma arstiõpinguid. Tuhande dollari suuruse laenuga hakkas tema sõber Peter Buck partneriks ning avati esimene toidukoht Bridgeportis. Ettevõtjad võtsid eesmärgiks avada 32 söögikohta kümne aasta jooksul. Fred taipas üsna pea ärijuhtimise põhitõdesid ja kvaliteetse toidu serveerimise ning hea klienditeeninduse tähtsuse. Aastaks 1974 omati 16 võileivapoodi Connecticutis. Taibates, et nad ei saavuta oma eesmärki avada 32 restorani kümne aastaga, alustati frantsiisimist, mis viis Subway keti märkimisväärse kasvuni, mis kestab tänaseni. Tänapäeval on Subway 34000 toidukohaga maailma suurim võileivakett. Subway on pühendunud missioonile pakkuda laia valikut maitsvat ja tervislikku toitu,
mõtteviisi arendamisele ning ka selle parandamisele. T. Harv Eker on teinud oma elu jooksul läbi paljusid tõuse ning languseid. Ta oli enne täisealiseks saamist lugenud läbi enamik rahalise tarkusega seosnevaid raamatuid, käinud erinevatel koolitustel ning loengutel, kuid pelgalt sellest ei piisanud. Ta oli jõudnud luua ka paljusid ettevõtteid, mis ajamöödudes kõik pankrotistusid. Ent kui Harv sai kokku ükskord oma isa sõbraga, kes oli püstirikas, taipas ta temaga vesteldes, et asjad ei õnnestu tal just seetõttu, kuna ta kasutab valet mõtteviisi. Peale seda hakkas ta uurima inimese edupsühholoogiat ning nende mõtteviisi. Kuna talle meeldis tervislik eluviis, otsustas ta luua sporditarvete poe. Seekord olid asjad teisiti, kui varem. Ta äri hakkas õitsema nii jõudsalt, et esimese kahe ja poole aastaga avas ta kümme poodi. Raamatu eesmärk on õpitud teadmiste tühistamine, kuna vale mõtteviis on edu kõige suuremaks takistuseks
ema ning väike ja habras Oliver ründas teda. Oliveri karistati väga tihti ja ta põgenes ära Londonisse. Tema korjas üles Jack Dawkins, keda hüüti ka Artful Dodgeriks. Doger oli Jew Fagini poistekamba üks liige. Fagin treenis poisid taskuvarasteks. Doger viis Oliveri oma agulisse `'urgu'' ja Oliver, süütu poiss nagu ta oli, sai üheks kamba liikmeks, aimamata midagi kurja. Kui aga ta saadeti, koos ühe teise poisiga, vargusretkele oli ta vapustatud kui ta taipas, mis toimub. Õnneks, varaste ohver, heatahtlik härrasmees, Mr. Brownlow päästis Oliveri kamba käest ja viis ta oma koju, kus majahoidja Mrs. Bedwin ravis ta terveks peale haigust. Oliver tundis esimest korda elus, et ta on õnnelik, kuid mitte kauaks. Fagin koos mõrvari Bill Sikesi ja prostituudi Nancyga röövisid ta ära. Seda käskis teha Fagini ülemus Mr. Monks. Oliver võeti kaasa murdvargusele. Vargad avastati Mrs
· Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. · Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, seejärel Raeküla alevis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris ning lõpuks läks Pärnu Gümnaasiumi. · 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. · 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · Päts taipas, et ühendada edumeelsed eestlased, tuleb välja anda oma ajaleht - 1901.aasta 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. Pätsi kordasaatmised · 1917-1919. aasta aprillini oli K. Päts erakordne andekas organisaator. · 1918. aasta 19. veebruaril tuli Tallinnas kokku Maapäeva vanematekogu koosolek. Otsustati
Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Vauquer arvas, et ta olevat üks naistemees. Kui tal oli mõni noorem sõber siis võttis ta teda kui oma last. Ta proovis aidata teisi kui see oli võimaik. Temaga suhtles üks noormees nimega Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega. Rastignac oli armunud Isa Goriot ühte tütresse. Ta taipas, et tütred Goriot ei armastanud ja ,et neil plaanis mõlkus isa raha. Isa Goriot suhtus oma tütardesse vägagi hästi. Ta toetas neid rahaliselt. Armastas oma tütreid ja palus, et need teda ikka ja jälle vaatamas käiksid. Ta oli valmis tegema kõik, et tütardel oleks hea elu. Loomulikult lootis ta neilt vanaduspäevil abi ja hoolitsust. Kõik, mis ta praegu oma laste jaoks teeb tuleb hiljem samamoodi tagasi. Tütred aga ei hoolinud oma isast üldse
,,Dekameron" 6. päeva viies novell 1. Forese da Rabatta: Oli suur teaduste tundja. Paljud nimetasid teda kodanikuõiguse varaaidaks. Forese oli väikest kasvu ja inetu, lameda näoga ja nösuninaga. Ta oli veidi ülbe ja ninakas, sest mõnitas Giotto't kuigi oli ise sama kole, kuid taipas kohe millega oli ta eksinud. Giotto: Ta oli maalikunstnik ega sugugi ilusam kui Forese. Giotto oli tagasihoidlik ja andekas mees, ning polnud ühtegi asja, mida ei suutnud ta niiviisi maalida, et see ei paistnud välja asi ise- väga tõeline. Ta tegi kunsti mitte sellepärast nagu tavapärased selle aja kunstnikud, et teistele meeldida, vaid et rahuldada arusaajate vaimu. Ta oli rahulik ja viisakas. Muidugi ka suurepärane jutumees, nagu oli ka tekstis kirjutatud
kiirus peab olema kõigi jaoks ühesugune, järeldub, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini. Siit järeldub omakorda, et kui rakendada energiat millegi kiirendamiseks, olgu see miski siis osake või kosmoselaev, siis kiirendatava objekti mass suureneb, muutes edasise kiirendamise aina raskemaks. Osakest valguse kiiruseni kiirendada osutub võimatuks, sest selleks läheks vaja lõpmata suurt energiahulka. Suurimaks kiiruseks loetakse valguse kiirust vaakumis. Teadlane taipas, et kiirenduse ja gravitatsioonivälja vahel on tihe side. Kinnisesse kambrisse, näiteks lifti, vangitsetu ei suudaks eristada, kas kamber on paigal Maa raskusväljas, mis surub seisjat põranda poole või kiirendab seda rakett ilmaruumis. Einstein aimas, et mass ja energia peaksid aegruumi mingil moel koolutama ja jõudis järeldusele, et kiirendus ja gravitatsioon on ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed
Hiljem hakkas ta tööle Medicide perekonna heaks. Hiljem kolis Amerigo oma perega Hispaaniasse, kus ta hakkas kaupmeheks ja kartograafiks. Hiljem tegeles ta purjetamisega. Vespucci tegi aastail 14971504 Hispaania krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjandi ''Uus maailm'' ja ''Amerigo neli reisi'', mis trükiti ning levis Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Tema esimene reis sai alguse 10. mail 1497 aastal. Sel päeval väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna- Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani. Mõned inimesed arvavad, et ta valetas selle reisi kohta meelega, kuna ta tahtis endale rohkem kuulsust saada. Ainus tõend selle reisi kohta on Vespucci enda kiri, aga arvatakse, et see on võltsitud
Isaac jälgis, kuidas töölised veskit ehitasid ja ehitas ise töötava masinavärgiga veskimudeli. Isaac oli vaid 14-aastane, kui ta ema lesestus teist korda. Ta läks tagasi oma vana elu juurde Woolsthorpe'is, tuues kaasa 3 last oma teisest abielust. Ta ema võttis Isaaci koolist ära, lootes, et ta paneb raamatud kõrvale ja tegeleb farmindusega. Isaac tegeles matemaatikaga salaja põõsastes. Õnneks taipas tema ema, et poiss on nö geenius ja pani ta tagasi kooli, et talle antaks Cambridge'i ülikoolile vastavat haridust. 5.juunil 1660, kui Isaac oli 18, viidi ta üle Trinity College'isse Cambridge'is. Kuigi Newton oli üks suurematest matemaatikutest, kes iial elanud, ei tegelenud ta matemaatikaga paljalt sellepärast, et ta seda oskas. Ta rakendas matemaatikat loodusseaduste avastamiseks. Tema töökus ja andekus jäid õige varsti silma ülikooli õppejõududele. 1664
Anastasie ja Delphine. Isa Goirot loobus oma kodust ja töökohast, et tütred ja väimehed ei peaks tema pärast häbi tundma. Ta müüs maha oma uhkemad riided ja väärtesemed, vähendas oma pansionikulusid ning andis tütardele ära iga viimse kui sendi. Härra Goirot armastus tütarde vastu oli siiras ja omakasupüüdmatu. Ta andis endast kõik, et pakkuda oma lastele vaid parimat. Ta aitas tütreid endiselt ka siis, kui taipas, et nad teda tegelikult ei armasta. Isegi oma surivoodil sonis Härra Goirot, kuidas ta läheb paranedes välismaale tööle ja annab kogu oma teenitud raha lastele. Kahjuks ei osanud Anastasie ja Delphine isa armastust ja jõupingutusi hinnata isegi peale tema surma. Anton Hansen Tammsaare on oma raamatus ,,Elu ja armastus" kirjutanud järgmist: ,,Noored tüdrukud armastavad ju nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada,
Mandelat süüdistati reetmises ja katses valitsust kukutada. Kuid õnneks pärast viie aasta pikkust kohtuprotsessi mõisteti ta süütuks. 1960. aastal toimus jõhker veresaun, kus politsei lasi maha 69 meeleavaldajat ning haavas kahtsadat. Mandela koos sõpradega korraldasid ülemaailmse streigi. Isegi mõned teised riigid mõistsid valitsuse hukka. Pärast seda ANC keelati ning Nelson läks päranda alla, kuid õnneks jätkas oma tööd. Mandela lõi Rahva Mõõga, sest taipas et valitsuse vastu aitab ainult vägivald.1962. aastal lahkus ta Aafrikast, et endale toetajaid leida. Kui ta tagasi jõudis arreteeriti tema ning Rahva Mõõga liikmed. Kõik said eluaegse vanglakaristuse. 1989. aastal tuli presidendiks de Klerk, kes vabastas kõik poliitvangid, kaasa arvatud Mandela. 1993. aastal võeti vastu uus põhiseadu, mis tagas kõigile võrdsed õigused ning Mandela sai samal aastal Nobeli preemia. 1994. aastal valiti esimestel vabadel valimistel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
