kuulujutud rääkisid et tapjaks olnud võõrad röövlid kolme maantee risti peal kuna Laios sai sellise ende,siis otsustasid nad Iokastega oma lapse tappa,ja andsid lapse karjasele ,et ta viiks lapse Kithaironile mäeorgu või mäestiku vms,et tapaks lapse seal ,kuid karjane otsustas armu anda lapsele ja ei viis ta Kithaironil oleva saadiku kätte,kes andis lapse edasi Polybosele,et ta lapse kasvataks üles nagu oma lapse,Polybos oli hea mees ja tegigi seda,aga ühel peol vms keegi purjus peaga ütles Oidipusele kogemata et sa oled võõraslaps,siis vanemad rääkisid talle asja ilusti ära ,et ta midagi ei kahtlustaks ja siis peale seda jäi see Oidipust ikkagi häirima,ja ta läks delfi oraaklisse ,et saada ennustust vms ja siis sai sealt ende,et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga,ja et seda vältida otsustas ta oma kodukohast lahkuda(sest seal olid tema arvates tema
kõige rahva silmis jälk on vaadata ning et Oidipus saadab enda isa surma. 6. Oidipus viibis kolme manatee ristil. Vanker tuli vastu ning seal istus Laios (Oidipuse isa). Vankrijuht ja rauk, kasutades jõudu, üritasid Oidipust teelt tõrjuda. Oidipus sattus raevuhoogu ning tahtis mööduda. Sel hetkel võttis rauk astla pihku ning lõi Oidipust vastu pead. Selle eest maksis Oidipus kätte ning tappis kõik. 7. Isthmosel sai surma Polybos ning seejärel kuulutati Iokaste kaasa (Oidipus) sealse rahva poolt valdjaks. Tõi nii häid uudiseid, et Oidipus on valdjaks kuulutatud, kuid samas ka leinateate, sest Polybos oli surnud 8. Läksid tülli. Iokaste ei tahtnud, et Oidipus uuriks enda sünniloo kohta, kuid Oidipus soovis seda teha. Iokaste soovitas jätta asjad sinnapaika. 9. Oidipus palus Kreoni, et ta hoolitseks kahe tütre eest ning kaitseks neid, kuid samas
Seetõttu lahkus Oidipus oma arvatavate vanemate juurest Teeba linna. 3. Teiresias on kõiketeadja, kes esimesena vihjas, et Oidipus on seotud Laiose surmaga ning ütleb Oidipusele: ,,Ma ütlen siis veel sulle: hirmsat pattu teed sa teadmatult: sa enda sooga rikud verd." Selle lausega annabki Teiresias Oidipusele mõista, et tema ettekuulutus on tõeks saamas. 4. Tragöödiast saab teada, et Oidipuse kasuisa on Korinthose vürst Polybos ning kasuema Merope Dorisest. 5. Oidipus määrab Laiose tapjale karistuseks linnast välja saatmise või hukkamise. Endale määras ta karistuseks silmade välja torkimise (enda pimendamise) ja maapakku saatmise. 6. Laiose mõrvarit ei selgitatud välja siis, kui roim oli veel värske, sest mõrvariteks arvati olevat võõras röövlijõuk ning keegi ei leidnud viisi või vihjet neid otsima hakata. 7
kuningas, kuid sügaval sisimas piinas teda tõde. Kes ma olen? Kuningas Oidipuse elu sai alguse Teebas, kus ta sündis kuningaperre, ent ta ei olnud oodatud laps. Oidipuse isale, Laiosele oli oraakel Teresias ennustanud, et sünnib poeg, kellele on määratud tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Lapse sündides sidus Laios tal jalad kokku ja viis mägedesse, lootes, et laps nii peatselt sureb. Ta eksis, poisi leidsid karjased, kes viisid Oidipuse Korintosesse. Sealne kuningas Polybos ja tema naine Periboia kasvatasid poisi üles kui oma poja ja panid talle nimeks Oidipus. Täiskasvanuks saades ennustati talle, et ta tapab oma isa ja abiellub emaga. Oidipus uskus, et tema tõelised vanemad on Polybos ja Periboia, seepeale lahkus ta Korintosest ja suundus Teebasse. Teel kohtus ta kaarikus sõitva Laiosega, kes nõudis, et Oidipus annaks talle teed. Nad läksid tülli ja Oidipus tappis Laiose, teadmata, et ta viis ennustuse täide.
inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus. Kuninganna Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Pime ennustaja Teiresias hoolib oma kuningast ja püüab teda tõest säästa, kuid on sunnitud tõtt rääkima. Kuningas Oidipuse kasuisa Kotintose vürst Polybos ja kasuema Merope lapsendasid Oidipuse, kuna olid lastetud. Siiski jätkus neil halastust ja armastust võõra hüljatud lapse vastu. Karjane, kelle kohustuseks oli vastsündinud laps surma saata. Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema. Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Kokkuvõte Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja
poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna surema jätta. Talumees andis lapse hoopis Korintose karjuse kätte , kes selle lapse Korintose kuningale viis. Korintose kuningas oli ilma lasteta ja ta võttis kingitud lapse meeleldi vastu. Polybos pani poisslapsele nimeks Oidipus ja kasvatas ta Korintose printsiks. Kui Oidipus kasvab suuremaks ja talle ennustatakse ,et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga, lahkub ta kodust ,et seda ära hoida ja hakkab Teeba poole liikuma. Teel Teebasse toimus kolme tee ristil väike arusaamatus. Laiose tõlla juht lõi Oidipusele jalaga. Oidipus ei tahtnud seda nii jätta ja hakkas asja uurima. Kolme tee risti juures läks võitluseks ja Oidipus tappis viis meest , kellest üks pääses põgenema
Olin endast väljas ning see oli viimane piisk minu karikasse, hetke ajel tapsin ma kõik, peale ühe mehe. Kas tõesti võin mina olla Laiose mõrvar,oh õudust, ei, ei , see ei saa nii olla! Et saada kindlust, et mina ei olnud selle koletu töö süüdlane, lasin Iokastel, kutsuda mehe, kes talle Laiose mõrvast rääkis. Neljas päev- Minu hea elu lõppes katastroofiga Saadik saabus minu juurde uudistega kodulinnast. Ta ütles, et mu isa Polybos oli haigestunud ning ära surnud. Ühelt poolt olin õnnelik, et ta oli elanud päris eaka eani ning ma polnud teda tapnud, kuid samas olen ka väga õnnetu, et ei saanud temaga piisavalt kaua koos olla ning pidin lahkuma Kornithosest, et Apolloni ennustus tõeks ei saaks. Südamesse jääb krimeldama veel see, et ema on elus ning ennustus võib siiski tõeks saada, ohhh... kui raske ja piinarikas on mu elu. Saadik ütles, et kardan asjata, kuid miks arvab ta nii?
Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all Sphinx. Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei
kutsal oli Oidipusele andnud piitsaga ja selle peale sai oidipus väga vihaseks ja tappis vankri olund . ja nüüd hakkas mõtlema et tegelikult tema oligi see mõrvar ja temale laskub surmasüü ja needus . III Iokaste põõrdub palvega Lykeiose- kõigi aitaja poole et too aitaks saada oidipusel üle oma masendusest . Siis ilmub saadik Korinthoses oidipuse sünnilinnast ja toob teateid et oidipus on valdjaks Istomosel kuulutatud, kuna hallpea Polybos oli surnud vanadusse. Siis rääkis saatja ka seda juttu Oidipusele, kuid Oidipus ei tahtnud tagasi oma sünnilinna minn kuna kartis ennustust mille oli talle oraakel lugenud- et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Siis ütles saadik et see Polybos polnudig tegelikult ta isa vaid ta oli lihtsalt enda kasvatada oidipuse võtnud. Hoopis üks karjane kelle käskijaks olnud Laios leidnud Oidipuse järsa kalju nõlvalt. Jalad kinni seotud millest olnud Oidipusel siia maani armid alles
Iokaste räägib Oidipusele, et riigis levivad jutud, et Laiose tapsid röövlid kolme maantee risti peal(Delfi ja Daulia). Ellu oli jäänud üks ori, kelle Oidipus käskis üles otsida. Samas tuli Oidipusele meelde, et ta oli kunagi selles ristis kohanud hulka mehi. Ta tappis nad kõik. Oidipus meenutas, et ta oli kunagi oraakli juures käinud, kes ütles et ta heidab kunagi oma emaga ühte ja tapab oma isa. Samal ajal tuli Korintosest üks saadik, kes rääkis et Oidipuse kasuisa Polybos oli surnud vanadusse. Oidipus sai teada, et kunagi ammu leidis üks karjane ja need keda ta vanemateks pidas olid hoopis tema kasuvanemad. Oidipus lasi selle karjase üles otsida ja karjane rääkiski, et Oidipus on abielus oma õige emaga Ioakstega ja ta tappis oma õige isa Laiose. Iokaste poos end selle pärast üles ja Oidipus torkas endal silmad peast. Lossi ees andestas Kreon Oidipule, et ta teda reeturiks pidas ja Kreon kutsus Oidipuse tütred, kallistas
röövlijõugu poolt kolme tee ristil. Mulle hakkas aga midagi tuttavat selle looga seoses meenuma ning ma pärisin veel selle juhtumi ja ka Laiose enda kohta. Kõik, mida Iokaste mulle temast rääkis, tema välimus, kes temaga kaasas olid... kõik oli mulle tuttav. Sain aru, et oraakel võis siiski tõtt rääkida. Tunnistasin ka Iokastele seda. Rääkisin naine ka veel loo sellest, kuidas üks võõras mind kunagi võõraslapseks pidas. Kuidas mu vanemad - isa Polybos Korintosest ja ema Merópe Dorisest - ta hukka saatsid. Kuidas ma sain Delfi oraaklilt ennustuse, et ma kunagi oma emaga ühte heidan ning isa tapan. Kuidas ma Laiose tapsin. Ma olin siis parasjagu Korintosest põgenemas - ma ei suutnud seda häbi taluda, mis oraakel mulle teatas - kui ma nägin vastu tulevat vankrit. Ees paistis käskjalg ja istmel kirjeldatud mees. Kokku saades püüti mind teelt tõrjuda - nii kutsar, kui mees
- Vankris olevad inimesed proovisid Oidipust teelt kõrvale tõrjuda kasutades selleks jõudu. Oidipus läks raevu ja lõi kutsarit aga kui ta juba tahtiski vankri kõrvalt mööduda lõi rau teda kõvasti vastu pead. Selle eest tahtis Oidipus karmilt kätte maksta. Lõi rauk aoma rännusauaga nii kõvasti vastu selga, et kukkus vankrist maha. Edasi lõi ta kõik vankris olevad maha. 8)missugused kolm teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? - Oidipuse isa on surnud loomulikku surma, Polybos polnud Oidipuse isa. Saadik oli ise Oidipuse Polybosele kinkinud. Saadik oli Oidipuse kaljujärsust leidnud ja nii saigi ta Oidipuse pääastjaks. Teatas, et üks karjane, keda käskis Laiose, oli Oidipuse talle andnud. 9)mis juhtus Lokaste ja Oidipusega, kui selgus lõplikult viimase sünnilugu? - Iokaste oli nii meeleheitel ja jooksis enda magamistuppa. Pani uksed kinni ja needis samal ajal Laiost ja Oidipust. Ta tegi enesetapu puues end nööriga üles.
ta üles olid kasvatanud. Juhuse tõttu aga sattusid õde ja vend kokku. Oidipus oli üks nendest, kes ei teadnud oma päritolu. Mees pidas enda vanemateks neid, kes olid ta oma järeltulijana üles kasvatanud. Noorukieas sai peategelane juhuslikult teada, et ta on tegelikult kasulaps. Mures läks ta Delfi oraakli juurde, kes samuti rääkis ära ainult osa tõest ning ennustas poisile seda, et too tapab oma isa ja naitub emaga. Arvates, et Polybos ja Merope on tema vanemad, põgenes Oidipus Korinthoselt, et ennustus täide ei läheks. Rännates sattus ta kokku reisiva salgaga ning tekkinud konflikti käigus tappis mees vihahoos võõrad, kelle hulgas oli ka ta lihane isa Laios. Hiljem päästis peategelane Teeba linna Sfinksi käest. Tasuks anti talle kuningatiitel ja naiseks lesestunud Iokaste. Kui aga linnas pääses valla katk, tuli sellest vabanemiseks leida Laiose mõrvar. Oidipusele andsid ennustajad mõista, et
Kartes sellise ennustuse täideminekut pages Oidipus Korintosest. Teel sattus ta teederistmiku kokku hobuvankriga liikunud kaaskonnale, kes nõudsid et ta neile teed annaks. Meeste vahel oli tekkinud tüli ja vihahoos Oidipus tappis nad. Kuniganna Iokates rahustas Oidipust öeldes et ennustused ei vasta alati tõele. Ühel päeval saabus kuningalossi karjasest rauk, kel olevat Oidipusele sõnum edasi anda. Rauk tuli Korintosest Oidipust teavitama, et tema isa, kuningas Polybos oli loomulikku surma surnud. Suur oli Oidipuse rõõm, kuna see tähendas, et oraaklilt saadud ennustus ei pidanud paika. Siiski ütles ta raugale, et Korintosesse ei saa ta naasta hirmu pärast, et täitub ennustuse teine pool mis ütles et ta heidab ühte oma emaga. Rauk seletas, et hirmuks pole põhjust , kuna Oidipus polevat kuningas Polybose ja kuninganna Periboia poeg. Karjusest rauk oli saanud ta Teeba karjuse käest imikuna ning andnud kuningaperele kasvatada
inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all Sphinx. Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik
Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle
saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all Sphinx. Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on.
9. Hippolyte vöö ära toomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine Heraklesele lubati tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele. Oidipuse lugu Oidipus jäeti väga väikse lapsena maha, kuid ta leidis keegi lambakarjus, kes viis lapse Korintose kuningakotta. Oidipus kasvas üles ja elas Polybos ja Merope juures. Hiljem läks Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda läks Oidipus Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks. Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on
taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. Tsiresias ennustaja, tunnistab, et linnas on endise kuninga Laiose mõrvar ning katk lahkub alles mõrvari tabamise järel. Tsiresias teab, et mõrvar on Oidipus ise. Pime oraakel Teiresias ennustas juba vara, et Oidipus tapab oma isa. Samamoodi ennustas ta kuidas katkust lahti saadakse. Saadik Korintosesaadik lktuli Teebasse ja ütles Oidipusele, et ta isa Polybos on surnud. Karjane Viis lapse Oidipuse Korintose kuningale Koor põhiliselt koor selgitab ja komenteerib juhtunut Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist
Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! *"Kuningas Oidipus" - Sophokles Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks. Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on
9. Hippolyte vöö ära toomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine Heraklesele lubati tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele Oidipuse lugu Oidipus jäeti väga väikse lapsena maha, kuid ta leidis keegi lambakarjus, kes viis lapse Korintose kuningakotta. Oidipus kasvas üles ja elas Polybos ja Merope juures. Hiljem läks Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda läks Oidipus Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks. Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui
Demokraatlikku ühiskonda, mida valitseb rahvas, Burke nimetas kollektiivse türannia süsteemiks, sest üksikisiku kannatused seal on tohutu suured, aga appi oodata pole lootust, sest enamuse võimu all kannataja on jäetud ilma igasugusest lohutusest, kaastundest. Riigielu õige korraldus peab olema rajatud vundamendile, milles põimuvad monarhistlik, aristokraatlik ja demokraatlik alge, nii nagu seda soovitasid juba antiikautorid Aristoteles ja Polybos ning keskajal Augino Thomas. Kõige parimaks vormiks oli nende arvates konstitutsiooniline monarhia.Kõige süstemaatilisemalt on konservatiivide ideoloogia üldised põhjendused esitatud suure sakslase Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofias, kes põhjendab lugejale, et kõik olemasolev on mõistlik. Ühtaegu tähendab olemasolevate ühiskondlike suhete mõistlikkus seda, et olemasolev moodustab lüli ühiskonna moraalsetes alustes.
Menelaos, Helena, Odysseus, Achilleus, Patroklos. 6. Oska kirjeldada antiikteatri ehitust, tea môisteid (orkestra, skeene, dionüüsia, tragöödia, komos-komöödia). Dialoogi ja koori osatähtsus vanakreeka ja vanarooma teatris. 7. Nimeta kolm antiiktragöödia ja kolm antiikkomöödia autorit. 8. Nimeta 8 antiikluule liiki, teades, mis liiki iga autor viljeles. 9. Tea Sophoklese "Kuningas Oidipuse" sisu üldjoontes, lähtuvalt järgmistest tegelastest: Laios, Iokaste, Oidipus, Polybos (Korinthose kuningas), Eteokles, Polyneikes, Antigone, Ismene, Kreon. 10. Nimeta keskaja neli kirjanduse liiki, lähtuvalt sotsiaalsetest kihtidest. 11. Nimeta keskaja kuus rüütliromaani liiki ja kaks linnakirjanduse romaani liiki. 12. Nimeta 8 keskaja rüütliluule liiki, täpsustades nimetuse tähendust. 13. Iseloomusta üldjoontes keskaja teatrit, tea môisteid: müsteerium, miraakel, passioon, farss, plaanvanker. 14
annaabi.ee 
