Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi. Pikad noodid vahelduvad kiirete rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv. Lugu iseloomustab hästi ka kohatine ärevus. Teoses on tunda vastandamist, hea ja kuri, või siis rõõmus ja kurb. Avamäng on teosel hästi tuttav. Loo tempo varieeruv. Olles vahepeal Andante ja vahetevahel Animato. Teos on cantabile ehk laulev
docstxt/1313524765129285.txt
1938a 11. laulupeol 2 tema Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele professionaalne meeskoor
direktorile Seletuskiri Mina, , jäin kolmapäeval, 1. aprillil 2009. aastal matemaatika tunnis magama, sest õpetaja hääl oli nii uinutav ja meloodiline. / / Tallinnas 1. aprillil 2009
Sisukord Kantri Disko Rock'n'roll Punk rock Folk rock Grunge Funk Hiphop Soul Kasutatud allikad Heavy rock Progressiivne rock Jazz rock Fusion Kantri USA lõunaosariikide muusikastiil Kujunes välja 20. sajandi alguses Lihtne, maalähedane, meloodiline Esituslaad vaba ja rahvalik, lauldakse nasaalse tämbriga USA-s kutsutakse country and western Traditsioonilised saatepillid: bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver jt http://www.youtube.com/watch?v=oN86d0CdgHQ Rock'n'roll Sündis 1950. aastate keskel Ameerika Ühendriikides Tunnused: rütmi rõhutamine elektriliseslt võimendatud heli Bändi kuuluvad: soolo-, rütmi-, basskitarr, trummid
Keskendub hetkele, ilu Ülimalt intensiivne, Huvitus antiikaegade nautimisele, tunneb sügavat huvi sündmustest, hoiduti programmiline inimese siseelu vastu, äärmuslikest muusika, peamine tonaalsuse kadumine, emotsioonidest, selge Iseloomulik tähelepanu peenetel tekkis dodekafoonia. meloodiline joonis, detailidel, kindla heliloojate teostes pole piirjoonega meloodia mõtet otsida ühiseid asendub jooni, harmoonia kooskõladega. lihtsustamine.
Iirimaa Iirimaa kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Jooni alla järgnevast loetelust iiri rahvalaulu iseloomustamiseks sobivad sõnad: ühehäälne, rütmikas, meloodiline, mitmehäälne, muusikaliste kaunistustega. Missugune rahvapill on Iirimaal rahvuslikuks sümboliks ja kus seda näha võib? See pill on Iiri harf ja seda võib näha: lipul, vapil, mündil, paberrahal. Iiri löökpillide hulgas on tähtsal kohal iiri trumm, mida kasutatakse Vahel ka ainsa pillina tantsude saatmiseks.
ISESEISEV ÜLESANNE Muusikalised väljendusvahendid. Leia järgnevatele mõistetele ehk muusikalistele väljendusvahenditele tähendused (seleta lahti) ning lisa märksõnu, mis seostuksid selle mõistega. Vajadusel kasuta Interneti abi. RÜTM – helivältusete organiseeritud järgnevus Rahulik, punkteeritud, vabarütm, tempokas MELOODIA –muusika peamine väljendusvahend; helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku Astmeliselt liikuv, voolav, hüplik, kiire, aeglane, rahulik TEMPO – heliteose esitamise kiirus Mõõdukas, kiirenev, aeglane, rütmikas TÄMBER – kõlavärv, kõla intensiivsuse olenuvus sagedusest Kriiskav, mahe, madal, kõrge DÜNAAMIKA – helitugevuse muutumine Vaheldusrikas, crescendo, piano, pool vaikselt, pool valjult HARMOONIA – õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevutest Heakõlaline, jazzharmoonia, klassikaharmoonia VORM – heliteose ülesehitus Kaheosaline, lihtne, keerukas, b...
Jack McDuff, Jimmy McGriff, Lonnie Sepp, Don Patterson, Jimmy Sepp ja Johnny Hammond Sepp. Tenor saksofon oli samuti Soul jazzis oluline; märkimisväärsed Soul jazz tenorid olid Gene Ammons, Eddie "Lockjaw" Davis, Eddie Harris, Houston Isik, ja Stanley Turrentine. Alt mängija Lou Donaldson oli samuti oluline figuur, nagu oli Hank Crawford. Erinevalt Heavi bopist, oli Soul jazzis üldiselt rõhutatud korduv soon ja meloodiline konks ja improviseering olid sageli vähem keerulised kui mõnes teises jazzi stiilis. Soul Jazz Referaat Therese-Liise Aasma 9. b 2008 Sisukord 2. Soul Jazz 3. Eddie Lockjaw Davis 4. Fotod 5. Allikad Eddie Lockjaw Davis (1922 - 1986)
intonatsioonist. Ajalugu Arheoloogilised leiud näitavad, et muusikaline kulltuur arenes Hiinas juba varakult. Guoyue Muusika Popmuusika- https://www.youtube.com/watch?v=_ChH GX2_fw4 https://youtube.com/watch?v=CH1XGdu- hzQ Traditsiooniline muusika- Pillid Sheng Pipa Er-hu Huvitavad faktid Hiinas leiutati paber. Hiina muusikas on võrreldes Jaapani muusikaga rohkem zanre. Hiina on pindalalt maailma 4. suurim riik. Hiina muusika on üldiselt meloodiline, mitte harmooniline. Kasutatud allikad Muusika õpik https://www.youtube.com/ https://annaabi.ee/Hiina-Muusika-m143197.html http://www.philmultic.com/home/instruments/erhu.html http://www.musicoftheorient.com/Pipa.aspx https://en.wikipedia.org/wiki/Music_of_China Kasutatud allikad https://www.sco.com.sg/instrument/sheng/
Neoklassitsism Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4
mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna"). Rütm Debussy kasutas sageli täistoonhelirida või suurendatud kolmkõla, Raveli ema oli hispaanlanna. Seetõttu kasutas helilooja sageli mis välistavad tunglevuse muusikas. Ta kasutas ka polütonaalsust hispaania temaatikat ning rütme. Teose vältel kordub meloodia, kahe akordi üheaegset kõla
Leon 10.B Tekkeaeg Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend"
Apr ill 1972 Elulugu Eesti helilooja Sündinud Tartus ja üles kasvanud Tallinnas ning Pärnus Kuueaastaselt kolis ta oma vanaema juurde Tootsi Õpingud Kooli alustas kuueaastaselt Õppis Vändra lastemuusikakoolis Õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis.1990 lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 19891992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Looming Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal Tihti tema heliloomingus leiab prantsuse spektraalmuusikat, Gregooriuse koraali, IRCAMi(Akustika ja Muusika Uurimise ja Koordineerimise Instituut) eksperimente ja idamaise muusika jooni Kirjutanud ka suurvorme Teosed "a travers" ("Kaudu") 1998 "Sinine" 1998 "Sula" 1999 "Traces"("Jäljed") 2001 "Hõbevalge" 2007/2008 "Ma kuulsin sind laulmas" 2010 Tunnustused 2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist
Vene muusika 20.sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. · Kõik kunstiliigid pidid teenima kommunistliku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. · Muusika lihtne, meloodiline, kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, KP-le). · Heliloojad, kes sellega kaasa ei läinud neid ähvardas oht loomingu esitamine ära keelata. · Venemaal ei juurdunud mitte ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli loomind oli rangelt keelatud. · S.Prokofjev ja D.Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu.
aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, gregorikoraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Aastal 2000 on tunnustatud Heino Elleri muusikapreemiaga. Karl Erik Hiie
SOLFEDZO ÕPPESISU Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada järgmisi oskusi: I. Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedzeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.). Intervallide laulmine kahehäälsel...
Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsuse populaarsus. Muusika muutus tonaalseks. UUED zanrid esimesed ooperid: Peri ,,Daphne", ,,Orpheus ja Eurydike" Ooperihelilooja Monteverdi ,,Orpheus" uued zanrid: Veneetsia ooper, Napoli ooper, Da-capo-aaria, retsiatiiv. *Aaria Itaalia k 'õhk' on saatega vokaalmuusika zanr. Ooperis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber. Kontsertaaria Aaria on ka zanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskne tegelane on jutustaja. Koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Kantaat esitas solist kammerans. Saatel Sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad: puupuhkpillid: nt flööt, oboe
Cream, Iiri kohv Hommikusöök Kartulikoogid ehk Boxty colcannon Iiri hajuhautis Iiri tants Riverdance ehk iirimaa stepptants. Jaguneb kaheks: kõvakingatants ja pehmekingatants Iirlased nimetavad neid jalanõusi `'Pumps'' Sai kuulsaks 1994 aastal Eurovisioonil http://www.youtube.com/watch?v=W22gpBv00gg Iiri muusika Iiri rahvalaul on :ühehäälne, meloodiline, muusikaliste kaunistustega Iirimaa rahvuslikuks sümboliks on iiri harf. Iiri rahvapillide hulgas on tähtsal kohal ka trumm bodhran Tuntuim iiri tants on kiiretempoline meeste soolo tants jig ( dziig) Iiri torupilli nimetatakse ka `'sõjasarveks'' ehk `'Warpipe'' http://www.youtube.com/watch?v=xviP4-z_iRY&list=PLGUCY-d0eWh2HXevs Oskar Wilde Colin Farrell Teater Gaiety George William Russell Tänan Kuulamast!
Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust. Helilooja sai raha alles peale kolmandat etendust. Bel canto (laulustiil) meloodiline, ilus, peamine tegelasi iseloomustav väljendusvahend. Kastraadi aeg sai läbi, tenorikultus sai alguse Trupid üle Euroopa (eriti õukondade juures), helilooja pidi arvestama teatri tingimusi kirjutades. Ooper Prantsusmaal Pariisi ooper - kõige esinduslikum, ooper toodi lavale 2-3 nädalaga. Koomiline ooper (sajandi keskel sai sellest operett) Itaalia ooper
muusikaakadeemia kompositsiooni- õppejõud aastast 2000 • Eesti muusika päevade kunstiline juht aastast 2015 Jaan-Eik Tulve- abikaasa Looming • Muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest ja eluenergia ühtsusest • Teda huvitab aegruumi sügavuse tunnetamine ja tabamine • Ei komponeeri palju • Helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine • Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas kammermuusika • Heliloomingus leidub prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile” Tunnustused • 1998 teos "à travers" UNESCO heliloomingu- rostrumil Pariisis 2. koht • 2000 Heino Elleri nim preemia
ideaale Tema meloodiaannet iseloomustab klassikaline selgus ning romantiliselt emotsionaalne väljenduslaad Ta oli produktiivne looja: 38 muusikalist lavateost Viljakaks valdkonnaks kujunes koomiline ooper – “Sevilla habemeajaja” Giuseppe Verdi Itaalia kõige aegade kuulsaim ooperihelilooja – ooperikuningas 26 ooperit Tema muusika on kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks Erilist tähelepanu on pööranud ansamblitele ja kooristseenidele Tema tegelaskujud on psühholoogiliselt keerulised ning elutruud isiksused Suur rõhk libretodedel Richard Wagner
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda m...
heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest IRCAMi elektronmuusika kursustest. TEgevus Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Tunnustused 2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist 2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) 2004 Valgetäht V klass
,,My Heart's in the Highlands" Arvo Pärt analüüs Arvo Pärdi muusikapalas on tempo suhteliselt aeglane. Tempo jääb ka natuke venivaks. Pala rütm on korduv ja kõikuv. Kordab pidevalt ühte ja samat kohta. Muusikateos on päris meloodiline, pidevalt helid kõiguvad alt üles ja ülalt alla. Selle teose dünaamika on tugev ja pikk. Muusikapala on väga harmooniline ,helide kooskõla ja laul on ideaalne. Pala helilaad on duur helilaadis. On hästi madal ja tõsine. Teose tämber on hästi tõsine, kurb ,meeleolukas ja madal. Teos on sümfooniline ning põnev. Minu arvamus Teos meenutab pimedat ja tumedat sügis- või talveöhtut, kus üks naine või tütarlaps on kurb ning jutustab oma kurva lugu edasi. See on üpris tõsise sisuga ,kuid samas see on vägagi meeldiv. Tekitab minus päris imelikku kõhedust. Miski muudab...
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring
nooruspõlve jäänud armastuslugu inspireeris kõiki tema hilisemaid teoseid. Mina analüüsin selle filmi muusikat. Muusika sellele filmile on kirjutanud inglasest helilooja Adrian Johnston. Lugu, mida Jane ise filmi algades mängib on mazoorne, kiire ja lõbus. See iseloomustab Jane'i isepäisust, nutikust ning samal ajal lõbusust ja heasüdamlikkust. Muusika, sel ajal (4:45) kui nad hakkavad Lady Greshami juurde minema on õrn, meloodiline. Taustaks on loomahääled ning vee sulisemine. Meloodia on selline, sest on värske ja ilus hommik ning kõik on just kirikust tulnud ja lähevad oma igapäevaseid asjatoimetusi tegema. Hoogne viiulimuusika ja kaunistuseks tamburiin läbib stseeni, kus Tom Lefroy ja Jane vend jooksevad treppidest alla ja räägivad reisimisest. Muusika läheb edasi kohas, kus Lefroy suudleb hommikul (ilmselt pärast pidu) üht neidu ja jookseb kiirustades loengusse.
d, mõjutaj ad Schubert 1797- Viini lähistel Laulupoiss, Ilma teooriakoolituseta, Beetho Loodusteema, Romantilise Meloodiline võlu, 1828 pedagoogiline õppis vaimulik ven armastus- või sisuga, marsid, seos folklooriga ja stuudium, internaatkoolis laulmist surmamotiiv, valsid, sonaadid meeleolud ning
varakult muusika,vanemad tahtsid õigusteadust abielu klaverimängija tütrega, 10a. Muusikaajakiri loomingus tähtsad laulud ja klaverimuusika põhiliselt programmilised teosed (lisas teksti sisu või pealkirja) 2klaveripalatsüklit ''karneval'', ''castesteeinid'' 250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile
Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge Vello Jürna kurb saatus. Kõige rohkem meeldis mulle Tosca aaria ooperist " Tosca". Selle esitas
· Vanemaks saades avastab oma tõelise ande · Ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad · Edasi järgneb viljakas tööperiood ja ta on väga hinnatud Pariisi kultuuri valdades · Rindele saadetud ning peapõrutusega tagasi toodud Ravel on mõjutatud nähtud sündmustest ning viimased eluaastad on täis traagikat, seda kõike mõjutab ka tema looming Looming · Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema · Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme · Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus · Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest · Viimastel eluaastatel on looming raskelt mõjutatud läbielatud
Intervalliks nimetatakse kahe heli vahelist kaugust , intervallid jagunevad: - meloodiline intervall, helid paiknevad teineteise järel - harmooniline intervall, helid kõlavad samaaegselt Intervallide määramisel on kaks aspekti. Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8)
kompositsiooni. Ta on töötanud lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1981-1988) ning laulnud ansamblites ,,Vox Clamantis", ,,Choeur Gregoriaen de Paris" ja ,,Heinavanker". Tulev on helilooja, kelle loomingus põimuvad ekspressionistlik ja sakraalne elutunnetus, eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusika ansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsiooni. Meloodiline ja laulev alge ka instrumentaalsetes teostes. Tulev on kirjutanud põhiliselt ansambli- ja orkestriteoseid, milles hüpnootilist atmosfääri loovad tähendusrikkad aja-, ruumi- ja kõlaefektid. Sageli tekib tema muusikat kuulates ajatu tunne. Kuigi tema muusika (ka tekstid) on tugevalt sakraalse alatoonika, võib tajuda ka teatud sensuaalsust. Helilooja on seda kommenteerinud järgnevalt: ,,Ma ei väldi sensuaalset naudingut muusikas. Väga abstraktne muusika jääb mulle natuke võõraks
Dzässi juurest liikus Mauriat peagi edasi estraadimuusika juurde, tehes populaarsete estraadimeloodiate seadeid ja kirjutades ka oma muusikat. Õnnelik mõte luua estraadi- ja sümfooniaorkester tõi Paul Mauriat' Pariisi. Peagi tegi ta juba koostööd prantsuse estraaditähtede Maurice Chevalier', Dalida, Charles Aznavouri ja Mireille Mathieuga. Paul Mauriat' orkestri edu oli nii peadpööritav, et ületas peagi Prantsusmaa, seejärel aga ka Euroopa piirid. Selle meloodiline, uskumatult kaunis ja erutav kõla ei jätnud kedagi ükskõikseks. Orkester vallutas kuulajate südamed kõigil viiel kontinendil, esines maailma parimates kontserdisaalides, selle plaate müüdi miljonites - niisugune kuulsus ei ole enne ega pärast osaks saanud ühelegi estraadi- ja sümfooniaorkestrile. Paul Mauriat kirjutas elu jooksul üle 150 instrumentaalpala ja laulu. Nende meloodia tunneb publik ära juba esimestest akordidest. 2005
aplausi saatel lava taga, tuli tagasi ning tervitas kättpidi esimest viiulit. Minu arvates oli see täielik ajaraisk ja häbiväärne, et sellist kontserti selle arvelt pikemaks venitati. Kontserdi puhul mulle meeldis mulle selle lihtsus ning pikkus. Enamasti mulle tunde kestvad kontserdid üldse ei meeldi, niisiis oli see just paras. Kontserdil esitatud teostest oli mulle kõige meelepärasem "Ungari rapsoodia" kuna sel on väga meloodiline viis. Samuti oli see ainuke esitatud muusikapala, mida olin varem kuulnud. Kokkuvõtteks võib üelda, et ma nautisin kontserti hoolimata ebameeldivustest. Minu arvates on hea, et klassikalise muusika kuulajad pole kuhugi kadunud, ning on mida neile ette kanda.
Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits
Detailirohkus ja keskendumine peenetele nüanssidele Mitmesugused helilaadid (täistoonlaad, pentatoonika) Claude Debussy (1862-1918) Prantsuse helilooja ja pianist Mõjukaim impressionistlik helilooja kantaat – “Kadunud poeg” sümfooniline eskiis – “Meri” sümfooniline prelüüd – “Fauni pärastlõuna” sümfooniline triptühhon – “Nokturnid” Maurice Ravel Selgete piiridega meloodiline muusika Eeskujuks hispaania muusika klaveripala – “Vetemängud” Ekspressionism ja atonaalsus Täiesti uut laadi muusika Sünged, rasketeemalised teosed dodekafoonia – 12-heli tehnika, atonaalsuse edasiarendus. Kõik oktavi 12 tooni on olulised. Arnold Schönberg (1874-1951) Tähtsaim ekspressionismi esindaja I – ekspressionistliku kallakuga hilisromantismiline (“Kirgastunud öö”)
tema loomingut esitama Saksamaa, Inglismaal ja USAs. 1904 Oli Norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt kolib perega Ainolasse. Kus maa õhustik mõjutas ta tunnustatuim helilooja. Väga palu toetub Norra loomingule soodsalt. 1915 tähistati Soomes tema 50ndat rahvamuusikale. Helikeel meloodiline. Armastab luua juubelit suurejooneliselt. 1917 saab Soome Iseseisvaks hardaid meeleolusid. Põhiosa moodustas miniatuurid. Vabariigiks. 140soololaulu, hulk klaveripalu ja Ibseni värssdraamale orkestrisüit ,,Peer Gynt" Eelkõige on tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik,
Millist sõnumit kannab klassikaline ja millist nüüdismuusika? Iga inimene puutub kokku iga päev muusikaga. Mõne jaoks on muusika kui töö, aga teiste jaoks jällegi see, mis lõõgastab. Inimesed kuulavad muusikat siis kui nad tööle lähevad autoga, tänapäeval saab kuulata muusikat ka läbi telefoni ja pleierite. Kuna iga inimene on erinev, meeldib inimestele ka erinev muusika. Õnneks tänapäeval on väga palju muusikastiile ja iga üks suudab leida endale meelepärase, mis just talle sobib. Klassikaline muusika on muusika, millel on püsiv esteetiline väärtus. Ta on ilusa kõlaga, meloodiline ja rahustav. Kuna klassikaline muusika kandub edasi põlvest-põlve, siis oskab iga üks meist nimetada heliloojaid sellest valdkonnast. Minule tuleb kohe esimesena meelde Mozart ja Beethoven. Nende palad on väga ilusad ja kindlasti ka meeldejäävad. Klassikaline muusika on meile edasi kandnud väga palju väärtusi. Nüüdisaja muusika kohta saab öelda, ...
· esimesed instrumentaalteosed olid lihtsad tantsud, variatsioonid, või muud palad, mis olid mõeldud eelkõige koduseks musitseerimiseks mõisted skomorohhid rändmuusikud 1117 saj. kant ilmaliku tekstiga laul psalm kirikulaul talupoja laul laadirikas laul, palju erinevaid taktimõõte uus linnalaul mazooris ja minooris, lihtne ja sentimentaalne laul bõlina pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest linnaromanss väga meloodiline, nukker akordilise sisuga laul romanss tihe side linnaromanssiga, täis tundeid ja igatsust, väga laulev, saateks klaver või kitarr ballaad romantiline, enamasti fantastilise või dramaatilise sisuga laul
Taoistlikus maailmas on palju jumalaid. Kong Fu-zi järgijad vastandusid taoismile. Nende seisukoht oli, et tao peegeldub korras ja hierarhias. Konfutsianistide meelest oli taoism liiga emotsionaalne ja maagiakeskne. Konfutsianismi rajatud hierarhiline kord aga kujundas ligi kaks tuhat aastat Hiina ühiskonda ja elu. Muusikale iseloomulikud jooned: Traditsoonilist Hiina muusikat mängitakse soolo pilliga, tavaliselt trummide, keelpilli või flöödiga. Hiina muusika on tavaliselt meloodiline, mitte harmooniline. Mõisted: Pentatoonika – viieastmeline helilaad Pekingi Ooper – Hiina muusikalisele draamale eurooplaste poolt antud tinglik žanrinimetus Nimetus tuli sellest, et pekingi ooper kujunes välja tõepoolest Pekingis, kuid see ei ole tegelikult ooper, ballett ega draamaetendus, vaid nende ainulaadne sulam. Ajalooliselt tekkis selline muusikaline draama tegelikult 16 sajandil. Pekingi ooper kasutab kõiki lavalisi väljendusvahendeid: laulu, tantsu, pillimängu,
- Sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. ● Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Loomingu iseloomustus ● Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste Eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes Eesti filmides. ● Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. ● Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. Tuntumad laulud „Saaremaa valss“ (1949) https://www.youtube.com/watch?v=BP6o3toEyt0 „See keda armastasin kuulub teisele“ (1945/1946) https://www.youtube.com/watch?v=zjwfNUfZZgY „On kevad tulnud taas“ (1943) https://www.youtube.com/watch?v=WY0wbmpLiEY „Joogilaul“ (1947) https://www.youtube.com/watch?v=XJv1eiyQbvI Kirjandus ● "Raimond Valgre laulud" ● "Mu kallis Niina
kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. • astast 2000 on ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. • 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. • 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming • Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. • Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. • Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). • Kirjutanud ka suurvorme. • Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011).
Oma elegantsi puhul oli tema improvisatsiooniks klaviatuur ,tema kokkupuude Lõuna-Saksamaa, Põhja- Saksamaa, Itaalia ja prantsuse muusikaga ja tema nähtav pühendumus luteri liturgiaga.Perioodil 1713-14, kui suur repertuaar Itaalia muusikas muutus kättesaadavaks Weimari kohtus,kus orkester oli pöördepunkt. Alates sellest hetkest, ta näib olevat sulandunud oma stiili Itaalia "Dramatic avades, selge meloodiline kontuurid, teravad piirjooned nende alusjoontest , rütmiline ülevaatlikkus ja selgemalt liigendatud kavade ümbersuunamist.Bachi ilmselt siiras, isiklik suhe kristliku Jumala luterliku traditsiooni ja suure nõudlusega religioosse muusikasse oma korda paratamatult asetatud kirikumuusika keskmes on tema repertuaar; täpsemalt luterliku Koraali hümni meloodia, peamine muusikaline osa Luterlik teenust, oli aluseks suure osa oma toodangust
Kuigi ta ise on läinud, on jäänud tema muusika. RAIMOND VALGRE LOOMING Maagia... see on müstiline ja hirmutav, kuigi samas ka ootusärevust esile kutsuv sõna. Sõnaga "maagiline" võiks kokku võtta Raimond Valgre laulude sisu, mis on enamat, kui lihtsalt viis ja sõnad. Kui kuulata, leiab kuulaja neist omamoodi mõtte. Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. Tuntuimad laulud Raimond Valgrelt: Saaremaa valss 1949 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Muinaslugu muusikas 1939 Mul meeles veel 1934 Meloodia 1934
Lavakujundus Esimeses vaatuses toimus tegevus kirikus.Lava keskel oli pühavee astja,eespool poodium ,millel oli molbert maaliga.Mõlemal pool lava ääres olid pikad maast laeni maalid.Lava vasemal äärel olid väravad kabelisse. Teises vaatuses toimus tegevus Farnese palees.Lava tagaseinas on kolm kahepoolset ust ja akent.Lava keskel on suur laud ja kaks tooli,laual on veiniklaasid-ja pudel,küünlad. Muusika iseloomustus Selle ooperi muusika oli väga meloodiline ja kohati jõuline.Muusika oli äärmiselt sünkroniseeritud tegevusega laval.Orkestrist eristus harf.Muusika oli veidi vähem kõikuvam,et laulja hääle nüansid esile tuleksid.Üldmulje muusikalisest poolest jäi lihtne ja kerge. Tosca oli minu esimene ooperikogemus ja jällegi ei ole mul võrdlusmomenti.Tegevus oli arusaadav kuna subtiitrite abiga sai aru,millest parasjagu kõneldakse.Minu meelest venisid mõned kohad liialt pikale,näiteks oli
· Charles Ives ,,Viiulikontsert" nr. 2 · Charles Ives 2. klaverisonaat ,,Concord" · Uued arengusuunad Euroopas · Carl Orff ,,Carmina burana" / Avakoor ,,Oo, Fortuna" · Carl Orff ,,Carmina burana" / koor ,,Ecce Gratum" · Vene muusika 20. saj. I poolel · Muusika kommunistliku korra alla allutatud. · Muusikaga pidi väljendama kommunistliku propaganda · Isolatsiion takistas muusika arengut · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline, · Tekitama kuulajas optimistlike emotsioone · SERIALISM-muusika kirjutamise meetod, kus seeriaks on organiseeritud peale helikõrguse ka rütm · Sergei Prokofjev ,,Marss" ooperist ,,Armastus kolome apelsini vastu" · Sergei Prokofjev ,,Rüütlite tants" balletist ,,Romeo ja Julia" · Sergei Prokofjev ,,Petja ja hunt" · Minimalism · Tekkis 60ndatel USA-s · Algmaterjali nappus · Muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad
9. Ühenda ooperite autorid õigete ooperite pealkirjadega! Carl Maria von Weber Rigoletto Giuseppe Verdi Lendav Hollandlane Georges Bizet Sevilla habemeajaja Richard Wagner Traviata G. Rossini Nibelungide laul Richard Wagner Nõidkütt Giuseppe Verdi Carmen 10. Tema ooperite muusika on kaunilt meloodiline (bel canto still), suur tähelepanu on ansamblitel ja kooristseenidel, ooperis jagunevad lõpetatud numbriteks. Kes on see muusik, kelle kohta on nii kirjutatud? Giuseppe Verdi 11. Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused! Opereti erinevus ooperist: kergesti meeldejäävad meloodiad, sõnal suurem osatähtsus, tantsunumbritel tähtis roll 12. Wagner viis Bayreuthi ooperimaja ehitamisel sisse 3 olulist uuendust, mida tänapäevani rakendatakse:
● Kuulsamad artistid: Ivan Generlic ja Niko Pirosmani Ivan Generalic “Talvemaastik” (1944) Neoklassitsism muusikas ● Klassitsismi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine ● Eeskujuks Viini ja barokiajastu klassikud ● Vanade stiilide taastamine: Barokk, renessanss, klassitsism ● Nüansid: äärmuslikest emotsioonidest hoidumine, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, lihtsustuvad harmoonia ja orkestratsioon ● Teostel klassikalised ülesehitused: vormiskeemid, idee jäi paika . . . ● Kuulsamad neoklassikud: Sergei Prokofjev (eeskujuks viini klassikud), Igor Stravinski (eeskujuks barokk), Poulenc (eeskujuks renessanss) ja Paul Hindemith ● Eestis olulisemad esindajad: Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin Paul Hindemith (1895-1963) ● Saksa neoklassitsismi väljapaistvaim esindaja
tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Klassikaline bebopi ansambel koosnes saksofonist, trompetist, klaverist, kontrabassist ja trummidest. Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaažidega käike. Kasvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima. Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele. Muusika kuulamine: 1) Kuulasin Charlie Parkeri lugu ‘’Ornithology’’. Lugu tundus lõbus ja väga hoogne. Kuulda oli erinevaid instrumente. Kõige paremini tundsin ära saksofoni. Mulle see lugu eriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
