Siis hakkas Brünhild Kriemhildi igatsema ja laskis nad külla kutsuda. Wormsis korraldati selle auks suur pidu. Õhtul aga läksid naised tülli. Brünhild teadis, et Siegfried on tema läänimees, aga Kriemhildil oli kõrini, et teda alamaks peetakse. Hommikul kirikusse minnes rääkis Kriemhild Brünhildile ära, et tegelikult pole Siegfried tema läänimees. Ja kuidas Gunther tegelikult Brünhildi endale sai. Brünhild sai väga vihaseks ja vandus kättemaksu. Hagen ja Gunther mõtlesid välja salakavala plaani, kuidas Siegfried tappa. Nad lasid taanlaste ja saksilaste kuningatel endile sõja kuulutada ja siis viimasel minutil alla anda. Ebaõnnestunud sõjakäigu asemel korraldati suurejooneline jaht, mille käigus Hagen tappis Siegfriedi. Kriemhild oli väga kurb ja vihane Hageni peale ja vandus kättemaksu. Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta kutsus Kriemhildi endaga kaasa, aga Kriemhild tahtis ema juurde jääda
Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib Hagen leselt Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa käsitleb Kriemhildi kättemksu. Vendade survel peab ta uuesti abielluma, seekord hunnide võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi kuningas kutsutakse hunnide juurde külla. Halbadest ennetest hoolimata ta lähebki suure kaaskonnaga, kelle hulgas on ka Hagen. Kriemhildi
jääb sinna aastaks ajaks kostile. Selle aja sees võidab Siegfried Kriemhildi venna Guntheri usalduse ning aitab tal tagasi tõrjuda maale tungivate taanlaste ja sakslaste väge. Veel aitab ta kosimisvõistluses võita Guntherile Brünhildi, Islandi valitsejatari. Ühel peol tekib aga segadus,kui Brünhild nimetab Siegfriedi Guntheri vasalliks ning solvunud Kriemhild (kes oli nüüdseks Siegfriedi abikaasa) küsib tema käest, et kas siis tema on vasalli manuline. Sellepeale otsustab vasall hagen Siegfriedi tappa ning ühel jahiretkel jooksevad Hagen, Gunther ja Siegfried võidu allikale. Selsamal hetkel, kui Siegfried kummardab allika kohale jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Eepose teine osa keskendub aga Kriemhildi kättemaksule oma mehe tapmise eest. Olles abiellunud hunnide kuninga Etzeliga, kutsub ta oma vennad endale külla. Tekib sõnelus vanade aegade mälestamisest ning kui Hagen ja Gunther on vangistusse võetud, laseb
makse maksnud. (Ta mees oli talle valetanud) Ja naised läksid tülli. Kriemhild avaldas Brünhildile, et Siegfried oli see, kes ta süütuse võttis... Suur tüli. Saksilased tahtsid jälle sõda, kuid Siegfriedi väge nähes nad taandusid. Krienhild oli rääkinud Hagenile, et siis, kui Siegfried loheveres oli supelnud, oli üks leht ta õlapeale jäänud ja sellest kohast on võimalik meest tappa. Nüüd plaanisid Gunther ja Hagen kurje mõrvaplaane. Korraldati jaht, kus ka sangar tapeti. Kriemhild oli leinas. Hagen laseb kohale tuua Siegfriedile kuuluva Nibelungide aarde ja see paigutatakse Kriemhildi majja, kus naine seda ohtral kogusel igale ihaldajale kinkis. Hagen muutus kitsiks ja nõudis kuningalt, et naist peatataks. Niisiis võttis Hagen varanduse ja viis Reini jõkke peitu. Kriemhild tundis kättemaksuiha. Kuningas Etzli naine suri ja rahvas tahtis uut kuningannat
isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. ● Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". ● Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. SISU ● Kriemhild ja Hagen on teoses sisulised peategelsed, kellele vastandamisele kogu lugu tuginebki. Kättemaksu janunev Kriemhild ning lääneisanda positsioonile truu Hagen lähevad oma võitluses viimase piirini ja nende hukk on paratamatu. TEGELASED ● Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal. ● Gunther –Burgundia kuningas. ● Brünhildi – Islandi kuninganna. ● Kriemhildiga – Guntheri õde, kellega
Mõni aeg hiljem läks Siegfried koos kuningate ja muidugi Hagenida metsa küttima. Kriemhild oli unes näinud, et Siegfried saab seal surma ning teda palunud mitte minna, kuid Siegfried jäi endale kindlaks. Hagen läks Kriemhildi juurde küsima kas on mingit kohta, kus Siegfried on haavatav, et teda kaitsta. Kuid tegelikult tahtis teda tappa. Kriemhild ütles seda talle ning märgistas selle ristiga enda kootud vestil Siegfriedile. Aga metsas Hagen tappis ta. Lein toimus mitu aastat ja Kriemhild oli väga kurb. Aga lõpuks palus teda kosja hunnide kuningas Etzel, kes oli pagana usku nind kartis, et Kriemhild ütleb talle ei. Kuid vendade ja ema õhatusel ta läks sinna ja abiellus. Aastad hiljem tahtis Kriemhild oma vendi näha ja lasi nad külla kutsuda. See aga osutus halvaks, sest Hagen tuli ka ning Kriemhild vihkas teda ikka veel. Seal läks asi kakluseks ning alguses surid paljud Eltzeni sõdurid
kaasaga Wormsi peole, sest Brünhild käis kuningale peale, et ta kutsuks Siegfriedi Wormsi kuna Brünhild tahtis kangesti Kriemhildi näha. Kuid peol juhtus selline asi, et Kaks kuningannat läksid omavahel tülli, mille tulemusel hakati Siegfriedist halba arvama, sest tüli käigus tuli välja, et ta oli kuningat tüssanud. Kuningas koos oma vendade ja sugulastega otsustas Siegfriedi tappa. Nad korraldasid jahilkäigu, millel Hagen, kes oli kuninga sugulane tappis Siegfriedi. Siegfriedi õnnestus ainult tänu sllele tappa, et tema abikaasa oli heal eesmärgil Hagenile näidanud, kust on Siegfried haavatav. Kriemhild elas peale seda pikki aastaid leinas ja üksinduses ning tõotas abikaasa tapjale kättemaksu. Paganast hunnide kuningal Etzelil suri naine ära ja tema kõrvu jõudsid jutud Kriemhildist, kes on lesk ja väga ilus. Ta otsustas Kriemhildi ära kosida, aga Kriemhild ei olnud sellega
Selle saavutamiseks tuli tal võita Kriemhildi vendade Guntheri, Gernoti ja Giselheri usaldus, kellel ta aitas tagasi tõrjuda taanlaste ja sakslaste väed ning aitas Guntheril võita kosimisvõistlus. Tänuks kõige eest saab Siegfriad abielluda Kriemhildiga. Kuid ühel peol tekib Kriemhildi ja Guntheri naise Brünhildi vahel tüli, kuna Brünhild nimetab Siegfriedi Guntheri vasalliks. Selle tüli tagajärjel otsustab vasall Hagen Siegfriedi tappa. Guntheri korraldatud jahiretkel tapab Hagen Siegfriadi, kui mees jooma kummardub. Sellega lõppebki esimene osa eeposest. Teine osa eeposest räägib Kriemhildi kättemaksust Siegfriedi surma eest. Ta abiellus hunnide kuninga Etzeliga ning kutsus ühel päeval enda vennad külla. Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen.
* Tegelased: Cid, Ximena, Elvira, Soli, Alfonso. * Huvitavad faktid: Kangelaslaul ei toonita kusagil kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid ometi on see saanud hispaanlaste rahvuseeposeks. Nibelungide laul (Saksamaa) * Tegevusaeg: 5-6 sajand * Tegevus: Rahvasterände aegsed sündmused, nii germaani hõimude omavahelised võitlused kui ka kokkupõrked teiste hõimudega, see kõik on aga segunenud müütidega. Guntheri vasall Tronje Hagen tapab Siegfriedi ( tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel). Kangelaseepose 2 pool areneb ilma Siegfriedita. Kriemhild ei saa kätte Reini jõkke uputatud aaret, ning see ajendab teda oma vendi ja Troje Hagenit tapma. * Tegelased: Siegfried, Guntehri õde Kriemhild(ile), Brünhild, Tronje Hagen, Hildebrand, Rüdger, Etzeli, Berni Dietrich * Huvitavad faktid: Nibelungide laul on Euroopa suurtest kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem, ühtlasi ka kõige mahukamaid teoseid oma zanris
Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. 19. sajandil asustati väga palju mitmehäälseid koore. Georg Julius Schuls-Betram oli baltisaksa ajaloolane, kes töötas Peterburis tsensorina, oli eesti kultuurist väga vaimustatud ja huvitatud. 1857 toimus Tallinnas I Baltisaksa Laulupidu. Asutama hakati pillikoore, tormas oli selle eestvedajaks Adam Jakobson. Otto David Wirkhaus
Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Islandi kuningannat Brünhildi, kes on seni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitleb ise Brünhildiga. Tasuks saab ta Kriemhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Kriemhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega
seiku on leidnud kinnitust ajaloos. Kui Roland on uhke siis Cidil pole ühtki joont iseloomus mis võiks aluseks olla dramaatilisele konfliktile. Siegfried on aga mehine, väärikas, aus ja õiglane. Temas on nähtud saksa inimese ideaali. Cidis ei rõhutatagi eriti tema kangelaslikkust vaid hoopis tema inimlikkust. Kuigi Siegfried sureb teose esimesel poolel, ja teine pool areneb ilma temata, annab just tema teosele paatose. Teise poole sündmustikku viib edasi Tronje Hagen. Tronje Hagen on Siegfriedi täielik vastand. Ta on hulljulge ja erakordselt vapper, kes ei põlga oma tegudes sugugi salakavalust ega reetlikkust. ,,Nibelungide laulus" tekivad huvitavad kontrastid. Nimelt selles teoses käivad kangelased vagalt kirikus. Prantsuse ja Saksa kangelaseepose üks tähtsamaid tunnuseid on see, et mõlemas tuuakse esile kangelase individuaalsus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" iseärasus on see, et autor kirjutab vahetult pärast sündmusi
Nad haledasti hauda viis kahe naise tülimeel. Maa kuningannaks oli siis Ute, nende ema. Ja kadund isa Dankrat, kes pärust valitsema nad surres oli jätnud, see olnud võimas mees, kes võitnud palju kuulsust ju oma nooreas vägildes. Neid kolme kroonikandjat, nagu väitsin ma, veel mitu voorust ehtis, neid tulid teenima ka toredaimad rüütlid, kes, nagu teada meil, kõik vaprad, vahvad olid ja tõrkumatud sõjateil. Seal olid Tronje Hagen ja Dankwart, tema vend, ja söakas Ortwin Metzist. Kaaskonda ühinend veel olid markkrahv Gere ja markkrahv Eckewart, Alzeye Volker, rändur, kel oli meelt ja käsivart. Siis Rumolt, roameister, mees maitset valima, truu Sindolt ning aus Hunolt. Nad kolme kuninga au hoidsid õitsevana ja olid neile toeks. Seal oli veelgi mehi, kuid kas neid nüüdap üles loeks! Väärt Dankwart oli marssal. Ja nõbu Ortwin, see
avantüürideks alaloosündmustestesi jaotatakse 2 ossa 1 os plaanil kuningapoja Esiplaanil traagiline saatus 2 os- armastus,abiellu kriemhildi Pea teg- Kriemhild ja kättemaksust. hagen Lugu igori 12saj Tahtsal kohal Tegelased-igor sõjaretkest sõijamehe au ja Novgorod severski . patriotisms. põhisüzee- tutvustab vürstisuguvõsa, annab sündmustele hinnanug,ebbystab venemaa saatust
Sisaldab paarisriime(puhtaid meesriime), mis on korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks ( seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku) Tegelased Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal. Gunther Burgundia kuningas. Brünhildi Islandi kuninganna. Kriemhildiga Guntheri õde, kellega Siegfried pidi abielluma. Kriemhild Siegfriedi naine. Hagen eepose süngem tegelane. Lühikokkuvõte Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest
ja tema pere. • Realistlik romantika mõjutustega romaan allmaailma varjatud ettevõtmistest • New Yorgi maffiaperekondade verisest võitlusest võimu ja tulude pärast Tegelased • Don Vito Corleone (Andolini) • Santino „Sonny“ Corleone • Frederico „Fred“ „Fredo“ Corleone • Michael „Mike“ Corleone • Constanzia „Connie“ Corleone • Don’i ja ta laste kaasad • Caporegime’d Clemenza ja Tessio • Consiglior Tom Hagen Probleemistik • II maailmasõja järgne Ameerika ning selle mõrvasid, prostitutsiooni, mängurlust ja muud sisaldav pahupool • Verised ja karmid maffiaperekondade suhted • Petmine • Kättemaks ja andestamine Tegevus • Don’i mafioosost isa tapetakse Sitsiilias ja ema saadab noore Vito USA-sse • New Yorgis elades alustab kuritegeliku tegevusega • Perekond kasvab New Yorgi maffia võimsaimaks ja mõjukaimaks
Siegfriedi lood Tegelased : Siegfried kuningapoeg, peategelane Siegmund kuningas, Siegfriedi isa Siegling kuninganna, Siegfriedi ema Mimer sepp Regin lohe, koletis sügavas metsas Brünhild üksik, sõjakas kuninganna Gana Brünhildi parim hobune Kriemhild väga kaunis printsess Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama.
temas raevu ja tahtmist süüdlastele kätte maksta. Kriemhildiga käituti julmalt: talle valetati, kasutati ära ja mis kõige hullem kuritarvitati tema usaldust. Talle kõige lähedasemad inimesed olid teinud midagi täiesti andestamatut. Kriemhild ei teadnud enam, keda usaldada ja keda mitte ning see tekitas temas meeleheidet ja hirmu. Ainult kõige paremate kavatsustega oli ta avaldanud oma kallima nõrga koha, soovist teda kõigest kaitsta. Kriemhild tundis, et Hagen ei peatu enne kui ka teda tabab sama saatus mis Siegfriedi. Küsimus oli ainult selles, et kumb hakkab esimesena tegutsema. Kriemhildil ei jäänud muud üle kui teha mehe tapjatele sama valu, mis talle oli tehtud. Tal ei jäänud ühtegi põhjust, miks ta oleks pidanud veel kunagi nende vastu sõbralik olema. Nende julmad teod lihtsalt pidid saama karistatud. Kriemhildi viha ja kordasaadetu oli seletetatav ning sellepärast ei tohiks teda hukka mõista.
com/watch?v=qUqG5fPdLYg Bass Bass on kõige madalam meeshääl. Bass on ka madalaim partii heliteoses. Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe. http://www.youtube.com/watch?v=2MoZHuPnv9g Sopran Helen Lokuta. Metsosopran Karmen Puisi. Alt Nina Hagen. Tenor Andrea Bocelli. Bariton Jassi Zahharov. Bass Mati Palm. Kasutatud allikad Google pildigalerii. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht.
(Tegelaste iseloomustus, välimus ja seosed teinseteise vahel, illustratsioonid) Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane...
kasutab võluvahendite abi. Ta on vapper ja vägev, tark pealik. Nibelungide laul saksa 1198-1204 Siegfried, Gunther, Brünhild, Siegfriedi seiklused. Kriemhild, Brünhild, Tronje Hagen Lugu Igori idaslaavi Anonüümne, 12. saj. Igor, polovetsid, vana-vene jumalad, Idealiseerib peategelase sõjaretkest lõpul. hingestatud loodus rüütellikust, patriotismi
laul; kantsoon levinuim ja sisuliselt kõige paljastab kosimise saladused. Solvatud vabam 3-7-salmiline refrääniga laul: pas- kuninganna vannub kättemaksu, mille torela karjaselaul: itk matuselaul; teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Daamikultus Hagen. Kavalused uurib ta Kriemhildilt välja, et Siegfried on haavatav ainult 1209ndal aastal alanud ristisõjaga laastati abaluu kohat, kuhu lohe veres suplemise Prantsusmaa kultuurikeskusi ning rüütli- ajal oli kleepunud pärnaeht, ja laseb sinna kultuur koondus nüüd põhiliselt Saksa- märgi õmmelda. Siis meelitab ta kangease maale jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta Minnesangarid luuletajad; minnesingerid
Siis hakkas Brünhild Kriemhildi igatsema ja laskis nad külla kutsuda. Wormsis korraldati selle auks suur pidu. Õhtul aga läksid naised tülli. Brünhild teadis, et Siegfried on tema läänimees, aga Kriemhildil oli kõrini, et teda alamaks peetakse. Hommikul kirikusse minnes rääkis Kriemhild Brünhildile ära, et tegelikult pole Siegfried tema läänimees. Ja kuidas Gunther tegelikult Brünhildi endale sai. Brünhild sai väga vihaseks ja vandus kättemaksu. Hagen ja Gunther mõtlesid välja salakavala plaani, kuidas Siegfried tappa. Nad lasid taanlaste ja saksilaste kuningatel endile sõja kuulutada ja siis viimasel minutil alla anda. Ebaõnnestunud sõjakäigu asemel korraldati suurejooneline jaht, mille käigus Hagen tappis Siegfriedi. Kriemhild oli väga kurb ja vihane Hageni peale ja vandus kättemaksu. Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta kutsus Kriemhildi endaga kaasa, aga Kriemhild tahtis ema juurde jääda
Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid. Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia) Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas kunstnik Gerhard Franz von
8."Nibelungide laulu" teema,probleemid ja tegelased? "Nibelungide laulu" põhiteemaks võiks pidada reetmist,armastust,kättemaksu,rüütellikust ja vasallitruudust. Tegelasteks olid siis Siegfried,madalmaade kuningas,kes oli peaagu võitmatu,ainult üks puulehe suurune koht tema kehal oli haavatav. Siis oli veel Kriemhild,kes oli Burgundia printsess ja kellest sai Siegfriedi naine. Siis Gunther,kes oli Burgundia kuningas ja Kriemhildi vend. Siis oli Guntheri truu vasall Tronja Hagen. Siis Islandi vürstitar Brünhild,kes oli maailma tugevaim naine,kuid kellest sai Guntheri naine. Siis veel hunnide väepealik Attila,kellest saab,pärast Siegfriedi surma,Kriemhildi mees. Nende tegelaste probleemid olid, võimuvõitlus,kuna need kaks naist ei suutnud otsustada kes kellest üle on,alles peale seda kui tõde päevavalgele tuleb,siis hakatakse kättemaksma,nii et minu arvates ongi põhiprobleemiks kättemaks. 9.Mis on novell?
Mõned neist olid ka õpetlased, kuid enamus olid siiski maalikunstnikud.2 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Baltisaksa_kunst 3 Karl August Senff (1770-1838) Karl August Senff elas 68 aastaseks, ta juhtis Tartu Ülikoolis avatud joonistuskooli, kus ta samuti ka õpetajaks oli. Ta õpetas seal paljud õpilased tublideks kunstnikeks. Nende seas on näiteks August Matthias Hagen ja samuti ka siis Friedrich Ludwig von Maydell isiklikult. Oma kunsti poolest on K.A. Senff enim silma jäänud portreedega, mille ta on valmistanud vaselõiketehnikas. Senffi peetakse väga hinnatud kunstnikuks.3 3 Kunsti raamat, peatükk: kunst 18.saj lõpuni lehekülg 64. 4 http://i75.photobucket.com/albums/i311/paulath/Anchor%20Pics %205/CarlAdolfSenff.jpg 4 Eduard Hau
Ühtlasi kohtlesid nad oma naisi väga hästi. Keskaegne ideoloogia rõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ja valmidust eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel, rüütliau pidamist kõrgemaiks väärtuseks. Veel ühe näite saab tuua ,,Nibelungide laulust", kui Guntheri vasallil Hagenil kästi Siegfried tappa, kuna Brünhild sai teada, et seoses tema kosimisega on teda alatult petetud. Auhaavamist sai maha pesta üksnes verega ja seega Hagen Siegfriedi elu ka lõpetas. Tänapäeval on selline omadus kindlasti tahaplaanile jäänud, alustades näiteks sellest, et praegu on selline käitumine seadusevastane ja ebaeetiline. Kaasaja rüütellik mees otsiks ilmselt tülides rahumeelseid ja alternatiivseid lahendusi, jäädes ise sündsuse piiridesse. Tekib küsimus, kuidas erineb kaasaegne mees veel keskaja rüütlist? Rüütlivooruste hulka kuulusid lisaks relvakäsitlemisoskusele ja jahiosavusele ka peened
6 kasutuses olla nii Vene riigi kõigis luterlikes kogudustes kui ka koolides. Sellise koraaliraamatu avaldas Punschel 1839. aastal ning see ilmus kuni aastani 1935 kokku 16 väljaandes. Punscheli koraaliraamat kinnistas Eesti- ja Liivimaal kirikulaulude viisid sellistena, nagu neid lauldi ka 19. sajandi alguse Saksamaal. Tallinna muusikaõpetaja ja Oleviste kiriku organist Hagen avaldas 1845. aastal teise koraaliraamatu, mis oli mõeldud peamiselt Eesti- ja Liivimaa tarbeks. See lähtus peamiselt vennastekoguduse kaudu levinud viisidest, mis olid tolleaegsetes kogudustes palju levinumad kui Punscheli viisid. Hageni kogumik ilmus kolmes väljaandes ja oli paarkümmend aastat Eestimaal laialt käibel, siis aga taandus Punscheli kogumiku ees. Koguduselaulu reform oli väga oluline saksapärase laulutraditsiooni kodunemisel Eesti- ja Liivimaal. Muusikaelu linnades
Ta läheb kosja ilusale Kriemhildile, aga see laseb ta tappa, kuna saab teada tema kosimise saladuse. Teine osaKriemhild on abielus Attilaga. Pidusöögil Läheb ta Hageniga tülli. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen, kuna keeldub avaldamast Nibelungide aarde peidukohta reini põhjas. Kui selgub et tapatalgudes on süüdi K. Surmab vana väepealik ka tema. Venemaa Lugu Igori sõjaretkest Eepos räägib noore valitseja igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. 9
Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist
ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht. Peale laulmise mängib ta ka bajaani. 7 Lavastaja Lavastaja Roman Hovenbitzer on õppinud muusikateatris Götz Friedrich Ülikooli Muusika-ja Teatriakadeemisa Hamburgis. Ta assisteerib muu hulgas Willy Decker’it, Götz Friedrich’it, Harry Kupfer’it, Karoline Gruber’it ja Pet Halmen. Tema lavastajal töö viis teda paljudesse teatritsse nii kodu- kui ka välismaa omadesse, näiteks teatrisd Hagen, Kiel Opera, teater Vanemuine, Opera Festival Savonlinna. 8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest Err uudised: Saksamaa lavastaja Roman Hovenbitzer soovib, et publik saaks etendusest eelkõige meelelahutusliku naudingu, kuid et nad võtaks koju kaasa ka mõtlemisainet, sest tänapäevalgi on pead tõstmas näiteks natsionaalsotsialism ning demokraatia vastu võitlemine. Kümne aasta eest tegi Tatjana Mihhailova sarnases muusikalis kaasa koorilauljana.
sajandi prantsuse eepos, mis jutustab Karl Suure ja frankide sõjakäigust Hispaaniasse võitlema mauride vastu. Peategelane ja sõjakäigu eestvedaja oli Roland ning tema sõber ja tubli sõjamees (sõjard) oli Oliver. · Nibelungide laul: 13. sajandi saksa kangelaseepos, mis räägib Nibelungide dünastia traagilisest hukkumisest. Siegfried (Madalmaade kuningapoeg); Kriemhild (Burgundia kuningatütar); Gunther (Burgundia kuningas); Brüngild (Islandi valitseja); Hagen (Guntheri vasallu/teener) 5. Rüütlikirjandus 12. sajandil sai rüütlist aadel. Rüütlitel tekkisid kombed, peen käitumine Neil oli kurtuaasne elulaad ja sellest ka kurtuaasne kirjandus. Kuidas saadi rüütliks? 7-aastaselt midi kuskile aadli perre elama ja õppima 15.aastaselt saadi kannupoisiks ~20-21-aastaselt löödi rüütliks. · Rüütlikultuur: Turniiridel osalemine; Daamikultus, mis oli ka kogu rüütlikirjanduse keskne teema; abielu
Saaremaal Kaarmas. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..." - see oli ka esimene katse luua eestikeelset muusikasõnavara. Tartu muusikaelu mõjutas ülikool ja selle koor, mis kandis sageli ette klassikute teoseid. Tartu tolleaegseist muusikaõpetajaist olid tähtsamad Carl Ferdinand Biedermann ning Friedrich Brenner. Aastail 1829-1835 tegutses Tartus ka siinne esimene püsivam kammeransambel- keelpillikvartett.
Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast
autoportreesi. Iga ruumi keskel oli mitu kuju. Kuna mulle aga seal ruumis olevad maalid ei meeldinud, kõndisin edasi järgmistesse ruumidesse. Eelviimases ruumis nägin jällegi ühte väga tõetruud maali. Maalil oli kujutatud ühte suurt jämedat puud, mille liigiks ma alguses pakkusin tamme. Nimesilti vaadates sain aru, et olen taaskonrd eksinud maalil olid hoopiski pärnad. Õlimaali ,,Vanad pärnad ,,Valge hobi kõrtsi juures"" oli maalinud August Matthias Hagen 1838. aastal. Selles ruumis oli see ainuke maal, mis silma torkas, teised teosed olid üpriski ,,kuivad". Viimaks jõudsin ainukesse ruumi, kus ma veel käinud ei olnud. Seal olid kõige suuremad, võimsamad maalid, mida sellel näitusel näha võis. Ruum oli palju kõrgem kui teised ning ühele seinale mahtus vaid kaks maali, millest ühel oli kujutatud inglit. Täpselt nagu ma arvanud olin, oli teose nimi ,,Ülestõusmisingel". Eesti kunst ei olegi nii halb, kui ma alguses olin arvanud
vägemamaid mälestisi. Tema töö ulatust näitab juba pelk loend, sest ta ühendas kaks iseseisvat kangelaslugu, andis neile ühtse vormi, sobitas mõlemad laulud suiselt teineteisega. Kuidagi ei saa seda nimetada kompilatsiooniks, vaid suurejooneliseks loometööks. Suurejoonelisust näeme juba eepose kompositsioonis. Mõlemad osad on heas tasakaalus. Suurejoonelisust näeme ka tegelaste ümberkujundamises, võrreldes algmaterjaaliga. Eepose peategelased on kahtlemata Kriemhild ja Hagen. Nende kahe vastandamisel rajanebki kogu lugu. Kompositsiooni läbimõeldud suurejoonelisusut tõendab traagilise lõpplahenduse osutamine algusest peale. See joon on ainulaadne. Juba esimeses loos mainitakse häda ja õnnetust , mida põhjustab noore Kriemhildi ja Siegfriedi abielu. Ja see viide eelseisvale õnnetusele läbib kogu teost. Siit ei maksa järeldada ,et eeposes polegi helgeid kohti , on ikka. Näiteks Siegfriedi ja Kriemildi armastuslugu on nimetatud kõige
käitumise, suuremeelsuse ja usalduslikkusega, millest tuleb ka nimi "Laul MINU Cidist". Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.") ,,Niebelungide laul" (Sm) Loodud ühe tundmatu spielmanni poolt. Ilmus 1757, loodi 13. saj. Armastus, kättemaks, rüütellikkus, vasalli kohuste täitmine. Sündmused olevat toimunud 5-6 saj. Tegelased: Gunther, Brunhild, Siegfrid ja Kriemhild, Etzel (Atilla) ja Hagen. Siegfrid, kuulus niebelungide kangelane, kuulis burgundide kuninga Guntheri õe Krienhildi taevalikust ilust. Tahab teda kosida, G on nõus aga nõuab, et S aitaks tal kosida Islandi printesssi Brunhildi. Siegfrid on nõus, tal on nähtamatuks tegev keep. Kosimine laabub, G palub, et S asendaks teda pulmaööl. 10 aastat hiljem lähevad B ja K tülli ja räägivad naistele kõik välja. Kuninganna nõuab kättemaksu, Siegfridi vasall Hagen teadis, kust ta haavatav on (ta suples
Tema isa David Wirkhausi algatusel hangiti pille juurde ja ta õpetas noortele pillimängu, sealhulgas ka oma pojale David Ottole.4. Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? Ta oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas koolmeistrite seminari. Ta õpetas laulmist, klaveri-oreli-ja viiulimängu, harmooniat jne. 1.Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? J.A. Hagen pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. Tema õpik oli tollal paljudele muusikaharrastajastele ainus abivahend. A. Erlemanni väljaanne sisaldas noodiõpetust, seletusi harmoonia, pillide ja kompositsiooni kohta jne. Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt. 3. Iseloomusta maarahva hulgas
naiseks võtta. Selle saavutamiseks tuli tal võita Kriemhildi vendade Guntheri, Gernoti ja Giselheri usaldus, kellel ta aitas tagasi tõrjuda taanlaste ja sakslaste väed ning aitas Guntheril võita kosimisvõistlus. Tänuks kõige eest saab Siegfriad abielluda Kriemhildiga. Kuid ühel peol tekib Kriemhildi ja Guntheri naise Brünhildi vahel tüli, kuna Brünhild nimetab Siegfriedi Guntheri vasalliks. Selle tüli tagajärjel otsustab vasall Hagen Siegfriedi tappa. Guntheri korraldatud jahiretkel tapab Hagen Siegfriadi, kui mees jooma kummardub. Sellega lõppebki esimene osa eeposest. Teine osa eeposest räägib Kriemhildi kättemaksust Siegfriedi surma eest. Ta abiellus hunnide kuninga Etzeliga ning kutsus ühel päeval enda vennad külla. Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen
Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Isalndi kuninganna Brünhildi, kes on sõni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitlebise Brünhildiga. Tasuks saab ta Krimhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Krimhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvunud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb ta riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ja tapab ta reetlikult. 5) ,,Lugu Igori sõjaretkedest" (12.saj., anonüümne, Vene eepos) Räägib noore valitseja Igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. Tundmatu autor hindab küll Igori vaprust, kuid samas mõistab hukka tema muutliku meelt
[4] Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistusk...
erinevustest tekivad pärast arusaama soorollidest ja soolisest identit.st. Fischer ja Lazerson uskusid, et enne 4.a saavad lapsed aru vanusest ja soorollist erandi, mitte aga koos. JOONISTUSED: elemendid, mis aluseks graafilistele sümbolitele või sümboli tähendusega geom.kujundid. Luquet: juhuslik realisem (kritseldused); intellekt.realism (j varane sümboliline periood). Joonistatakse seda, mida teatakse, mitte nähakse. Visuaalne realism (püüd 3D raskusi ületada). Hagen aga leiab, et pärast sümbolilise kuj.viisi tekkimist pole staadiume; visuaalne realism ei arene vaid sõltub kult.lt määratletud konventsioonide valdamisest. Joonistused on kasvatuslik ikooniline sümbol, norm.arenguga lastel suruvad sümbolilised repres.d maha visuaal-ruumilised repres.d. Kognitiivne areng Piaget järledas, et eelkooliealistel pole süstemaatiliseks järeldamiseks vaj. loogilised protsessid omavahel koordineeritud
=Kriemhild ja Brunhild lähevad tülli =Siegfrid rääkis oma naisele saladuse, et tema veetis Brunhildiga pulmaöö =Brunhild vannub kättemaksu, kasutab vasall Hageni abi =Hagen uurib välja, et Siegfridil on abaluu haavatav, tapab ta reeturlikult jahi ajal selja tagant =Hagen röövib nibelungide aarde Kriemhildilt ja peidab selle Reini jõe põhja Teine osa, Kriemhildi kättemaks =Kriemhild peab abielluma Attilaga =Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla =Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli =Paljud tapetakse, Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta =Viimaks tapetakse Kriemhild, sest tema oli kõige taga Wagner tegi neljaosalise teose ,,Nibelungide sõrmus" =Hitlerile meeldis =Tema sõjaplaanide nimed olid sealt 2. Hamlet ja Ophelia Pilet 6 Rüütlikirjandus, trubaduuride luule; Petrarca elu ja looming, sonett 1
põrandaaluste gruppide moodustamiseni, kes hakkasid tegema lääne suunitlusega muusikat. Lisaks jõudis Ida- Saksamaa noorteni hip-hopi kultuur. Ida sakslased aksepteerisid hip-hopi rohkem kui lihtsalt muusika stiili. Dissidentlikul lauljal ja laulukirjutajal Wolf Biermann'il, kes vältis kommusistiks olemist, keelati publiku ees esineda ja talt võeti Ida- Saksamaa kodakondsus 1976. aastal, kui ta külastas Lääne- Saksamaad. Teda ei lubatud Saksa DV-sse 1989. aastani. Tema kasutütar Nina Hagen saadeti samuti riigist välja. Sport Saksa DV saavutas tänu riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi nad tegid oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda ja mõlema saksa riigi sportlased võistlesid ühendatud meeskonnas. SDV spordiföderatsiooni president Manfred Ewald oli kommunistlikus riigis üks tähtsamaid aparatshikuid ning aastatel 1973-1990 oli ta ka riigi Olümpiakomitee president. Manfred
vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.") Pilet nr 4 1.Trubaduuride luule 2. "Nibelungide laul" lähivaates: Saksa eepos 13. sajandi algusaastaist. Kõrgel tasemel rüütlikirjandus. Teemadeks: armastus, abielu, solvamised, kättemaks, rüütellik daamiteenimine, vasallikohustused. Sellest ajast pärineb etikett. Muinasjutumotiivid. Tegelased tuttavad islami eepostest: Siegfried, Kriemhild, Brünhild, Hagen, Attila (Ezhel), Gunther. Tegevus toimub 5-6. sajandil. Jaguneb kaheks osaks: · Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja Kriemhild
kui lisandusid üha uued tegelased ja episoodid · autor andis lauludele ühtse vormi, sobitas nende sisu · ---- · omased on daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse vormid; pidustused ja turniirid vahelduvad lahingutega · eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri õitseaja feodaalühiskonna elust · sisaldab ka rahvuslikke jooni · eepos on segunenud müütidega ning ristiusuga · ---- · peategelased on Kriemhild ja Hagen neid vastandatakse · üks eepose iidseid allikaid on muinasjutud seostuvad Siegfreidi ja Brünhildiga · Siegfredil on üleinimlik jõud võitleb 12 hiiglase, 700 vägilase ja lohedega; haavamatus, imepärane mõõk · Bürnhild lennutab oda, mida 3 meest vaevu liigutavad · sisaldab ka mütoloogiat näkkide hoiatus Hagenile · Siegfreidi ja Kremhildi armastuslugu on keskaegse saksa kirjanduse üks ilusamaid
saj teine veerand Kunstnikud: John Constable, T.Rousseau, J.F.Millet, H.Daumier, G.Courbet, E.Manet tegelik, ilustamata, Prantsuse revolutsioon, Barbizoni koolkond: loodusest värvitoonid, kompositsioon, Pariisi maalikunstnikud REALISM VÄLJASPOOL PRANTSUSMAAD. FOTO SÜND kunstnikud: Adolph von Menzel (Rauavalutehas, 1875) Ilja Repin, Vassili Surikov, Anders Zorn, Eero Järnefelt skulptorid: Constantin Meunier, Amandus Adamson(hülgekütt pakri saarel) Fotograafid: August Matthias Hagen (Tartu ülikooli kliinikum ja raamatukogu, 1832) Nicéphore Niépce (Vaade aknast Le Gras’is, 1826) peredvižnikud- Vene. tegutsenud Rändnäituste Ühingu liikmed, prop. Vene realist. Kunsti, V.pero Dagerrotüüpia on esimene laiemalt levinud fotomenetlus, mida esitleti 1839. aastal IMPRESSIONISM 1860 Sai alguse Claude Monetist, nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, valgus ja selle muutumine, igapäevased teemad, ei segatud
Karl XII iroonia või hoiatusena on Patkuli väljaandmise juures 6. aprillil 1707 "Rootsi" ohvitserid E. von Vietinghoff ja Otto Reinhold Stakelberg vanade Liivimaa suguvõsade esindajad. Patkul pandi kohe raudu. Tehti veel katseid Patkuli eest kosta ja ta vabastada, kuid kõik oli juba asjata. Oktoobrikuu 8. kuupäeval jõuti väikesesse Poola kohakesse nimega Casimierz. Järgmisel päeval, mis oli pühapäev, saadeti Patkuli juurde Rootsi välipreester Lorenz Hagen, kes Patkulile pidi teatama homsest hukkamisest ja andma surmamõistetule viimast jumalaarmu. Hagen suhtus oma ülesandesse väga tõsiselt, publitseerides pärast selle päeva sündmused ja andes ka suuliselt Patkuli viimasest päevast teada Anna von Einsiedelile. Patkul dikteerib Hagenile oma testamendi, kus tema varandus seisnes põhiliselt vaid umbes 50 000 taalris, mis alles Augusti käest kätte tuli saada. Ühe kolmandiku sellest jättis ta oma sekretärile, teise
teada ja mehed lhevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvistlusele, mille Siegfried vidab ja lheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. (lk87-89 - IIosa) Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma klla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab raneetud varanduse Reini jkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil nnestub oma vgesid vitlema panna Tronje ja Gntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei tle, kuhu ta varanduse heitis ja see jb saladuseks. Leidub ka ks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni tles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kttemaksuks algatas, peaks ra tapma, jrelikult ka Kriemhildi tapma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
