Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Hamletil õnnestus lõpuks oma isa mõrva eest kätte maksta. Kahjuks nõudis see võitlus ka Hamleti enda elu. Claudiuse korraldatud intriig, millesse Hamlet ennast mässis, pani Hamleti ja Laertese omavahel võitlema. Hamlet hukkus, kuna ta läks kergeusklikult Laertesega võitlema ning ei osanud isegi aimata kuninga ja Laertese tegelikke kavatsusi. Kui ta võttis vastu otsuse minna Laertesega võitlema, oleks ta pidanud vähemalt mõõgad enne üle kontrollima, sest Laertese mõõka oleks prints saanud eristada ausast võitlusvahendist seda ainult väga lähedalt uurides. Viha ja kibestumus seoses isa surma ning ema reetlikkusega olid teinud Hamleti pimedaks ning kindlasti ka tänu sellele ei suutnud ta asju enam reaalselt läbi mõelda.
oma mõistuse kaotab. Läheb oja äärde ja sinna ta ka õnnetuseks upub. Laertes, Poloniuse poeg, saabub lossi, et selgitusi nõuda ja hiljem Hamletile kätte maksta isa ja õe surma eest. Koos Claudiusega plaanivad nad vandenõud Hamleti vastu. Otsustavad Hamleti koos tappa. Saabub kiri, kus Hamlet teatab, et on taas Taanimaa pinnale saabunud. Hamlet kohtab hauakaevajaid, kes parajasti Opheliale hauda kaevavad. Lõpuks kohtub Hamlet Claudiuse, kuninganna ja Laertesega. Hamlet otsustab Laertesega duelli pidada. Aga mida Hamlet ei tea, on see, et Laertese mõõga ots on mürgitatud ja ka pisike kriimustus nahale mõjub surmavalt. Kuningas mürgitab ka Hamletile mõeldud veini. Hamlet haavab oma mõõgaga Laertest, kuid saab ka ise Laertese mõõgaga pihta. Kuninganna joob Hamletile mõeldud veini ning variseb kokku. Enne surma jõuab ta teatada, et vein on mürgitatud ja ta sureb. Laertes tunnistab enne surma Hamletile üles vandenõu ja räägib mürgitatud mõõgast
Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd
kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd. Nii leidiski ta
saata Hamleti Inglismaale andes kaasa käsu, et ta tee peal hukataks. See plaan aga ei läinud läbi. Lõpuks korraldati Laertese ja Hamleti vahel duell, et Laertes tapaks Hamleti. Hamlet oli aga tugev vastane ja peale mitut ebaõnnestunud katset segas Claudius veini sisse mürki ja pakkus seda Hamletile, tema aga keeldus sellest ja seda jõi hoopis kuninganna Gertrud. Seejärel mürgitas Laertes mõõga otsa ja püüdis Hamletit sel moel tappa. Hamlet sai haavata ja seejärel vahetas ta Laertesega mõõgad ja torkas talle sügava haava. Kuninganna Gertrud suri, Laertes suri ka ja seda omaenda mürgitatud mõõga läbi. Hamlet tappis ka kuninga mürgitatud mõõgaga ja sundis teda ka mürgitatud veini jooma. Kuningas suri ja lõpuks suri ka Hamlet. Hamlet võitles selle nimel, et kätte saada oma isa mõrvar ja talle kätte maksta oma tehtud teo eet.
Hamlet, et Claudius oligi süüdi. Claudius tahtis Hamletit saata peale seda Inglismaale, kuid enne ta käis palvetamas ning pihtis oma süüd, kuid Hamlet ei soovinud teda tappa, sest muidu oleks Claudius läinud taevasse. IV vaatus: Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos kirjaga mõeldud Inglismaa kuningale, kus on kirjas, et too tapaks Hamleti koheselt. Hamlet naaseb, Ophelius upub. V vaatus: Hamlet võitleb Laertesega. Gertrude sureb peale mürgitatud veini joomist. Laertes torkab Hamletit mürgise mõõgaga. Mõõgad vahetuvad, Hamlet torkab Laertest sama mõõgaga. Hamlet pussitab Claudiust ning sunnib teda mürgist veini jooma. Hamlet sureb Horatio käte vahel.
See haud saab kestva mälestusemärgi.. Küll peagi nüüd me rahuaega näeme, kuid seni kõiges kannatlikuks jääme." ( LK 111-112) 3. Miks eksib Laertes sõprade valikul? Laertes usaldas uut kuningat, aga ta ei oleks pidanud, kuna kuningas kasutas Laertest ära. Kuningas ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele suutis ta saata enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele, et Laertes Hamleti läbi oma käte mõrvaks ja kuninga käed jäävad tänu sellele puhtaks. Kuningas: " Nüüd peab su aru õigeks mõistma mind ja süda oma sõbraks vastu võtma, sest kuulisid arusaaja kõrvaga, et see, kes sinu ülla isa tappis, on varitsenud ka mind." Laertes: "Nii paistab küll; kuid miks ei nuhelnud te siis nii raskeid, nii surmaväärseid kuritegusid, kui selleks teie endi julgeolek, te aujärg, teie tarkus ning kõik muu teid ergutasid?"
Põhjuseks, miks kogu lugu Taani printsile nii õnnetult lõppes, oli minu arust Claudiuse korraldatud intriig, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. Claudiuse osa seisnes selles, et ta oli väga salakaval ning võimuahne ja valmis kõigeks, et enda heaolu tagada. Tema esimene plaan Hamlet Inglismaal hukata, kukkus printsi õigeaegse ja targa tegutsemise tulemusena läbi. Oma teises plaanis, mis tõigi Hamletile surma, kasutas ta "tööriistana" Laertest.
kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega
Kuigi tema vaenlaseks ja isa tapjaks oli kuningas, siis sepitses ta ikkagi kätemaksu plaani, tegi kõik, et tõestada Claudiuse süüd ega peljanud midagi. Ka see oli paras julgustükk, kui Hamlet lasi kuningale etendada näidendi, kus toimus Hamleti isa mõrvaga sarnane stseen. Kuningas vihastas ning saatis Hamleti riigist välja. Enne lahkumist jõudis Hamlet sooritada mõrva, mis käis tema au pihta. Kuid viimaks jätkub Taanimaa printsil ikka julgust, et naaseda taas kodumaa pinnale. Laertesega duellile minek polnud ka mingisugune lapsemäng. Hamlet oli ustav, lojaalne ja sõnapidaja mees. Ustavus väljendub suhetes Horatioga. Horatio oli Hamleti ainus usladusalune. Ta rääkis ainult temale, mida isa vaim oli öelnud. Ilma Horatio abita poleks Hamlet arvatavasti oma eesmärke saavutanud. Horatio oli esimene, kellega Hamlet Taanimaale naasedes kohtus. Nad jagasid omi saladusi, sest nad olid parimad sõbrad
mõrvar. Selle kontrollimiseks lasi ta rändnäitlejatel näidelda läbi stseeni, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isaga. Näidendi eesmärk oli vaadata Claudiuse reaktsiooni. See idee Hamletil ka õnnestus Claudius läks endast väga välja ja jooksis poole etenduse pealt minema. Siis oli Hamlet Claudiuse süüs kindel. 6. Mis põhjustab Hamleti hukkumise? Hamleti hukkumise põhjuseks võib pidada seda, et ta nõustus liiga kergeusklikult Laertesega võitlema, kuigi ta oleks pidanud aimama Laertese ja kuninga kavatsusi. Nimelt oli Laertese mõõk mürgiga koos. Samuti aitasid kaasa viha ja kibestumus isa surma pärast, mille pärast Hamlet ei suutnud enam ehk kõige paremini oma otsuseid läbi mõelda.
Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. 2. Iseloomusta ,,Hamleti" tegelasi! Hamlet- oli Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Hamlet oli väga kannatlik, ta oli ka aus. Hamlet põlastas kõike uhkeldavat ja talle meeldis lihtsus
näidendi. Kui poole etenduse ajal värske kungingas ära läks, sai Hamlet kinnitust, et Claudius ongi süüdi. Minu arust oli see väga kaval plaan, et leida üles oma isa tapja. Kogemata tapab Hamlet Poloniuse, sest ta arvab, et see on Claudius. Ta saadetakse Inglismaale. Ta pidi sellega nõustuma, sest ta ära saatmise taga oli Claudius. Hamlet oli aga niivõrd kaval, et leppis piraatidega kokku, et ta päästetakse ja tuuakse Taanimaa pinnale tagasi. Kui Osiric kutsus Hamleti Laertesega duellile oli Hamlet läbimõtlematu, kuna ta loobus oma mõistusest. Ta ainsaks eesmärgiks oli Claudius tappa. Ma arvan, kui mina oleksin kõik selle läbi elanud, siis oleks mina ka lõpuks ilma mõistuseta olnud. Kui lõpuks Hamlet mõõga läbi Claudiuse südame lõi, sai ta käsk ja soov täidetud. Arvan, et Hamlet oli nagu robot, kes pandi mingit tööd tegema. Alvar Gross 10a
Oma isa kaotades ning mitmete teiste sündmuste tagajärjel oli ta kaotanud pinna jalge alt ning mõtiskles elu üle. Teda reetsid tema endised ülikoolikaaslased nuhkides tema tagant , kasutades selleks ära sõprust vanadest aegades ,pälvisid nad sellega kuninga soosingu. Talle jäi vaid üks tõeline ja ustav sõber Horatio. Hoolimata kõigest mis on juhtunud ja kui mitmeid kordi teda on püütud petta ajas mind kergelt vihale, kui kergemeelselt ta jäi nõusse pidada mõõgavõitlus Laertesega, ometigi teades et see võib olla kaval lõks kuhu ta just sisse oli kukkunud. Olen kindel et Hamletile sai saatuslikuks tema emotsionaalsus mida ta ei suutnud kontrollida, tema liigne lojaalsus ning julgus. Hamlet sai küll isa surma eest kättemakstud kui oma verehinnaga. Siiski tundis ta oma eluviimastel minutitel kergendust, kui teadis et see oli ka viimane tegu mida ta ennem oma surma korda saatis ning lubadus mida ta oma isale oli vandunud on täide viidud.
kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd. Nii leidiski ta
venna oli mõrvanud ja seejärel tema naisega abiellunud. Hamlet pidas ekslikult ka oma ema süüdlaseks, arvates, et ta oli reetnud oma abikaasa tema venna kasuks. Mehe teod aga saatsid hukatusse ka mõne süütu kõrvalseisja. Ta tappis tema ja ta ema vahelist juttu pealt kuulanud Poloniuse. Isa surmast muserdatuna laskus ka Ophelia masendusse, mis viis ta hulluseni ja see omakorda arvatavasti enesetapuni. Loo lõpus, kui Hamlet pidi võitlema Poloniuse poja Laertesega, kes tahtis omakorda enda isa eest kätte maksta, sureb kuninga ja Laertese plaani Hamlet mürgitada tõttu ka Hamleti ema, kuninganna, kes joob Hamletile mõeldud mürgitatud jooki. Laertes haavab Hamletit oma mürgise tipuga mõõgaga, kuid tähelepanu hajudes kaotab ta hetkeks valvsuse, mis annab Hamletile võimaluse Laertest vigastada. Kättemaksuks isa mõrva eest sunnib Hamlet ka kuningat jooma mürgitatud karikast. Kuid miks Hamlet hukkus
ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut.Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Hamlet on väga emotsionaalne, kuigi ta suudab seda mõningates situatsioonides varjata. Näiteks see koht, kus Hamlet ei suuda oma viha kontrollida ning kogu raevu Ophelia peale välja elab
Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd
veelgi hullemaks. Hamlet muutub mingil määral paranoiliseks ning muutub veelgi äkilisemaks. Kord, kui Hamlet olles Opheliaga samas ruumis ning temaga rääkides kutsus kuninganna hamleti enda juurde. Seal tapab Hamlet poloniuse, kes peidab end koos kuningaga rippvaiba taga. See on järjekordne märk Hamleti äkilisusest. Hamlet muidugi lootis, et vaiba taga on kuningas Claudius ning lootis teda tabada enda mõõgaga ning ta surmata. Laertesega ophelia venna ning poloniuse pojaga polnud samuti hamletil head suhted , kuna kui ta sai teada, et hamlet on tema isa surma taga siis ta vihastas väga ning tahtis talle kätte maksta tema isa tapmise eest ning kaudselt tema õe surma põhjustamise eest. Kuna emotsioonid olid nii laes siis mindi nii äksi täis ning oldi valmis kõike tegema. Nii kutsutigi tunnetepuhangus Hamlet võitlema ning olles koos Claudiusega hamleti vastu häälestatud tegid nad koostööd ning otsustasid hamleti
oma venna. Ta teab, et kuningas suri kahtlastel asjaoludel ja kuigi ta seda ei tunnista, usub ta, et Claudius ihaldas trooni. Gertrud püüab olla ideaalne ja eeskujulik abikaasa, ta ei vaidle oma mehele vastu ja kui too otsustab prints Hamleti hulluks kuulutada ja Inglismaale saata, nõustub ta avalikult alati kuningaga. Emana on Gertrud halvas seisus ja oma poja heaks ei saa ta teha muud, kui toetust avaldada tema auks juues Hamleti duellil Laertesega. Tänapäevases mõttes võib teda lugeda halvaks emaks, kuna ta jättis oma poja viimaseks, kuid tolle aja kohta andis ta endast parima ja tegi peaaegu kõik, mis tema võimuses. Ta astus vaikselt ja märkamatult Hamleti eest välja ja kaitses teda kuninga ees valetades, kui Hamlet oli tapnud Poloniuse, kes oli end kuninganna tuppa seinavaiba taha peitnud. Ta ütles kuningale, et Hamlet tappis meeletuse hoos Poloniuse, pidades teda kujutluse meelevallas rotiks. See ei olnud
15991601. Renessansi (taassünni) kirjandus. Renessansikirjanduses on oluline ilmalikkus, inimlikkus, maine elu (selle rõõmud ja mured). Iseloomustab optimism, uks inimesesse. Teose peamõte on see, et alati, kui tulevad rasked hetked ei tohi alla anda. Nagu Hamletki võitles lõpuni, nii tuleb ka meil endil võidelda. Hamleti sisu Isa vaimu ilmumine. Hamleti plaanid. Näitemäng isa surmast. Claudiuse viha ja käsk Hamlet tappa. Hamleti kavalus. Võitlus Laertesega. Poloniuse, Laertese, Claudiuse ja Hamleti surm. William Shakespeare (1564 1616) Sündis 23. aprillil Kuulsaimad teosed 1564. aastal ja suri 3. ´´Suveöö unenägu´´, mail 1616. aastal. ´´Romeo ja Julia´´ ning Ta oli inglise luuletaja ´´Hamlet´´. ja näitekirjanik. On kirjutanud üle 30 teose, mida saab jagada kolme liiki: tragöödiad, komöödiad, ajaloolised draamad. Tegelased Hamlet: Horatio:
Põhjuseks, miks kogu lugu Taani printsile nii õnnetult lõppes, oli minu arust Claudiuse korraldatud intriig, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. Claudiuse osa seisnes selles, et ta oli väga salakaval ning võimuahne ja valmis kõigeks, et enda heaolu tagada. Tema esimene plaan Hamlet Inglismaal hukata, kukkus printsi õigeaegse ja targa tegutsemise tulemusena läbi. Oma teises plaanis, mis tõigi Hamletile surma, kasutas ta "tööriistana" Laertest.
vältida, kui ta oleks hoidnud külma närvi ja poleks emotsioonidel oma otsust mõjutada lasknud. Ta oli äärmiselt emotsionaalne tegelane ning tihti tegutses kohe, kui mingi mõte pähe kargas, enne läbi mõtlemata. Sellepärast tuligi ette palju õnnetusi ja apsakaid (näiteks Poloniuse surm, arvates, et too oli hoopis kuningas Claudius). Samas oli prints väga tark ja teadis pärast kõike juhtunut, et ei tasu kedagi usaldada, kuid läks siiski kergeusklikult Laertesega võitlema, ega osanud aimatagi vastase tegelikke kavatsusi. Kui ta oleks midagigi aimanud ja mõõgad enne ära kontrollinud, siis oleks ta end surmast päästnud. Ka Ophelia poleks endalt elu võtnud, kui ta oleks rohkem oma enda peaga mõelnud ning mitte oma isa ja venna tallaaluseks jäänud, sest siis kui neid kumbagi tema kõrval polnud, siis läks ta hulluks ega osanud sealt edasi enam kuidagi oma elu elada. 4) Missugune oli naistegelaste osa teoses? Kuidas sellesse suhtud?
Horatiole suuri uudiseid ,mida ei saa paberile panna. Hamleti kirjas seisnes, et Horatio peab kiiresti tulema sinna,kus on Hamlet.Horatio peab minema nende meremeestega kaasa Hamleti juurde ja meremehd peavad andma Hamleti kirja kuningale ja kirja kuningannale edasi. Hamlet palus oma luba homme tulla lossi kuninga ja kuninganna ette.Kuningas oli ehmunud,et milles nüüd järsku asi on ja miks nii ruttu tagasituleks Inglismaalt on. Samal ajal peab kuningas ka Laertesega salaplaani,kuidas Hamletit ära tappa.Muidugi seda salaplaani algatas Laertes kui sai teada,et Hamlet ta isa oli tapnud.Kuningas aga kiitis tappa ja aitas mõelda välja plaane ,kuidas Hamletit tappa. Samal ajal kui nemad plaani hauvad ,tuli kuninganna nuttes ja teatas ,et vaene hullunud Ophelia on uppunud ojja. Hauakaevajad kaevavad Opheliale surnuaias hauda ja isevaidlevad ,kas tüdruk suri loomulikult või pani ise endale käe külge.Teine hauakaevaja lahkub ja surnuaeda sisenevad
Tema isa vaim oleks nagu kaitsnud teda halva eest. Prints pääses eluga, tulles tagasi oma plaane ellu viima. Tagasi jõudes ootas teda ees kurbusest raevunud Laertes, kelle sooviks oli tasuda õe surma eest. Nähes head võimalust Hamleti kõrvaldamiseks korraldas Claudiuse intriigi, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Kuid miks nõustus sellega prints? Vaatamata kuninga põlgusele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. See viga läks talle kalliks maksma, hukkudes võitluses. Kuid oma tasu sai ka kuningas Claudius. Mis oli ju Hamleti viimaseks sooviks. Veel enne viimset tundi lausus ta oma ustavale sõbrale "Horatio, ma suren, sina elad: sa räägi minust ja mu asjast tõtt." Esitades neid samu küsimusi: Miks nõustus prints minema duellile?, Miks tema
Rosencrants viidi Inglismaale, kus nad hukati, sest Hamlet oli salaja kirja ringi teinud. Laertes ja kuningas peavad plaani, kuidas Hamlet surmata - mürgikarikas ja mürgitatud mõõk. Tuuakse teade, et Ophelia uputas end. Hauakaevajad kaevavad talle hauda, kui Hamlet tuleb surnuaeda, meremehe riided seljas. Hamlet leiab mullast pealuu. Tuleb Ophelia matuserong. Hamlet vaatab tegevust kõrvalt. Hakkab Laertesega kaklema. Tunnistab, et armastas Opheliat. Lossis tuleb Hamleti juurde Osric, kehkenpüks, toob teate, et kuningas vedas kihla Hamaleti ja Laertese vehklemisvõitluse peale. Hamlet on nõus mõõgavõitlust pidama. Peekris on mürgitatud jook, seda plaanib kuningas Hamletile pakkuda, Laertese mõõk on nürimata ja mürgine. Võitluses lähevad mõõgad vahetusse. Kuninganna joob mürgitatud peekrist, varsti sureb. Hamlet on haavatud mürgisest mõõgast ja Laertes samuti
Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. Teoses esilekerkinud probleemid Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv?
ta mõõgaga saadud vigastuse tõttu ära surema ei peaks. Võitluse käigus aga hakkas prints Hamlet higistama ja kuninganna läks oma taskurätikuga tema otsaesist kuivatama. Teel printsi juurde ta aga võttis lonksu mürgitatud veiniga pokaalist. Võitluse jätkus kuid mingi aja möödudes kukkus kuninganna maha ja suri. Laertes üllatas tol' hetkel printsi nürimata otsaga mõõgalöögiga ning Hamlet sai sellest aru. Ta vahetas Laertesega mõõgad ära ning suskas ka teda nürimata mõõgaga, mille peale too kukkus ja tunnistas printsile, et mõõk oli lisaks nüritamatusele ka mürgitatud. Ta rääkis ka seda, et kõiges nendes mürgitamistes on süüdi kuningas. Hamlet vihastas ja torkas mõõgaga ka kuningat ning sundis tedagi mürgitatud veini jooma. Ka tema ise jõi seda. Tahtis ka juua truu sõber Horatio, aga Hamlet ei lubanud, sest oli vaja kedagi, kes seaks õigluse jalule, kuna polnud alles jäänud kedagi,
Kui Ophelia poleks hulluks läinud, poleks ta puu otsa roninud ja vette kukkunud. 12. Kas Hamlet oli sinu meelest otsustusvõimetu või pigem oma tegude üle tõsiselt kaalutlev inimene. Põhjenda. Minu arvates ei olnud ta otsustusvõimetu, sest ta ikkagi maksis oma isa surma eest kätte. Kui kuninganna toas oleks vaiba taga olnud kuningas, siis oleks ta kahtlemata ta ära tapnud, kuid seal oli Polonius. Lõpuks ta tappis kuninga siiski duelli ajal Laertesega, mis näitab, et ta pole otsustusvõimetu. Oma otsustusvõimet varjas ta hullu mängimisega. 13. ,,Hamlet" on olnud ülipopulaarne kõikidel aegadel. Mida on ,,Hamletil" öelda tänapäeva inimesele? Mida oleks tänapäeva inimesel ,,Hamletist" ja Hamletilt õppida? Põhjenda. ,,Hamleti" tegelased on sarnased tänapäeva inimestega. Tänapäeva maailmas on ka Claudiuse sarnaseid inimesi, kes on egoistlikud ja mõtlevad ainult enda heaolu üle. Siis oli teoses ka veel
vältida, kui ta oleks hoidnud külma närvi ja poleks emotsioonidel oma otsust mõjutada lasknud. Ta oli äärmiselt emotsionaalne tegelane ning tihti tegutses kohe, kui mingi mõte pähe kargas, enne läbi mõtlemata. Sellepärast tuligi ette palju õnnetusi ja apsakaid (näiteks Poloniuse surm, arvates, et too oli hoopis kuningas Claudius). Samas oli prints väga tark ja teadis pärast kõike juhtunut, et ei tasu kedagi usaldada, kuid läks siiski kergeusklikult Laertesega võitlema, ega osanud aimatagi vastase tegelikke kavatsusi. Kui ta oleks midagigi aimanud ja mõõgad enne ära kontrollinud, siis oleks ta end surmast päästnud. Ka Ophelia poleks endalt elu võtnud, kui ta oleks rohkem oma enda peaga mõelnud ning mitte oma isa ja venna tallaaluseks jäänud, sest siis kui neid kumbagi tema kõrval polnud, siis läks ta hulluks ega osanud sealt edasi enam kuidagi oma elu elada. 4) Missugune oli naistegelaste osa teoses? Kuidas sellesse suhtud?
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega
Hamlet palub Horatiot käskjalale järgneda ja tema juurde tulla. VII stseen: Laertes teab nüüd, et isa tappis Hamlet. Kuningas põhjendab Hamleti karistuseta jätmist ema kiindumusega ja kuninga kiindumusega kuningannasse. Ka oli põhjuseks lihtrahva armastus Hamleti vastu. Tuleb käskjalg Hamleti kirjadega. Kuningas soovib, et ka Laertes neid kuuleks. Hamlet teatab oma Taanimaale jõudmisest ja palub luba järgmisel päeval kuninga ette ilmuda, et siis kõike selgitada. Kuningas peab Laertesega salanõu, et Hamletit vägiteole õhutada. Sel moel võiks Hamlet Laertese käe läbi surma leida, ilma et ema teaks kahtlustada muud kui halba õnne. Kuningas õhutab Laertest Hamletiga mõõgavõitlusele, väites, et Hamlet on seda ise igatsenud, et näidataoma paremust Laertese ees.Lepitakse kokku, et Laertes ja Hamlet viiakse mõõgavõitluseks kokku kihlveo peale. Laertes valib nürimata mõõga, mille ots on mürgitatud. Nii surmab kergegi kriim Hamleti
kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb
peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? b) Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? c) Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi?
Kuningal õnnestub teda aga koostööle veenda ning nii leitakse võimalus Hamleti tapmiseks. Ophelia uputab end jõkke. Pärast Ophelia surma saadab Hamlet sõnumi oma peatsest naasmisest Inglismaalt. Viies vaatus: Hauakaevajad kaevavad Opheliale hauda, kes on jõkke uppunud, haua ääres aga kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega
Toimub matmine. Hamlet ja Horatio lähevad samuti matusetalitust jälgima. Hamlet saab aru, et tegemist on Ophelia matustega. Laertes näitab üles raevukust Hamleti vastu, see pahandab teda, kuid neid lahutatakse. Riiginõukogusaal. Hamlet ja Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava kirja Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. Saabub pisike ülepakutud riietega õukondlane ja küsib kas Hamlet on valmis kahevõitluseks Laertesega. Hamlet nõustub ja kõik seatakse valmis. Hamlet on oskuste poolest Laertesest üle, kuid ootamatu liigutusega riivab Laertes Hamletit (mürgine tera). Hamlet vihastub ja torkab Laertesile surmava haava. Samal ajal on Gertrud kogemata joonud peekrist, kus oli surmav jook. Ta variseb kokku ja teatab, et on mürgitatud. Laertes tunnistab oma pattu ning ütleb, et kõiges on süüdi kuningas. Hamlet tapab kuninga sundides teda peekrist jooma ja torgates ta mõõgaga läbi. Sureb ka Hamleti ema
Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras
inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. 15. Arutle, mille nimel võitles Halmet? Loetle vähemalt 5 asjaolu ja selgita seda ning lisa näide teosest. Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik
Kui Ophelia kirst oli juba hauda langetatud ja mulda hakati peale viskama, hüppas Ophelia vend Laertes kirstu peale sooviga end elavalt koos Opheliaga matta. Haua äärele astus Hamlet ja hakkas rääkima, et tema võiks surnud Ophelia vastu hoopis palju rohkem austust üles näidata. Laertes sai selle peale vihaseks ning Hamleti ja Laertese vahel tekkis seepeale äge sõnavahetus. Hiljem ilmus välja Osiric, keigarlik õukondlane, kes kutsus Hamletit üles Laertesega duelli pidama. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et üheksal vehklustuuril võivad mõlemad võitlejad kasutada nürit mõõka, siis selle duelli muutis teistsuguseks see, et peetakse tosin (12) vehklusrtuuri ja võitja on see, kes on võitnud vastast kolm tuuri järjest. Lisaks sellele vahetas Laertes kohustusliku nüri mõõga terava mürgitatud mõõga vastu. Duellil võttis
kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd. Nii leidiski ta
ja kuningalt teada saada tõde, enda isa surma kohta. Sellest talle ka räägitakse. Samas vaatuses tulid meremehed Horatiole Hamleti kirju tooma. Hamlet jutustab enda kirjas, kuidas neid juba teisel päeval jällitasid mereröövlid ning sellest, kuidas ta langes paltvangiks, Kirjas palub Hamlet, et tema ülejäänud kirjad jõuaksid edukalt Claudiuseni. Kuningas saab Hamleti kirjad kätte. Kirjas palub Hamlet luba kuningriiki tagasi tulemiseks. Kuningas Claudius peab nõu Laertesega ja koos otsustataksegi, et Hamlet võib lossi tagasi naasta. Kahjuks on Claudiusel ja Laertesel plaanis Hamlet tappa. Nad arvavad, et mõõgavõitlus oleks selle probleemi kõige parem lahendus. Claudiuse ja Laertese arutelu käigus tormab tuppa kuninganna, kes teatab, et Ophelia on uppunud. Viiendas vaatuses : Kaks hauakaevajat kaevavad kalmistul hauda, omavahel arutades Ophelia ja tema surma üle. Peagi tulevad kalmistule Hamlet ja Horatio. Alguses nad jälgivad
Kui Ophelia kirst oli juba hauda langetatud ja mulda hakati peale viskama, hüppas Ophelia vend Laertes kirstu peale sooviga end elavalt koos Opheliaga matta. Haua äärele astus Hamlet ja hakkas rääkima, et tema võiks surnud Ophelia vastu hoopis palju rohkem austust üles näidata. Laertes sai selle peale vihaseks ning Hamleti ja Laertese vahel tekkis seepeale äge sõnavahetus. Hiljem ilmus välja Osiric, keigarlik õukondlane, kes kutsus Hamletit üles Laertesega duelli pidama. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et üheksal vehklustuuril võivad mõlemad võitlejad kasutada nürit mõõka, siis selle duelli muutis teistsuguseks see, et peetakse tosin (12) vehklusrtuuri ja võitja on see, kes on võitnud vastast kolm tuuri järjest. Lisaks sellele vahetas Laertes kohustusliku nüri mõõga terava mürgitatud mõõga vastu.
Hamlet ja Horatio lähevad samuti matusetalitust jälgima. Hamlet saab aru, et tegemist on Ophelia matustega. Laertes näitab üles raevukust Hamleti vastu, see pahandab teda, kuid neid lahutatakse.! Riiginõukogusaal. Hamlet ja Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava kirja Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. Saabub pisike ülepakutud riietega õukondlane ja küsib kas Hamlet on valmis kahevõitluseks Laertesega. Hamlet nõustub ja kõik seatakse valmis.! Hamlet on oskuste poolest Laertesest üle, kuid ootamatu liigutusega riivab Laertes Hamletit (mürgine tera). Hamlet vihastub ja torkab Laertesile surmava haava. Samal ajal on Gertrud kogemata joonud peekrist, kus oli surmav jook. Ta variseb kokku ja teatab, et on mürgitatud. Laertes tunnistab oma pattu ning ütleb, et kõiges on süüdi kuningas. Hamlet tapab kuninga sundides teda peekrist jooma ja torgates ta mõõgaga läbi. Sureb ka Hamleti ema
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavab Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega
Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. Teoses esilekerkinud probleemid Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv
Eks teeme kiiresti. Mu kallis Gertrud, valva oma poega. Küll peagi nüüd me rahuaega näeme, kuid seni kõiges kannatlikuks jääme. Lahkuvad. 19. stseen Vaheruum. Tulevad HAMLET ja HORATIO vesteldes. HAMLET: Ei, Horatio, nad teadsid väga hästi, mis nad tegid. Tuleb CORNELIUS. CORNELIUS: Prints, tema majesteet laseb küsida, kas jääte oma valmisoleku juurde Laertesega võistelda või tahaksite võitlust edasi lükata. HAMLET: Ma ei muuda oma kavatsusi; kui tema majesteet arvab, et see on sünnis, siis mina olen valmis. Nii ütlegi. CORNELIUS lahkub. HAMLET: Niipalju sellest; nüüd siis kuuled muust. Sain, mis ma tahtsin; näppasin neilt kirja Ning mis ma leidsin sealt, Horatio? Oh, kuninglikku kelmust! Kindla käsu,
Toimub matmine. Hamlet ja Horatio lähevad samuti matusetalitust jälgima. Hamlet saab aru, et tegemist on Ophelia matustega. Laertes näitab üles raevukust Hamleti vastu, see pahandab teda, kuid neid lahutatakse. Riiginõukogusaal. Hamlet ja Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava kirja Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. Saabub pisike ülepakutud riietega õukondlane ja küsib kas Hamlet on valmis kahevõitluseks Laertesega. Hamlet nõustub ja kõik seatakse valmis. Hamlet on oskuste poolest Laertesest üle, kuid ootamatu liigutusega riivab Laertes Hamletit (mürgine tera). Hamlet vihastub ja torkab Laertesile surmava haava. Samal ajal on Gertrud kogemata joonud peekrist, kus oli surmav jook. Ta variseb kokku ja teatab, et on mürgitatud. Laertes tunnistab oma pattu ning ütleb, et kõiges on süüdi kuningas. Hamlet tapab kuninga sundides teda peekrist jooma ja torgates ta mõõgaga läbi. Sureb ka Hamleti ema
Toimub matmine. Hamlet ja Horatio lähevad samuti matusetalitust jälgima. Hamlet saab aru, et tegemist on Ophelia matustega. Laertes näitab üles raevukust Hamleti vastu, see pahandab teda, kuid neid lahutatakse. Riiginõukogusaal. Hamlet ja Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava kirja Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. Saabub pisike ülepakutud riietega õukondlane ja küsib kas Hamlet on valmis kahevõitluseks Laertesega. Hamlet nõustub ja kõik seatakse valmis. Hamlet on oskuste poolest Laertesest üle, kuid ootamatu liigutusega riivab Laertes Hamletit (mürgine tera). Hamlet vihastub ja torkab Laertesile surmava haava. Samal ajal on Gertrud kogemata joonud peekrist, kus oli surmav jook. Ta variseb kokku ja teatab, et on mürgitatud. Laertes tunnistab oma pattu ning ütleb, et kõiges on süüdi kuningas. Hamlet tapab kuninga sundides teda peekrist jooma ja torgates ta mõõgaga läbi. Sureb ka Hamleti ema
annaabi.ee 
