Küsimused 1. Eesti huntide olukord pigem erineb huntide olukorraga teistes riikides. Sarnaneb võibolla vaid hundi tõugude või ohtlikkuse poolest (et hunt üleüldiselt juba on ohtlik). Samuti võib sarnaneda ka selle poolest, et kuskil mingeid hunte veel üldse eksisteerib. Mitte küll igal pool ja igas riigis, aga vaevalt, et kõigis teistes riikides on kõik võimalikud hundid tapetud ja alles ei ole ainsamatki isendit. Erineb aga huntide arvu poolest. Eestis võib olla tõesti, et on kõige rohkem hunte alles ja jälgitakse, et nad päris välja ei sureks. Erineb ka selle poolest, et eestlastel on huvi huntide ja nende olemasolu vastu piisavalt suur, et neid
iseenesest midagi imepärast, et karu on võimeline inimese vastu astuma, muudab asjalood veidramaks seik, et see sama karu sattus pärast mõrva meeleheitesse ning hammustas endalt suguelundi küljest. Samamoodi oli pentsik lugu huntidega. Kui tänapäeva maailmas peetakse hunti eelkõige metsas elavaks kiskjaks, siis Kivirähk muudab antud teoses hundid lausa metsas elavate inimeste koduloomadeks. Kuna inimesed, kes metsas elasid, oskasid ussisõnu, siis said nad ussisõnade abil hunte ja ka teisi ussisõnu mõistvaid loomi taltsutada. Selle tõttu oligi üsna tavaline, et igal perel oli vähemalt üks hunt. Pentsik oli ka nende huntide kasutus. Nimelt kasutati hunte selleks, et neilt piima lüpsta ja samas ka sõideti nende seljas ringi. Üsna veider oli ka see, et üks tegelane Tambet lausa kasvatas hunte oma laudas. Tal oli neid umbes saja ringis ja tema tütar pidi päevad läbi hunte jänestega toitma. Kõik metsasolijad polnud siiski ainult inimesed või metsloomad
tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldib kriimsilm lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on kergem küttida teisi loomi. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem
Libahunt August Kitzberg Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps
süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha! Samas ta ka nälgib hästi, kasutab kogu rasva ära. On olnud ka niimoodi, et hunt oli ühes koopas söömata üle seitsmeteistkümne päeva. Hunt elab põhiliselt metsas, aga teda võib kohata ka põldude ääres, järvede-jõgede ääres jahiretkedel. Hunt on sadakümme kuni sadakuuskümmend sentimeetrit pikk, ning võib kaaluda kuni viiskümmend kilogrammi. Saba võib olla kolmekümneviiest sentimeetrist kuni viiekümne sentimeetrini. Hunte on 1997. Aasta loetluse põhjal 150 – 200 isendit. 2009. Aasta seisuga on Eestis hunte 270. Miks hunt on metsade peremees? Ta peab silmas, et kitsi palu ei saa või jäneseid ning vahest hoiab silma peal ka lammastel. Hundil vaenlasi pole, on ainult inimene. Karu hunt ei karda, ta saab karu eest ära.
Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLEo Suur tasandik Koostajad: Anneli Kalgre Jekaterina Moltšanova Anastasia Gabrukevich RRG, 12T klass Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked
Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Üks peamisi ilvese populatsiooni mõjutav tegur on konkurents. Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida- Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Euraasia ilvese toidusedelis moodustavad jänesed kolmandiku, metskitsed ligi poole. Jäneste epideemiad ja arvukuse muu kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda.
armastasid Margust olid Tiina ja Mari. Kuna Tiina oli teist verd siis pere tahtis, et nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda. Tiina suutis hunte mõjutada, et nad ei läheks lambaid murdma, samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga. Mari oli näinud, et hunt viis varsa ära ja ta vandus, et see oli Tiina. Tüdruku ema tapeti kui ta oli väike. Kiusatu elas 5 aastat metsas, kuni ta korraks välja ilmus. Fakte, et ta ei olnud libahunt on palju rohkem. Tiina tänas jumalat peale igat söömist, samuti ta põgenes lapsena huntide eest, miks peaks libahunt nende eest põgenema? Mari
Lauseliige Väljendab Vastab küsimusele Näitelaused ALUS Tegijat,olijat Kes?Mis?Keda?Mida? Poiss loeb raamatut. Metsas on hunte. SIHITIS Tegevusobjekti(kellele Kes?Mis?Kelle?Mille? Loe see raamat läbi. on tegevus suunatud) Keda?Mida? Avasin akna. Ma kohtasin sõpra. ÕELDISTÄIDE Liiki,omadust Kes?Mis?Milline? Härra Tamm on kunstnik. Ta on Saaremaa
siiski veel liiga noored ning seetõttu hoiavad nad mitme aasta jooksul omaette.Hobune saab suguküpseks 3 aastaselt. Harjumused Mustangid moodustavad täkust ning tema haaremist koosnevaid väikesi karju, kuhu kuulub 2- 18 mära, nende varsad ning hulk noori hobuseid.Karjad -tabuunid- kindlustavad parema kaitse kiskjate eest, üksik mustang ei oleks võimeline end kaitsma. See oli eriti oluline varem, kui inimene ei hävitanud veel nii ulatuslikult mustangide terriooriumidel elutsevaid hunte, koiotte ja puumasid. Kari elab teatud alal, mida ta kaitseb ning kust toitu hangib. Nad taluvad ka oma territooiumi servas elutsevat teist karja ning aeg-ajalt ühinevad karjad võitluses kiskjate vastu. Karjas on sageli ka juhtmära, kes juhib karja ohutusse kaugusesse, sel ajal kui täkk ohuga rinda pistma jääb. Oma karja kaitsev, tagajalgadele tõusev ja korskav täkk on muljetavaldav vaatepilt. Huntide rünnakule vastu seismiseks moodustavad mustangid ringi, varsad keskel.
Üheks kaitseala põhiväärtuseks on ürgilmeliste (120140aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades Haruldasemad taimed on kaunis kuidking ja paljalehelised liivateed kaunis kuidking Loomad Suhteliselt väikese asustuse ja metsade roh kuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu Siin võib kohata kotkaid (kalakotkas, väikekonnakotkas, kaljukotkas), ilveseid, hunte, karusid. Kalakotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikekonnakotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu Kulminatsioon: Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt. Konflikt: Pere ei ole nõus, et Margus võtab Mari naiseks. Autori juhtmõte: Autor püüab mõtet viima, et inimestel on valu, et inimesed kardavad ja katsuvad hävitada seda, mida nad ei saa aru.
Eesti Vabariik Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240km. Elanike arvu poolest kuulub Eesti kindlasti maailma väiksemate hulka: 2000. aasta alguses elas Eestis 1 361 242 inimest. Eesti pealinn on keskaegse linnasüdamega Tallinn, kus on pisut vähem kui kolmandik kogu rahvastikust. Nagu teisteski Põhjamaades on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Eestis elab mitmeid mujalt Euroopast kadunud või üliharva esinevaid taime- ja loomaliike. Suurtest imetajatest on tavalised põder, metskits ja metssiga, ent leidub ka korpraid, ilveseid, hunte ja pruunkarusid, viigeid ning kauneid hallhülgeid. 1918. aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. Eesti kodanikud valivad iga nelja aasta tagant 101-liikmelise parlamendi (Riigikogu). Parlament valib vi...
Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid. 7.Põhjakonn jäi leidmata. Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest (inimahvid), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi., millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid, kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest. 8.Leemet jooksis koju. Salme halvustas Pirret ja Rääki. Ema kartis, et Salme läheb sama teed karuga sahmerdades, kui mõmmiku nimi tal üle huulte lipsas. Hiietark ootas Leemetit huntidega keskööks. Ema oli ühe korraga nõutu nende uudiste peale. Onu Vootele tuli neid rahustama. Hiietark vihastas, et hunte kaasa ei võetud. Vootele hammustan Hiietarka, sest ta hakkas Vootelet ähvardama. Nad läksid koju. 9
Niedersachsen Tõlkides eesti keeled Niedersachsen tähendab Alam Saksimaa. Niedersachseni pealinnaks tänapäeval on Hannover. Niedersachsen on suuruselt teine Saksamaa maakond peale Hamburgi. Niedersachsenis asub kaks suurt linna Bremen ja Hamburg mi saga ei kuulu Niedersachseni territooriumisse kuid omavad föderaalse maa staatuse. Niedersachseni pindala on 47,609 km2 ning elanikkonna arv on kaheksa miljonit. Niedersachsenit ületavad mitmed raudteed ja kiirteed. Põhjas piirneb Niedersachsen Põhjamerega, edelas piirneb see aga Herzi mägedega. Suurim osa Niedersachsenist esineb tasandikuna. Kõige tuntum Niedersachseni osa on Lübenbergi kõnnumaa, mis asub Harzi ja Põhjamere vahel Kõige tähtsaimateksks ja tuntumateks Niedersachseni õppeasutusteks peetakse Georg-Augusti ülikool Güttenbergis, Tehnika ülikool Braunsvaigis, Tervishoiu- ja loomaarsti instituut Hannoveris. Niedersachsenis on väga arenenud ka turism. Peam...
Kui Kalevipoeg ärkas, ei leidnud ta oma hobust kuskilt. Ta otsis ja otsis, kuini jõudis kohta, kus hundid olid hobuse maha murdnud, Kalevipoeg sai vihaseks ja läks huntidele kätte maksma, võttes mälestuseks kaasa hobuse naha. Ta tappis nii kuis jaksas, kõik kohad olid verest punased. Pimedas ei seletanud silm enam midagi ja Kalevipoeg jättis asja sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid. Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase vanaisa
Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
C-d. Põõsarinde tavalised esindajad on aju ja harilik pihlakas. Samblarindes on tüüpilisemad laanik ja kaksikhammas, laanik meenutab miniatuurset kuuske. Kaksikhammas talub tallamist, kuid ta ei tule liigset päikest. Laanemetsa loomastik: Eesti laanemetsades on vähe loomi, kuid võib kohata väga tihti jänest, kes lausa armastab laanemetsi, kuna seal leidub temale sobivat toitu, näiteks jänesekapsas. Laanemetsade võib kohata ka hunte, rebaseid ja ilveseid. Kokkuvõte: Mina puutusin kokku laanemetaga alles hiljuti, kui otsisin loomade söötmis kohta, kuhu jahimehed panevad loomadele toitu ja selle kõrval on puu otsas üks onn, millest on hea vaade söötmis kohale ning onnis olevalt voodi, kui ma sellest kuulsin, siis otsustasin minna kohe samal päeval seda otsima. Ma otsisin kaua ja asjatult kuna ma leidnud onni ega söötmis kohta, kuid ma nägin jänest. Koju jõudes oli ema murest murtud ja oli kuri. Ma olin
Muistse d kütid ja korila sed Nora&Marielle Kütid ja korilased · Kohe hakkame rääkima sellest, kes on homo sapiens,kuidas nad elasid, kes olid nende koduloomad jne. · Loodan,et teile meeldib meie powerpoint,head vaatamist!! Kes on homo sapiens? · Homo sapiens on inimese kõige lähem eellane,kuid ka sina oled homo sapiens.See on ladina keelne nimi, mis tähendab tarka inimest. · Alguses pesitsesid nad Euroopas,Aasias,Aafrikas,A ustraalias ning hiljem ka Ameerikas. Kuidas nad elasid? · Muistsed inimesed elasid sugukondadena.Seal oli tavaliselt mitukümmend isikut.Kõigil hõimudel oli sama keel.Hõim on mitu sugukonda ja lähestikku elavat isiksust koos. · Naiste ning meeste tööd olid erinevad.Mehed küttisid,naised tegid ...
Tiina oli mitu korda suure viha ja pettumuse pärast metsa ära jooksnud ning ühel päeval kui ta tagasi tuli, ei võtnud pere enam teda vastu. Möödusid aastad ning Tiina jäigi kadunuks, Mari ja Margus aga abielus, kuid lapsi nad ei saanud. Ühel õhtul ei läinud Mari, Jaanus ja vanaema magama, sest nad ootasid Margust koju, kes oli juba kaua ära olnud,. Kui Margus koju jõudis, siis mõne aja pärast oli väljas kuulda hundi ulgumist, Mari tahtis, et Margus hunte ehmataks. Margus läks välja ning tegi ühe lasu püssist, mis tabas juhuslikult Tiinat. Tiina suri, kuid oli tänulik, et Margus ta piinad lõpetas.
Nt. Metsas jalutanud, suundusin koju. 3) mata-lühend - väljendab tegevuse mitte toimumist. Nt. Pikemalt mõtlemata tegin ahju tule. 4) maks-lühend - välejdab otstarvet. Nt. Tuld oli vaja soojendamaks külmaks läinud tuba. 5) v-/tav-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Hubaselt soojust kiirgav kamin lõik rahuliku meeleolu. 6) vat-lühend - väljendab tegevuse viisi. Nt. Läbi une kuulsin veel hunte metsas ulguvat. 7) Absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi Nt. Koer puges, saba jalge vahel, voodi alla.
keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Talviti võib siberi steppidest puhuda tuul sinna lund, amplituudid on väga suured: -40c talvel ja suvel 40c. Gobi kõrb on peamiselt kuulus oma fossiileidudest ja samuti võib sealt leida dinosauruse mune. Gobi kõrbes võib leida lumeleoparde, pruunkarusid ja isegi hunte. Gobi kõrbetes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Taimestik on halb. Seal leidub hästi palju kõrrelisi, kaktuseid jne.
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Kord elas tore perekond nimega Tammaru. Tammaru peremehel ja perenaisel oli poeg Margus, sulased Jaanus ja Märt ning kasutütar Mari, peres elab ka Marguse vanaema. Ühel külmal õhtul kui Mari luges ja perenaine ketras, saabusid õuest külma tuule käest Jaanus ja peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemal...
Vanaema lohutab Margust Tiina ilmub lõpuks välja Tiina hakkab halama Sõimab kogu pererahvast Pöördub nuttes Marguse poole ja sõimab teda Margus püüab teda rahustada Läheb meeleheites metsa tagasi Viies vaatlus Pere on kodus peale Marguse Mari ketrab , Jaanus istub niisama käed süles Margus jõuab koju Mari tormab Marguse juurde Margus kirub tuisku ja hunte Vaatluse esimene lõppemise variant Margus on koju jõudnud Hundid tükivad õuest tuppa Margus haarab püssi Margus tulistab hunti Kostub naise karjatus Hundiks osutus Tiina Tiina sureb Vaatlust teine lõppemise variant Margus jõuab koju Tuisus laskis Margus looma kes saani tükkis Kõik on vaikseks jäänus Õuest kostab huntide ulgumist
,,Värin" Lugesin raamatut ,,Värin", mille autor on Maggie Stiefvater. See ilmus 2009. aastal AS Pakett trükikojas. Eesti keelde on raamatu tõlkinud Stella Timmer. Kaanekujunduse on teinud Christopher Stengel ja sisukujundus on Siiri Timmermani poolt. Raamatul on 3osa: ,,Värin", ,,Palavik" ja ,,Igavesti". Raamatul ,,Värin" on 13 auhinda. Loetud raamatu peategelane Grace oli juba kuus aastat jälginud oma maja taga metsas elavaid hunte. Üks hunt oli aga Gracele alati vastu vaadanud oma kollaste silmadega. Ning varsti jõudis Grace jälile libahuntide saladusele. Kollaste silmadega Sam ja Grace leidsid omavahel suure armastuse ning hakkasid võitlema selle vastu, et Sam jääks inimeseks, mitte ei muutuks nüüd juba lõplikult hundiks. Noored elasid koos läbi suuri ja keerukaid olukordi, millest väljuti võidukatena. ,,Värin" oli kaasa haarav fantaasiaromaan. Selle taolised raamatud ei ole minu lemmik
Mari väitis, et Tiina on libahunt. Mari oli näinud oma silmadega, kuidas metsapeni viis Kivesti Kaarli varsa ära ja Mari ütles, et see metsapeni oli olnud Tiina. Tiina tapeti tavalise kuuliga, mitte hõbekuuliga. Räägitakse, et libasusi ei sure kui lasta teda tavalise kuuliga. Selleks, et tappa libahunt tuleb lasta teda hõbekuuliga. See tunnistab ka, et Tiina ei olnud libagunt. Kuigi, et Tiina oli libahunt tunnistab ka tema enda öeldud sõnad enne surma, et ta toitis teisi hunte leivaga. Kuid samas ka enne surma kui ta sonis sositavalt, et ,,Mina ei tea midagi Kivest Kaarli varsast!" See lause vaidleb vastu sellele, et ta on soend. Kuna inimene sonides räägib tõtt. Mina väidan, et ta ei olnud libahunt, kuna ta suri kui teda lasti tavalise kuuliga ja libahuntide tapmiseks on vaja hõbedat kuuli. Tõnis Luik 9.c
Madalaim koht on Vahemere ääres. Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²) Kõrgeim mägi on Mont Blanc (4808m) Kõrgeimad vulkaanid on Etna (3340m) ja Vesuuv (1281m) Looduskaitsealad Looduskaitsealadel leidub vähesel määral hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse. Itaalias asub 22 rahvusparki. Maavarad Itaalia ei ole maavarade poolest kuigi rikas riik. Magneesiumivarude poolest on Itaalia üks esiriike Itaaliasleidub ka marmorit, kivisoola, naftat, maagaasi, kulda, elavhõbedat ja kipsi. SKT ja elatustase
elanud ning oskas toituda marjadest ja juurikatest. Kindlaks argumendiks arvati ka seda, kui Tiina Jaanitulel suurest vihast tunnistas, et ta on libahunt. Vastupidised argumendid aga näitavad, et Tiina ei olnud libahunt. Libahunt on saatanast, kuid Tiina palvetas alati enne sööma asumist. Samuti tõestab järgnev intsident seda, et Tiina ei olnud libahunt. Ühel tormisel õhtul, kui oli kuulda huntide ulgumist läks Margus hunte püssiga hirmutama. Püssist tulnud lask tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Margus kasutas relvas aga tavalisi kuule, libahundi tapaks vaid hõbekuul. Kõiki neid tähelepanekuid arvesse võttes, jään seisukohale, et Tiina ei olnud libahunt. Ta küll väitis end vihahoos olevat, kuid puhtalt tema sõnad teda libahundiks ei tembelda.
kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata: kotkaid kurgi, luiki väikseid laululinde. Karusi, hunte, ilveseid Kopraid, saarmaid ja minke Ma soovitan kõigil, kellel on huvi looduse vastu külastada Endla looduskaitseala. Kokkuleppel saab ka Endla metsamajas ööbida ning lõbusalt sõpradega aega veeta ning Endlas käimiseks tuleb endale varuda kindlasti terve päev, et näha võimalikult palju looduskaitseala väärtuseid.
Siin raamatus on erinevad põlvkonnad inimahvid, kes tunduvad olevat kõige vanemad ning on juba ajahambast räsitud. Neile järgnevad teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, kellel on olemas ka mürgihambad (Leemeti vanaisa). Lisaks on ussisõnade kõnelejad, kellel mürgihambaid enam ei ole. Samuti on olemas haldjate ja vaimude kummardajad, kes lähevad oma uskumustega liiga kaugelegi (hiietark). Suurepärane fantaasia väljendub ka metsaelu väga täpses kirjelduses kuidas hunte lüpstakse, inimahvid täisid aretavad ning kuidas päevast päeva Leemeti ema põdraliha küpsetab. Raamatus on kõik täpselt paigas ja liigseid küsimusi ei tekigi. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on nukrameelne romaan. Enamjaolt on tegemist kurbade sündmustega Leemeti armsam tapetakse, tema ema ja sõbrad ussid samuti ning lõpuks jääbki ta päris üksi metsa. Raamatu lõpus leiab Leemet aga rahu ta leiab lõpuks kauaotsitud Põhja Konna ning jääbki tema juurde
taimestikku on nõlvadel kasvavad tugevalt mõjutanud peamiselt pöögid ja inimtegevus tammed, kõrgemal ● Lombardia madalikult kasvab kuuse- paiknevad nulumets lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad Loomastik ● Suuri metsloomi on ● Looduskaitsealadel Itaalias tiheda leidub vähesel määral asustuse tõttu vähe hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse Riigikord ● Itaalia on ● Valitsust juhivad
Sajandist levis munade värvimine ja kinkimine. Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele kiigutamise eest kinkida. JÜRIPÄEV, 23. APRILL Põllumehe tähtpäev. Kari lasti välja ja alustati künnitöid, teenistusse astusid suveks palgatud abilised. Tegemist oli uue tööaasta algusega. Jüripäeva nimi tuleb rüütlite kaitsepühaku, lohetapja Püha Georgiose ehk Jüri nimest. Püha Jüri oli ka karja ja hobuste kaitsja. Mõnel pool usuti, et jüri käsutab hunte, ning seetõttu nimetati hunte Püha Jüri kutsikateks. Usuti, et enne jüripäeva suplemine tagab hea tervise, kuid maas veel istuda ei tohtinud - võib haigeks jääda, sest maa olevat veel mürgiseid aure täis. Ei tohtinud paljajalu käia, sellel võis olla halbu tagajärgi. Usuti, et enne jüripäeva või jüripäeval tapetud rästik on täis erilist maa väge ning seda kasutati erinevate haiguste ravimiseks. Hoolitseti ka näonaha valge jume eest.
temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur –0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Mullad Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.
Isahunt üles ärkas ja kuulis kellegi häält. See hääl jõudis Koopa suuni ja kui Isahunt hakkas juba hüppama, nägi ta, et see on inimesekutsikas. Nimelt oli tiiger Shere Khan hüpanud puuraiduri lõkesse ja ennast ära kõrvetanud ning inimesed minema ajanud. Kuid väike poiss satus kogematta dzunglisse. Kuna dzungliseadus ei lubanud inimest tappa, siis jätsid Emahunt ja Isahunt ta endale. Emahunt pani poisile nimeks Konnapoeg Mowgli. Ime oli see, et Mowgli üldse ei kartnud hunte. Ta pandi teiste kutsikate kampa ja ta hakkas Emahundi piima jooma... Natukese aja pärast viisid Isahunt ja Emahunt Konnapoeg Mowgli Karja Nõupidamisele. Keegi huntidest ei hääletanud ta poolt, kuna vanemad ja õed-vennad ei tohtinud hääletada, kuid järsku astus vana karu Baloo välja ja hääletas tema poolt, kuna oli vaja kaks häält, siis tuli ka must panter Bagheera ja maksis Mowgli eest noore surnud härjaga. Niiimoodi võetigi Mowgli karjasse.
Kirjandus ja armastus Armastus on inimelu lahutamatu osa. Kõndides mööda tänavaid võid näha igalpool paarikesi, kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad ebaõnnelikus armastuses ja selles, kuidas üheskoos loodetakse võita igavene õnn. Võiksin tuua ühe näite A Puskini raamatust ,,Jevgeni Onegin" ühe näite, kus neiu armub noormehesse...
troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi, seedri ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. India rahvastik on väga kirev. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased
Noorem vend köitis karu üle õla rippuma, et see koju viia. Vennad jõudsid põllu peale ja märkasid seal põtra. Koerad läksid põdrale kallale ja murdsid ta maha. Noorem vend viskas põdra üle piha karu kõrvale rippuma. Kuusikusse jõudes nägid vennad metsahärga. Koerad härja maha murdnud, sidus noorem vend selle sarvipidi üle õla. Kalevite pojad läksid laane poole ja märkasid põõsastes hundikarja. Koerad murdsid hundid maha ja noorim poeg hakkas hunte nülgima. Hundid nülitud, viskas Kalevipoeg need üle õla rippuma. Vennad kõndisid metsateed mööda kodu poole, kui neile rebasekari vastu tuli. Koerad murdsid nad maha ja noorem vend nülgis rebased ning köitis need üle õla. Kalevite pojad läksid edasi ja nägid tee peal jäneseid. Koerad murdsid nad maha ning noorem poeg nülgis nad. Ta viskas jänesed teiste loomade juurde üle õla rippuma. Vennad sammusid koju. Enne Kalevite poegade kodust lahkumist oli lähedale
Ta lootis et Marguski tuleb temaga, kuid poiss ei suutnud pere juurest lahkuda. Nüüd aga lahkus Tiina päris tükiks ajaks. Sellest lahkumisest oli möödunud juba 5 aastat. Selle ajaga olid Margus ja Mari end paari pannud. Jällegi on hiline talveõhtu. Margus saabus äsja koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekib Mariga väike sõnelus. Nad ei saa enam väga hästi läbi. Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe.
Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste liikumatuks muutumine. Samuti taim sobib dekoratiivsete õite tõttu aedadesse. Kasutatakse ammust ajast laialt meditsiinis. Näiteks närvivalude ja reuma ravimiseks. Tekkimislugu Arvukalt on käokingaga olnud mürgitamisi. Just kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte. Käokingaga olla endalt elu võtnud ka Aristoteles, kui teda süüdistati Aleksander Suure mürgitamises. Tekkinud olla esimene käoking nii. Mütoloogiline vägilane Herakles laskus surnuteriiki Hadesesse ja tõi maapeale selle valvuri, kolmepealise Kerberose. Seepeale pimestas viimast terav päikesevalgus ja lõuad tema kõigis kolmes peas hakkasid vahutama. Vahust tekkiski esimene taim. Ladinakeeles sai ta nimeks Aconitum, sest see juhtus Akonai linna lähedal.
Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid. Albaania Vabariik Peamine tervaili on nisu, seejärel mais. Kasvatatakse ka riisi, puuvilla, suhkrupeeti, kartulit, juurvilja ja söödavilja, tubakat,viinamrju. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, viigipuud, õlipuud. Kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud. Kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Albaania vabariik Albaanias eluneb hunte,saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. Rändlinnud pääsukesi, toonekurg, parte, haned ja pelikanid. Rannikuvetes- sardiinid, meriärned. Mägijõgedes ja järvedes forelle. Albaania vabariigi ohud Looduslikud maavärinad Keskkonna metsade maharaiumine, mulla erosioon ja vee reostumine jäätmete ja reovete ebapiisava töötluse tõttu. Rahvastik
valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Emumäe kaitseala Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala. Emumäe maastikukaitseala (1978) – tegemist on Pandivere kagunõlva voorestatud pinnamoe väga ilmeka liustikutekkelise pinnavormiga, mida iseloomustab voore, oosi ja ripporgude kompleks. Arvukalt esineb sügavaid sulglohke, orge ja oitusid. Emumäe park – kus asuvad kaitsealused põlispuud.
teineteise südant paljad varbad kivil rahnu saarel suure halli voolamise keskel paljad varbad pilvel vikerkaarel hiiglasuure voolamise kohal Lihtsalt olla kuulates teineteise südant. Huntidealgkooli zooloogiatunnis Pidage meeles: ainult püsti sunnib ta vaatama end alt üles. Nii, kui ta käpuli heidab, on ta üsna meie suurune loom. Kuigi, just käpuli heitnud peast tal üksikuid vähem kogenud hunte õnnestub tal vahest ennast pelgama panna. See on ta alatu loomuse hoopis hunte- alandav ekstra- alatus. Kasutatud kirjandus ja fotod: http://www.ekl.ee/ind/naita_pilti.php?pilt=../img/12.jpg&h=449&w=299 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross#Luule http://www.litterature-estonienne.com/Kross.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_dianaleoste.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/2918AD0D679ABEE7C2256DF000671B00 http://www.eesti.ca/library/description.php?id=32 http://www.epl
· Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust. · Dunántúli mägedes on pöögimetsi. · Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde, toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on
Ilves (Lynx lynx) Ilves on Eesti metsade ainuke kaslane. Ta on kõrgete jalgade ja ümara peaga, tugeva kehaehitusega loom. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kg. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Siberis leidub ka 50 kg kaaluvaid ilveseid. Kõrvade otsas on ilvesel umbes 5 cm pikkused musta otsaga karvatutid. Ilvese nina on punakaspruun. Käppadel on tal nagu kaslastel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud, see muudab kergemaks lumes liikumise. Karvkate on ilvesel varieeruv: suvel kollakaspruun, talvel kahvatum. Karvastikul on tumedad tähnid ning ilvese näol on omapärane helehall põskhabe. Ilves elab metsades, eelistatult vahelduvailmelistes. Ilves elab tihti veekogude läheduses, mõnikord ka rabades, vanades raiesmikes. Pesa teeb ta raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse: puujuurte vahele, koobastesse, tihnikusse või kaljuserva ...
Religiooni ja trendide problemaatika Andrus Kivirähki teoses "Mees, kes teadis ussisõnu" Teose tegevus toimub umbes 13. sajandi Eestis. Seda võib järeldada, kuna inimesed olid hakanud metsast küladesse kolima, mis aga teatavasti toimus ristisõdade ajal. Metsas elati vanade tavade järgi. Osati ussisõnu ja taltsutati nende abil metsloomi. Näiteks võib tuua selle, et põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka hunte piimaloomadena. Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas. Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa arvatud inimesed. Metsainimsed olid madudega suured sõbrad. Inimesed said ussisõnade oskamisest palju kasu ja esialgu polnud kellelgi plaani kolida rästikute mõjusfäärist ära. Ilmselt kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena mürgihambad....
Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Loomastik Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. Keel India rahvastik on väga kirev. Indialaste põhitunnuse määrab usutunnistus. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid
Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.Dunántúli mägedes on pöögimetsi. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid.Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Maavarasid on vähe.Peamine energiaallikas on süsi, boksiit, maagaas. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla
ee/uudistaja/20130612/51%20mink.JPG Elupaigad Elupaik. Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapaigana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Vaenlased Vaenlased. Mingi vaenlasteks võib pidada suuremaid kiskjaid ja röövlinde: rebaseid, hunte, kakke. Suurel hulgal vähendab aga minkide arvukust halb veekvaliteet - halva nähtavusega vees ei näe mingid jahtida ning paljud neist surevad, kui ei suudeta uut territooriumi hõivata. Konkurentsi pakuvad mingile ka saarmad. Probleem tekib aga siis, kui ühel territooriumil on mitu minki. Sellises olukorras kas üks neist hukkub või tõrjutakse välja, sest toitu ei jätku mõlemale. Pilt nr 3 http://moment.ee/aju/mink_9171.jpg Pereelu Mingid on öise eluviisiga üksi elavad kärplased
saartest on looduskaitse all . Horvaatias asub Plitvice rahvuspark , milles on 16 järve ning 92 juga . 1979 arvati park UNESCO maailmapärandi hulka . 6 Loodusolud Horvaatia lääneosas valitseb vahemereline kliima , samas kui ülejäänud riigi kliima on suhteliselt kontinentaalne ning talved on külmad . Kliimale on iseloomulik soe kuiv suvi ja niiske pehme talv . Horvaatia suur väärtus on põlised pöögi- ja segametsad . Siin võib kohata karusid ja hunte, kes mujal Euroopas on peaaegu kadunud. Metsad on pargi kaitsmise seisukohalt ülimalt tähtsad, kuna muidu hakkaks dolomiitne kaljupinnas kiiresti erodeeruma ja täidaks pisikesed järved kiviklibuga. Järvede kristallselge vesi on väga soodne elupaik rikkalikule vee-elustikule, sealhulgas jõeforellile, keda kalda lähistel vees võib näha suurte parvedena. Taimestik on lopsakas ja liigirikas . 7
Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde - teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu - mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
